← Eesti

1-21-1604/13

Obsah (20)§ 136§ 113§ 60§ 64§ 238§ 68§ 74§ 75§ 78§ 25§ 16§ 28§ 32§ 36§ 45§ 56§ 58§ 73§ 4§ 83

1-21-1604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-1604 (20278000368) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi

§ 136

lg 1 ja

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav P.A , isikukood: XXX; elukoht: XXX, XXX; XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 26.02.2020 – 28.02.2020) Karistatus kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 1 vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (määratud korras) Kaitsja Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. P.A süüdi tunnistada

§ 136lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. P.A süüdi tunnistada

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning

§ 60lg 1 alusel mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista P.A-le

§ 136

lg 1 ja

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima (

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud 4 aastat vangistust) suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada P.A-le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata P.A karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 26.02.2020 – 28.02.2020, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1-21-1604 6.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus P.A suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 7. Ülejäänud osa karistusest, s.t 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust jätta

§ 74

lgte 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui P.A ei pane 4 (nelja) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.A peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on P.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 9.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.

augustist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 10.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil P.A kannab otsuse resolutsiooni punkti 6 järgi koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui P.A vabaneb selle karistuse kandmiselt.

  1. Kohustada P.A-d ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks P.A vanglasse saabumise aeg.
  2. P.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel menetluskulud osaliselt, s.o sundraha summas 1200 eurot.
  3. Juhindudes KrMS § 306 lg 1 p-st 14 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb P.A-l tasuda menetluskulud kokku 1200 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 12 osamakse katteks 100 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700034288 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-1604“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Ülejäänud menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu summas 567,60 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr XXX) teostamise kulu summas 61 eurot, ambulatoorse 2 1-21-1604 kohtupsühhiaatria ekspertiisi (akt XXX) teostamise kulu summas 510 eurot ning sundraha summas 260 eurot jätta riigi kanda.
  5. Asitõendid: 1) 1 CD-R ja 2 DVD-R plaati vaatlusprotokolli lisadega, mis asuvad kriminaalasja toimikus (pakendid nr HK1, AT1, TK1) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) Sinist värvi isoleerpael (pakend nr 1), kaks peeglitükki (pakend nr 2), musta käepidemega kööginuga (pakend nr 3), kööginuga (pakend nr 4), peeglitükk (pakend nr 6), DNA-proov musta värvi käepidemega noa käepidemelt (pakend nr 3.1), DNA-proov musta värvi käepidemega noa teralt (pakend nr 3.2), DNA-proov roosat värvi käepidemega noa käepidemelt (pakend nr 4.1), DNA-proov roosat värvi käepidemega noa teralt (pakend nr 4.2), DNA-proov sinist värvi isoleerpaelalt (pakend nr 1.1) , mis asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
  6. Kannatanu K. K. (isikukood: XXX, e-post: XXX) on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu P.A vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
  7. mai
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus
  9. P.A-d süüdistatakse

§ 136lg 1 järgi teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises.

P.A-le heidetakse ette, et tema XXX. a kella 17.00 paiku XXX maakonnas, XXX vallas, XXX külas asuva XXX talu tagumises elutoas piiras K. K. liikumisvabadust sellega, et sidus juhtmesidemetega tugitoolis magava kannatanu käed kinni keha ette ja jalad kinni eeluurimise käigus tuvastamata esemega. 2. P.A-d süüdistatakse

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi teise inimese tapmise katses.

P.A-le heidetakse ette, et tema XXX. a kella 17.00 paiku XXX maakonnas, XXX vallas, XXX külas asuva XXX talu tagumises elutoas ütles K. K., et „ma pean su tapma“ ning asus ähvardust täide viima, kasutades füüsilist vägivalda kannatanu suhtes. Füüsiline vägivald seisnes selles, et peale seda kui süüdistatav sidus kannatanu jalad kinni eeluurimise käigus tuvastamata esemega ja käed kinni juhtmesidemetega, lõi tema kahel korral rusikaga vastu K. K. vasakut näopoolt ja ühel korral vastu paremat silmapiirkonda, seejärel lõi peegli vastu kannatanu pead kildudeks ja noaga vähemalt ühel korral vasakusse reiepiirkonda ja ühel korral noaga rindkere piirkonda. Samuti lõi P.A tulise ahjuroobiga vastu kannatanu vasaku kõrva piirkonda, mille tõttu enesekaitse käigus sai põletada kannatanu vasaku käe sõrm. P.A tegu jäi tema tahtest 3 1-21-1604 olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanul õnnestus käed ja jalad lahti teha ning sobival hetkel jalgadega P.A endast eemale lüüa ning majast välja joosta. Oma tegevusega põhjustas P.A K. K. füüsilist valu ja tervisekahjustused: verevalumiga ümbritsetud torkelõikehaavad rindkerel keha keskjoonest veidi paremal

(1)ja vasakul reiel
(2), nahakriimustused vasaku reie haavade piirkonnas, nahakriimustused paremal pool kehatüvel, nahaalune verevalum, nahamarrastus ja haav näol, põletus (II B aste) vasakul kõrval ja selle ümbruse nahal ning vasaku käe II sõrmel, haav vasakus peopesas, nahamarrastused mõlema sääre sirutuspinnal. Kohtuotsuse põhjendused
  1. Esmalt tuvastab kohus faktilised asjaolud ja kvalifitseerib teod (I) ning käsitleb õigusvastasuse ja süüga seotud küsimusi (II). Seejärel mõistab kohus karistuse (III) ja viimasena lahendab menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (IV). (I)
  2. P.A on XXX. XXX Vallavalitsuse vastuse (lk 138-139) kohaselt XXX valimata aega ja kohta. Majandusliku ja sotsiaalse XXX tõttu andis vallavalitsus talle mitmeid XXXja XXX. XXX tarvitanuna käitus ta teenuse osutajate suhtes lugupidamatult, mistõttu leping lõpetati märtsis XXX. XXX L. K. sõnul kui P.A-l raha on, siis ostab ta jälle XXX. Iga XXX muutub ta aina XXX ja XXX (lk 52). XXX V. K. sõnul on P.A elukutseline XXX (lk 48-50).
  3. Kannatanul K. K. on samuti XXX probleeme. Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt kui K. K. XXX, siis võib ta ka nädal aega P.A pool XXX. Niiviisi toimib ta tunnistaja teada 2-3 korda aastas (lk 48-50). Tunnistaja K. Õ. teab, et kui K. XXX satub, siis ta satub (lk 47). Kannatanu K. K. enda sõnul (lk 12-15) ostis ta XXX linnas käies bussijaamas mõned õlled ja jõi need ära. Bussiga XXX jõudes läks ta P.A poolt läbi, et puhkuseliike teha. Seal andis ta P.A-le viina ostmiseks 50-eurose rahatähe. P.A tõi kaks pudelit valget viina, mida koos jooma hakati. Mingil hetkel kannatanu „kustus ära“. Kannatanu arvates toodi millalgi alkoholi juurde, sest nad võtsid alkoholi ka järgmisel päeval XXX. Haiglas tuvastati K. K. veres etanooli 2,75 g/l kohta (võetud XXX kell 18.11) (lk 27).
  4. Tõendatud on, et süüdistatava ja kannatanu ühine alkoholitarbimine algas XXX. Kannatanu viibis kuni XXX õhtuni süüdistatava elukohas. Süüdistatav käis XXX hommikul ära, sest selleks päevaks oli XXX L. K. P.A-ga kokku lepitud hooldusteenuse osutamine. Nimelt pakutakse XXX hooldekodus pesemisvõimalust inimestele, kellel see endal puudub. L. K. kohtus süüdistatavaga XXX hommikul kell 8 teeristil. P.A oli purjus ning rääkis, et sõber K. oli talle eelmisel õhtul külla tulnud ja nad tarbisid koos alkoholi. K. oli talle raha andnud küla pealt alkoholi juurde hankimiseks. P.A käis pärast pesu kella 10 paiku poes ning tagasi tulles oli tal kaasas pudel viina. Pärast perearsti juures, apteegis ja poes käimist viis L. K. ta koju tagasi ning P.A isegi küsis kas L. K. K. ei tule vaatama (lk 51-53).
  5. XXX kell 17.11 tehti Häirekeskusesse kõne: mehed napsitasid, läksid kaklema ja üks lõi teist noaga (lk 60-64). Kannatanu K. K. oli noalöögi tagajärjel end kõveras ja kõhtu kinni hoides jõudnud verisena XXX K. Õ. ja V. K. elukohta. Kõnes edastati mh info selle kohta, et noaga löönud isik, P.A , on üldse omas kodus. Kohtu hinnangul on väljaspool igasugust kahtlust tuvastatav see, et K. K. ja P.A viibisid koos viimase kodus ja kannatanu sai oma vigastused seal. 4 1-21-1604
  6. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr XXX (lk 33-44) kohaselt esinesid K. K. järgmised tervisekahjustused/kehavigastused: verevalumitega ümbritsetud torke-lõikehaavad rindkerel keha keskjoonest veidi paremal ja vasakul reiel, nahakriimustused vasaku reie haavade piirkonnas, nahakriimustused paremal pool kehatüvel, nahaalune verevalum, nahamarrastus ja (põrutus-?) haav näol, põletus (IIB aste) vasakul kõrval ja selle ümbruse nahal ning vasaku käe II sõrmel, haav vasakus peopesas, nahamarrastused mõlema sääre sirutuspinnal. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad K. K. esinevad kehavigastused olla tekitatud lähteandmetes näidatud ajal, s.o XXX tömbi ja terava vägivalla toimel. Verevalumitega ümbritsetud torkelõikehaavad rindkerel ja vasakul reiel on tekitatud löökidest teravaservalise esemega, näiteks noaga. Nahakriimustused reiehaavade juures võivad olla tekkinud noaotsaga tõmbamisel. Reiepiirkonna haavade puhul ei saa täielikult eristada, kas on tegemist ühe pehmeid kudesid läbinud vigastusega või kahe erineva torke-lõikehaavaga. Haav vasakus peopesas võib olla tekkinud teravaservalise esemega lõikamisel. Nahakriimustused paremal pool kehatüvel võivad olla tekkinud teravaotsalise vahendiga (näiteks noaotsaga) tõmbamisel/kriimustamisel või hõõrdumisel vastu piiratud pinda, eset. Nahaalune verevalum ja haav näopiirkonnas võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega, sh rusikatega. Nahamarrastused säärte eespindadel on tõenäoliselt tekkinud kukkumisel/löömisel vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, esemeid. Põletused peapiirkonnas ning vasaku käe II sõrmel on saadud tulise esemega, võimalik, et kannatanu poolt kirjeldatud kuuma ahjuroobiga kokkupuutel. Lähtudes K. K. vigastuste morfoloogilistest iseärasustest on need saadud samas ajavahemikus, võimalik, et XXX. Vasakus peopesas saadud haav võib olla tekkinud noahoobi tõrjumise tagajärjel ja põletus vasaku käe II sõrmel käega ennast tulise eseme eest kaitstes. Vigastused ei olnud eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega kuni 4 nädalat.
  7. Kõrvalised isikud sündmust pealt ei näinud. Kannatanu ja süüdistatava ütlused vigastuste tekkimise asjaolude kohta on vastuolus. Kannatanu mäletab (lk 12-15), et ärkas ühel hetkel ja tema käed-jalad olid kinni seotud. P.A lõi teda kaks korda rusikaga vastu paremat silma. Kannatanu hinnangul lõi süüdistatav ta sellega n-ö kaineks. P.A üritas teda veel mitmel korral rusikatega lüüa, aga kannatanu rabeles vastu ja nii palju kui see seotud kätega võimalik oli, tõrjus lööke. Ühel hetkel võttis P.A kuskilt peegli ja lõi selle lapiti talle pea peale puruks. Kui K. K. jalgadega rohkem vastu hakkas, siis märkas ta ühel hetkel Jaagu käes nuga. Rabelemise käigus sai P.A talle niipalju ära äsada, et sai vasakule reiele noaga pihta. Rindkerre löömist ei mäleta, ilmselt toimus see rüselemise käigus. Hiljem kodus oma vigastusi üle vaadates tuvastas kannatanu lisaks eeltoodule ka villid vasaku kõrva juures ja vasaku käe nimetissõrmel, mistõttu meenus talle, et P.A oli teda ka kuuma ahjuroobiga rünnanud (lk 1921). Kuigi K. K. oli joobes, loeb kohus tema ütlused usaldusväärseteks. Kannatanu ärkas tema vastu toime pandava ründe käigus, asus end kaitsma, sai põgenema ja rääkis koheselt toimunust ka XXX. Tegemist on lühikese ajavahemikuga, mil informatsiooni ununemine või alkoholi toimel ettekujutuste segunemine tegelikult toimunuga on vähetõenäoline. K. K. ütlusi vigastuste tekkimise kohta kinnitab ka isiku kohtuarstlik ekspertiis. Kannatanul ei olnud ega ole praegugi süüdistatava suhtes vaenu. Vastupidi – juhtunut arvesse võttes on tema suhtumine süüdistatavasse kohtu hinnangul vägagi neutraalne ja mõistev.
  8. P.A kirjeldab (lk 116-122, 131-133), kuidas nad koos K. alkoholi tarbisid kui viimane hakkas ühel hetkel oma raha lugema. Midagi oli selle rahaga tal kogu aeg valesti. Öösel poole kolme ajal tahtis ta magama minna, vaatas veel natuke filmi, aga K. muudkui mögises, et talle pitsi valataks. P.A jäi enda sõnul magama kella 3 ajal öösel ja sai magada umbes tunni. Üles ärkas ta selle peale, et K. oli käsipidi tal küljes ja küsis kus raha on. Siis hakkas ta pikali maas olevat P.A-d lööma, peksis käte ja jalgadega igale poole. Seejärel jäi K. kuidagi tooli 5 1-21-1604 taha ja jalgupidi juhtmetesse kinni ja kukkus peaga peegli puruks. Mingil hetkel oli P.A enda sõnul põlvili, K. tõmbas voolujuhtme ümber tema kaela ja ütles, et lämmatab ära kui raha ei saa. Ta sai kuidagi telekakapi pealt noa haarata ja lõi sellega K. reide. Seda, kuidas rindkerehaav tekkis, ei tea. Pakub, et K. vigastas end ise noaga rindkerepiirkonda, sest K. tõmbas noa endal reiest välja. Põletada sai K. aga ilmselt siis, kui ise ahju vahele kukkus. Tunnistab üksnes, et võib-olla lõi enesekaitseks K. rusikaga näkku. Mingil hetkel hakkas K. kiirabi järele röökima. P.A käsiks tal minema kaduda ja ise oma telefoniga kiirabi kutsuda. Uksest välja minnes lubas K. talle kätte maksta. Süüdistatava hinnangul leidis see sündmus aset XXX öösel vastu XXX. Kuna politsei tuli XXX õhtul, siis järelikult magas ta enda arvates poolteist ööpäeva maha.
  9. Kohus ei loe P.A ütlusi usaldusväärseteks. Nii näiteks selgitab ta, et kolmapäeva hommikul pidi ta koos XXX pesema minema, aga ta ei saanudki minna, sest igalt poolt oli valus, ta oli ähmi täis ja läks hoopis magama. Ometi on XXX L. K. andnud ütlused selle kohta, et P.A käis temaga koos XXX sotsiaalteenuseid saamas ja hankis selle käigus muuhulgas endale juurde ka viina. Seda asjaolu tõendab XXX kaupluse turvakaamera salvestiste kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (lk 90-95), millelt nähtub kuidas XXX kell 10.01.19 ajal viibis XXX kaupluse kassa juures P.A , kes ostis läbipaistvat vedelikku sisaldava klaaspudeli ja koogi ning lahkus poest kell 10.05.
  10. P.A-le kutsuti arestimajja XXX kell 19.06 kiirabi, kelle koostatud kaardilt (lk 103) nähtub järgmist: kinnipeetav on alkoholijoobes, kurdab halba enesetunnet, teeskleb politsei ees tõmblusi, teeskleb minestamist. Puhuma pole ta võimeline ning mängib puhumisel jõuetut. Ninal on kinnipidamisest marrastus, alahuul turseline. Kiirabile kaebusi ei esita. Leiule ja elulistele näitajatele tuginedes jäeti patsient kohapeale. Kinnipidamise protokollile lisatud fototabelist (lk 108-113) ei ole näha vigastusi, mis kinnitaksid P.A versiooni toimunust (nt kaelal jälg juhtmega kägistamisest). XXX V. K. ja K. Õ. kirjeldavad varasemast olukordi, kus P.A on öösel tulnud nende ukse taha kolkima, väites, et rohelised mehikesed tahavad teda kaasa viia ja raha ahju sisse toppida. Tegelikkuses sellist sündmust aset ei leidnud. Tunnistaja K. Õ. sõnul P.A valetab hästi kõvasti (lk 47). Kohtu hinnangul ei olegi lõppkokkuvõttes oluline, kas P.A räägib teadlikult valet või alkoholijoobe toimel häiritud mälukohast tõde. Tema ütlused ei kajasta tegelikult toimunut, on seega ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja arvata.
  11. Objektiivselt tekitas P.A kannatanule kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud. Prokurör leiab, et P.A-d ahtlus oli suunatud K. K. tapmisele. Kogutud tõendid paraku kinnitavad seda. K. K. ütluste kohaselt avastas ta ärgates, et P.A oli tema käed ja jalad kinni sidunud. Küsimuse peale miks ta nii tegi, vastas P.A , et see on vajalik. Kannatanu sõnul rääkis P.A nii segast ja kummalist juttu, et temast polnud võimalik aru saada. P.A olevat öelnud, et keegi tuli talle järgi, kannatanu olevat teda reetnud ja akna taga on keegi, kelle kannatanu olevat sinna toonud. Teisel ülekuulamisel meenus kannatanule, et selle intsidendi kestel ütles P.A talle: „Ma pean su tapma“ või midagi taolist. Kannatanu põgenes XXX, kus teda abistas K. Õ. Tema sõnul ütles K., et P.A oli talle öelnud: „Ma su raisa ära tapan, Sina oled kõiges süüdi“. Sama kinnitab abistamise juures viibinud V. K. Kuigi tunnistajad ei 1 kuulunud P.A sõnu vahetult, on nende ütlused KrMS § 66 lg 2 p 2 kohaselt siiski lubatavad tõendid. K. K. tajus öeldut vahetult enne selle edasirääkimist ning isikuvastase ründe ohvriks sattununa ja meditsiinilist abi vajavana oli ta kahtlemata alles tajutu mõju all. Asjaolusid, millest nähtuks, et ta võis soovida tõde moonutada, toimikus ei ole. P.A sõnu kinnitas ka tema käitumine – ta sidus kannatanu kinni ning ründas teda lühikese aja vältel nii rusikaga näkku, peegliga pähe, noaga reide ja rindkerre kui ka kuuma ahjuroobiga. Isiku tahtlusele saab hinnangut anda välise teopildi põhjal. Riigikohus on asunud seisukohale, et välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (RKKKo 3-1-1-128-06 6 1-21-1604 p 7). Kannatanu peksmine rusikatega elutähtsatesse organitesse nagu pea, rindkere ja kõht, ning samuti noaga elutähtsate elundite piirkondadesse löömisega peab süüdlane võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, sh kannatanu surma (nt RKKKo 3-1-1-106-97, RKKKo 3-1-1-9297). Väline teopilt näitab, et P.A soovis tegutseda oma sõnade kohaselt – tappa K. K. Isiku enda poolt oma teo kohta avaldatu põhjal saab teha järeldusi tema teo subjektiivse külje kohta (vt RKKK 3-1-1-108-15 p 9 ja 16.2). P.A tegevuses on tuvastatav nii tahtluse intellektuaalne kui ka voluntatiivne element. Õiguskirjanduses (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj.
  12. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 15 komm 6 (Pikamäe)) on asutud seisukohale: Kui intellektuaalne element märgib tahtluse mõistes kujutlust kavandatavast tulevikus eesseisvast käitumisest, siis tahtmisfaktor realiseerib sellise kujutluse tegelikkuses. Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Teo suunatus ei tähenda siiski, nagu peaks isiku otsustus tegu toime panna olelema kujunenud selge ettekujutuse mõjul teost ja selle tagajärgedest: tahtlikuna on vaieldamatult käsitatavad ka psüühikahäirega isiku, lapse ja raskes joobes toime pandud isiku teod.
  13. P.A tahtlus oli suunatud kannatanu tapmisele ning tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 113

lg 1 ja

§ 25lg 2 järgi, s.o teise isiku tapmise katsena.

14. P.A-le on esitatud süüdistus ka

§ 136lg 1 järgi.

Selle sätte kohaselt on karistatav teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine. P.A-le on esitatud süüdistus selles, et ta piiras K. K. liikumisvabadust sidudes juhtmesidemetega tugitoolis magava kannatanu käed kinni keha ette ja jalad eeluurimise käigus tuvastamata esemega. Vabaduse võtmise kui koosseisupärase teo sisuks on isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt (RKKKo 3-1-1-57-10 p 9). Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et vabaduse võtmine saab toimuda kannatanu sulgemisega ruumi, sõidukisse või piiratud alale, samuti tema kinnisidumise või valvamisega (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj.

  1. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 136 komm 3.2.2 (Kurm)).
  2. Kohus luges eelnevalt K. K. ütlused usaldusväärseteks. Kannatanu mäletab, et kui ühel hetkel ärkas, oli P.A tema käed-jalad kinni sidunud – käed olid seotud keha ette kaablisidemete või kaabliga, võis olla musta värvi, ning jalad olid samuti kinni seotud, kuid lõdvemalt. Kui kannatanu küsis, miks ta kinni on seotud, siis vastas süüdistatav, et see on vajalik, sest keegi tuli Jaagule järgi ja tema olevat P.A reetnud, keegi on akna taga. Mäletab, et P.A tuli talle lähemale ja tõmbas käte ümber olevat kaablit kõvemini koomale, et ta neid lahti ei saaks. Siis asus P.A teda ründama. Jalad sai ta ise lahti jalgu hõõrudes, seejärel tõukas P.A jalgadega rindkerre ning jooksis majast välja XXX tallu, kus talle abi anti ja kiirabi kutsuti (lk 12-18, 1924).
  3. XXX ütluste kohaselt olid K. K. nende juurde jõudes käed-jalad lahti, kuid ta rääkis enda kinni sidumisest. K. Õ. sõnul tükkis K. ära vajuma kui tunnistaja tema isikuandmed oli ära küsinud ja tal olid pisarad silmas. K. ütles talle veel, et ta hakkas rabelema ja oli jalad lahti saanud, aga kätega nii ruttu ei saanud, sest ta hakkas ennast kaitsma ja hoidis kägarasse. Kuidagi sai ta aga käed lahti, sest nende juurde jõudes ei olnud tal käed kinni seotud (lk 46). V. K. kannatanu kätel ega jalgadel sidumisjälgi ei näinud, sest tal oli kampsun seljas ja sokid jalas. V. K. avaldas, et ta ei tea millega K. käed ja jalad kinni seotud olid ja kui tugevalt see XXX üldse neid suutis tal kinni siduda, kuid K. ütles, et ta oli kuidagi moodi rabeledes lahti saanud ja sellel hetkel kui K. rabeles, oligi P.A teda pussitanud (lk 49). Asjaolu, et sündmuskohalt ei leitud kannatanu mainitud nipukaid ehk juhtmesidet, ei oma kohtu hinnangul kuigi suurt tähendust. Esiteks on arvestatavalt suur võimalus, et kannatanu sai käed lahti alles ajal, mil ta oli XXX poole teel ja juhtmeside jäi kuskile õue. Teiseks aga võis ta mäletada ebatäpselt. Kannatanu magas ja oli alkoholijoobes. Vahetult ärkamise järel avastas ta end kinni seotuna ja 7 1-21-1604 pidi enda elu eest võitlema asuma. Sellises olukorras on vähemoluliste detailide puudulik fikseerimine eluliselt usutav. Sündmuskohal fikseeriti sinise isoleerpaela olemasolu (lk 68), mis leiti diivanilt noa kõrvalt (lk 9). Sellist isoleerpaela kasutatakse mõnikord elektritöödel. On üsna tõenäoline, et XXX tegutsev kannatanu lihtsalt seostas kinnisidumise vahendi elektritöödel kasutatava vahendiga ning hiljem mäletas tema jaoks ebaolulist detaili valesti. Kohtu silmis ei ole kannatanu väited kinnisidumise kohta kahtluse all.
  4. Asjaolu, et K. K. oli kinni seotud vaid lühiajaliselt, kvalifikatsiooni seisukohalt tähendust ei oma (RKKKo 3-1-1-39-97). Kannatanu käte ja jalgade kinni sidumisel tegutses P.A kohtu hinnangul kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, s.t ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Seega tuleb P.A tegevus K. K. kinni sidumise osas kvalifitseerida

§ 136lg 1 järgi.

(II) 18.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või eesseisvat rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. P.A on väitnud, et lõi kannatanut noaga enesekaitseks, sest kannatanu asus teda juhtmega kägistama (lk 131-133). Samale seisukohale jäi ta ka XXX toimunud kohtuistungil. Kohus on eelnevalt analüüsinud P.A poolt esitatud versiooni toimunust ning leidnud, et tema antud ütlused tuleb ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja arvata. Ühtegi muud tõendit või asjaolu, millest võiks järeldada, et P.A vastu oleks toimunud rünne ja ta oleks olnud hädakaitseseisundis, asjast ei nähtu. Järelikult puuduvad P.A teos õigusvastasust välistavad asjaolud. 19.

§ 32

kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14aastane ja süüdiv) ning puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega.

  1. Isiku süüdivuse küsimuse lahendamiseks oli mh vajalikud eriteadmised ja asjas määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis (lk 146-147). Ekspertiisiakti kohaselt on P.A-l diagnoositud XXX (XXX, XXX ja XXX). Tal on diagnoositud ka XXX aine episoodilise tarvitamisega. Isikul esinev häire tema käitumist ja toimetulekut ei mõjuta. P.A-l esinev XXX on põhjustanud temal aeg-ajalt XXX tarvitamise perioode, nende ajal on tema käitumine vastanud tavapärasele XXX inimese käitumisele. Käesolevalt isik XXX ei tarvita. Ekspert asus seisukohale, et P.A-l ei esinenud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal seisund, mis mõjutaks olulisel määral isiku teadvust ja käitumist ning takistaks tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida (lk 148-152).
  2. K. K. ütlustest nähtuvalt ei olnud P.A jutt aruselge. Kannatanu ütleb mh järgmist: „Ta pani sellist segast teksti, millest ma ei saanudki aru. P.A ütles, et keegi tuli talle järgi, mina olevat teda reetnud ja et keegi on akna taga, kelle mina olevat sinna toonud. Ta ajas mingisugust kummalist juttu.“ Kuigi P.A-l esinenud joobe täpset suurust ei ole kriminaalasjas kindlaks tehtud, on P.A-le sinenud alkoholijoove väljaspool kahtlust – isik oli mitme päeva vältel tarbinud kanget alkoholi ning tema joobeseisundile viitavaid tunnuseid on kirjeldatud nii vastavas protokollis (lk 104 pöördel) kui ka tuvastatud objektiivse leiuna XXX kella 19.15 ajal kiirabi poolt (lk 103). Joobeseisundis on isiku motivatsiooni- ja otsustusvõime piiratud või 8 1-21-1604 häiritud ning siit tulenevalt on ka tema käitumine ebaadekvaatne.

§ 36

kohaselt aga ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. Sisuliselt lähtutakse siin eeldusest, et ka keskmise või raske joobe korral on isik süüdiv, sest tal säilib arusaam oma teo ebaõigussisust isegi siis, kui ta hiljem oma tegu ei mäleta (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 36 komm 4.1 (Sootak)). (III) 22.

§ 136

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 113lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

23.

§ 60

lg 1 kohaselt võib karistusseadustiku üldosas nimetatud juhtudel kohus kergendada isiku karistust.

§ 25

lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 113

lg 1 alusel mõistetava karistuse puhul tuleb seda arvestada – kohtu hinnangul oleks P.A-le ka sanktsiooni minimaalses määras mõistetav karistus teo ebaõigussisu arvestades liialt karm.

  1. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et katse korral on oluline arvestada põhjusi, miks süütegu ei õnnestunud lõpule viia [---] Oluline on arvestada katse jõudmist lõpuleviimise lähedale, katseteo ohtlikkust jms (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj.
  2. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 60 komm
  3. (Sootak)). P.A poolt toime pandud tapmiskatse ohtlikkus oli suhteliselt väike. Vaatamata korduvatele rünnetele erineval viisil, suutis ta kannatanule tekitada üksnes selliseid kehavigastusi, mis ei olnud oma olemuselt eluohtlikud (lk 36) ning kannatanul õnnestus ise põgeneda. Seega ei jõudnud katse lõpuleviimise lähedale.
  4. Kohus lähtub oma kaalutlustes teo ebaõigussisu kohta ka sellest, et P.A otsustused olid tõenäoliselt mõjutatud alkoholijoobega kaasnenud tajuvigadest. Samuti arvestatakse kannatanu suhtumisest süüdistatavasse. Nimelt on kannatanu juba järgmisel päeval, s.o XXX ülekuulamisel märkinud: „Ma ei saa öelda, et ta tahtlikult mind tappa tahtis, ta on jätnud varasemalt heasüdamliku mehe mulje ja me oleme palju aastaid üksteist tundnud ja konflikte meie vahel ei ole olnud [---] Ma arvan, et pöördugu arsti poole ja saagu sealt abi, kui tal on kupli all ära pööranud. Kui ta on mullis ja näeb luulusid, siis peab ta arsti juurde minema.“ 26.

§ 60

lg 2 ja 3 kohaselt ei või kergendatud karistuse ülemmäär olla üle 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast, kergendatud karistuse alammäär on aga karistusseadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Vangistuse puhul on see

§ 45

lg 1 kohaselt kolmkümmend päeva.

§ 113

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on seadusandja ette näinud kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega lähtub kohus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi toimepandud teo puhul karistuse mõistmisel karistusraamidest kolmkümmend päeva kuni 10 aastat. 27.

§ 136lg 1 näeb karistusena enne nii rahalise karistuse kui ka vangistuse.

P.A on karistusregistri väljavõtte kohaselt küll varem karistatud, kuid see süütegu leidis aset

  1. aastal ning oli seotud elektrienergia, maagaasi või soojusenergia ebaseadusliku kasutamisega (lk 156-157). Nimetud karistus peaks olema ülekantud arhiivi. Seega võimaldaks P.A eelnev käitumine kohaldada kergemaliigilist karistust. Samas on aga tema majanduslik olukord kriminaalasja materjalidest nähtuvalt väga kesine. Kohtupraktikas on aktsepteeritud raskemaliigilise karistuse valikul võimetust kanda rahalist karistust. 9 1-21-1604
  2. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

  1. Kannatanult vabaduse võtmise osas loeb kohus P.A teosüüd keskmisest väiksemaks. Sidumisjälgede puudumine, kannatanu kirjeldus jalgade lahti hõõrumise kohta ning tema ilmumine XXX sidumata kätega annab alust arvata, et ta oli kinni seotud sellisel viisil, mis võimaldas tal end võrdlemisi kergesti vabastada. Vabadus võeti lühiajaliselt. Tapmiskatse toimepanemise asjaolud võimaldavad teosüü puhul lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast.
  2. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 136

lg 1 puhul

§ 58p 9 kohast sätestatud süüteo toimepanemist teise süüteo hõlbustamiseks.

P.A sidus kinni kannatanu käed ja jalad ning pani sellega toime

§ 136lg 1 sätestatud kuriteo, s.t vabaduse võtmise seadusliku aluseta.

Kannatanu kinni sidumise ja temalt seeläbi vabaduse võtmise eesmärgiks sai olla üksnes tema aktiivse vastupanu takistamine.

  1. P.A poolt toimepandud kuritegude otsene ja sisuliselt ainus põhjus oli alkoholist tingitud joove. Kohtu hinnangul on arvestatavalt suur võimalus, et P.A on tänaseks alkoholi tarvitamisest loobunud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti (lk 148-152) kohaselt ei tarvita ta enda sõnul enam alkoholi alates XXX aasta märtsist. Akti kirjeldavas osas on märgitud, kuidas ta XXX ekspertiisi raames kokkulepitud kohtumisele saabus õigeaegselt, oli korralikult riides ja viisakas. Samasugune mulje jäi P.A-st XXX toimunud kohtuistungil. Vaatamata sellele, et tõkendit ei olnud kohaldatud, ilmus P.A esimesel kutsel, oli viisakalt riietatud ja käitus asjakohaselt. Kui P.A jätkanuks sellist eluviisi, nagu on kirjeldatud XXX. aasta alguses, ei oleks see võimalik olnud. Toimikus olevatelt piltidelt (lk 108-111) nähtuv P.A välimus ja kohtusaali ilmunud P.A välimus erinesid suuresti. Kohtuistungil oli P.A-ga kaasas ka tema XXX, keda nimetati XXX. aasta juulis XXX menetluses tsiviilasjas nr XXX isikuks, kes P.A eest hoolitseb, tema pangakaarti valdab ning temaga koos poes käib (lk 162-163). Seega on kohtul küllaldane alus asuda seisukohale, et P.A on XXX toimunud sündmustest teinud kohased järeldused ning asunud oma elu ümber kujundama.
  2. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on P.A-l üks kehtiv kriminaalkaristus (lk 156-157), kuid karistusregistri seaduse § § 24 lg 1 p 6 kohaselt peaks see olema kantud arhiivi. Kohtupraktikas maksvusele pääsenud seisukohtade kohaselt tuleb teda käsitada varem karistamata isikuna. Seega allumist eripreventiivsetele mõjudele saab pidada pigem heaks, mistõttu tuleb temale mõistetavat karistust korrigeerida kergemaks. Üldpreventiivsed kaalutlused käesolevas asjas karistuste korrigeerimist ei tingi. 10 1-21-1604
  3. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus P.A süüdi

§ 136lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta vangistust.

Samuti tunnistab kohus P.A süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõistab talle

§ 60lg 1 alusel vähendatud karistuseks 4 aastat vangistust.

34.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Üksikkaristustest raskeimat suurendab kohus osaliselt ning mõistab P.A-le

§ 64lg 1 aluselt lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

35. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 3 aastase vangistuseni. 36.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. P.A oli Kr

MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 26.02.2020 – 28.02.2020, s.o 3 päeva (lk 105-107). Seega on P.A lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 37. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist. Kohus leiab, et kuigi P.A on toimunu tõttu asunud silmnähtavalt oma elustiili muutma, esinevad siiski riskid, mida kriminaalhooldus saaks edaspidi täiendavalt maandada. Peamiseks riskiks on P.A puhul alkoholi tarvitamine, millest tulenevad probleemid nähtuvad läbivalt kõikidest kriminaalasja raames kogutud tõenditest. Seega on P.A suhtes põhjendatud kohaldada

§-s 74 sätestatud karistusest tingimisi vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile ning määrata talle lisakohustusena

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise keeld.

Samas aga ei ole P.A täielik vabastamine tema teost lähtuva süü tõttu põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus P.A-le mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse

§ 74lg 1 ja 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata.

Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 4 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud 2 aasta ja 7 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.A ei pane 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. 38. Kuivõrd P.A viibib vabaduses ning talle ei ole kohaldatud tõkendit, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus KrMS § 414 lg 1 kohaselt talle täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta osaliselt ärakandmisele mõistetud karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 75

lg 5 kohaselt peatub käitumiskontrolli täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks ning käitumiskontrolli nõudeid hakatakse uuesti kohaldama kui P.A vabaneb talle mõistetud 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt. 39. Väljaspool asja lahendamise piire peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Prokurör taotles P.A-le karistuseks

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 ja

§ 136

lg 1 järgi toimepandud kuritegude eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristusena 7 aasta pikkust vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuseni. Arvestades P.A eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka, jääb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, millest

§ 74

alusel tuleb koheselt ära kanda 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud 4 aastat vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui P.A ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

40. Sellisel viisil ei ole süüdistatava karistust võimalik individualiseerida. Isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda 11 1-21-1604 edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse (RKKKo 3-1-1-83-12 p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et kehtib põhimõte, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Järelikult ei saa

73 lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat. Sellest nõudest ei saa irduda ka juhul, kui mõistetud enam kui 5-aastasest vangistusest pööratakse osa

§ 73lg 1 või § 74 lg 1 alusel osaliselt täitmisele (RKKKo 1-20-1301/35 p 17).

Juhul kui isikule mõistetaks 7 aasta pikkune vangistus, mida vähendatakse

§ 238lg 2 alusel 1 /3 võrra, puudub võimalus isik mõistetud karistusest tingimisi vabastamiseks. (IV) 41. Kr

MS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Kriminaalasjas on läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr XXX) maksumusega 61 eurot (lk 33-44) ja ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (ekspertiisiakt nr XXX) maksumusega 510 eurot (lk 148-155).
  2. P.A kaitsjale vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale on kohtueelses menetluses makstud välja tasu 254,40 eurot (lk 129-130, 134-135, 170-171). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja H. Kuninga tasutaotlus ja mõisteti see välja 313,20 euro ulatuses. Seega on P.A kaitsjale makstud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 567,60 (254,40 + 313,20) eurot.
  3. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha.

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu on tulenevalt

§ 4

lg-st 2 teise astme kuritegu,

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu aga esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ulatuses ning teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeimale kuriteole. Seega tuleb P.A-lt välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 2,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on 2,5 x 584, s.o 1460 eurot.

  1. Kokku on P.A menetluskulud 2598,60 (61 + 510 + 254,40 + 313,20 + 1460) eurot.
  2. Kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamist ning ajatamist võimalusega tasuda need ühe aasta jooksul. P.A selgitas XXX toimunud kohtuistungil, et tema igakuine sissetulek on umbes 480 eurot, millest maksab maja ülalpidamiseks elektrit ja televiisorit ning ostab endale ja kassile süüa. Arvestades P.A keerulist majanduslikku seisu, peab kohus põhjendatuks jätta ekspertiisikulud, kaitsjatasu ning osa sundrahast riigi 12 1-21-1604 kanda. Kohus mõistab P.A-lt menetluskuludena välja 1200 eurot ning ülejäänud menetluskulud, s.o 1398,60 eurot jätab riigi kanda. Samuti peab kohus põhjendatuks anda P.A-le võimalus tasuda temalt väljamõistetavad menetluskulud summas 1200 eurot ositi ühe aasta jooksul. P.A-l tuleb alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 osamakse katteks tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks 100 eurot.
  3. Käesolevas kriminaalasjas on kriminaaltoimiku juurde jäetud XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa CD-R plaadil (pakend nr HK1), millele on talletatud Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised; XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa DVD-R plaat (pakend nr AT1), millele on talletatud XXX bussijaama turvakaamerate videosalvestused; XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa DVD-R plaat (pakend nr TK1), millele on talletatud XXX maakonnas XXX vallas XXX alevikus asuva XXX kaupluse turvakaamerate videosalvestised. Nimetatud CD-R ja DVD-R plaadid jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
  4. XXX XXX vallas XXX külas XXX talus XXX sündmuskoha vaatluse käigus võeti ära: 1) sinist värvi isoleerpael (pakend nr 1); 2) kaks peeglitükki (pakend nr 2); 3) musta käepidemega kööginuga (pakend nr 3); 4) kööginuga (pakend nr 4); 5) peeglitükk (pakend nr 6) ning nendelt esemetelt võeti: 7) DNA-proov musta värvi käepidemega noa käepidemelt (pakend nr 3.1); 8) DNA-proov musta värvi käepidemega noa teralt (pakend nr 3.2); 9) DNAproov roosat värvi käepidemega noa käepidemelt (pakend nr 4.1.); 10) DNA-proov roosat värvi käepidemega noa teralt (pakend nr 4.2) ja 11) DNA-proov sinist värvi isoleerpaelalt (pakend nr 1.1). Asitõendid ja nendelt võetud DNA-proovid asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis akt nr 20ATH026 92-

(6859)alusel (lk 160). Kohus konfiskeerib kaks kööginuga (pakendid 4 ja 5)

§ 83

lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahendina ning määrab et eelnimetatud asitõendid ühes konfiskeeritud kööginugadega hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Kohus ei võta seisukohta kannatanule ja süüdistatavale tagastatud järgmiste esemete ja asitõendite osas: 1) kannatanu K. K. seljas olnud XXX asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud riided (jope, kampsun, teksapüksid, T-särk, aluspüksid) – tagastatud XXX (lk 70); 2) XXX sündmuskoha vaatluselt kaasa võetud musta värvi rahakott, milles erinevad dokumendid ja kliendikaardid K. K. nimele – tagastatud XXX (lk 86); 3) 26.02.2020 sündmuskoha vaatluselt talu välisukse eest ära võetud võti rõngaga – tagastatud XXX (lk 137); 4) P.A seljas olnud hele beežikas triiksärk, musta värvi püksid, halli värvi soojapesupüksid, musta värvi saapad – tagastatud XXX (lk 136).
  2. KrMS § 38 lg 5 p 2 kohaselt on kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kannatanu K. K. on taotlenud ning teda tuleb teavitada P.A ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (lk 15). (allkirjastatud digitaalselt) 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.