) § 5 lg 1 p 2 alusel Xle kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipidamise eest 2 tunni ja 12 minuti ulatuses hüvitise 59,16 eurot. Muus osas jättis ringkonnaprokuratuur taotluse rahuldamata.
Riigiprokurör leidis määruses kokkuvõtlikult, et Xl tulnuks taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist
MAAKOHTU MÄÄRUS
lg 4 koostoimes § 18 lg-ga 1 ei ole vastuolus PS §-ga 15.
lg 1 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule kriminaalasja kohtumenetluse kestel enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seaduse seletuskirja kohaselt on kahjunõude esitamine vajalik juba maakohtu menetluses. Kahjunõuded on sisuliselt tihedalt seotud põhimenetlusega ja süüküsimust otsustades hindab kohus eelnevalt läbiviidud kriminaalmenetlust ja selle õiguspärasust ning menetluslikud eksimused võivad kaasa tuua õigeksmõistmise. Kuna vaidlustatud menetlustoimingul võib olla süüküsimuse otsustamisel oluline tähendus, on tarvis selliste vastuoluliste lahendite tekkimist vältida. Seda saab teha, kui siduda hüvitusnõude läbivaatamine põhimenetlusega. PS §-s 15 sätestatud õigus on isikule tagatud kogu maakohtu (erandjuhul ka ringkonnakohtu) menetluse ajaks.
lg-le 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Seega lisaks
nimetatud tähtajale on seaduses sätestatud erand mõjuva põhjuse näol, mil taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates.
Seega ei saa ta samal ajal väita, et
edasikaebe regulatsioon peale kohtumenetlust puudub ja eeltoodud sätted on PS-ga vastuolus. Mõjuvate põhjustena on kaebuses välja toodud: X ei olnud kohtumenetluse ajal teadlik tekitatud kahju koguulatusest; ringkonnakohtu otsuses toodu põhjal sai taotlejale alles siis selgeks kogu ulatus, kuivõrd taotleja õigusi kriminaalmenetlusega rikuti; nimetatud kaebeõiguse piirang, s.o taotluse esitamise nõue kohtumenetluse ajal, ei ole proportsionaalne ja põhiseaduspärane. 6.
-s sätestatud tähtaega pärast kohtumenetluse lõppemist. Arutataval juhul on isik taotlenud kogu kohtumenetluse vältel enda õigeksmõistmist. Sellisel juhul ei saa rääkida, et kõrgema astme kohtu õigeksmõistev otsus tuli üllatusena. Kahtlustatavana kinnipidamine toimus
(§ 5 lg 1 p 2) välja toodud, ei saa selle kahju osas kindlasti välja tuua mitte ühtegi kaebuses välja toodud mõjuva põhjuse alust. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud kohus ühtegi mõjuvat põhjust, miks taotlust õigeaegselt esitada ei olnud võimalik. 6.3. Kuigi
säte räägib ainult maakohtust, siis Riigikohtu praktika (1-19-9021) järgi saab seda sätet kasutada ka ringkonnakohtu puhul, kui kahju tekib maakohtu menetluse järel. Seega isegi kui nö moraalne kahjunõue oleks tekkinud alles ringkonnakohtu menetluses, oleks taotlus tulnud esitada ringkonnakohtule. Kuid ka seda ei ole tehtud. Kahjunõude taotluse seoses kahtlustatavana kinnipidamisega sai esitada ainult maakohtu menetluses. Seletuskirja kohaselt tuleneb
lg-st 4, et kui taotlus jäeti mõjuval põhjusel esitamata ringkonnakohtule (nt teeb ringkonnakohus üllatava õigeksmõistva otsuse), ei saa toimida analoogselt lõikes 1 sätestatuga. Seda seetõttu, et seda loogikat järgides peaks isik esitama taotluse Riigikohtule. Taotluse rahuldamine eeldab aga faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 teha ei tohi. Lisaks sellele peab olema isikul võimalus esitada kahju hüvitamise taotlus ka juhul, kui varasema taotluse esitamata jätmise mõjuv põhjus ilmneb Riigikohtu menetluses (nt mõistab Riigikohus isiku üllatuslikult õigeks). Niisugusel juhul peab isik pöörduma prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole. Et Riigikohtule niikuinii ei saa esitada taotlust kahju hüvitamiseks – ega saa seetõttu olla ka mõjuvat põhjust taotluse esitamisega viivitada –, on kasutatud formuleeringut „kahju hüvitamise nõude olemasolu selgumine kassatsioonimenetluses“. Samas ei tohiks olla võimalik taotlust esitada isikul, kes mõistetakse Riigikohtu poolt õigeks, ja kes ongi kogu aeg taotlenud enda õigeksmõistmist, pole aga ei maa- ega ringkonnakohtus nõudnud kahju hüvitamist – sellisele isikule kahju hüvitamise välistab konstruktsioon „varem mõjuval põhjusel taotluse esitamata jätnud (isik)“. Eelnimetatud juhtumid vajavad seega eraldi menetluskorda. Sobiv menetluskord on ette nähtud eelnõu
Samuti oli kaitsja teadlik isiku kahtlustatavana kinnipidamisest (arvatavasti ka töövõimetust tõendavast Töötukassa otsusest). Seega jääb isikule võimalus advokatuuriseaduse § 47 alusel taotleda advokaadi tegemata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist. Ei ole asjakohane siinkohal seaduse regulatsiooni süüdistada. 6.5.
Kaebuses on välja toodud ka küsimus kaebeõiguse ulatuse kohta. Riigikohus on leidnud, et kui on rakendatud isiku põhiõigusi intensiivselt piiravaid meetmeid, siis võib eeldada nende ülemäärasust, kui isik mõistetakse õigeks. Kuna isikul lasub kohustus taluda tema suhtes õiguspäraselt rakendatud meetmeid, siis sellest tulenevalt hüvitatakse üksnes kahju, mis on isiku talumiskohustuse suhtes ilmselt ülemäärane. Samas tekib küsimus, milline kahju oleks õiguspärane hüvitada. Kui kaebajal on tekkinud tervisekahju, mis on põhjuslikus seoses süüteomenetlusega, mis lõpeb õigeksmõistmisega, siis kohaldub
sätestatu: Kui isik mõistetakse õigeks /../, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati mh kahtlustatavana kinnipidamisega; Samas on
lg-s 1 sätestatud piirang, et füüsilisele isikule hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale ning lõikes 4 on sätestatud, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Eeltoodu tähendab, et tekitatud tervisekahju korral ei ole võimalik sisuliselt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Samas on analoogiline regulatsioon riigivastutuse seaduses, kus kahju hüvitamise alused on oluliselt laiemad. RVastS § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja viitab RVastS-le sellepärast, et
regulatsioon mittevaralise kahju hüvitamise piirangute osas on põhjendamatult piirav. PS §-st 11 tuleneb piirangute proportsionaalsuse nõue. Kui võtta arvesse
regulatsiooni põhjendused, siis nähtub sellest, et isiku süüdimõistmisel üldjuhul tal kahju hüvitamise õigust ei teki, sest süüasja lõpptulem viitab sellele, et kriminaalmenetlus oli põhjendatud. Põhjendatud olid seega ka kriminaalmenetluse käigus ette võetud sammud (vahistamine, vara arestimine jne). Üldreeglist tehti siiski paar erandit. Nimelt on süüdistataval õigus süüdimõistva otsuse korral nõuda menetluse käigus meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Samuti on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata (
Kui on tegemist aga õigeksmõistva otsusega, kus kohus leiab mh kriminaalmenetlusnormide olulisi rikkumisi, siis puudub igasugune põhjendus sellisel kujul tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist piirata võrreldes näiteks riigivastutuse seaduse kontseptsiooniga. Eeltoodu on veelgi asjakohasem, vältimaks põhjendamatu süüteomenetluse kui omaette karistusliigi tekkimist ilma mingi kohustuseta tekitatud kahju igakülgselt hüvitada. Maakohus leidis, et kaebuse esitaja seisukoht ei ole põhjendatud. Kõigepealt juhtis kohus tähelepanu, et Riigikohtu üldkogu on otsuse nr 3-3-1-8509 p 128 kohaselt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine riigivastutuse seaduse alusel võib tuua kaasa üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile, mis oleks kohtusüsteemi terviklikkust arvestades ebamõistlik lahendus. Seetõttu, põhiseaduse §-des 14, 15 ja §-s 25 sätestatud põhiõiguste kaitse eeldab kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks eriregulatsiooni. 4 6.6. PS § 25 kaitseala kehtib vaid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise korral. On oluline märkida, et X puhul on läbi viidud kriminaalmenetlus ja süülist ebaseaduslikku käitumist ei ole esimese astme kohtule ette heidetud. Esimese astme kohtu poolt menetlusnormide rikkumine ongi parandatav teises astmes, kus isik õigeks mõisteti. Seega RVastS ja
hüvitise nõudmise regulatsioonid on nimelt seadusandja poolt sätestatud erinevalt, kuna hüvitise mõistmise aluseks olev tegu on ühel juhul süüline ja teisel juhul mitte. Seega ei ole tegemist ebaproportsionaalsete piirangutega
-is võrreldes RVasrS-ga. Sellele on ka õiguskantsleri oma 5. aprilli 2023 seisukohas nr 6-1/230527/2301880 viidanud ning seda on põhjalikult analüüsitud ka
seletuskirjas. Maakohus märkis, et
regulatsiooni ei ole alates selle jõustumisest, s.o alates 1. maist 2015 muudetud. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et X pidi taluma kriminaalmenetluses 2 tundi enda kahtlustatavana kinnipidamist ja selles osas oli tal õigus hüvitist nõuda. See asjaolu oli Xle ja vandeadvokaadile teada maakohtu menetluse ajal, kuid selle kohta ei ole taotletud kahju hüvitamist õigeaegselt. Lihtsalt kriminaalmenetluses osalemise eest kahjunõuet esitada ei saa, sest see kuulub isiku talumiskohustuse piiridesse nagu on pikalt selgitatud ka
I seletuskirjas ja mida on sedastanud ka Riigikohus (viited RKÜKo 31.08.2011, 3-3-1-35-10, p 67; 30.08.2011, 3-3-115-10, p-d 43-44). 6.7. Kohus nõustus Riigiprokuratuuri lõppjäreldusega, et kahju hüvitamise taotlust ei esitatud õigel ajal ja selleks ei olnud mõjuvat põhjust. Seetõttu pole seda enam võimalik sisuliselt lahendada. Seega tuli kaebus jätta läbi vaatamata Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses, kuid ringkonnaprokuratuur hüvitas kahjunõude osaliselt. Seega tulnuks Riigiprokuratuuril tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrus osas, millega mõisteti hüvitis. Kahjunõude taotlus seoses kahtlustatavana kinnipidamisega sai esitada ainult maakohtu menetluses.
lg 3 kohaselt, juhul kui kohus ei nõustu Riigiprokuratuuri määrusega, lahendab ta taotluse sisuliselt ega saada seda lahendamiseks tagasi Riigiprokuratuurile. MÄÄRUSKAEBUS 7. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kaitsja Henno Nurmsalu, kes taotleb selle tühistamist ja palub määrata Xle õiglane hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus hindas
Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajale tuli õigeksmõistmine ringkonnakohtus üllatusena. Kaebuse rahuldamata jätmise põhiliseks põhjenduseks on taotluse esitamine hilinemisega ehk pärast kohtumenetluse lõppu. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et olemasolevad õigusnormid võimaldavad õigeksmõistetud isiku kahjuhüvitise nõude esitada tõhusalt ka pärast kohtumenetluse lõppemist, ja isiku õigused kahjunõude esitamiseks olid tagatud tema advokaadist esindaja olemasoluga kohtumenetluse ajal. Kaebaja oli tekkinud olukorrast šokeeritud. Kaebaja terviseseisund, sh psüühhiline seisund halvenesid oluliselt kohe pärast eelvangistust. Menetlus lõppes kaebaja täieliku õigeksmõistmisega 3,5 aastat hiljem. Kaebaja leiab jätkuvalt, et põhjendamatu on sellises olukorras sisuliselt kogu vastutus panna menetlusaluse isiku kaitsjale. Tegemist on tavapärasest kaitsetaktikast väljuva küsimusega ja nõuab ilmselgelt ka kliendi aktiivset sooviavaldust. Kaebeõiguse piirangud sellisel kujul takistavad oluliselt kahjunõude esitamise õigust. Kui kaebajal on tekkinud tervisekahju, mis on põhjuslikus seoses süüteomenetlusega, mis lõpeb õigeksmõistmisega, siis kohaldub
§-s 5 sätestatu. Seejuures on piiratud sisuliselt kahjunõude esitamine üksnes menetleja poolt süüliselt rikutud menetlusnormiga põhjustatud kahjuga. Kohus on märkinud, et Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes 5 kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid. Kaebaja leiab, et eristada tuleb mõistlike menetlustoimingute talumiskohustust sellest, kui täiesti alusetult (vastavalt ringkonnakohtu otsusele) algatatakse kriminaalmenetlus isiku suhtes kellele põhjustatakse sellega ka oluline kahju. Kaebaja soovib välja tuua õigeksmõistva kohtuotsuse põhjal ka järgmised asjaolud. Kokkuvõtvalt: jälitustegevusel aluseks olnud kuriteo kahtlus kvalifitseeriti hiljem ümber; ei ole tutvutud ja arvesse võetud asjaolu, et kaebaja tegi reaalset tööd toetuse saaja juures ja tegemist ei olnud nn fiktiivse tasuga allkirja eest; uurimise käigus ei võetud arvesse tunnistajate ütlusi, et kaebaja ei ole toetuse andmise osas kedagi mõjutanud; üritatud on 2019. a kogutud materjalide põhjal fabritseerida väidetav toimingupiirangu rikkumine, mis toimus aastal 2018 (kuid üksi asitõend seda ei kinnitanud); Ringkonnakohus on oma otsuses selgelt öelnud, et prokuratuur ei ole suutnud oma süüdistust sisustada vettpidavate asitõenditega; lisaks liigne jõu näitamine kaebaja vahistamisel - käerauad jne. Eeltoodu viitab otseselt sisulistele ja olulistele rikkumistele prokuratuuri töös. Kaebaja leiab, et maakohtule esitatud kaebuses on ta välja toonud asjaolud, mis tingisid oluliste tervisekahjude tekkimise. Prokuratuuri tegematajätmised ja ebakvaliteetne töö kriminaalmenetluses peaks olema piisav alus, et oleks võimalus esitada tervisekahju ja tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kui on tegemist aga õigeksmõistva otsusega, kus kohus leiab mh menetlusnormide olulisi rikkumisi, puudub igasugune põhjendus sellisel kujul tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist piirata võrreldes riigivastutuse seadusega. Eeltoodu on veelgi asjakohasem, vältimaks põhjendamatu süüteomenetluse kui omaette karistusliigi tekkimist ilma kohustuseta tekitatud kahju igakülgselt hüvitada. Kui
regulatsioon võimaldab kahju hüvitamist nõuda käesoleval juhul vaid 2 tunni eelvangistuses viibitud aja eest, siis sisuliselt on muud liiki tekkinud kahju hüvitamise nõude välistamisega seaduse tasandil välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine sisulises plaanis tervikuna – igasugune esindajakulu ületab võimaliku hüvitise perspektiivi kordades, mida näitab ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt määratud hüvitise suurus. Seega tuleb põhjusi, miks kaitsjad ei vaevugi esitama süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid esitama, otsida ebamõistlikust menetluskorrast ning kaebeõiguse ebamõistlikest piirangutest. Õigeksmõistva otsuse korral on õiglane ja põhjendatud riigivastutuse seaduse kontseptsiooni kohaldamine ka süüteoasjadele, seda ka juhul kui selline menetlus tekitaks täiendava menetlusliigi lisaks kriminaalmenetlusele – eesmärgiga hüvitada või võimaldada hüvitada tekitatud kahju kogu ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Määruskaebus jääb rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata. 9. Maakohus leidis, et hüvitistaotlust ei esitatud õigel ajal ja mõjuvat põhjust taotluse esitamata jätmiseks ei olnud, mistõttu on X minetanud võimaluse kahjuhüvitiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud määruses ammendavad vastused ja need kummutavad suuresti ka määruskaebuse väited. Maakohus selgitas seaduse seletuskirjale ja Riigikohtu praktikale toetuvalt, miks tuli hüvitistaotlus esitada X vandeadvokaadist kaitsjal juba maakohtu menetluses ja miks mõjuvaid põhjuseid selle hilinenult esitamiseks ei esine. Kohus hindas põhjalikult ka
-ist tulenevate piirangute põhiseaduspärasust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentide ja seisukohtadega ning vastuseks kaebusele märgib vaid järgmist.
-is sätestatud tähtaegadest. Kahju tekitanud sündmus ja kahju, mille kaebaja on välja toonud, avaldusid juba kohtueelses menetluses. Kaebuse väiteid arvestades süvenesid kriminaalmenetlusest tulenenud negatiivsed tagajärjed X puhul maakohtu menetluse kestel. Seega oli või pidi olema kaitsja teadlik nii hüvitistaotluse esitamise võimalikkusest kui ka vajalikkusest. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kaitsja tegematajätmine ei tähenda, et kohtutel tuleks eirata
-is sätestatud taotluse esitamise korda. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kaebuse väitega, et arvestades kohtupraktikat, ei olnud kaitsjal põhjust eeldada, et ta võiks esitada hüvitistaotluse. Ringkonnakohus on maakohtu süüdimõistvate otsuste peale esitatud kaitsjate apellatsioone läbi vaadates näinud
-i kehtivusaja jooksul pigem, et advokaadid esitavad usinalt koos süüdistatava õigeksmõistmise taotlusega ka
i alusel hüvitistaotlusi.
-i regulatsioon on õigeksmõistetud isikute puhul kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja hüvitatava kahju ulatuse osas ebaõiglane ning õigeksmõistetu huvide realiseerimist ülemääraselt piirav. Need kaebuse väited on adresseeritud seadusandjale, mitte kohtutele. Vastuseks saab ringkonnakohus vaid tõdeda, et kohtutel pole pädevust muuta kehtivat õigust.
lg 1 kohaselt tulenevad süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord
-ist. Sama sätte lg 3 kohaselt kohaldatakse riigivastutuse seadust üksnes
-is sätestatud juhtudel. X puhul võimaldas üksnes
hüvitada talle kriminaalmenetluses tekitatud kahju. Inimlikult on X pahameel arusaadav ja temaga toimunu on kahetsusväärne. Sellele vaatamata ei ole kohtutel võimalik kehtivat õigust eirata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.