) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata
a ja Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2021. a otsustega nr 1-21-1604 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. A.A kahari karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata A.A-le ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 26.08.2021 otsusega tunnistati A.A süüdi
lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti A.A-le
lg 1 ja
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati A.A karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti temale 2 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
sätete alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata - kohus määras, et koheselt kuulub ärakandmisele 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat ja 7 kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui A.A ei pane 4 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja
Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2021 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 26.08.2021 otsus osaliselt, see on A.A süüditunnistamises ja karistamises
lg 1 - § 25 lg 2 järgi, A.A-le
lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas ja A.A-le mõistetud karistuse osalisele ärakandmisele pööramises. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega A.A tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning A.A-le mõisteti karistuseks 1 aasta, 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes A.A-le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning A.A-le mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
sätete alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning
Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Katseaja kestus on 26.08.2021 – 26.08.
lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratud aegadel sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. A.A rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Kohtumäärus jõustus 17.11.2022. 29.05.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande A.A karistuse - vangistuse - täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu rikkus taaskord korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu 13.06.2023 määrusega lükati edasi kohtuistung süüdimõistetu A.A puudumisest tulenevalt ning määrati toimetada A.A sundkorras Tartu Maakohtu istungile 20.06.2023 kella 15.00 Tartu Maakohtusse. Süüdimõistetu tema poolt kriminaalhooldajale antud numbrilt enam telefonikõnedele ei vastanud. Erakorralise ettekande kohaselt süüdimõistetu ka liigtarvitab alkoholi. Kindlasti soodustab menetluse suhtes ükskõikset käitumist alkoholi jätkuv kuritarvitamine, ometigi on isikule kohtuotsusega alkoholi tarvitamine keelatud. Et A.A ei ole kohtuistungile tulnud ning ei täida kriminaalhoolduse nõudeid, võib väita, et isik hoiab kriminaalhooldusest ja ka kohtumenetlusest kõrvale. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande. Eile läksid nooremametnikud kontrollima A.A elukohta, piltlikult öeldes iga kännu otsas olid viinapudelid ja topsid. Hooldusalune ei saa kaine olemisega hakkama. Ravimotivatsiooni isikul ei ole. Katseaja alguses oli A.A esimesed kuud täitsa tubli, kuid mida aeg edasi, seda halvemaks on asi läinud. Kriminaalhooldaja jääb enda ettekande juurde. 2 A.A selgitas kohtuistungil, et ta on sellel ajal joonud, sest tal on närvid mustad XXX seoses. Isik kinnitab, et ta on olnud purjus ning läks üle piiri. A.A enda sõnul ei võtnud midagi selleks ette, et loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta ei ole ka pöördunud arsti vastuvõtule ning ei tea, kas see aitaks. Hooldusalune otsustas autolavka pealt viina osta, sest närvipinge oli nii suur. Ta saab aru, et temale on seatud alkoholi tarvitamise keeld. Ilma joomiseta aga ei saa kuidagi olla – isik on joonud terve elu. Tervis on joomisest nii läbi, aga mis enam teha saab. Samas A.A enda sõnul proovib enam mitte tarvitada – ta ei tohi võtta ja peab sellest kuidagi üle saama. Ta otseselt ei pea jooma, aga vahepeal ajab kõik nii vihale seoses XXX. Kohtu seisukoht
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest süüdimõistetul tuvastati 01.11.2022 ja 09.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ning 02.11.2022, 14.12.2022, 08.03.2023 ja 29.03.2023 kuupäevadel ei täitnud isik registreerimiskohustust – A.A ei teavitanud kriminaalhooldajat puudumiste põhjustest ega ei vastanud ka telefonikõnedele. Rikkumisi tõendavad järelevalveprotokollid ning registreerimisleht. 01.11.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et A.A-l tuvastati joove 1,616 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid väga määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, suured pupillid ning tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired. 09.04.2023 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt oli kontrollitava joove 1,499 mg/l, esines ka määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, väga aeglane reaktsioon, arusaamatu kõne, taju- ja mäluhäired, väga häiritud tasakaal ja koordinatsioon ning rahutus. 01.11.2022 alkoholi tarvitamise kohta A.A-l mõistlikku seletust ei olnud. Isik kirjutas 09.11.2022, et oli autolavka ja ta otsustas võtta pudeli viina. 09.04.2023 alkoholi tarvitamist põhjendas hooldusalune sellega, et XXX ning ta tarvitas pudeli viina XXX. Registreerimisnõude rikkumisi on A.A põhjendanud 09.11.2022 kirjalikus selgituses järgmiselt: 02.11.2022 ei teadnud A.A , et kella keerati ja ta jäi bussist maha; 14.12.2022 jäi A.A magama ning ta jäi uuesti bussist maha; 08.03.2023 oli hooldusalune unustanud registreerimise, kuna lipik ajaga oli kadunud ning 29.03.2023 oli isik väidetavalt haige. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et esimene alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastati 03.05.2022, mil politsei märkas A.A-d tuigerdamas jalgrattaga maanteel. Politsei fikseeris A.A-l alkoholijoobeks 1,65 mg/l ning toimetas ta koju. Hooldusaluse seletuse kohaselt loputas ta valutavat hammast odekolonniga. Kriminaalhooldusametnik tegi rikkumise kohta hoiatuse. Teise hoiatuse tegi ametnik kohustuse rikkumise eest 23.05.2022, mil A.A ilmus registreerimisele alkoholi tarvitamise võõrutusnähtudega. Kontrollimisel tuvastati A.A väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,250 mg/l. Kontrollitava seletust, et eelmisel päeval oli ta ära joonud kaks pudelit õlut, oli raske uskuda, sest tema käed värisesid sedavõrd, et ta ei olnud võimeline seletust kirjutama. 09.10.2022 teostasid kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud ette teatamata kohustuse kontrolli ning isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisalduseks 1,753 mg/l. A.A läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikus 02.11.2022 - 18.01.2023. Isik puudus kahest grupitunnist ning ta arvati grupist välja. Lõpuks viidi puuduvad tunnid läbi individuaalselt. Peale erakorralise ettekande koostamist on süüdimõistetu alkoholi tarvitamist kontrollitud 13 korral, positiivse tulemuse andis 1 kontroll. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata A.A-le mõistetud kandmata karistuse osa, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Kuigi hooldusalune on korduvalt rääkinud, kuidas ta on alkoholi tarvitamisega oma tervist kahjustanud, normaliseerib ta siiani alkoholi 3 tarbimist ega näe vajadust pöörduda probleemiga ravile. Sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimine isiku poolt ei ole andnud soovitud tulemust, sest A.A ei näe alkoholi tarvitamises probleemi. Süüdimõistetu puhul on alkoholi tarvitamine suureks uue kuriteo riskiteguriks. A.A tarvitab alkoholi koos sõprade/tuttavatega ning isikuvastase kuriteo pani ta toime ühise alkoholitarvitamise käigus. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu A.A tunnistab enda rikkumisi, põhjendab neid enda eraeluliste probleemidega ning üritab enam mitte alkoholi tarvitada. Kriminaalhooldaja hoolduse jätkumiseks võimalusi ei näe ning jääb taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A.A on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Tegemist on juba korduvate samaliigiliste rikkumistega, mis on süüdimõistetu puhul ka varasemalt esinenud. Tuleb siiski tõdeda, et mitme kuu vältel ei ole hooldusalune asunud rikkumistest hoiduma, vaid need on jätkunud. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Seega on A.A-l ilmselgelt jätkuvalt probleeme alkoholi tarvitamisest hoidumisega ja ta on tarvitanud alkoholi ilmselt enamatel kordadel, kui on leidnud tuvastamist (nn modus operandi – pikaaegne sarnane käitumisviis) – seda on hooldusalune ka kohtuistungil ise tegelikult tunnistanud. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele teatavasti alkohol kättesaadav. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, mida tähendab kontrollnõuetele ja lisakohustustele allumine. A.A on kinnitanud, et ta on nendest teadlik. Kuna A.A on jätkanud samaliigiliste rikkumistega, ei saa kohus enam võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidiselt kriminaalhooldusele korrakohaselt alluda. Terviseprobleemide esinemise kohta A.A kriminaalhooldusametnikule ega kohtule tõendeid esitanud ei ole. Tuleb tähele panna, et halva tervisliku seisundi korral tuleb pöörduda arsti vastuvõtule ning esitada selle kohta kriminaalhooldajale tõend. Vastasel korral jäävad esitatud väited paljasõnalisteks ning kohus nendele ei tugine. Tuleb märkida, et A.A on kriminaalhoolduse ajal kohustatud ise tagama, et käitumiskontrolli nõuded ja lisakohustused saaksid korrektselt täidetud. Seni on ta olnud nende suhtes küllaltki ükskõikne. Ilmselt on ka teiste kriminaalhooldusnõuete rikkumised seotud alkoholi liigtarvitamisega. Ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholi tarvitamise tunnustega ilmumine viitab A.A ükskõiksusele ja lugupidamatusele. Veelgi enam, muuhulgas alkoholi kuritarvitamise tõttu tuli isiku suhtes kohaldada samuti sundtoomist kohtuistungile. Ka sissemagamine, bussist maha jäämine, kellakeeramise unustamine vms ei vabanda registreerimiskohustuse rikkumisi. Sõltuvusravile A.A senini pöördunud ei ole ning ta ei ole ka kindel, et see teda aitaks. Süüdimõistetu on paraku kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. Sõltuvusravile või nõustamisele isik senini pöördunud ei ole. Ka juba läbitud sotsiaalprogramm süüdimõistetu puhul tulemuslik olnud ei ole, sest alkoholi tarvitamine on jätkunud. Seega käesoleva erakorralise ettekande arutamise ajal kohtule esitatud soov loobuda edaspidiselt alkoholi tarvitamisest ei ole maakohtu hinnangul enam tõsiseltvõetav ning on ilmselgelt kantud soovist vältida vangistuse kandmist. Kohtumenetluses esines probleem isegi A.A kohtuistungile saamisega seonduvalt viimase alkoholi tarbimisharjumustega. Seega A.A-l mselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh mitte tarvitada alkoholi. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kokku on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastatud A.A-l 6 korral (03.05.2022, 23.05.2022, 25.07.2022, 09.10.2022, 01.11.2022 ja 09.04.2023). Kriminaalhooldusaluse käitumist tuleb hinnata hoolduse vältel kogumis. Kohtu 4 seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest A.A-l on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. A.A on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda (sõltuvus)käitumist muuta. Kuriteo, mille A.A toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine A.A käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on olnud tegelikult pikaajalised, s.o mitmeid kuid vältavad. Tuleb tõdeda, et A.A suhtumine karistuse kandmisse vabaduses on olnud ükskõikne. Kohus aga ei saa aktsepteerida järgmisi A.A kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. A.A ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Tuleb rõhutada, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele A.A-le Tartu Maakohtu 26.08.2021 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2021 otsustega nr 1-21-1604 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 27 päev vangistust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.