(kehtiv
lg 1) ja
järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 9 aastat Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu Z.O (isikukood: XXX ; vabanemisjärgne elukoht : xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras: Jätta
Tartu Ringkonnakohtu
järgi ja Z.O-le
Z.O tunnistati süüdi
(kehtiv
lg 1) järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti
aprilli 2015.a. otsusega
järgi mõistetud 9-aastase vangistusega ja Z.O-le mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Z.O Z.O viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 02.06.2014 ja lõpeb 02.06.2023 . Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks avanes kinnipeetaval 30.12.2021. Tartu Vangla on esitanud kohtule kinnipeetava kohta materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.O kriminaalkorras karistatud esimest korda, varasemad rikkumised puuduvad. Kuriteo soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi tarvitamine ja vaimsed probleemid. Kinnipeetava Z.O individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta vangistuse jooksul on väljatoodud järgnevad asjaolud. Töövõimetuse tõttu ei ole Z.O vangistuses majandustöödel osalenud. Z.O käib regulaarselt xxxxxxx xxxxxx Temaga on 27.05.2020 läbi viidud xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx . Z.O-l on probleeme xxxxx . Väidab, et ei mäleta alkoholi tarbimist ning hetkel ei ole ka tahtmist alkoholi tarbida. Samuti on Z.O-ga läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Kinnipee tav on vestelnud sotsiaaltöötajaga ning vabanemisel on kinnipeetaval võimalus saada ööbimiskoht xxxxxx sotsiaalmajutuses. Varasema ITK kohaselt oli määratud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid ei ole seal võimeline osalema xxxxxxxxx tõttu. Samuti on märgitud, et Z.O-l kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuses ei toeta Z.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav on k õrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises kasutades selleks abivahendit (nuga), mille tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, kui laseb ennast teistel mõjutada. Ohtu suurendab vaimse tervise probleemide süvenemine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 17.11.2021) märgitakse, et kui kohus peab võimalikuks Z.O 2
järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 02.06.2023 ning kohustada teda antud ajal täitma lisaks
Käitumiskontrolli ajal on otstarbekas määrata Z.O-le järgmised lisakohustused: -
Antud kohustus aitaks vältida sõltuvusprobleemist tulenevat tagasilangust ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski; -
lg 4 alusel isiku enda võetud lisakohustus, mille kohus on kinnitanud, vastavalt vajadusele alluda ettenähtud ravile, mis on seotud isiku tervisliku seisundiga. Antud kohustus aitaks hoida isiku tervisliku seisundi kontrolli all ning võimaldaks isikul oma igapäevaeluga paremini toime tulla. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha (KoTo, kd 4, tl 150), milles leiab, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi enne tähtaega. Z.O kannab pikaajalist karistust tapmise ja teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, mille toimepanemise soodusteguriks on vangla iseloomustusest nähtuvalt olnud puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi tarvitamine ja vaimsed probleemid. Positiivse asjaoluna võib välja tuua, et Z.O-l puudub kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et Z.O-l puudub vabaduses elukoht ja toetavad lähedased. Kuigi varasemalt aitas teda vabaduses materiaalselt vend, siis vangistuse ajal ei suhelda. Z.O on töövõimetu, tema toimetulek on puudulik ja ta vajab igapäevastes toimingutes abi. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et Z.O on xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx, xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx. Kuivõrd Z.O-l puudub vabaduses kindel elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise esmaseks eelduseks, ning tulenevalt tema xxxxxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx on äärmiselt küsitav käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete korrektne täitmine, siis pole tingimused tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks täidet ud. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 16.02.2022 Süüdimõistetu Z.O osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda . Seda ta ei tea, kuhu elama asub. Ise tahaks Tallinna elama minna. Kuidas ta oma elu väljaspool vanglat korraldaks, ei tea. Enne vanglat kunagi töötas Ameerikas. Oli seal palju aastaid . Läks 1990, aga ei mäleta, kunas ta tagasi tuli. Oma venna R. Z.O-ga ta ei suhtle. Peale venna tal rohkem sugulasi ei ole. Z.O loeb oma tervist heaks. Ta saab vanglas ravimeid, kuid ei tea, miks neid ravimeid võtab. Vangla töötaja annab talle rohud. Rohtude mõju ei ole tähele pannud. Samuti ei ta, et tal mäluga probleeme oleks. Toimepandud kuritegu kahetseb, selgitab, et kuritegu pani toime purjus peaga. Enne vanglat käis psühhiaatri juures. Tal oli grupp ja sai riigi poolt pensioni. Tema vend võttis selle raha enda kätte ja ostis talle asju selle eest ning üüris talle ka korterit. Z.O avaldab, et t al ei ole kuskile minna ja ei ole kuskile pöörduda ning ta ei tea, kas soovib vabaneda. Ta ei tea, kas vangistusest mittevabastamine oleks talle ebaõiglane. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et isiku puhul on probleeme tervisega, mis on kaitsja jaoks väga määrav. Tal esineb vaimseid probleeme väga tugevalt. Kui isikuga tegeleb kliiniline psühholoog ja psühholoog ja nad ütlevad, et xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx . Kaitsja leiab, et xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx. See näitab ohtu tema käitumisele. Ravi saab ka praegu vangla tingimustes. Objektiivselt on vaja lahendada küsimus, kas isik suudab kanda karistust. Tuleviku eesmärke küsimuste puhul Z.O-l ei ole. Vend leidis talle korteri ja võttis pensioni enda kätte, siis tugi oli tal olemas. Välja saades ta nälga ei jääks, sest tal hakkaks pension kohe jooksma. Vabanedes tuleviku probleemide jaoks, et ta ei läheks vägivaldseks ja ei tarbiks alkoholi, on tal vaja kedagi, kes teda suunaks. Formaalselt ETV tingimused on tal täidetud. Kaitsja on seisukohal, et isik ei peaks viibima vanglas, kuna ta ei tea temale kohaldatud karistuse eesmärki. 3 Ta ei suuda xxxxxxxxx xxxxx arusaadavalt selgitada ja kaasa mõelda. Isiku huvides oleks mõttekas isik ennetähtaegselt vabastada käitumise kontrolliga , määrata talle kohustused mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja palub Z.O-le määrata katseaeg ja käitumiskontroll 02. juunini 2023. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Z.O on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3 -1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Z.O on karistuse kandmise ajal suunatud sundravile (viibis sundravil 07.11.2018-11.10.2019). Tartu Maakohtu 10.12.2020 määrusega on algatatud menetlus Z.O eestkostevajaduse väljaselgitamiseks. Harju Maakohtu 15.03.2021 määrusega nr 2-20-18302 (KoTo, kd 4, tl 152-155) jäeti Z.O-le eestkoste seadmata. Viidatud kohtumääruse s on kohus toetunud kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemustele (ekspertiis tehtud 12.01.2021) s.o eksperdi arvamusele, mille kohaselt ekspert jõudis m.h järel dusele, et Z.O ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb muu häire – xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx- xx xxxxxxxxx. Z.O on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Z.O vaimne seisund lubab tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sisuliste eelduste täidetuse hindamisel, leiab kohus , et positiivse asjaoluna väärib märkimist Z.O-l kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Negatiivsete asjaolude na võib välja tuua kuriteo toimepanemise asjaolusid ja vabanemisjärgse elukoha ning lähedaste toetuse puudumis e. Nähtuvalt vangla esitatud materjalidest puudub isikul vabanemisjärgselt elukoht, kuhu teda oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada. Z.O poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei tea, kus ta ennetähtaegse vabanemise korral elama hakkaks ja kuhu oleks tal vaja pöörduda. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna enamus käitumiskontrolli nõuetest on seotud just elukoha olemasoluga.
lg 5 sätestab obligatoorselt, et vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg ning katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumise le ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Z.O ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. 4 Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et arvestades Z.O kuriteo laadi ja raskust ning toimepanemise asjaolusid, ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki . Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kannab Z.O liitkaristusena vangistust teise inimese kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Pärast kannatanu haardest vabanemist peksis Z.O põrandal olevat kannatanut taburetiga ja lõi teda lauanoaga mitu korda rindkere piirkonda ning seejärel toas natuke edasi-tagasi kõndides lõi kannatanut noaga uuesti. Kaassüüdistatavalt kannatanu tapmiskorralduse saamise järel lõi Z.O kannatanut uuesti noaga, milline tegevus põhjustas kannatanu surma. Z.O pani tapmise toime kavatsetult ja teo toimepanemise ajal oli kannatanu vigastatud, seega abitus seisundis. Kohus leiab, et Z.O tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud ja Z.O isik. Nähtuvalt vangla esitatud iseloomustusest, ei ole Arti Z.O oma tervislikust seisundist tulenevalt saanud läbida sotsiaalprogramme. Ta käib xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx juures ja temaga on läbi viidud struktureeritud vestlus alkoholi kuritarvitamise teemadel ning vabanemiseelne nõustamine. Isik ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud ning seetõttu puudub tal ettekujutus kriminaalhoolduse nõuete ja määratud lisakohustuste täitmise kohta. Analüüsides toimepandud kuriteo tehiolusid, on kohus seisukohal, et Z.O on toime pandud tegudega kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda reaalsest vangistusest kergemale karistuse kandmisele viisile. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Z.O ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg- le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist . Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Z.O-le riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasu taotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.