Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2012.a Pärnu Kriminaalasja number 1-12-12143 (12250102817) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär

§ 424

järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.K Isikukood: XXX; xxxxxxxxx Kaitsja Advokaat Viktor Kozlov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.K

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.12-18.12.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

ja 75 sätete kohaldamisega jätta S.K Kiisale mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades S.K katseajal käitumiskontrollile. Katseaja algust arvata alates 18.detsember 2012.a.

§ 50

lg 1 alusel võtta S.K Kiisalt lisakaristusena ära mootorsõiduki 1 juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista S.K Kiisalt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 217,50 €, KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tasu riigi õigusabi eest 96 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber

1. Selgituseks märkida „S.K 1-12-12143 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.K `a süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.12.2012.a kella 07.55 ajal Pärnu linnas x mnt. 34A maja juures suunaga kesklinna poole osaühingule X kuuluvat mootorsõidukit Renault Master registreerimismärgiga x joobeseisundis. Kontrollimisel mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr. ARAF-0005, tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,09 mg/l alkoholi, seega on tuvastamist leidnud alkoholijoove vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p
2. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani S.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada S.K

§ 424

järgi ning mõista talle rahaline karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.12-18.12.2012.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

ja 75 sätete kohaldamisega jätta S.K Kiisale mõistetud vangistus tingimisi 18 kuulise katseajaga kohaldamata, allutades S.K katseajal käitumiskontrollile. Katseaja algust arvata alates 18.detsember 2012.a.

§ 50

lg 1 alusel võtta S.K Kiisalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3