← Eesti

1-17-5946/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. september 2020 Kohtuasja number 1-17-5946 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi C.S-i (C.S, isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega menetlus vabastamise Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus C.S-i kaitsja Viru Silvi Erro, Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. juuni 2020 määrus muutmata ja C.S-i määruskaebus rahuldamata. kaitsja Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. augusti 2017 otsusega tunnistati C.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust C.S-ile Viru Maakohtu
  6. oktoobri 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6289 KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa, st 3 aasta 11 kuu 28 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  7. oktoober
  8. C.S-i karistusaeg lõpeb
  9. oktoobril
  12. aprillil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid C.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
  13. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 1

(4)
  1. Viru Maakohus jättis
  2. juuni 2020 määrusega C.S-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused süüdimõistetu elektroonilise valve alla vabastamiseks. Ka on positiivne, et C.S-il ei ole distsiplinaarkaristusi, et ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, õppis riigikeelt, temaga on läbi viidud erinevatel teemadel vestlusi, ta on töötanud vanglas koristajana, teda on üle viidud avavanglaosakonda ning ta töötab väljaspool vanglat AS-s HKScan Estonia. Eelnev viitab sellele, et C.S on vanglas teinud edusamme muutmaks oma senist käitumist. Ka on positiivne see, et vabanemisel on tal elu- ja töökoht. Ometi C.S-i vanglast veel vabastada ei saa. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Märgitu viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on varavastased ning toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Ka tuleb märkida, et C.S-il on tasumata rahalisi nõudeid üle 7000 euro. Tasumata rahalised kohustused ja sõltuvusainete tarvitamine võivad mõjutada tema majanduslikku olukorda. Alkoholisõltuvust C.S-il ei ole, kuid ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on C.S-il narkosõltuvus. Ta tarvitas erinevaid narkootilisi aineid igapäevaselt ning teda on väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) alusel korduvalt karistatud, samuti on ta ilmunud kriminaalhooldusel olles registreerimisele narkojoobes. Kohus ei ole kindel, et isik teadvustab sõltuvuse kahjulikkust ja mõju enda käitumisele ning vabaduses enam narkootikume ei tarvita. Seega kokkuvõttes ei saa süüdimõistetu eelnevat käitumist ja võimalikke riske arvesse võttes olla veendunud, et ta on kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks tema puhul kuritegude ohtu maandavaks teguriks. C.S on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid korduvalt rikkunud kontrolltingimusi ja pannud katseajal toime uusi rikkumisi.
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse C.S-i kaitsja Silvi Erro, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja arvates ei ole maakohus lähtunud KarS § 76 lg 4 eeldustest. Tegelikult on süüdimõistetu karistuse eesmärgid täidetud. Vangla iseloomustas C.S-i käitumist karistuse kandmise ajal positiivselt. Ka on tal vabaduses olemas elukoht ja pere ning ta saab asuda tööle. Kuna C.S on vangistuses olnud seaduskuulekas, pole alust väita, et tema käitumine ei ole muutunud. C.S-i eeskujulik käitumine pika vangistuse vältel peab olema määrav. Maakohus leidis, et süüdimõistetu õiguskuulekuses tekitab kahtlusi tema kuritegude kordumine. Kohus ei põhjenda aga, miks need andmed võimaldavad järeldada, et ka pärast vangistuses viibimist pole C.S-i hoiakud ning suhtumine teised. Ka ei ole maakohus käsitlenud C.S-i viimaste kuritegude asjaolusid ega hinnanud seda, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada tema elutingimused. Veel ei ole kohus vaaginud, kas C.S-i puhul oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. Kriminaalhooldus on aga kahtlemata tegur, mis maandab uue kuriteo riske. C.S-i õiguskuuleka käitumise võiks tagada ka talle sotsiaalprogrammide määramine või tema kohustamine selleks, et ta teeks laboratoorset vereanalüüsi alkoholi tarvitamise tuvastamiseks või osaleks alkoholi tarvitamise häire uuringus. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, hinnates C.S-i kuritegeliku käitumise jätkumise ohu tema ennetähtaegselt vabastamiseks liialt suureks, ei teinud KarS § 76 lg 4 kohaldamisel kaalutlusviga, mis võiks anda alust kohtumäärus määruskaebemenetluses tühistada.
  5. Vaidlustatud määrusest selguvalt arvestas maakohus C.S-i puhul positiivsena kõigepealt tema head käitumist ja pingutusi vanglas: distsiplinaarkaristuste puudumist, sotsiaalprogrammi 2
(4)läbimist, riigikeele õppimist, tema üleviimist avavanglasse ja töötamist väljaspool vanglat. Samuti leidis kohus, et soodsad ja õiguskuulakat eluviisi soodustavad on ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused: tal on elu- ja töökoht. Kaitsja määruskaebuses ei nimetata ühtegi täiendavat tegurit, mis esimese astme kohtul justkui märkamata oleks jäänud. Kaitsja toonitab, et C.S on vanglas olnud seaduskuulekas ja pidanud end ülal hästi ning see peakski tema vabastamise üle otsustades olema määrav, ehk sellest tingituna peaks ta saama võimaluse vabadusse naasta.
  1. Ringkonnakohus möönab, et C.S-i käitumine vanglas on olnud hea ning vanglas on suunatud teda omandama paremaid oskusi ja teadmisi vabaduses seaduskuulekalt hakkamasaamiseks. Samuti on soodsad tema vabanemisjärgsed elutingimused. Samas ei saa eelmärgitu pinnalt veel automaatselt järeldada, et C.S enam kuritegusid toime ei pane. Süüdimõistetust lähtuvat retsidiivsusohtu hinnates tuleb arvesse võtta ka teisi KarS § 76 lg-s 4 loetletud tegureid, nagu maakohus vaidlustatud kohtumäärusest nähtuvalt teinud ongi.
  2. Maakohus käsitles asjakohaselt C.S-i varasemat elukäiku, märkides ära, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses on ta juba mitmendat korda. Kohus tõi ka välja, et C.S kannab vanglakaristust varavastaste kuritegude eest. Süüdimõistetule tõid liitvangistuse korduvad vargused ja väljapressimised. On selge, et eelnevad karistamised, sh mitmed vangistused ei ole C.S-i oma käitumises korrektiive tegema pannud. See asjaolu annab aga aluse kahelda, et praegune karistus on olnud efektiivsem ning seda juba kaks aastat enne C.S-ile määratud karistusaja lõppu.
  3. Põhjendatult nägi esimese astme kohus C.S-i varasema elukäigu ja isiku kohta käivates andmetes ka olulist uue kuriteo toimepanemise riskitegurit: alkoholi tarvitamist ja sõltuvust narkootikumidest. See ohutegur on nähtav vaatamata süüdimõistetu osalemisele sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning vangistuses viibitud aastatele. Ringkonnakohus leiab, et igasugune programm või tegevus saab tõhus olla üksnes juhul, kui selles osaleja on motiveeritud uusi teadmisi omandama ja neid edaspidiselt rakendama. Antud juhul nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et C.S alkoholi tarvitamist maha jätta ei plaani ning sõltuvust narkootilistest ainetest ta isegi ei tunnista. Et C.S on staažikas narkomaan, on kohtukolleegiumi hinnangul aga väljaspool kahtlust. Sellele viitavad nii temal diagnoositud narkosõltuvus, tema enda kirjeldus narkootikumide tarvitamise kohta kui ka süüdimõistetu arvukad kehtivad väärteokaristused NPALS § 151 lg 1 järgi.
  4. Vastupidiselt kaitsja märgitule hindas maakohus ka seda, kas käitumiskontrolli kohaldamine oleks C.S-i puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu maandavaks teguriks, ja leidis, et nii see poleks. Ringkonnakohus nõustub sellise seisukohaga. Kui C.S-i pole seaduskuulekusele suunanud korduvad karistamised, sh vangla-aastad, on kaheldav, et kriminaalhooldaja järelevalve tema käitumist oluliselt rohkem mõjutab. Samuti, nagu juba märgitud, on kuritegude taas toimumise tõenäosus suurem siis, kui C.S jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Et see võimalus on reaalne, seda kohtukolleegium juba põhjendas. Kaitsja leiab, et C.S-ile saaks määrata sotsiaalprogramme, kohustada teda laboratoorseks vereanalüüsiks või panna talle kohustuse osaleda alkoholi häire uuringus. Kõigepealt juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et kaitsja soovitatud kahe viimasena märgitud kohustuse panemine on KarS § 75 lg 4 kohaselt võimalik üksnes süüdimõistetu nõusolekul. C.S-i nõustumise kohta ringkonnakohtule andmeid esitatud pole. Samas ei oma see aga ka olulist tähendust. Nagu ringkonnakohus juba märkis, on süüdimõistetu tahe sõltuvuskäitumine seljatada suhteliselt leige. Ehk seega ei anna C.S-ile kohustuste panemine kindlust selles, et ta neid motiveeritult ka täidab. 3
(4)
  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. juuni 2020 määruse muutmata ning C.S-i kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Ingeri Tamm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.