1-08-7576/25

1-08-7576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7576 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.B (S.B) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 17.04.2012 määrusega jäeti S.B temale Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõisteti S.B süüdi KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Ida-Viru Maakohtu 04.03.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o 5 aasta 1 kuu ja 6 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 26.06.2008 ja lõpp 16.12.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja S.B poolt kohtule saadetud avaldusega (pealkirjaga viimane sõna), Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse tõendi ja K-Raha väljavõttega, leidis, et süüdimõistetu S.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohus tuvastas, et S.B on korduvalt karistatud kriminaalkorras nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seda näitab ka asjaolu, et viimane karistus on määratud KarS §-s 331 sätestatud kuriteo eest, mis seisnes narkootiliste ainete tarvitamises ilma arstliku ettekirjutuseta kinnipidamisasutuses. Lisaks on S.B vanglas distsiplinaarkorras karistatud kokku 24-1 korral mitmete erinevate rikkumiste eest, muuhulgas vangla vara kahjustamise, keelatud esemete omamise, vanglateenistuja solvamise, ähvardamise, tööst keeldumise, enesevigastamise eest. Kuna ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu arvestada. Kuigi S.B väidab, et ta hakkab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituma, puudub tal vabaduses püsiv elu- ja töökoht, tema sotsiaalsed oskused on piiratud ning tal puuduvad lähedased, kes teda toetaksid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on S.B poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Maakohus tunnustas S.B selle eest, et ta on vangistuse ajal, vaatamata vahepealsele töölt eemaldamisele, olnud alates 2008 aastast tööga hõivatud, tal ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning ta on läbinud individuaalse sotsiaalabiprogrammi „XXXX". Samas rõhutas maakohus uue täitmiskava olulisust kinnipeetava jaoks, et parandada tema sotsiaalseid oskusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S.B esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. S.B leiab, et mitmed distsiplinaarkaristused on talle vanglas alusetult määratud. Ta toob välja, et on neid vaidlustanud, kuid neid pole tühistatud. S.B nendib, et tema sugulastega polnud võimalik ühendust võtta, kuna kriminaalhooldaja ei uurinud tema käest sugulaste kontaktandmeid. Samuti toob S.B välja, et üks tema neljast õest vajab indvaliidsuse tõttu tema abi. Seda aga ei kantud istungi protokolli, kuigi kinnipeetav tõi selle välja. S.B toob välja, et ta pole kunagi XXXX olnud ning väidab, et vangla esitas selle kohta valeinformatsiooni. S.B lubab ennetähtaegselt vabanedes edaspidi seadusekuulekalt käituda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on S.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. -2 - KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.B näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna S.B on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ta on 8 korda kriminaalkorras karistatud ning esinevad rohked distsiplinaarrikkumised kinnipidamise ajal. Kinnipeetava iseloomustustest nähtuvalt on S.B distsiplinaarkorras karistatud 24-l korral. Asjaolu, et S.B ei nõustu osade karistustega, oli maakohtule teada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb kehtivaid distsiplinaarkaristusi arvestada. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et S.B on alates
5. aastast vanglas olnud enamasti tööga hõivatud. Samas on tal kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt haridust kõigest X klassi ning vabanedes puudub kindel töökoht. Töö ja legaalse sissetuleku puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohus peab S.B poolt toodud soovi edaspidi vabaduses seadusekuulekalt käituda positiivseks. Vaatamata sellele on S.B korduvalt varem kriminaalkorras karistatud ning tal on olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole S.B oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. S.B tõi välja määruskaebuses, et 03.04.2012 kohtuistungi protokolli ei ole märgitud tema ütlused invaliidsuse tõttu abivajava õe kohta. Tegelikult vastavad ütlused on protokolli lisatud ning maakohus on nendega arvestanud. Lisaks toob S.B välja, et ei saanud kriminaalhooldusametnikule anda oma sugulaste kontakte nendevaheliste suhete kontrollimiseks, kuna kriminaalhooldusametnik ei võtnud temaga ühendust. Kriminaalhooldaja arvamusest aga nähtub, et S.B keeldus neid andmeid avalikustamast. Samuti tuleb oluliseks pidada S.B sõltuvust narkootikumidest. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et meditsiiniosakonna andmetel on S.B-l XXXX. S.B väiteid narkootikumide mittetarvitamise osas lükkab ümber asjaolu, et talle on Murru Vanglas korduvalt tehtud narkoekspertiisi, mille käigus on tema organismist leitud narkootilisi aineid. Viimati on teda kriminaalkorras karistatud KarS § 331 alusel kinnipeetava poolt narkootiliste ainete tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, kuna S.B ei ole oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud vangistuses viibides, et nad on oma käitumist muutnud ning ärakantud vangistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on süstemaatiliselt distsiplinaarrikkumisi vanglas toime pannud, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud -3 - muudatused paremuse suunas ega ka seda, et sellise isiku suhtes on mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud. Selline isik ei ole veel valmis ühiskonda integreeruma, kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4 - Paavo Randma