KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprillil 2019 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8872 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekr

§ 404

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 203

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Vallo Robi Kaitsja elukoht: XXX; isikukood: 37311212745; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töö- või õppimise koht: XXX, XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 08.10.2017, vahistatud 10.10.2017 – 11.12.2017 advokaat Ivo Kütt Kannatanu esindaja O. K. lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Vilt H. ja A. A. lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul RESOLUTSIOON 1. Tunnistada süüdi Vallo Robi

§ 404lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Vallo Robi

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

1 3. Tunnistada süüdi Vallo Robi

§ 203lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4. Tunnistada süüdi Vallo Robi

§ 424järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

5.

§ 64

lg 1 alusel mõista Vallo Robile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust. 6.

§ 68lg 1 alusel arvestada Vallo Robi eelvangistuses viibitud aeg 08.10.

– 11.12.2017, s.o 2 (kaks) kuud 4 (neli) päeva, karistusaja hulka, Vallo Robi poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 7.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vallo Robi ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 21 alusel määrata Vallo Robile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained, va temale arsti ettekirjutusel määratud psühhotroopsed ravimid. 9.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Rahuldada O. K. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Vallo Robilt varalise kahju hüvitisena 66 062 (kuuskümmend kuus tuhat kuuskümmend kaks) eurot 73 senti ja mittevaralise kahju hüvitisena 500 (viissada) eurot O. K. (isikukood XXX) kasuks.
2. Rahuldada H. A. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Vallo Robilt mittevaralise kahju hüvitisena 4000 (neli tuhat) eurot H. A. (isikukood XXX) kasuks.
3. Rahuldada A. A. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Vallo Robilt mittevaralise 2 kahju hüvitisena 1000 (üks tuhat) eurot A. A. (isikukood XXX) kasuks.
4. Jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Vallo Robilt Tartu Maakohtu 02.04.
5. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2492 arestitud 15 838,93 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi Luminor Bank AS-i kontole nr EE
7. Kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel Vallo Robile lähenemiskeeldu O. K. suhtes 1 (üheks) aastaks, keelates Vallo Robil suhelda O. K. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel, mh keelates Vallo Robil O. K. telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata, saata O. K. liht- või elektronkirju, saata O. K. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vms) kaudu, viibida O. K. lähemal kui 100 meetrit, va riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse astuste ruumid, ja viibida lähemal kui 100 meetrit O. K. elukohale.
8. Jätta rahuldamata A. A. taotlus Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamiseks.
9. Välja mõista Vallo Robilt O. K. (isikukood XXX) kasuks tema lepingulise esindaja kulud 4063 (neli tuhat kuuskümmend kolm) eurot 80 senti ja tasutud riigilõivust 45 (nelikümmend viis) eurot 83 senti.
10. Välja mõista Vallo Robilt H. A. (isikukood XXX) ja A. A. (isikukood XXX) kasuks tasutud riigilõivust 216 (kakssada kuusteist) eurot 67 senti.
11. Jätta O. K. poolt tasutud riigilõivust 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot 17 senti tema enda kanda.
12. Jätta H. A. ja A. A. poolt tasutud riigilõivust 433 (nelisada kolmkümmend kolm) eurot 33 senti nende endi kanda. 20.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Vallo Robilt õhupüstol Baikal MP-654K.

1. Jätta kriminaalasja juurde CD-R plaat 15.01.2018 kannatanu poolt politseile üle antud failidega; DVD-R plaat 08.10.2017 Tartumaal XXX asuvate turvakaamerate salvestustega; DVD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega ja DVD-R plaat 05.07.2017 kõnedega mälupulgalt.
2. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel padrunitropid (pakendid nr 1 ja 2); metallist detail (pakend nr 3); auguga padrunitropp (pakend nr 4); signaalpadruni kestad (pakendid nr 1A ja 2); signaalpadruni kestad (pakendid nr 1B, 4, 5 ja 6); signaalpadrun (pakend nr 2) ja 2 signaalapdrunikesta (pakend nr 3).
3. Välja mõista Vallo Robilt riigituludesse sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja muud menetluskulud 304 (kolmsada neli) eurot. Jätta DNA-ekspertiisi kulu 1653 (üks tuhat kuussada viiskümmend kolm) eurot riigi kanda.
4. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Vallo Robil on õigus menetluskulud 1114 (üks tuhat ükssada neliteist) eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3
5. Kohtuotsuse koopia saata kannatanu H. A. e-posti aadressil XXX, kannatanu A. A. eposti aadressil XXX, kannatanu P. S. e-posti aadressil XXX ja kannatanu O. K. e-posti aadressil XXX. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitatada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistuse sisu
7. Vallo Robi süüdistatakse

§ 404

lg 1 järgi selles, et tema: 1) 08.10.2017 kella 20.15 paiku Tartumaal XXX asuva kaheteistkümne korteriga elumaja juures laskis tahtlikult signaalrakettidega samas majas asuvate kokku ehitatud korterite nr 6 ja 9 akendesse, mille tagajärjel korter süttis. Sellise tegevusega süütas Vallo Robi tahtlikult korterid nr 6 ja 9, millega põhjustas ohu kortermaja elanike elule ja tervisele ja põhjustas varalise kahju korterite 6 ja 9 omanik O. K.. 2) 08.10.2017 kella 20.30 paiku Tartumaal XXX sõitis sõiduautoga Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX läbi XXX territooriumil asuva elumaja piirava aia, misjärel lasi tahtlikult signaalrakette elumaja suunas. Seejärel sõitis Vallo Robi korduvalt sõiduautoga Toyota Hilux vastu elumaja erinevaid külgi, läbistades autoga ühe elumaja seina. Raketilaskude tagajärjel süttis põlema elumaja vooder. Seejärel sõitis Vallo Robi sõiduautoga Toyota Hilux XXX territooriumil asuva varjualuse nurgatala pihta, mistõttu kukkus varjualuse katus selle all seisvale sõiduautole Mitsubishi reg. nr XXX ning vigastas seda. Sellise tegevusega põhjustas Vallo Robi reaalse ohu samal ajal elumajas viibivale H. A. elule ja tervisele, põhjustas moraalse kahju XXX kannatusi vahetult kogenud sündmuskohale saabunud A. A. ning tekitas A. A. varalist kahju seoses temale kuuluva talu taastamisega, põlenud elumaja sisustuse kahjustamise ja sõiduauto hävitamisega. 2. Vallo Robi süüdistatakse

§ 203

lg 1 järgi selles, et tema 08.10.2017 kella 20.4021.00 vahel süütas tahtlikult Tartumaal XXX teel kraavis P. S. kuuluva ja Vallo Robi kasutuses oleva sõiduauto Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, mille tagajärjel 4 sõiduauto hävines ning muutus sõidukõlbmatuks. Sellise tegevusega tekitas Vallo Robi varalist kahju sõidukiomanik P. S. vähemalt summas 22 655 eurot, mis on oluline kahju. 3. Vallo Robi süüdistatakse

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema 05.07.2017 kella 14.00 paiku Tartumaal XXX juures pani relvataolise eseme, õhupüstoli, O. K. vastu otsmikku, peale mida suunas relva vastu O. K. põlve ja ütles: „kas sa tahad kogu elu longata“. Pärast seda pani Vallo Robi püstoli kabuuri ning nähes O. K. kaelas kuldketti, nõudis selle temale üleandmist. Kui O. K. keeldus kuldketti loovutamast, haaras Vallo Robi vööl olevast tupest noa ning lähenes O. K., mille tagajärjel O. K. põgenes. Sellise Vallo Robi käitumisega tunnetas O. K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. O. K. oli alust karta Vallo Robi ähvarduste täideviimist, kuna ähvarduste käigus kasutas Vallo Robi relvana käsitletavaid esemeid. 4. Vallo Robi süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema juhtis 08.10.2017 kella 20.15-21.00 paiku Tartumaal XXX ja Tartumaal XXX teel mootorsõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, olles tarvitanud alkoholi ja psühhotroopset ainet alprasolaam, mille tulemusena olid tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Vallo Robilt 09.10.2017 kell 00.33 võetud uriinis tuvastati alprasolaami sisaldus ning kell 00.38 võetud veres tuvastati etanoolisisaldus 1,03 +/- 0,06 mg/g kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei või sõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lõike 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht muuhulgas, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 alusel on joobeseisund mh narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS lg 3 järgi mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) tähenduses. Alprasolaam on kantud sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 IV nimekirja. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Vallo Robi süüdistus

§ 120lg 1 järgi 5.

Kannatanu O. K. ütlused tõendavad, et Vallo Robi kutsus ta

1. aasta juulis oma talu territooriumile tegema hooldustöid, ta pidi puhastama krundi tagumist piiri võsast. Võsa välja vedamisel tekkisid rööpad. Nad silusid ekskavaatoriga rööpad ära, kuid ekskavaatorijuhil tekkis õnnetus, ta tõmbas elektriliinid maha. Ta läks sellest Vallo Robi teavitama, kes oli hoovi peal. Vallo Robi jooksis korraks tuppa ja tuli siis värava poole. Vallo Robi vajutas puldiga värava lahti ning tuli väravast välja. Nad asusid kusagil paar-kolmkümmend meetrit väljasõidu poole. Vallo Robi ütles talle, et mis ta /…/ (ebatsensuurne väljend, kajastub protokollis) tema ajusid ja suunas samal ajal relva tema meelekohta. See oli Makarovi püstol, enne sihtimist võttis kaitseriivi maha. Seejärel surus Vallo Robi relva vastu tema põlve ning küsis „kas ta tahab elu lõpuni longata“. Tema vastas, et ei taha. Siis ütles Vallo Robi, et oled mingi maffiamees, et miks selline kuldkett on kaelas. Vallo Robi võttis ketist kinni ja ütles, et 5 kett siia. O. K. rabeles lahti.Vallo Robi pani relva ära endale vöö vahele ja võttis vöö küljest tupe seest umbes 15 cm pikkuse teraga noa välja ja hakkas temale järele jooksma. Tema jooksis treileri juurde, kus oli ekskavaator. Vallo Robi võttis maasturi Hilux, pani hundikoerad peale ja sõitis autoga treilerile ette. Siis jalutas Vallo Robi koos koertega tagasi hoovi.
2. Süüdistatav Vallo Robi ennast O. K. ähvardamises süüdi ei tunnista. Vallo Robi sõnul tunneb ta O. K. 10-12 aastat. O. K. on temalt raha laenanud, kuid ei maksnud kogu laenu tagasi ja sellest ajast läksid suhted halvemaks. Vallo Robi ütluste kohaselt pidi O. K.
3. juulil 2017 tegema tema kodu juures XXX hooldustöid. Selle käigus oli aed maha sõidetud, rööpad sisse sõidetud, ning kopaga siluma minnes tõmmati elektripostid maha. O. K. hakkas ära minema, oli värava juures. Ta kutsus O. K. tagasi enda juurde. Õhupüstolit ta temale otsa ette ei pannud, pani vastu põlve. Ta küsis O. K.: „Kas sa tahad iirlaseks jääda?“. See väljend tähendab seda, et kõik, kes varastasid, valetasid või tegid muid tempe, siis oli karistuseks see, et inimene sai põlvest vigastada. Midagi muud ta ei öelnud. Püstoli panekuga vastu põlve oli tegemist selge sõnumiga, et igaüks peab vastust andma oma tegude eest ja lubadused tuleb täita. Tema hinnangul ei olnud tegemist ähvardusega. Tegemist ei olnud püstoliga „Makarov“, tal ei ole seda tsiviilis olles olnud. See oli tema poolt üle antud õhupüstol, mis on asitõend. Õhupüstol on tal kaasas, et aeg-ajalt kätt harjutada, ennast vormis hoida. Seejärel küsis Vallo Robi O. K. kuldketti, midagi tagatiseks selle sigaduse korraldamise eest. O. K. ei olnud nõus kuldketti andma. O. K. astus sammu tagasi ja Vallo Robi sammu edasi. Ta tegi paar jooksuliigutust O. K. suunas, kuid järele temale ei jõudnud. Noa võttis Vallo Robi oma sõnul tupest välja alles pärast seda, kui O. K. oli jooksu pannud.
4. Kahtlustatavana kinnipidamisel 08.10.2017 oli Vallo Robi isiklike asjade hulgas mälupulk, millel olid mh kõnede salvestused. CD-plaadile salvestati 05.07.2017 kell 14.56 toimunud kõne numbrile XXX (kd 1, tl 149-151). Vallo Robi helistab A. A. ja räägib, et 4 posti on pooleks. Tal on kohe hea olla, kui suhted on paigas. Ei tahtnud oma kuldketti ära anda, pani jooksu raibe. Et mismoodi ei anna, kui on nii palju võlgu. Siis hakkas üks tagaajamine pihta. Vallo Robi ütleb, et seda nalja saaks konjakipitsi juures arutada, sa oleks seda tahtnud näha. See kõne näitab Vallo Robi halvustavat suhtumist O. K., ning kinnitab kannatanu O. K. ütluste tõele vastavust.
5. Vallo Robi andis 13.12.2017 menetlejale üle õhupüstolit Baikal MP-654K, mis on vaadeldud 22.12.2017 (kd 2, tl 7-8). See kaalub 730 grammi, on CO2 ballooniga, padrunisalve maht 13 teraskuuli, üldpikkus 169 mm.
6. Vallo Rabi ja O. K. ütlused kattuvad 05.07.
7. a toimunud sündmuse osas osaliselt. Vallo Robi eitab püstolitoru asetamist O. K. meelekohta. Kohus on seisukohal, et kannatanu sellistes ütlustes, et Vallo Robi asetas talle püstoli meelekohta, ei ole põhjust kahelda. O. K. kinnitas kohtus, et isegi pärast Vallo Robi poolt toimepandud tegusid ta viha ei pea, see teeb vaid meele kurvaks. Kannatanul puudus ka põhjus midagi välja mõelda, kuna ähvardamise koosseis on täidetud isegi siis, kui Vallo Robi ei oleks asetanud püstolitoru tema meelekohta.
8. Vallo Robi ja O. K. ütlused erinevad lause sõnastuse osas, millega Vallo Robi O. K. ähvardas, kuid mõlema poolt välja toodud fraasidel on ühesugune tähendus. Kannatanu sai aru, et Vallo Robi küsis „kas ta tahab elu lõpuni longata“ ning Vallo Robi sõnul tähendab tema poolt öeldud väljend „kas sa tahad iirlaseks jääda“ sisult täpselt seda sama, s.o põlve läbilaskmist, mille tagajärjel võib jääda lonkama. Seega ähvardas Vallo Robi O. K. talle tervisekahjustuse tekitamisega. 6
9. Samuti ei ole oluline, kas tegemist oli õhupüstoliga, millega tekitatavad vigastused on kergemad, või tulirelvaga. Oluline on see, et O. K. arvas, et tegemist on tulirelvaga, millega on võimalik tekitada eluohtlikke vigastusi või surm. O. K. sõnul on ta käinud sõjaväes ja ta armastab käia lasketiirudes ning temale tundus, et tegemist on Makarovi püstoliga.
10. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2015, lk 382) järgi on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võimalik ka konkludentse teoga, s.o teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Nii on tapmisähvardusena käsitatav püstoli näitamine, noa kõrile asetamine, kägistamine jne. Kohus on seisukohal, et sellisest situatsioonist, kus laskerelv asetatakse kannatanu meelekohale ja põlve vahetusse lähedusse, küsides samal ajal, kas kannatanu soovib, et tema põlv läbi lastakse, saab üheselt järeldada, et isiku tervis on ohus. Vahetult pärast relvaga ähvardamist, võttis Vallo Robi välja noa, alustades sellega kannatanu tagaajamist. Noaga on võimalik ohustada nii teise inimese tervist kui ka elu.
11. Riigikohus on 21.10.
12. a otsuse nr 3-1-1-59-11 punktis 9 selgitanud, et

§ 120

järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette

§ 120objektiivse koosseisu realiseerimist.

Lisaks märgib kolleegium, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale.

1. Kohus on seisukohal, et Vallo Robi tegi kõik endast oleneva, et O. K. ähvardamisega hirmutunnet tekitatada. Ta kasutas ävardamisel õhupüstolit Baikal MP-654K, mis on relvaseaduse § 14 p 2 kohaselt pneumorelv. Puuduvad tõendid selle kohta, et Vallo Robi kasutas tulirelva, püstolit Makarov. Läbiotsimisel 09.10.2017 Vallo Robi elukohas XXX ei leitud peale optlise sihikuga õhurelva muid relvi (kd 1, tl 157-159), mis kinnitab Vallo Robi ütlusi, et tsiviilelus ei ole tal püstolit Makarov olnud. Kannatanu võis ohusituatsioonis relvaliiki valesti hinnata. Lisaks sellele ähvardas Vallo Robi kannatanut suuliselt kehavigastuse tekitamisega ja viimaks võttis välja noa, mis on relvana kasutatav ese, kuna sellega on võimalik kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada. O. K. sõnul tundis ta reaalset hirmu, kuna ei teadnud, mis teise inimese peas toimub, kui ta paneb relva meelekohta. Asjaolu, et O. K. joostes põgenes, kinnitab, et Vallo Robi suutis oma käitumisega O. K. reaalset hirmutunnet ka tekitada.
2. Kohus on seisukohal, et selline olukord, kus inimesele asetatatakse õhkrelv kõigepealt meelekohta, siis vastu põlve ja viidatakse põlve läbilaskmisele, ning seejärel vahetatakse laskerelv noa vastu, millega joostakse kannatanule järele, tunduks reaalse ohuna tervisele ja tekitaks hirmu igale keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 7
3. Seega täitis Vallo Robi tegevus

§ 120lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

17. Vallo Robi pani

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kohtu hinnangul kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Vallo Robi eesmärgiks oli kannatanus hirmutunde tekitamine, mida näitab tema poolt O. K. ähvardamine erineval viisil kuni tema põgenemiseni. Vallo Robi ütluste järgi pidi O. K. tegema tema valdustes hooldustöid, kuid selle käigus oli aed maha sõidetud, maapinnale rööpad sõidetud, elektripostid maha aetud. Vallo Robi mõtles, kuidas tagada, et O. K. selle korda teeks. Vallo Robi võttis relva välja pärast seda, kui O. K. oli talle öelnud, et mis ta siin ikka nii väga teinud oli. See näitab, et ähvardamisega soovis Vallo Robi hirmutades mõjutada kannatanut oma kinnistut korda tegema. Kasutades õhkrelva ja ka vöölt tupest võetud nuga, pidi Vallo Robi pidama võimalikuks, et selliste vahendite kasutamisel võtab O. K. ähvardust reaalsena. 18. Vallo Robi tegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 120lg 1 järgi.

Vallo Robi ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega viisil, mil kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. 2. Vallo Robi süüdistus

§ 404

lg 1 järgi 19.

§ 404

lg 1 järgi on karistatav võõra või oma asja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

1. Esimesena käsitleb kohus Vallo Robi süüdistust O. K. korteri süütamises.
2. Süüdistatav Vallo Robi tunnistas oma süüd XXX7 korterite 6 ja 9 süütamises. 08.10.2017 toimunud sündmusi, ka O. K. korterite süütamist ta täpselt ei mäleta. Vallo Robi sõnul oli ta eelnevalt tarvitanud õlut ja viina ning võtnud oma õhtused rohud (sh XXX, toimeaine alprasolaam). Vallo Robi möönab, et sündmused võisid toimuda nii nagu tunnistajad on rääkinud.
3. Kannatanu O. K. ütlused tõendavad, et 08.10.2017 õhtul pärast kella 18 oli ta vanemate juures, kui talle tuli sõnum selle kohta, et XXX korter on tuletõrjehäires. Ta helistas naaber A., kes läks vaatama ning kaks minutit hiljem helistas ja ütles, et tema korterist tuleb musta tossu, korter võib põlema minna. Seejärel sõitis O. K. kohe XXX. Sõidu ajal teavitas ta Päästeametit, et korter on süüdatud ja süütaja võib olla Vallo Robi. Vallo Robi käis kaks tundi varem tema ukse taga lõhkumas ja ähvardas teda läbi ukse. Kui ta kohale jõudis, oli majaesine paksu suitsu täis, ei näinud sõitagi, leegid olid korterist väljas. Tema korter on esimesel korrusel, neljatoaline kahest korterist kokku ehitatud, sissepääsuga vasakpoolsest trepikojast. Ta läks korterisse, et veega kustutada, aga leegid tulid vastu ja ta jäi Päästeametit ootama. Kõik majaomanikud olid väljas, kes koos lastega, kes otse vannist tulnud käterätikud ümber. Nad seisid kõik maja küljel, et tuul suitsu peale ei puhuks. Seal oli ka M. P., kes ütles, et nägi siin Vallo Robit koos koertega, siis käis kaks suurt kõmakat, mille peale Robi jalutas koos koertega auto juurde ja lahkus läbi metsa XXX poole.
4. Tunnistaja M. P. 30.01.2019 deponeeritud ütlused (kd 1, tl 42-45) tõendavad, et tema elab XXX O. K. samas majas, kuid teises trepikojas. 08.10.2017 õhtul, võis olla kella 8 paiku, 8 kuulis ta kõva pauku, nagu oleks telliskiviga aknasse visatud ja karjumist väljas. Algul ei saanud nad naisega aru, mis toimub, aga siis kuulsid teist lasku. Esimesest paugust ei saanud ta aru, oli lihtsalt kõva pauk, kuid teisest sai aru, et tegemist võib olla püssipauguga. Ta läks algul akna peale ja siis välja vaatama. Üks meesterahvas seisis O. K. akna all ja räuskas, et O. välja läheks. Edasi ta ei kuulanud, keeras ukse lukku ja lasi tuled ära. Kui ta oli tuled ära lasknud ja uuesti akna peale läks, siis ta nägi, kuidas mees hakkas minema tema maja nurga taha. Ta tundis mehe ära alles siis, kui nägi, et kaks hundikoera jooksid mehele järele. See oli Vallo Robi, kes liigub alati kahe saksa lambakoeraga. Paari minuti pärast nägi ta köögiaknast O. K. korteri poolt tossu tulemas. Ta läks koridori, kus oli ülalt naaber, kellele O. K. oli helistanud ja öelnud, et signalisatsioon ja häire on korteris tööle läinud. Selle ajaga, mil nad läksid välisuksest välja, oli õues juba nii paks toss, et mitte midagi ei olnud näha. Leeke veel näha ei olnud. Ta ajas oma naise ja lapse, kes olid paanikas, välja ning nad sõitsid autoga eemale mänguväljakule. Kui nad jooksid autosse, siis oli kuma juba korteri sees, kuid leeki väljas veel ei olnud. O. K. nägi ta hiljem, kui maja juurde tagasi läks, maja ees ning tundus, et ta oli juba korteris sees käinud, kuna nägu oli natukene tuhaga koos, must. Sellel õhtul olid kõik inimesed, kusagil paarikümne ringis, majast välja tulnud, sest kõik korterid olid tossu täis ja suitsuandurid üürgasid.
5. 08.10.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1, tl 59-69) on vaadeldud XXX kortereid 6 ja 9, mis on kokku ehitatud (foto 1). Fotodel nr 2 ja 3 on näha, et maja keskel esimesel korrusel on kaks akent, millest vasakpoolne on põlemiskahjustustega. Fotodelt 4-10 on näha akna all suitsu- ja põlemiskahjustustega esemed (mööbel, riided) ja padrunitropid, metallist detailid. Fotodelt 12-24 on näha, et põlengus on kahjustada saanud korteri seinad, laed, põrandad, samuti korteris olnud asjad.
6. Sündmuskohalt kaasa võetud metalldetaililt võeti proovid, määrati DNA- ekspertiis. Ekspert ei tuvastanud proovides piisaval arvul alleele, mille alusel saaks teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (kd 1, tl 95-100).
7. Patrullilehtedelt (kd 1, tl 124-125, 126-129, 132-133) on näha, et 08.10.2017 kell 20.44, 20.45, 21.04 ja 21.28 on politsei saanud väljakutsed, kuna XXX on süüdatud korterid.
8. Häirekeskuse kõnesalvestised (kd 1, tl 121-123) tõendavad, et 08.10.2017 kell 20.26.28, 20.26.42, 20.26.45 ja 20.37.28 on tehtud häirekeskusele kõned selle kohta, et XXX majas põlevad korterid. Esimeses kõnes palub naisterahvas saata tuletõrje, kuna põleb XXX majas korter
9. sektsioonis, mille omanik on O. K., kes on ise välismaal. Helistaja on ise maja esimesest sektsioonist. Helistaja annab teada, et terve maja on rahvast täis, inimesed jooksid välja, ajasid autosid ära. Väljas on kõik musta suitsu täis, kuuldi püssipauke. Teises kõnes annab ilmselgelt endast väljas naine, kes ütleb oma nimeks K. N., teada, et põleb XXX maja, võib olla aadreesiga XXX. Põlevast korterist on leek väljas, ta ei julge lähemale minna. Kas selles korteris on inimesi, helistaja ei tea, kuid korterites on inimesed, teised läksid neid välja ajama. Kolmas helistaja on O. K., kes palub saata tuletõrje XXX aadressile, ütleb, et ise on 10 km eemal. Viimases kõnes küsib meesterahvas, miks auto ei ole veel kohale jõudnud, esimese korruse korter põleb täie leegiga, kohe süttib teine korrus, inimesed on majast väljas.
10. Kannatanu O. K. ja tunnistaja M. P., samuti kirjalike tõenditega, on tõendatud, et 08.10.2017 kella 20 paiku süütas Vallo Robi XXX kortermajas asuvad kokkuehitatud korterid 6 ja 9, mis kuuluvad O. K.. Tulekahju toimumist tõendavad häirekeskusele tehtud kõned, patrullilehed, sündmuskoha vaatlusprotokoll, samuti M. P. ja O. K. ütlused. Sündmuskoha 9 vaatlusprotokoll koos M. P. ütlustega tõendab, et Vallo Robi tulistas korterisse rakette. M. P. tundis Vallo Robi ära ning nägi teda mõni minut enne seda, kui O. K. korterist hakkas suitsu tulema, minemas maja nurga taha. M. P. kuulis pauke ning sündmuskohalt leiti padrunitroppe ja metalldetaile.
11. Riigikohus märkis 17.03.
12. a otsuse nr 3-1-1-7-10 punktis 10, et ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Häirekeskusele tehtud kõned, samuti O. K. ja M. P. ütlused tõendavad, et kortermajas oli sellel hetkel, kui Vallo Robi süütas O. K. korteri, palju inimesi. Inimesed olid paanikas, jooksid majast välja, ümbrus oli paksu suitsu täis, O. K. korteri aknast olid leegid väljas. Kohus on seisukohal, et selline olukord oli ohtlik nii inimeste tervisele kui seadis ohtu ka nende elu. Ainuüksi suitsu ja vingugaasi sissehingamine võib tekitada tervisekahjustusi. Olukorras, kus üks kortermaja esimese korruse korteritest põles lahtise leegiga, oleks tuli võinud levida ka teistesse korteritesse. Kahjulike tagajärgede ärahoidmine sõltus ainult inimeste kiirest tegutsemisest, majast väljumisest ja päästetöödest.
13. Seega täitis Vallo Robi tegevus

§ 404lg-s 1 sätestatud teo objektiivse koosseisu.

31. Vallo Robi pani

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Vallo Robi lasi kannatanu korteri aknasse signaalrakette, mille järel läks korter põlema. Vallo Robi teadis, et selle tegevuse tagajärjel võib korter süttida. Ta pidi pidama võimalikuks, et seab O. K. korteri süütamisega ohtu kortermajas elavate inimeste elu ja tervise. Tegemist oli õhtuse ajaga, oktoobrikuuga, mil kella 20 ajal on juba pime. Seega põlesid korterites tuled. See nähtub ka M. P. ütlustest. Arvestades seda, pidi Vallo Robi teadma, et majas on inimesed. Kuna tuld on raske kontrolli all hoida ning tulest tekkiv suits ohustab samamoodi inimeste elu ja tervist, pidi Vallo Robi aru saama, et inimesed võivad viga saada.

1. Järgnevalt käsitleb kohus Vallo Robi süüdistust perekond A. elamu süütamises.
2. Süüdistatav Vallo Robi tunnistas ennast XXX talu maja süütamises süüdi. Nii nagu teisi selle õhtu sündmusi, ei mäleta Vallo Robi oma sõnul ka seda, mis toimus A. talus. Vallo Robi ütluste kohaselt läksid tema ja A. A. suhted halvaks
3. aasta suvel, kui ta tahtis omastada tema lapsepõlvekodu, mille oli usaldanud A. A. Ta pidi selle tagasi ostma. 08.10.2017 XXX talus toimunu ei olnud kättemaks A. A. Tema ebaadekvaatne käitumine oli tingitud kange alkoholi ja ravimite koosmõjust.
4. Kannatanu H. A. ütlustega on tõendatud, et 08.10.2017 õhtul peale kella kaheksat, kui ta viibis enda kodus XXX talus, XXX, ja vaatas televiisorit, nägi ta aknast, et selja taga hakkavad punased raketid välkuma. Siis kuulis ta põntsatust vastu seina ja Toyota Hilux sõitis tuppa sisse. Auto sai pidama natukene enne tema tugitooli. Ta kuulis, kuidas Vallo Robi karjus, et „tule välja raisk, kutsu nüüd politsei“. Seejärel hakkas Vallo Robi autoga ümber maja sõitma. Ta sõitis majja kolma korda erinevatest kohtadest. Suurem koer jooksis välja. Ta ei julgenud välja minna ning soovis, et see kõik juba läbi saaks. Ta leidis kapist töötelefoni ja helistas hädaabisse. Kui kaua aega möödus, ta ei tea, kuid siis paistsid mäe otsast tuletõrje vilkurid ja kiirabiauto seisis naabri maja juures. Ta jooksis kiirabiautosse ja palus võimalust helistada abikaasa A.. Füüsilist abi ta siis ega hiljem ei vajanud. Välja kiirabiautosse julges ta minna alles siis, kui Vallo Robi oli ära läinud ja õues oli vaikne. Ta nägi, et maja hõõgub ning naabrimees, kes oli selleks ajaks tema juurde jõudnud, võttis aknalaua pleki ära. Tema tõi vett 10 ja valas selle sinna peale. Tuletõrje kustutama midagi ei pidanud, vaid jälgis, et see edasi ei põleks. Maja on palkmaja, millel on puidust laudis.
5. 08.10.2017 kell 20.54 helistab H. A. oma abikaasa A. A. Ta palub nutuse häälega, et mees tuleks koju, kuna Vallo sõitis nende kodumaja seinad maha ja J. (koer) on kadunud. Ta annab teda, et helistas politseisse ja tuli ka kiirabi (kõnesalvestis kd 1, tl 54).
6. Kannatanu A. A. ütlused tõendavad, et 08.10.2017 kell 20.54 helistas tema naine H. A. talle naabrimehe numbrilt ja kirjeldas, mida Vallo Robi tegi ja millega oli hakkama saanud. Ta tuli töölt ära ja läks koju. Terve õu oli operatiivteenistust täis, maha oli sõidetud liugvärav, varikatuse post, oli vastu autot sõidetud. Päästeteenistus kustutas parajasti ja hakkas maja seinu lahti lõikama. Abikaasa oli hüsteerias ja meedikute hoole all.
7. 09.10.
8. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1, tl 70-85) on vaadeldud XXX talu. Fotol 1 on näha kinnistul asuv autovärav, mis on postide küljest lahti ja pikali maas. Fotodel 3-5 on katki sõidetud piirdeaed ja autorattajäljed murul. Fotodel 4-9 on kujutatud auto varjualune, mis on katki ja valget värvi sõiduautole peale vajunud. Varjualuse postid on katkisena maas. XXX talu elumaja otsaseinas on auk (fotod 11, 13-14), mille kohal teise korruse akna all seinas on põlenud auk (fotod 11, 19). Nii murul kui ka maja sees põrandal on signaalpadruni kestad (fotod 12, 14-16). Maja katkise otsaseina juurest leiti sõiduauto Toyota märgiga esivõre (foto 18) ja majast seest auto esituli (fotod 14, 17). XXX talu kinnistul on muru peal korduvast sõitmisest tekkinud auto rattajäljed (fotod 22-27, 30) ning maja vasakpoolsel küljel vigastused ja kõrval maas auto registreerimismärk XXX
9. Patrullilehed (kd 1, tl 130-133) tõendavad, et politsei sai väljakutse 08.10.2017 kell 20.30 ja 21.04 XXX tallu, kuna auto sõitis hoovi ja paugutatakse. Häirekeskuse kõnesalvestis (kd 1, tl 121-123) tõendab, et 08.10.2017 kell 20.23.42 helistas häirekeskusele XXX talust naisterahvas ja teatas, et naabri majja sõideti autoga sisse, käivad paugud. Hoovis lastakse raketipüstoliga rakette majja. Majja sõitnud auto sõidab ohutuledega XXX mäe otsa.
10. Tartumaal XXX talus asuvate turvakaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 108-118), on näha, kuidas kell 20.35.08 sõidab läbi XXX talu värava sõiduauto (kaamera nr 2). Kell 20.35.18 on näha tagurdavas autos ühte inimest. Kell 20.35.24 sõidab auto otse kaamera poole, kaamera jääb pimedaks. 08.10.2017 kell 20.35.26 sõidab auto kaamera nr 1 vaatevälja ja laseb raketi autoaknast kaamera poole, mille järel langeb punane tulekogum muru peale ja jääb põlema. Auto jääb korraks seisma ja siis hakkab taas liikuma. Kell 20.35.51 hakkab auto liikuma kaamera poole maja suunas, jäädes seejärel seisma. Kell 20.36.08 auto tagurdab ning näha on, kuid maja seinast kukub tükk. Auto jääb seisma ja kell 20.36.36 lastakse veel üks rakett maja suunas. 20.36.40 on näha lühikestes pükstes olevat isikut. Kell 20.37.12 ja 20.37.34 on näha, kuidas raketid lastakse vastu maja otsaseina, kust need põrkavad tagasi ja jäävad hõõguma. Kell 20.37.58 hakkab auto tagurdama. Kaamera nr 1 salvestiselt on näha, kuidas pärast esimese raketi laskmist vastu maja seina, jääb maja sein hõõguma, kuni video lõppemiseni kell 20.38.
12. Kannatanute H. A. ja A. A. ütlustega, XXX talu turvakaamerate salvestistega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, patrullilehtede ning häirekeskusele tehtud kõne salvestisega loeb kohus tõendatuks, et 08.10.2017 kella 20.30 paikul sõitis Vallo Robi perekond A. koju XXX tallu XXX Tartumaal, lasi nende maja pihta 4 raketti ja süütas sellega 11 maja seina. Süütamise puhul tuleneb sellise teguviisi üldohtlikkus juba teo enda olemusest. A. elamu oli laudvooderdisega, mis on kergesti süttiv materjal ja tuli võib kiiresti levida. Asjaolu, et juba juba esimene rakett süütas maja välisseina, kinnitab, et Vallo Robi poolt elumaja süütamine seadis ohtu majas viibiva H. A. elu ja tervise.
13. Seega täitis Vallo Robi

§ 404lg 1 objektiivse koosseisu.

42. Vallo Robi pani

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Vallo Robi tulistas XXX talu elumaja pihta neli raketti. Olles eelnevalt süüdanud samal viisil O. K. korteri, omades endise sõjaväelasena kogemusi erinevate relvade käsitlemisel, teadis Vallo Robi, et raketid võivad maja põlema panna. Videokaamerate salvestistel on näha, et väljas oli pime. H. A. ütlustega on tõendatud, et tema vaatas sellel ajal televiisorit, toas põles tuli, kui Vallo Robi sõitis majja suurest aknast sisse. Seega teadis Vallo Robi, et keegi on kodus. Ta pidi vähemalt möönma, et elamu süütamisega seab ta ohtu majas viibivate isikute elu ja tervise. Kuna tuld on raske kontrolli all hoida, pidi Vallo Robi aru saama, et elamu süütamisel võivad seal viibivad inimesed viga saada. 43. Vallo Robi teod on kvalifitseeritud õigesti

§ 404lg 1 järgi.

Vallo Robi süütas signaalrakettidega kannatanu O. K. ja A. A. kuuluvad kinnisasjad, põhjustades ohu O. K. samas kortermajas elavate inimeste elule ja tervisele, ning H. A. elule ja tervisele. 3. Vallo Robi süüdistus

§ 203

lg 1 järgi 44.

203 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju.

1. Kõnesalvestis tõendab, et 08.10.2017 kell 20.58.35 helistas häirekeskusesse naisterahvas ja andis teada, et XXX tee ääres kraavis põleb sõiduauto. Lähedale ta ei julge minna, sest kardab plahvatust.
2. 09.10.
3. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1, tl 87-94) on vaadeldus sündmuskohta Tartumaal XXX tee 671 meetril. Kraavis on näha sõiduauto Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX (fotod 1-7). Fotodelt 2-4 on näha teelt kraavi suunduvad autorehvijäljed ning fotodelt 3-7, et maastur on täielikult põlenud. Auto kõrvalt ja alt leiti signaalpadruni kesti ja üks laetud padrun (fotod 7-13).
4. Ekspertiisiakt nr 18E-GE0438 (kd 1, tl 95-99) tõendab, et sündmuskohalt kaasa võetud pakendis nr 6 olevalt signaalpadruni kestalt leiti Vallo Robi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokku langev Vallo Robi DNA-profiiliga. Samalt padrunikestalt võetud teise proovi osas ei saa välistada Vallo Robilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.
5. Patrullilehe (kd 1, tl 126-127) kohaselt sai politseipatrull väljakutse 08.10.2017 kell 20.45 seoses XXX asuva korteri põlenguga. Patrullilehe kandest nähtub, et sõiduk Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX leiti kraavist. O. K. said nad andmed, et sellega liikus Vallo Robi. Kiirreageerijad jälgisid Vallo Robi lähedal asuvat maja, XXX talu. Koerajuht oli koeraga põleva auto juurest võtnud üles jäljed, mis viisid läbi metsa XXX taluni. Kiirreageerijad pidasid Vallo Robi XXX talu juures kinni ja viisid ekspertiisi ning sealt edasi kainenema. 12
6. Süüdistatav Vallo Robi ennast P. S. kuuluva Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX hävitamises süüdi ei tunnista. Kuigi ta 08.10.2017 sündmusi ei mäletanud, leidis ta, et kui ta mäletaks, et oleks auto põlema pannud, oleks ta seda ka öelnud. Ei ole loogiline, et ta oleks enda käsutuses oleva vara põlema panema. Põlenud auto juures olevad signaalpadrunid ja kestad kuulusid temale. Need oli tal autos kogu aeg, ohutusvarustuses kui ta käis paadiga sõitmas. Ta mäletab sündmust alates sellest ajast, kui eriüksuse poolt temale kaks lampi näkku pandi, st XXX talu juures kinni peeti. Signaalrakette lasi ta signaalpüstolist, kuid ta ei tea, kus see on. Ilmselt sellel rajal, mida mööda ta sellel õhtul liikus.
7. Kannatanu P. S. andis ütlusi selle kohta, et tema ja Vallo Robi XXX. Ametlikult lõppes XXX
8. aasta sügisel oktoobris või novembris. Sõiduk Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX kirjutati tema nimele Vallo Robi XXX A. S. nimelt
9. a aasta suvel-sügisel. Vallo Robi tahtis auto tema nimele registreerida, kuna neil XXX, et kindlustada XXX tulevikku. Seda, kes selle sõiduki reaalselt ostis, ta ei tea. Samuti ei tea P. S., kas sõiduki ostmiseks on võetud laen või liising. Ise ta seda sõidukit ei kasutanud ning sõiduk ei ole tema valduses olnud. Auto väärtust ta ei tea. Auto hävimisest sai ta teada järgmisel päeval, kui politsei temaga ühendust võttis. Autovrakki nägi ta hiljem, kui pidi selle politsei pargist ära viima. Sõiduk oli kindlustatud IF Kindlustuses. Kindlustus keeldus väljamakseid tegemast.
10. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (kd 1, tl 152-153) kohaselt on Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX omanikuks P. S. Kasutajaks on märgitud Vallo Robi.
11. Kuigi Vallo Robi tunnistab O. K. korterite ja perekond A. maja süütamist, ei tunnista ta auto põlema panemist. H. A. nägi Vallo Robit nimetatud sõidukiga 08.10.2017 peale kella 8 õhtul oma õues sõitmas ja elumaja rammimas. A. naaber XXX talust helistas häirekeskusele 08.10.2017 kell 20.23.
12. Sellele ajal oli Vallo Robi juba majja sisse sõitnud ja rakette lasknud. Helistaja andis muuhulgas teada ka seda, et auto sõidab ohutuledega XXX mäe otsa. XXX külast ka Vallo Robi sõiduk kraavist leiti. Arvestades ajalist vahet, mil süüdati XXX talu (umbes kell 20.30) ja möödasõitja nägi põlevat Toyota Hiluxit kraavis (kõne häirekeskusele oli kell 20.58.35), ei ole tõenäoline, et nii lühikese aja jooksul oleks saanud auto sõiduki süüdata keegi teine peale Vallo Robi.
13. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et XXX asuvad O. K. korterid 6 ja 9, A. Tartumaal XXX asuva XXX talu elumaja, samuti sõiduauto Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX on süüdatud samal viisil. Kõikidelt sündmuskohtadelt, ka põlenud sõiduki ümbert leiti signaalpadruni kestasid ja padrunitroppe. Seega on on ilmne, et signaalrakette tulistati välja ka sõiduki juures. Seda sai teha ainult Vallo Robi, kes ei eita seda, et tal oli signaalpüstol ja ta võis sellest tulistada ning signaalpüstol jäi kadunuks sellel õhtul toimunud sündmuste käigus.
14. Vallo Robi, süüdates põlema P. S. kuuluva, seega tema jaoks võõra vara, sõiduki Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, hävitas auto täielikult. 54.

§ 121p 1 järgi on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

55. Maanteeameti andmebaasi kaudu tuvastas menetleja Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX tehnilised andmed (kd 2, tl 15). Tuginedes nendele andmetele tehti 27.08.2017 päring veebilehel www.auto24.ee, kus on sama väljalaskeaastaga

§ 203lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

57. Vallo Robi pani

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 2 mõttes.

Süüdates sõiduauto Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, pidi Vallo Robi saama aru, et põlemise käigus hävib auto täielikult. Samuti pidi ta teadma, et auto väärtus ületab oluliselt 4000 eurot, kuna sõiduk oli tema igapäevases kasutuses. 58. Vallo Robi tegu on kvalifitseeritud õigesti

§ 203lg 1 järgi.

Vallo Robi hävitas tahtlikult P. S. kuuluva mootorsõiduki, millega tekitas temale olulise kahju, s.o kahju üle 4000 euro. 4. Vallo Robi süüdistus

§ 424

lg 1 järgi 59.

§ 424näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

60. Vallo Robi tunnistas ennast

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi.

Ta tunnistas, et tarvitas 08.10.2017 oma kodus alkoholi enne seda kui saabusid P. S. koos XXX Ü. Z. Nad käisid saunas, jõid koos Ü. Z. õlut, pärast viina. Kui Z. ja S. lahkusid, võttis ta veel viia. Ta ei olnud 3 aastat kanget alkoholi teavitanud. Samuti võttis ta ravimit XXX. Ta oli teadlik, et XXX kasutuslehel on kirjas, et tuleb olla hoolikas liikuvvahenditega, kuid selle peale ta ei mõelnud. Mis pärast seda juhtus, ta ei mäleta.

1. Tunnistaja P. S. ütlused tõendavad, et kui ta 08.10.2017 pärastlõunal Vallo Robile koos XXX külla läks, oli viimane tarvitanud alkoholi. Nad olid seal mõne tunni, käisid saunas. Seda, kas Vallo Robi oli tarvitanud sel päeval ka ravimeid, ta kindlalt öelda ei osanud. P. S. sõnul ta teab, et Vallo Robil on XXX ja XXX on talle ravimeid kirjutanud.
2. Vallo Robi poolt mootorsõiduki juhtimist 08.10.2017 õhtul kella 8 paiku XXX Tartu maakonnas tõendavad H. A. ütlused. H. A. ütluste järgi võis kell olla õhtul 8 läbi, kui Vallo Robi sõitis Toyota Hiluxiga tema koju XXX tallu, mis asub XXX Tartumaal. Ta sõitis majja sisse ning korduvalt ümber maja ja lahkus seejärel autoga. XXX talu turvakaamerate salvestustest (kd 1, tl 108-118) on näha, et 08.10.2017 kell 20.35 sõidab auto väravast sisse. Sündmuskoha vaatlusel leiti A. elamu juurest sõiduki registreerimismärk XXX (kd 1, tl 84). Sõiduki Toyota Hilux vrakk asus põlenuna Sootaga Vedu tee 671 meetril Lähte vallas Tartu maakonnas (sündmuskoha vaatlusprotokoll kd 1, tl 87-94).
3. Seega on tõendatud, et Vallo Robi juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX 08.10.2017 kella 20.00 paiku ja hiljem vähemalt oma elukohast XXX maja juurest kuni A. elukohani, XXX taluni XXX, ja sealt edasi kuni Sootaga Vedu tee 14 671 meetrini, kust sõiduk leiti põlenuna (kd 1, tl 87-94). 64.

§ 424on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne norm, mille sisustamiseks tuleb pöörduda korrakaitseseaduse poole. Kor

S § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lõike 2 p 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ Lisa 1 järgi kuulub alprasolaam IV nimekirja. Seega on tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega.
3. Vallo Robi peeti kahtlustatavana kinni 08.10.2017 kell 23.10 Tartu maakonnas XXX külas asuvast XXX talust (kd 1, tl 143-144). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 484T (kd 1, tl 136-138) andmetel võeti Vallo Robilt 09.10.2017 kell 00.38 vereproov, mille etanoolisisaldus oli 1,03 +- 0,06 mg/g. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1921T (kd 1, tl 139) andmetel võeti Vallo Robilt 09.10.2017 kell 00.33 uriiniproov, milles sisaldus alprasolaam. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli (kd 1, tl 140-141) andmetel oli Vallo Robi tasakaal- ja koordinatsioon ebakindel. Tulenevalt kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust (kd 1, tl 142) esines Vallo Robil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove.
4. 09.10.2017 kell 01.23 mõõdeti indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A11116 Vallo Robi väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,33 mg/l (kd 1, tl 134). 09.10.2017 kell 03.00 paigutati Vallo Robi kainenema (kd 1, tl 135).
5. Vallo Robi juhtis mootorsõidukit seisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 0,97 mg/l, ja tema välised reaktsioonid olid häiritud. Vallo Robi ise ei mäleta toimunud sündmustest midagi. Seega oli ta LS § 69 lg 2 p 2 mõttes alkoholijoobes isik, kes ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Lisaks sellele oli Vallo Robi narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joobes. Tema uriinist leiti alprasolaam. Vallo Robi joobeseisundi hindamisel tuleb arvestada seda, et proovid on võetud 09.10.2017 kell 00.33 ja 00.38, s.o umbes 4 tundi pärast seda, kui Vallo Robi juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX. Sellest saab järeldada, et ajal, kui ta juhtis mootorsõidukit, oli tema joove oluliselt suurem. Asjaolu, et Vallo Robi asus tugevas joobes olles sõidukit juhtima, tõendavad tema enda ütlused eelneva alkoholi tarvitamise ja ravimite võtmise kohta. Seega on täidetud

§ 424objektiivne koosseis.

68. Vallo Robi pani

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Vallo Robi oli teadlik sellest, et ta on tarvitanud nii alkoholi kui ka psühhotroopseid aineid, s.o ravimeid. Ta teadis, et XXX tarvitamisel peab olema ettevaatlik liiklusvahendeid juhtides. Vaatamata sellele ta läks autorooli. Vallo Robi pidi vähemalt möönma, et pärast õlle ja viina tarvitamist koosmõjus ravimitega, on ta sellises seisundis, mille tõttu ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. Vallo Robi on aastaid tarvitanud XXX, 15 ning täiskasvanud inimesena pidi ta aru saama, et lisaks kange alkoholi tarvitamise järel võib ta olla kriminaalses joobes. 69. Kohus leiab, et Vallo Robi tegu tuleb kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku sätete järgi.

§ 424

muutus mitmelõikeliseks alles 01.11.2017, s.o pärast Vallo Robile süüks arvatud tegu. Vallo Robi pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kehtiva seaduse kohaselt vastab sellele

§ 424lg 1, seega on tegu jätkuvalt karistatav.

70. Vallo Robi tegevuses kõikide temale süüks arvatud kuritegude (

§ 404

lg 1, § 203 lg 1, § 120 lg 1 ja § 424) osas ei esinenud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

1. Vallo Robi suhtes viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr 251, kd 2, tl 56-62). Eksperdiarvamuse järgi on Vallo Robil diagnoositud XXX ja XXX, kuid tegemist ei ole vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse ega nõdrameelsusega. Vallo Robil ei esinenud temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal seisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral tema teadvust ning takistanud temal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Ta oli temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal võimeline endale oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima, samuti ei ole ta oma vaimse seisundi poolest ohtlik ei endale ega ühiskonnale. Vallo Robi on vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust.
2. Seega oli Vallo Robi temale süüks arvatud tegude toimepanemise ajal süüdiv ja süüvõimeline

§ 33mõttes.

III. Kohtu seisukoht karistuse osas 73.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 74.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 75.

§ 404

lg 1 ja

303 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,

§ 120

järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning

§ 424

järgi karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (süüteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redakstioon).

1. Vallo Robit on võimalik karistada kõikide tema poolt toimepandud kuritegude eest kas rahalise karistuse või vangistusega. Kohus leiab, et Vallo Robile ei ole põhjendatud mitte ühegi kuriteo toimepanemise eest mõista rahalist karistust. Vallo Robi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud (kd 2, tl 127 – 128), kuid temale on süüks arvatud nelja kuriteo toimepanemine. Kolm neist pani ta toime ühe õhtu jooksul, esimese kolm kuud varem. 16 Arvestades tema kuritegelikku aktiivsust ja järjekindlust
2. a sügisel ning tegudega põhjustatud suurt varalist kahju mitmele kannatanule, ei ole kergema karistusliigi kohaldamine üld- ega eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks kohane. Lisaks on Vallo Robi korduvalt selgitanud, et temal puuduvad rahalised vahendid või muu vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda kannatanutele tekitatud kahjuhüvitist. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Vallo Robi on võimeline tasuma rahalist karistust, mistõttu ei täidaks ka selline karistus oma eesmärke.
3. Vallo Robi süütas ühe õhtu jooksul nii kortermajas oleva korteri kui ka elumaja. Tema tegevuse tagajärjel said suuri kahjustusi O. K. korter, sh hävisid korteris olevad asjad. Lisaks tekkisid muutused elukorralduses, O. K. ei ole oma korteris jätkuvalt võimalik elada. Teisele kannatanule kuulunud maja sai süütamise tagajärjel samuti kahjustusi. Lisaks rammis ta elamu seinu, mis näitab kogumis tema tegevuse suurt ohtlikkust. Kortermajas olevad korterid süütas Vallo Robi raketiga õhtusel ajal, mil majas viibis palju inimesi. Kuigi kannatanu O. K. ei viibinud sel ajal kodus, pani Vallo Robi tema korteri süütamisega ohtu kõik ülejäänud majas viibivad isikud. Lisaks sellele, et tuli oleks võinud levida üle kortermaja, levis tulekahju käigus tekkiv suits mööda maja. Arvestada tuleb ka sellega, et rakettide laskmisel kortermaja pihta oleks Vallo Robi võinud tabada raketiga mõnda teist korterit, kus inimesed parajasti sees olid.
4. Kohus leiab, et Vallo Robile on põhjendatud mõista karistus

§ 404lg 1 järgi sanktsiooni keskmises määras, milleks on 2 aastat 6 kuud vangistust.

Vallo Robi tegevuse tagajärjel oleksid võinud olla väga rasked tagajärjed (inimesed oleksid võinud viga saada), mis temast mitteolenevatel põhjustel ei juhtunud. Täiskasvanud inimesena pidi ta aru saama, et ta seab ohtu paljude inimeste elu ja tervise, kuid see ei takistanud teda. 79. Prokurör palus arvestada raskendava asjaoluna

§ 58

p 1 alusel kuriteo toimepanemist madalal motiivil, tingituna kättemaksust ja alkoholi tarvitamisest, ning

§ 58p 7 alusel üldohtlikku viisi.

1. Kohus leiab, et puuduvad nii Vallo Robi karistust raskendavad kui ka karistust kergendavad asjaolud.
2. Kohtupraktikas loetakse madalaks motiiviks üldinimlikult hukkamõistevat motiivi nagu kättemaks, kadedus, ka armukadedus vms. Riigikohus märkis 09.11.
3. a otsuse nr 1-1510119 punktis 38 järgmist: „ … karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist hukkamõistetavust. Teomotiivi lugemine madalaks ei saa oleneda üksnes sellest, kas see on nii-öelda üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades kuriteo eripära. Lisaks tuleb tähele panna, et kuriteo toimepanemine madalal motiivil eeldab

§ 16

lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks:“ 82. Asjaolu, et Vallo Robi pani kuriteod toime, olles tarvitanud eelnevalt alkoholi ja psühhotroopseid aineid, ei ole kuidagi käsitletav madala motiivina. Sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine ei ole iseseisvaks isikut liikumapanevaks jõuks kuriteo toimepanemisel. Ka kättemaksu ei ole võimalik käesolevas asjas lugeda karistust raskendavaks asjaoluks

§ 58

p 1 alusel, kuna kohus ei tuvastanud, et Vallo Robi oleks

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime pannud kavatsetult, s.o eesmärgiga süüdata O. K. ja H. ning 17 A. A. elukohad ning seada sellega ohtu inimeste elu ja tervis. Lisaks ei ole võimalik lugeda raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemist üldohtlikul viisil (

§ 58

p 7).

§ 404süüteokoosseis asub karistusseadustiku 22.

peatükis, mis hõlmab üldohtlikke süütegusid. Süütamine pannakse toime alati üldohtlikul viisil, kuivõrd süütamise tagajärjel tekkinud tulekahju ei ole võimalik kontrollida.

§ 59

keelab arvestada karistuse kohaldamisel selliseid raskendavaid asjaolusid, mida on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. 83. Vallo Robi süü

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava teo teo toimepanemisel on keskmisest väiksem.

Kuigi tegemist ei olnud Vallo Robi omandisse kuuluva varaga, oli vara tema valduses ja ta kasutas seda. Kannatanu tunnistas, et temale on kahju tekitatud läbi selle, et tulevikus XXX kuuluv vara on hävinenud. Samas ei soovinud ta esitada tsiviilhagi, millest saab järeldada, et varalise kahju tekkimine ei olnud tema jaoks oluline küsimus. Karistust kergendavad asjaolud

§ 57

mõttes ja karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Kohus leiab, et Vallo Robile on põhjendatud mõista

§ 203

lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus, milleks on üks aasta vangistust. 84. Vallo Robi süü

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel on keskmisest suurem.

Ta ähvardas kannatanut raske kehavigastuse tekitamisega. Sealjuures ei olnud ähvardus paljasõnaline, vaid oht oli reaalne, kuna Vallo Robil oli käes esmalt pneumorelv, seejärel nuga, millega on võimalik tekitada ka kehavigastusi. Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolusid ei ole. Eeltoodut arvesse võttes karistab kohus Vallo Robit

§ 120lg 1 järgi 10 kuu vangistusega.

85. Kohtu hinnangul ei olnud Vallo Robi süü

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel väga suur, raskeid tagajärgi sellega ei tekitatud. Samas oli ta tarvitanud nii alkoholi kui ka psühhotroopseid aineid, millest tulenevalt oli ta nii alkoholi- kui narkojoobes. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on alati potentsiaalselt ohtlik nii isikule endale kui ka kaasliiklejatele, mistõttu on selline käitumine ka igal üksikul juhtumil taunitav. Karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ja karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei ole.

Arvesse tuleb võtta seda, et Vallo Robi ei ole varem kunagi mootorsõidukit alkoholijoobes olles juhtinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et piisavaks karistuseks on 9 kuu pikkune vangistus. 86. Kuritegude kogumis tuleb Vallo Robile mõista

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

1. Tartu Maakohus kohaldas 10.10.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-9482 Vallo Robi suhtes tõkendit vahistamine kuni 08.12.2017 (kd 2, tl 80-88). Tõkendi vahistamine kohaldamist pikendati Tartu Maakohtu 07.12.
3. a määrusega kuni 08.01.2018 (kd 2, tl 8993). Lõuna Ringkonnaprokuratuur muutis 11.12.
4. a määrusega tõkendit ning vabastas Vallo Robi vahi alt ja kohaldas uue tõkendina elukohast lahkumise keeldu (kd 2, tl 94-95). Vallo Robi peeti kahtlustatavana kinni 08.10.2017 kell 23.10 (kd 1, tl 143-145). Seega viibis Vallo Robi eelvangistuses ajavahemikul 08.10.2017 – 11.12.2017, s.o kokku 2 kuud 4 päeva.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 4 päeva arvestada Vallo Robile mõistetud liitkaristuse hulka, millest tulenevalt kuulub Vallo Robil ärakandmisele 2 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. 88. Kohus peab võimalikuks kohaldada Vallo Robi suhtes

§ 74

lg 1 alusel karistusest tingimisi vabastamist tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Vallo Robi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kriminaalasjas viibis ta vahi all 2 18 kuud 4 päeva. Kohus on seisukohal, et isiku suhtes, kes ei ole varasemalt vanglakaristust kandnud, on ka lühike vangistuses viibimine mõju avaldav. Vangistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele allutamisega on võimalik isikute suhtes, kes on võimelised vastavaid nõudeid täitma ning keda on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma kriminaalhooldaja abiga. Üheks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks oli Vallo Robi alkoholi- ja psühhotroopsete ainete joove. Kriminaalhoolduse käigus on võimalik teda suunata edaspidi mitte tarvitama alkoholi ning analüüsima sellega seotud probleeme. Reaalse vangistuse mõistmine raskendaks samuti Vallo Robil kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamist. 89. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Vallo Robi

§ 74

lg 1 alusel temale mõistetud 2 aasta 9 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi koos käitumiskontrolli kohaldamisega 3 aasta 6 kuu pikkusel katseajal. 90. Samuti peab kohus põhjendatuks määrata Vallo Robile käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 2 1 alusel kohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, va temale arsti ettekirjutusel määratud psühhotroopsed ravimid. Vallo Robi pani kõik temale süüks arvatud kuriteod toime alkoholijoobes, millele lisandus ravimist XXX tingitud joove. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb Vallo Robil keelata alkoholi tarvitamine. Vallo Robi selgitustest nähtub, et ta on tarvitanud nii kanepit kui ka kokaiini ning enne toimunud sündmusi tarvitas ta erinevaid ravimeid, sh psühhotroopseid ravimeid. Seega tuleb riskide maandamiseks määrata temale narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeld. Kohus ei pea põhjendatuks keelata Vallo Robil ravimite kasutamist, mida tema tervise huvides peab vajalikuks raviarst. 91. Prokurör palub

§ 50

lg 1 p 1 alusel Vallo Robilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

1. Maanteeameti liiklusbüroo väljavõtte andmetel (kd 2, tl 129-130) on Vallo Robil kehtiv juhiluba A, B, C kategooria sõidukite juhtimiseks. Juhiluba on kehtiv kuni 16.12.
3. Kohus ei pea mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhjendatuks. Kohtupraktika järgi peab lisakaristuse mõistmisel arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu 16.05.
4. a otsus nr 3-1-1-18-17 p 13).
5. Kohtul puudub alus arvata, et Vallo Robi on isik, kes võiks jätkata mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Vallo Robil ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Teda ei ole varasemalt ka kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole võimalik öelda, et Vallo Robi oleks autoroolis ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus on veendunud, et Vallo Robi õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisab vaid põhikaristusest. Seda enam, et käesoleva otsusega määrab kohus Vallo Robile ka kohustuse mitte tarvitada 19 alkoholi ning ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi või psühhotroopseid aineid. IV. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas
6. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2) ning siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5).
7. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
8. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
9. Kohtupraktika kohaselt tuleb varalise kahju hüvitamise nõudmisel hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, kuid mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamisest, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.
10. O. K. lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Vilt esitas 08.01.2018 tsiviilhagi (kd 1, tl 13-18) Vallo Robi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 66 062,73 euro ja mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks. O. K. varalise kahju moodustavad korteri remonditööd kokku 34 057,73 eurot, mille kohta on võetud XXX hinnapakkumine (kd 1, tl 47), ja korteris põlengu käigus rikutud ja hävinud asjade väärtus 31 555 eurot (asjade nimekiri kd 1, tl 48).
11. Kohus tuvastas, et Vallo Robi süütas O. K. kuuluvad Tartumaal XXX asuvad korterid 6 ja
12. Põlengu tagajärjel sai neljatoaline korter olulisi kahjustusi, korteri sisustus ja korteris olnud asjad hävisid või said põlengu käigus kahjustada. Korter muutus elamiskõlbmatuks. Seega on Vallo Robi käitumine põhjuslikus seoses tagajärjega, see on O. K. kuuluva vara hävimisega. Vallo Robi käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Seetõttu tuleb Vallo Robil hüvitada O. K. tekitatud varaline kahju. 20
13. Vallo Robi ja tema kaitsja ei vaidlustanud O. K. poolt esitatud tsiviilhagi suurust. Hinnates XXX tehtud hinnapakkumist, milles on välja toodud kõik korteri remondiks vajalikud tööd ja hinnad, koos sündmuskohal tuvastatuga, ei ole kohtul alust kahelda nende tööde vajalikkuses ega maksumuses 34 507,73 eurot. Hinnapakkumises märgitud kulud on reaalsed ja vastavad praeguse aja hinnaklassile.
14. O. K. selgitas kohtuistungil, et lae all hävisid kaks Mitsubishi õhksoojuspumpa, 55 tolline Samsungi televiisor, kolm maali, akendes olid mõrad ja aknalauad olid ära sulanud. Nimekirjas ei loetlenud ta kõiki hävinud asju üles, ainult need, mis on eluks vajalikud. Kodutehnika hinnad võttis ta Euronicsi kodulehelt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit hävinud sisustuse ja asjade väärtuste osas. Samas on kohtul võimalik hinnata, kas hävinud asjade väärtus vastab selliste asjade tavapärasele väärtusele. Kõikide märgitud asjade väärtus on reaalne, selliste hindadega on võimalik neid asju ka praegu osta.
15. Seega on O. K. varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb Vallo Robilt välja mõista.
16. O. K. palub mittevaralise kahjuna välja mõista 3000 eurot temale

§ 120lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise tagajärjel.

Ähvardamise tagajärjel sai kahjustada tema psüühiline seisund, tekkis hirm, ta ei julge üksi välja minna, unehäired.

1. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et O. K. oleks tekitatud tervisekahjustus. O. K. ütlustega on tõendatud, et ta tundis reaalset hirmu oma elu pärast, kui Vallo Robi suunas relvatoru tema meelekohta. Ta tunneb jätkuvalt hirmu ning soovib lisaks mittevaralise kahju hüvitisele ka lähenemiskeelu kohaldamist, kuna Vallo Robi käitumine on ettearvamatu, ta on äkkvihaga.
2. Kohtu hinnangul on mittevaralise kahju nõue põhjendatud. Olukorras, kus relvatoru on suunatud inimesele, on usutav, et ta tunneb hirmu oma elu ja tervise pärast. Selle sündmuse tõttu tunneb O. K. jätkuvalt hirmu. Pidev hirmutunne mõjutab tema elukvaliteeti. Järgneva käitumisega on Vallo Robi O. K. hirmutunnet suurendanud, süüdanud tema korteri. Samas leiab kohus, et 3000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena on liiga palju. Ähvardamine seisneb eelkõige hirmutunde tekitamises. Tegemist oli ühekordse juhtumiga. Arvestades kohtupraktikas väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusi, on põhjendatud O. K. välja mõista hüvitisena VÕS § 134 lg 2 alusel 500 eurot.
3. Kannatanute H. A. ja A. A. lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul esitas 17.09.2018 tsiviilhagi (kd 1, tl 19-22) Vallo Robi vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 15 000 euro hüvitamiseks.
4. Esmalt märgib kohus, et mittevaralise kahju hüvitise mõistab kohus välja isikupõhiselt, millest tulenevalt tuleb käsitleda H. A. ja A. A. mittevaralise kahju hüvitamise nõuet eraldi.
5. Kannatanu H. A. ütluste kohaselt ei tajunud ta 08.10.2017 sündmusi adekvaatselt. Auto sõitis majja sisse, seejärel karjus Vallo Robi, et kutsugu politsei, ja jätkas autoga ümber maja sõitmist, rammides maja seinu. Tema peas käis mõte, et saaks see ükskord juba läbi, tulgu siis lõpp. Kõik oli nagu udu sees. Alles siis, kui kõik oli vaikseks jäänud, julges ta välja minna. Tegemist oli nagu filmiga, see ei olnud reaalne elu. Siiamaani tuleb see tunne temale sisse. Praegugi kardab ta oma territooriumi ümber kõndida. Ta tunneb hirmu ja ärevust, tekivad 21 ärevushood.
6. A. A. ütluste järgi oli H. A. täielikus hüsteerias, kui ta koju jõudis, ning ka praegu ei julge naine üksinda kodus olla. Kohtuistungil kuulatud H. ja A. A. telefonikõnest on aru saada, et H. A. on endast väljas ja nutab, palub mehel kiiresti koju tulla.
7. H. A. ütlused koos A. A. ütluste ja kõnesalvestisega tõendavad, et H. A. tundis 08.10.2017 tema elukoha ründamise tõttu surmahirmu, see mõjutab tema psüühikat siiani. Kohtu hinnangul vähendab hirmutunne H. A. elukvaliteeti. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et H. A. rünnati tema enda kodus, mis peaks olema koht, kus inimene saab tunda ennast turvaliselt. Sündmusest on möödas 1,5 aastat, kuid kannatanu tunneb jätkuvalt hirmu enda kodus viibides. See näitab, et Vallo Robi tekitas H. A. pikaajalise hingelise trauma. Ta on süüdi H. A. kahju tekitamises VÕS § 1050 lg 1 tähenduses Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et H. A. oleks see sündmus tekitanud terviserikke. Riigikohus on 09.04.
8. a otsuse nr 3-21-19-08 punktis 15 öelnud, et tervisekahjustuseks ei saa lugeda ainuüksi hageja väidetud raske psüühilise seisundi tekkimist, mille kohta hageja pealegi tõendeid ei esitanud.
9. Kohus leiab, et arvestades H. A. hingelisi kannatusi kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda, on põhjendatud määrata mittevaralise kahju hüvitiseks 4000 eurot, mis tuleb Vallo Robilt VÕS § 134 lg 2, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena H. A. kasuks välja mõista.
10. Kannatanu A. A. selgitas, et kuigi ta sündmuse toimumise ajal ei olnud kodus, on ta pidanud oma elu ümber korraldama, kuna tema naine ei julge üksi kodus olla. Selleks on ta pidanud oma töö ringi organiseerima. Tema pereelu on häiritud, lisaks hävitas Vallo Robi tema elutöö ära. Kui ta 08.10.2017 koju läks, siis oli avanev pilt väga hirmus. Terve õu oli päästeteenistust täis, tegemist oli laastamistööga. See oli talle emotsionaalselt raske.
11. Riigikohus on 25.02.
12. a otsuse nr 3-2-1-159-09 punktis 11 jaatanud VÕS § 134 lg-s 2 märgitud isikuõiguste rikkumisena põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. Kuigi A. A. ei viibinud sellel ajal kodus, mil Vallo Robi kuriteo toime pani, tekitas süüdistatav A. A. mittevaralise kahju sellega, et lasi signaalrakettidega tema maja pihta, süüdates maja seina, sõitis korduvalt vastu kannatanu maja ja majja sisse, smuti vastu varjualust, kus seisis auto. A. A. tajus koju jõudes vahetult tema elukohas tehtud laastamistööd. Selline kodu puutumatuse rikkumine põhjustas A. A. hingelisi kannatusi, mistõttu on põhjendatud määrata mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot. See tuleb Vallo Robilt VÕS § 134 lg 2, § 1045 lg 1 p 5 alusel A. A. kasuks välja mõista. V. Kohtu seisukoht lähenemiskeelu taotluste osas
13. O. K. ja tema esindaja vandeadvokaat Anu Vilt taotlesid Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamist.
14. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
15. Kohus tuvastas, et Vallo Robi ähvardas O. K. tervisekahjustuse tekitamisega. Vallo Robi 22 tegevus vastab

§ 120lg-le 1, mis on käsitletav isikuvastase kuriteona karistusseadustiku 9.

peatüki

1. jao
2. jaotises.
3. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole VÕS § 1055 lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.
4. Tartu Maakohus kohaldas Vallo Robile 28.09.
5. a määrusega kriminaalasjas nr 1-187470 (kd 2, tl 96-103) ajutist lähenemiskeeldu O. K. suhtes kohteelse menetluse ajaks. Vallo Robi nimetatud lähenemiskeeldu ei rikkunud. Lisaks ei ole ta suhelnud O. K. ka kohtumenetluse ajal, mil lähenemiskeeld enam ei kehtinud. Samas riivas Vallo Robi käitumine, mis järgnes ähvardamisele, veelgi enam O. K. eraelu puutumatust. Uue kuriteona pani ta toime

§ 404

lg-s 1 sätestatud teo, s.o süütamise, millega asetas ohtu inimeste elu ja tervise. Ta on korduvalt saatnud O. K. kirju, milles nõuab väidetava võla tasumist. Vallo Robi varasem käitumine näitab, et oma väidetavate õiguste realiseerimiseks on ta võimeline ohustama teiste inimeste elu ja tervist. Seega on põhjendatud Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamine.

1. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu maksimaalseks tähtajaks, s.o kolmeks aastaks, tulenevalt sellest, et süüdistatav on hoidunud kannatanuga suhtlemisest ka pärast lähenemiskeelu kehtivuse kaotamist. O. K. on uute asjaolude ilmnemisel võimalik alati esitada uus lähenemiskeelu taotlus tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel Vallo Robile kohaldada lähenemiskeeldu O. K. suhtes üheks aastaks, keelates Vallo Robil suhelda O. K. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel, mh keelates Vallo Robil O. K. telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata, saata O. K. lihtvõi elektronkirju, saata O. K. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vms) kaudu, viibida O. K. lähemal kui 100 meetrit, va riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse astuste ruumid, ja viibida lähemal kui 100 meetrit O. K. elukohale.
2. A. A. taotles Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamist.
3. KrMS § 3101 lg 1 alusel on kohtul võimalik kohaldada lähenemiskeeldu isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on viidatud, et isikuvastase kuriteo mõistet ei tule ajutise lähenemiskeelu kontekstis siiski tõlgendada kitsalt kui karistusseadustiku
4. peatükis ette nähtud kuritegu, vaid lisaks karistusseadustiku
5. peatükis ette nähtud kuritegudele on ajutine lähenemiskeeld kohaldatav ka neil juhtudel, kui kuriteokahtluse sisuks olev tegu vastaks teatud vastutust raskendava tunnuseta isikuvastase kuriteo koosseisule (nt

§ 200või § 263 lg 1 p 1).

Samuti on Tartu Ringkonnakohus

1. augusti
2. a määruses kriminaalasjas nr 1-18-5954 asunud seisukohale, et ajutine lähenemiskeeld on kohaldatav ka ahistava jälitamise puhul, kuigi tegemist ei ole isikuvastaste kuritegude peatükis asuva koosseisuga. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ahistava jälitamise kuriteokoosseis ei hõlma ühegi karistusseadustiku
3. peatükis ette nähtud isikuvastase kuriteo tunnuseid, tuleb ajutist 23 lähenemiskeeldu siiski lugeda üldjuhul sisu poolest ahistava jälitamise puhul sobivaks abinõuks, arvestades nii ahistava jälitamise süüteokoosseisu kui ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamise eesmärki. Samas lahendis märgib ringkonnakohus sedagi, et kuigi isikuvastase kuriteokoosseisu mõistet tuleb tõlgendada ajutise lähenemiskeelu kohaldamise kontekstis laiendavalt, ei muuda selline laiem tõlgendus isikuvastase kuriteo nimetamist KrMS § 141 1 lg 1 siiski sisutuks, vaid selle tunnuse nimetamine piirab ajutise lähenemiskeelu võimalike adressaatide ringi, välistades ajutise lähenemiskeelu kohaldamise siis, kui kahtlustuse aluseks oleva kuriteokoosseisuga ei kaitsta individuaalõigushüve või kui kaitstavaks individuaalõigushüveks pole inimese eraelu või muu isikuõigus.
4. Kohus on seisukohal, et kuna

§ 404

koosseisutunnuseks on oht inimese elule või tervisele, millega kaitstakse mh inimese individuaalõigushüve, mis on kaitstavad ka isikuvastaste kuritegude puhul, siis laiendava tõlgendamise kaudu on võimalik kohaldada ka selle kuriteokoosseisu puhul lähenemiskeeldu.

§-s 404 sätestatud süütegu on lõpule viidud ohu loomisega inimese elule ja tervisele. Süüteokoosseis ei ole täidetud, kui süütamisega põhjustati üksnes asja enda rikkumise või hävitamise oht. 124. Vallo Robi pani toime

§ 404lg-s 1 sätestatud kuriteo, millega ta tekitas reaalse ohu H.

A. elule ja tervisele. A. A. ei viibinud sellel ajal kodus, mistõttu tema elu ja tervis ei olnud ohustatud. Kohus möönab, et Vallo Robi käitumine A. A. suhtes on olnud agressiivne ja ahistav, kuid ainuüksi see ei anna alust kriminaalmenetluses lähenemiskeelu kohaldamiseks. Vallo Robi ei ole A. A. suhtes rikkunud individuaalõigushüve, mis on kaitstav isikuvastaste kuritegude puhul. Seetõttu jätab kohus rahuldamata A. A. taotluse Vallo Robile tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks.

1. H. A. osas ei ole võimalik lahendada Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamist, kuna KrMS § 3101 lg 1 järgi on lähenemiskeelu taotluse esitamise õigus ainult kannatanul endal. Prokurör küsis kohtuistungil H. A., kas ta soovib jätkuvalt lähenemiskeelu kohaldamist. H. A. oli kõhklev ja vastas, et Vallo Robi ei ole üle astunud temale kohaldatud lähenemiskeelust. See oleks tema kindlustunne, kuid ta ei tea. Seda ei saa käsitleda lähenemiskeelu taotlusena, kuna H. A. selgitusest ei ole võimalik välja lugeda, et ta tõsikindlalt soovib Vallo Robi suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Lähenemiskeeldu ei ole võimalik kohaldada prokuröri taotlusel, kuna tal puudub iseseisvalt vastava taotluse esitamise õigus. VI. Kohtu seisukoht arestitud vara osas
2. Prokurör palus jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Tartu Maakohtu 02.04.
3. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2492 arestitud Vallo Robi sularaha 15 838,93 eurot (kd 2, tl 115-121), mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri sularaha tagatiskontole kandmise määruse (kd 2, tl 112-114) alusel Rahandusministeeriumi Luminor Bank AS-i kontole nr EE701700017001577198 (kd 2, tl 122).
4. Vallo Robi kohtus antud ütluste kohaselt ei kuulu see raha talle. Ka 10.10.2017 ülekuulamisel ütles ta, et see raha ei ole tema oma, vaid on laenuraha, kuid laenuandjat ta siis avaldada ei soovinud. Raha arestimist ta ei vaidlustanud, kuna kohus pidi kohe tulema. 15 500 eurot arestitud rahast kuulub A. R., hüüdnimega R., mille laenas temalt P. S.. Kuna tema pidi A. R. uuel nädalal kokku saama, siis P. S. andis selle tema kätte, see põhines usaldusel. Raha pidi ta üle andma esmaspäeval. Raha üleandmise oleks P. S. võinud pärast A. R. vormistada. Ülejäänud raha, mis ületas 15 500 eurot, kuulus temale. 24
5. P. S. ütluste kohaselt läks ta pühapäeval, samal päeval kui Vallo Robi pani need teod toime, koos XXX Vallo Robi juurde sauna. Tal oli kaasas 15 500 eurot (kupüürid olid 500 eurosed), mille ta oli laenanud A. R.
6. aasta septembri lõpupoole. Raha oli tal vaja Saksamaale minekuks oma väikeettevõttele uute seadmete ostmiseks. Kuna see kokkusaamine lükkus edasi kaks korda, siis tahtis ta selle raha A. R. tagasi anda. Ta pidi selle ära viima A. R., kuid teda ei olnud kodus. Kuidagi tuli Vallo Robiga juttu, et ta peab R. juurest läbi käima ja ta ütles Robile, et viigu siis ise raha ära. A. R. on tema hea tuttav, kellega on kohtunud läbi Vallo Robi palju aastaid tagasi. Ta on ka varem temalt raha laenanud, ühel korral 5000 euro ringis, teine kord 15 000 euro ringis. Varasemad summad on korrektselt tagastatud. Laenulepingu koostasid nad kahes eksemplaris A. R. kodus. Üks eksemplar sai talle, teine R.. P. S. sõnul oli tal printer kaasas ja leping koostati arvutis valmisoleva lepingu põhjale. Laen oli võetud kuuks ajaks. Ta on A. R. rääkinud laenu tagastamisest. Nad on kokku leppinud, et ootavad, mis sellest asjast saab. Seda tunnistaja ei mäleta, kas ta sai teada politseist või Vallo Robilt, et raha on arestitud. Määruse vaidlustamine ei tulnud tollel hetkel pähe. Prokuratuuri ja politsei poole ta ei pöördunud. Selle peale, et laenuleping esitada õiguskaitseorganitele ei tulnud ei tema ega A. R.. Praegusel hetkel on ta A. R. jätkuvalt selle raha võlgu.
7. Tunnistaja A. R. kinnitas, et tunneb P. S., kuna nad olid Vallo Robiga XXX. S. tal ärilisi suhteid ei ole olnud, aga kahel kolmel korral on ta temale raha laenanud. Viimane kord küsis P. S. temalt laenu 15 500 eurot, see oli
8. aasta septembrikuus. Raha oli tal sularahas, võttis selle pangast, kuid mitte arvelt. Ta andis raha P. S. üle enda kodus ja seal tehti ka laenuleping. Leping oli sõlmitud kuuks ajaks. Milleks P. S. raha vaja oli, seda ta ei küsinud. Vallo Robiga oli jutuks, et ta pidi selle mingil hetkel tagasi tooma, kuna see on tema käes. Seda, millal ja kus jutuajamine toimus, ta ei mäletanud, võis olla nädal-paar enne seda kui sai teada, et Robi on kinni peetud. P. S. käest sai ta teada, et raha hetkel tuua ei saa, kuna Vallo Robi on aresti alla võetud ja raha on politsei käes. Nad võtsid P. S. laenu osas aja maha, et oodata, mis kohtuasjast saab. Ta on pärinud küll, mis rahast on saanud, aga kuna see on seotud kohtuasjaga, siis ta on äraootaval seisukohal. Mingit konkreetset raha tagastamise aega nad uuesti paika ei pannud. Neil on olnud P. S. juttu taotluse esitamisest raha tagasi saamiseks. Seda asja on ajanud S., tema ei pidanud mõistlikuks ise laenulepinguga kusagile pöörduda. Raha laenas ta P. S. 50 eurostes, võis hulgas olla ka suuremaid rahatähti, kuid täpselt ei mäleta. Sularaha juures märkmepaberit kupüüride vääringutega ei olnud. Raha oli kilekotis, kuid kas P. S. võttis selle kilekotiga, ta ei mäleta. See summa ei ole tema jaoks väga suur, kui ta selle kaotaks, siis ei juhtuks midagi olulist. Kohtusse tuli ta tunnistama, et anda P. S. võimalus oma raha tagasi saada.
9. Kaitsja esitas tõendina A. R. ja P. S. vahel sõlmitud laenulepingu kuupäevaga 20.09.2017 (kd 2, tl 125-126). Lepingu kohaselt laenas A. R. P. S. 15 500 eurot, laen tuli tagastada hiljemalt 20.10.
11. Kohus leiab, et P. S., Vallo Robi ja A. R. ütlused selle kohta, et arestitud sularahast 15 500 eurot on P. S. poolt A. R. laenuks saadud raha, ei ole tõesed ega eluliselt usutavad.
12. 11.10.
13. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 2, tl 104-111) on vaadeldud Vallo Robilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 15 838,93 eurot. Vallo Robi sõnul oli 15 500-st eurost ülejäänud summa, s.o 338,93 eurot tema raha. A. R. ütluste kohaselt ei 25 olnud tema poolt P. S. laenatud raha juures märkmepaberit kupüüride arvu ja suurusega. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli raha juures märkmepaber (foto kd 2, tl 104). Sellele on käsitsi kirjutatud kupüüride suurus ja nende arv, sh on märgitud, et 50 euroseid kupüüre peaks olema 113, kuid vaatluse käigus selgus, et neid oli
14. Samuti on märgitud müntide summa. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et Vallo Robi pani nii laenuraha kui ka endale kuuluva raha kokku, sealjuures märkis märkmepaberile koos kõigi kupüüride arvu, eristamata, kellele see raha kuulus. Seda enam, et P. S. andis oma sõnul selle raha Vallo Robile üle 08.10.2017, s.o samal päeval, kui Vallo Robi õhtul kella 8 paiku süütas O. K. korteri, A. A. elamu ja P. S. sõiduauto. Vallo Robi pidi selle raha oma sõnul üle andma A. R. esmaspäeval, s.o järgmisel päeval. Puudub igasugune loogika selles, et Vallo Robi selle raha kohe oma rahaga kokku pani ja sellised märkmed juurde lisas, tehes seda olukorras, kus ta oli juba enne P. S. saabumist alkoholi tarvitanud ja jätkas selle tarvitamist õhtu jooksul. Enne traagilisi sündmusi O. K. ja A. A. elukohtade juures, sai see raha olla Vallo Robi valduses mitte kauem kui pool päeva. Ka pakend, teibist tehtud rahatasku, on kulunud väljanägemisega, mis viitab sellele, et see ei ole tehtud 08.10.2017, kui P. S. väidetavalt 15 500 eurot Vallo Robile üle andis.
15. Laenuleping on sõlmitud 19 päeva enne seda, kui P. S. andis raha Vallo Robile üleandmiseks A. R.. A. R. sõnul andis ta laenu 50 eurostes kupüürides, hulgas võis olla ka suuremaid rahatähti. P. S. ütluste kohaselt andis ta Vallo Robile 15 500 eurot 500-eurostes kupüürides. Selles osas on P. S. ja A. R. ütlused vastuolus. Laenuraha P. S. oma sõnul kasutada ei saanud. Vallo Robilt äravõetud rahast oli 500- euroseid kupüüre 21, s.o kokku 10 500 euro väärtuses. Seega ei olnud Vallo Robi valduses sellisel hulgal 500-euroseid rahatähti nagu väitis P. S.. Vallo Robil puudus 08.10.
16. a õhtul võimalus suuri rahatähti ümber vahetada.
17. Lisaks ei ole eluliselt usutav asjaolu, et nii suure summa nagu 15 500 eurot osas ei ole laenuandja 1,5 aasta jooksul suuremat huvi raha tagasisaamise osas üles näidanud. Laenuleping oli sõlmitud vaid üheks kuuks, mis näitab vastupidist, et laenuandja soovis oma raha kiiresti tagasi saada. P. S. ja Vallo Robile oli teada, et Vallo Robi kinnipidamisel leitud raha on arestitud. Vaatamata sellele, ei pidanud süüdistatav vajalikuks avaldada, kellele see raha tegelikult kuulub, märkides vaid, et tegemist on laenurahaga. Pärast vahi alt vabanemist oli Vallo Robil võimalik suhelda nii P. S. kui A. R., saada nendelt laenuleping, mis oleks tõendanud raha kuulumist kolmandale isikule, ja sellega saavutada võõra raha aresti alt vabastamine. Vallo Robi ei vaidlustanud vara arestimise määrust ega võtnud ette midagi, et kaitsta väidetavalt raha tegeliku omaniku õigusi. Samuti ei võtnud ette midagi P. S., kuigi temal lasus kohustus laenatud raha A. R. tagastada. P. S. oleks saanud esitada tsiviilkohtumenetluses hagi omandiõiguse tuvastamiseks.
18. Eeltoodu alusel leiab kohus leiab, et sularaha 15 838,93 eurot on õigesti arestitud Vallo Robi varana ja see tuleb jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla. VII. Kohtu seisukoht asitõendite osas
19. Kriminaalasjas on asitõenditeks õhupüstol Baikal MP-654K, padrunitropid (pakendid nr 1 ja 2), metallist detail (pakend nr 3), auguga padrunitropp (pakend nr 4), signaalpadruni kestad (pakendid nr 1A ja 2), signaalpadruni kestad (pakendid nr 1B, 4, 5 ja 6), signaalpadrun (pakend nr 2), 2 signaalapdrunikesta (pakend nr 3), CD-R plaat 15.01.2018 kannatanu poolt 26 politseile üle antud failidega, DVD-R plaat 08.10.2017 Tartumaal XXX talus asuvate turvakaamerate salvestustega, DVD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega ja DVD-R plaat 05.07.2017 kõnedega mälupulgalt.
20. Prokurör taotles Vallo Robilt õhupüstoli Baikal MP-654K kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. 138.

§ 83

lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 139. Õhupüstol Baikal MP-654K kuulub Vallo Robile. Vallo Robi ütluste järgi oli tegemist sama relvaga, mille ta pani vastu O. K. põlve või põlve vahetusse lähedusse, kui ta küsis, kas viimane soovib iirlaseks saada. Kohus tuvastas, et Vallo Robi, kasutades eelnimetatud õhupüstolit pani toime

§ 120lg-s 1 sätestatud kuriteo.

Seega on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on põhjendatud konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina Vallo Robilt õhupüstol Baikal MP-654K. 140. Kr

MS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. CD-R plaat 15.01.2018 kannatanu poolt politseile üle antud failidega, DVD-R plaat 08.10.2017 Tartumaal XXX talus asuvate turvakaamerate salvestustega, DVD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega ja DVD-R plaat 05.07.2017 kõnedega mälupulgalt tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Padrunitropid, signaalpadruni kestad ja signaalpadrun on väärtusetud asjad, mis tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. VIII. Kohtu seisukoht menetluskulude osas
2. O. K. esindaja vandeadvokaat Anu Vilt esitas 27.02.2019 kohtule taotluse kannatanu esindaja tasu kindlaksmääramiseks, menetluskulude hulka arvamiseks ja süüdistatavalt väljamõistmiseks kriminaalasjas nr 1-18-8872 (kohtueelses menetluses nr 17278001581).
3. Advokaadibüroo LMP on esitanud O. K. kolm arvet õigusteenuste osutamise eest – arve nr 171411 summas 1047,80 eurot, arve nr 180660 summas 988 eurot ja arve nr 190070 summas 2028 eurot. Esindaja töö tunnihinnaks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.
4. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 175 lg 1 p-s 1 sätestatud lepingulise esindaja tasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi töötasu tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on aktsepteeritav ja mõistlik. Kohtupraktika peab aktsepteeritavaks õigusteenuse osutamise tunnihinnaks ka 140 eurot, millele lisandub käibemaks (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.
5. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16 p 37). 27
6. Kohtu hinnangul on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses osutatud õigusteenust vajalikus mahus. Lepinguline esindaja on esitanud vastavad spetsifikatsioonid, millelt on näha osutatud õigusabiteenus. Ta viibis ka kogu aja kohtuistungil. Arvestades kriminaalasja keerukust, sh vajadust esitada lähenemiskeelu taotlus, koostada tsiviilhagi nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks, on sellises ulatuses osutatud teenus olnud vajalik ja mõistlik. Seega on esindaja tasu 4063,80 eurot põhjendatud.
7. KrMS § 381 lg 4 kohaselt ei ole tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses riigilõivuvaba mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest. Tartu Maakohtu 14.03.
8. a määruse alusel tasusid kannatanud H. A. ja A. A. 15000 euro suuruse mittevaralise kahju nõudelt riigilõivu 650 euro ja kannatanu O. K. 3000 euro suuruselt nõudelt 275 eurot. Riigilõivu tasumise kohta esitas A. A. 20.03.2019 kohtule maksekorralduse nr
9. O. K. esindaja Anu Vilt esitas 28.03.2019 kohtule maksekorralduse nr
11. Tartu Maakohus rahuldab käesoleva otsusega kannatanute H. A. ja A. A. ning O. K. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
12. Kohus mõistis H. A. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 4000 eurot ja A. A. kasuks 1000 eurot. Kannatanud esitasid hagi ühiselt ja palusid, et kohus mõistaks neile välja 15 000 eurot. Kohus rahuldas hagi kokku kahe kannatanu osas 1/3 ulatuses, s.o 5000 eurot. Seega on põhjendatud jätta 2/3 osas riigilõiv hagejate H. A. ja A. A. kanda ning rahuldatud osas, s.o 1/3 osas, süüdistatava Vallo Robi kanda. H.A. ja A. A. kanda jääb riigilõiv summas 433,33 eurot. Vallo Robilt tuleb välja mõista menetluskuluna H. A. ja A. A. kasuks riigilõiv 216,67 eurot.
13. Kohus mõistis O. K. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 500 eurot. Kohus rahuldas hagi 1/6 osas. Seega on põhjendatud jätta 5/6 osas riigilõiv hageja O. K. kanda ning rahuldatud osas, s.o 1/6 osas, süüdistatava Vallo Robi ehk kostja kanda. O. K. kanda jääb riigilõiv summas 229,17 eurot. Vallo Robilt tuleb välja mõista menetluskuluna O. K. kasuks riigilõiv 45,83 eurot.
14. Seega on Vallo Robi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu O. K. lepingulisele esindajale makstud tasu 4063,80 eurot ja O. K. poolt tasutud riigilõiv 45,83 eurot ning H. A. ja A. A. poolt tasutud riigilõiv 216,67 eurot, mis tuleb Vallo Robil kannatanutele hüvitada. Ülejäänud osas jääb kannatanute poolt tasutud riigilõiv nende endi kanda.
15. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.
16. KrMS § 182 lg 3 alusel jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kohus rahuldas O. K. tsiviilhagi osaliselt, ei ole põhjendatud jätta osa kuludest tema kanda. Kohus vähendas vaid mittevaralise kahju hüvitise 28 suurust, mitte ei jätnud mittevaralist kahju välja mõistmata. Sealjuures on oluline, et mittevaralise kahju võib kohus välja mõista ka siis, kui kannatanu ei ole esitanud täpset summat, kuid on palunud see välja mõista.
17. Lisaks on Vallo Robi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulud 49 eurot (kd 1, tl 136, 139) ja ekspertiisikulud 1908 eurot (kd 2, tl 75, 76). Selle lisandub süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates
18. jaanuarist 2019 540 eurot). Vallo Robi joobe tuvastamise kulud, ekspertiisikulud ja sundraha on kokku 2767 eurot.
19. Vallo Robi keskmise päevasissetuleku suuruseks oli
20. aastal XXX eurot ning aastane netosissetulek oli XXX eurot (kd 2, tl 73). Arvestades seda, et Vallo Robil tuleb kannatanutele tasuda tsiviilhagide katteks väljamõistetud summad, osaliselt riigilõiv, samuti kannatanu esindaja tasu, peab kohus põhjendatuks tema menetluskulusid osaliselt vähendada ja jätta DNA-ekspertiisi tasu 1653 eurot riigi kanda.
21. Ülejäänud osa, s.o joobe tuvastamise kulud 49 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 255 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 1114 eurot, mõistab kohus Vallo Robilt riigi kasuks välja. Vallo Robil tuleb menetluskulud 1114 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 29