Obsah (4)

§ 88§ 197§ 195§ 139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoobril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-16141 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk X Kr

§ 88lg 1 järgi 1aastase vabadusekaotusega; 2.

Põlva Rajooni Rahvakohtu 15. oktoobri 1979.

§ 197lg 1 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega; 3.

Valga Rajooni Rahvakohtu 28. jaanuari 1981.

§ 195lg 2 ja § 197 lg 2 alusel 3-aastase vabadusekaotusega; 4.

Valga Rajooni Rahvakohtu 27. juuni 1985.

§ 139

lg 2, § 140 lg 2 p 3 ja § 195 lg 2 alusel 4 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega;

1. Viljandi Maakohtu
2. mai
3. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 3 ja § 195 lg 2 järgi 4-aastase vabadusekaotusega;
4. Valga Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi 8-kuulise vabadusekaotusega;
7. Valga Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega KrK § 107 lg 2 p 2, § 101 p 1, 6, 7 ja § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi 20-aastase vabadusekaotusega;
10. Harju Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega KrK § 1773 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, mis liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusele ning lõplikuks karistuseks loeti 17 aastat vabadusekaotust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S.T-l uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei soovi süüdimõistetu lähedastest keegi peale X enam temaga suhelda ning ka X tervis ei ole kõige parem, et sellisest suhtlusest tekkivaid pingeid taluda. Vabaduses puuduvad süüdimõistetul lisaks toetavatele lähisuhetele ka materiaalne kindlustatus ja sotsiaalsed oskused hakkamasaamiseks. Olulisim kuriteorisk on süüdimõistetu puhul X ja sellest tulenev agressiivne ja impulsiivne käitumine. Kohtumenetluse poolte seisukohad S.T soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Elama asuks ta esialgu X, otsiks endale töökoha ning hiljem X. Süüdimõistetu sõnul jättis ta nüüd suitsetamise maha, tal ei ole enam X ja üle kümne aasta ei ole ka X olnud. Süüdimõistetu sõnul ei ole ta programme vanglas läbinud, kuna keegi ei ole pakkunud, samas aga on ta valmis neid vabaduses läbima. X on ta juba vanglas vestelnud. Süüdimõistetu usub, et mida pikemalt ta vangistuses on, seda raskem on tal ka vabaduses, samas soovib ta hakata elama seadusekuulekalt ja on nõus täitma ka kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses S.T katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Isikut on korduvalt karistatud, kuid see ei ole teda mõjutanud. Käesolevat liitkaristust kannab ta raske isikuvastase kuriteo ja vanglas 2 toimepandud kuriteo eest, seega ei ole ka vanglas viibimine tema kuritegelikku käitumist takistanud. Viimane distsiplinaarkaristus on süüdimõistetule vanglas määratud käesoleva aasta juulikuus, mis näitab, et ta ei ole veel paranemise teele asunud. Seega tuleb tal karistust edasi kanda ja end paremast küljest näidata. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.T kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.T puhul on positiivne, et vangistuses on ta osalenud X, tal puuduvad tasumata rahalised nõuded ning tema X. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal võimalik asuda elama X. Samas aga peab kohus arvestama, et S.T-d on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral, kusjuures igakordselt on talle mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Käesolevalt kannab ta liitkaristust, mis on talle mõistetud kolme kohtuotsuse kogumis nii X, X, raskendavaid asjaoludel X kui ka vangistuse ajal toimepandud X ja X. Eeltoodust nähtub, et süüdimõistetu ei ole suutnud ei peale varasemate karistuste kandmist ega ka praeguse karistuse aluseks olevate raskete kuritegude eest mõistetud pikaajalise karistuse kandmisele asumist enda käitumist muuta ning on oma kuritegelikku käitumist vanglas jätkanud. Samuti ei ole süüdimõistetu suutnud vangistuses alluda kehtestatud sisekorrale, mida ilmestavad kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kohtul tekkinud veendumust, et süüdimõistetu oleks oma varasemast väärkäitumisest vajalikud järeldused teinud ning oleks motiveeritud enda suhtumist edaspidiselt muutma. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu oluliseks kuriteoriskiks X sellest tulenev agressiivne ja impulsiivne käitumine. Samuti võib varasemate kuritegude iseloomu arvestades järeldada, et õigusvastane käitumine on kantud ka majandusliku kasu saamise eesmärgist. Kuigi vangistuses on süüdimõistetuga peetud vestluseid tema X ning X ja X, siis nähtub kohtule esitatud materjalidest, et suhtlemisel on süüdimõistetu jäänud siiski pigem X, on X ega soovi oma käitumist ja kuritegudega seonduvaid X, mistõttu puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu on üldse X tegelemiseks. Samuti on kohtule esitatud materjalide põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu ka ise oma käitumise X, selle X ja X ning nendega tegelemise X ega kaldu liigselt X. Eeltoodust põhjal leiab kohtunik, et süüdimõistetu poolt praeguseks ärakantud karistusaeg ei ole ilmselgelt veel olnud piisav, et oma eesmärke täita ja süüdimõistetu suhtumist vajalikul määral muuta. Samuti tuleb arvestada sellega, et praeguseks on süüdimõistetul enam kui seitse aastat vangistust veel kandmata ning seega saaks isiku ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet silmas pidades olla vaid väga erandlik ja süüdimõistetu suhtes kohaldatav vaid kõigi positiivsete asjaolude kokkulangemisel. Süüdimõistetu käitumine kohtu seisukohalt aga 3 sellise erandi tegemisele alust ei anna. Samuti on süüdimõistetu vangistuse aegset käitumist arvestades alust kahelda selles, kas ta suudaks nõuetekohaselt täita praeguse ennetähtaegse vabastamisega kaasneva väga pikaajalise käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ega jätkaks temale kehtestatud reeglite rikkumist ka vabaduses. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult tema X. Süüdimõistetul puuduvad vabaduses toetavad X ning talle ei ole garanteeritud kindlat X. Seega on alust kahelda, kas süüdimõistetule oleks vabaduses tagatud piisav sotsiaalne ja majanduslik stabiilsus, et peale pikaajalise vangistuse kandmist edukalt taasühiskonnastuda ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et S.T katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, arvestades nii tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust, vangistuse aegset käitumist kui ka edasisi kuriteoriske. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu suhtes praeguseks täidetud ning ta omaks vabaduses piisavalt toetavaid tingimusi, et edukalt taasühiskonnastuda ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses pöörata enam tähelepanu oma käitumise ja X ning näidata, et ta on motiveeritud oma suhtumist muutma. Kohtunik 4