1-08-7576/18

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-08-7576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2012.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistung toimus 03.04.2012.a. Kohtuasja number 1-08-7576 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.F`i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.F , isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, ilma kindla elukohata Karistuse kandmise algus 26.06.2008 ja lõpp 16.12.2013 RESOLUTSIOON: Jätta E.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, E.F-ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 16.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.F `i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab E.F karistust Harju Maakohtu 26.06.2008.a. kohtuotsuse nr 1-08-7576 kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi ja karistuseks on talle mõistetud 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel on karistust suurendatud IdaViru Maakohtu 04.03.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 1 2 kuu ja 6 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks on mõistetud 5 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on loetud 26.06.2008.a. Viru Vangla poolt 25.01.2012 koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat E.F `i on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vangistust kannab ta 3-ndat korda. Kuritegude muster on viimaste kuritegude näol muutunud. Varasemalt on E.F-i karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, eelmine karistus KarS § 200 lg 2 p 4,5; § 114 p 2,6-§ 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4,8 järgi näitab aga seda, et kinnipeetav võib toime panna ka raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Käesolev kuritegu (narkootikumide tarvitamine kinnipidamisasutuses) viitab asjaiolule, et E.F jätkab kuritegelikku käitumist ka vanglas. Kinnipeetavale olid 22.12.2010 kinnitatud individuaalse täitmiskava kohaselt ette nähtudkorrastada võimalikuks vabanemiseks dokumendid ja leida elamispind (E.F-ile on väljastatud elamisloakaart kehtivusega kuni 22.12.2013; kindel elukoht puudub, sotsiaalpind on taotlemisel); võimalusel ja julgeoleku rikside puudumisel vormistada uuesti tööle ja tasuda hagisid (Ajavahemikul 12.08.-09.10.2011 töötas kinnipeetav vanglas majandustöödel koristajana, kuid ta vabastati töölt seoses distsiplinaarikkumise toimepanemisega. Rahalised nõuded on tasutud); peresuhete hoidmine (Vangla andmetel on kinnipeetavat lühiajalisel kokkusaamisel külastanud õde, kuid viimati 06.03.

1. Väidetevalt on ta õdedega suhelnud kirja- ja telefoni teel); vajadusel läbida individuaalselt sõltuvusprobleeme käsitlev programm (27.01.-25.03.2011 on kinnipeetav osalenud vanglas individuaalselt sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“); võimalusel töötada hoiakute kujundamisega, eelistada individuaalset tööd (Individuaaltööd ei ole toimunud kinnipeetavast sõltumatutel põhjustel). Koostamisel on uus täitmiskava. Kinnipeetavat E.F-i on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud kokku 24-l korral, muuhulgas vangla vara kahjustamise, keelatud esemete omamise, vanglateenistuja solvamise, ähvardamise, tööst keeldumise, enesevigastamise jne eest. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ning kinnipeetava puhul on täheldatud ka enesekahjustamise riski. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% (keskmine risk) ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32% (samuti keskmine risk). Tulenevalt keskmisest riskiprotsendist toetab Viru Vangla E.F-i ennetähtaegset vanglast vabastamist koos kohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametniku poolt 06.01.2012 koostatud arvamusest nähtub, et lähedastest on kinnipeetaval isa ning neli õde-venda. Nende omavahelisi suhteid ametnik kontrollida ei saanud, kuna kinnipeetav keeldus lähedaste kontakte avalikustamast. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval elukoha aadress, kinnipeetav ise oma elukohta ei avalikusta. Vangla andmetel elas kinnipeetav enne vangistust aadressil xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et nimetatud aadressil olev maja on mahajäetud ja elamiskõlbmatu. Vabanedes enne tähtaega ei ole kinnipeetaval ka töökohta, kuna puudub eriala, töökogemused on vähesed. A.E.F on kuritegusid sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ta on kinnipeetav alates 29.08.1994 ja vabaduses viibinud vähem kui poolteist aastat. Kinnipeetav E.F selgitab, et ta ei ole toime pannud kõiki neid rikkumisi, mille eest on talle määratud distsiplinaarkaristused ning pooled karistused on alusetult mõistetud. Tunnistab seda, et vanglas pani toime uue kuriteo. Veel selgitab kinnipeetav, et vangla ei ole saatnud kohtule kõiki pabereid, näiteks neid, millest nähtub, et ta on pöördunud vangla juhtkonna poole sooviga töötada ja õppida. Koristajana on vanglas töötanud tegelikult juba 3 aastat, muud tööd ei ole lihtsalt antud. Palub võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks ja lubab, et ei hakka vabaduses alkoholi tarvitama, kodeerib ennast alkoholi sõltuvusest ja täidab 3 kõiki nõudeid, mis esitatakse. On raha, et vabaduses elama hakata ning lubab ka tööd otsima hakata. Vabaduses on ka õde, kes abi vajab. Prokurör ei toeta kinnipeetava E.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kuna kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Ebaselge on ka kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht. Esitatud MTÜ SRK tõendist nähtub, et E.F-ile võimaldatakse peale vabanemist majutust xxxx, kuid majutuse tingimuseks on, et E.F kohustub kinni pidama sisekorra eeskirjadest. Prokurör ei ole veendunud, et E.F suudab järgida nõutud eeskirju. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja E.F-i poolt kohtule saadetud avalduse (pealkirjaga viimane sõna), Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse tõendi ja K-Raha väljavõttega, leiab, et süüdimõistetu E.F ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. E.F on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral. E.F on varasemalt toime pannud nii vara- kui ka raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Viimane karistus on määratud KarS §-s 331 sätestatud kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes selles, et tema kinnipeetavana tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. E.F-i poolt toimepandust nähtub, et ta jätkab kuritegelikku käitumist isegi kinnipidamisasutuses. E.F-i on vanglas distsiplinaarkorras karistatud kokku 24-l korral mitmete erinevate rikkumiste eest, muuhulgas vangla vara kahjustamise, keelatud esemete omamise, vanglateenistuja solvamise, ähvardamise, tööst keeldumise, enesevigastamise eest. Kinnipeetav ise leiab, et pooled karistused on talle alusetult mõistetud. Samas ei ole ta neid vaidlustanud, seega ei ole kinnipeetava ütlustel kaalu. Seega, näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu seda, et E.F ei ole olnud vangistuses seadusekuulekas ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Vangla iseloomustusest nähtub asjaolu, et E.F valis nooruses seaduskuuleka inimesena elamise, sh töötamise ja/või õppimise asemel kuritegevuse, mille kohta on E.F-i se öelnud, et niimoodi oli lihtsam. Tema toimetulekut vabaduses mõjutas oluliselt ka alkoholi tarvitamine. Lisaks on vangla meditsiiniosakonna andmetel tekkinud kinnipeetaval narkosõltuvus. E.F-i enda sõnul proovis ta narkootikume, et saada ellu põnevust. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud näitavad E.F-i ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning on suur tõenäosus, et vabaduses olles võib selline suhtumine viia uute kuritegude toimepanemiseni. Lisaks, puudub E.F-il vabaduses püsiv elukoht- ja töökoht, tema sotsiaalsed oskused on piiratud, tal ei ole selliseid lähedasi, kes teda toetaksid. E.F ise leiab, et ta saab vabaduses hakkama, on edaspidi seadusekuulekas ja annab erinevaid lubadusi, kuid kohus on siiski seisukohal, et kinnipeetav antud lubadusi siiski täita ei suuda, tema varasem käitumismuster tema soovi ilmselgelt ei toeta. 4 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka, et järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on E.F-i poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%, tegemist on keskmise riskiga. Samas on tema puhul täheldatud ka enesekahjustamise riski. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuse ajal, vaatamata vahepealsele töölt eemaldamisele, olnud alates 2008 aastast tööga hõivatud, tal ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning ta on läbinud individuaalse sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas on E.F-i suhtes koostamisel uus täitmiskava, mida ilmselgelt on kinnipeetavale vaja, et näiteks parandada enda sotsiaalsete oskuste võimet Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et E.F-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu E.F-i vabastamisega temale Harju Maakohtu 26.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Kohtumäärus jõustus
2. mail
3. a Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2012 kohtumäärusega, millisega jäeti Viru Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu E.F-i määruskaebus rahuldamata. Nooremreferent Lea Herne