← Eesti

1-21-4545/28

Obsah (8)§ 238§ 7§ 312§ 268§ 338§ 337§ 313§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. november 2022 Kohtuasja number 1-21-4545 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Koht

) § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 8 kuulise vangistuseni. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.V ei pane 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. B.V-lt mõisteti M.R. esindaja U.R. kasuks välja 560 eurone ja R.A. i esindaja T.A. kasuks 4007,50 eurone kahjuhüvitis. Otsustati ka menetluskulude ja asitõendite üle. Kokkuvõtvalt märgiti otsuses järgmist.

  1. B.V tunnistas kohtus oma süüd osaliselt – selles, et seadmed olid valesti paigaldatud, et ei tehtud korralist kontrolli ja et puudus dokumentatsioon. Rohkem süüdistatav ütlusi anda ei soovinud.
  2. I. Kornõševi tegu on KarS §117 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegevusena, kuigi teokirjelduse kohaselt heidetakse talle pigem ette surma põhjustamist tegevusetusega. Seda märkis oma kohtukõnes ka prokurör.
  3. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema.
  4. Vaidlust ei ole selle üle, et B.V korteris XXX oli vannituppa paigaldatud gaasikatel ja tagatud gaasivarustus. Süüdistatav andis sellega seoses kohtueelses menetluses niisuguseid ütlusi. Ta tahtis paigaldada oma korterisse gaasiseadet. Selleks oli vaja leida selliseid seadmeid paigaldav ettevõte. Selle ettevõtte leidis ta ajalehekuulutuse kaudu. Mingit projekti või dokumentatsiooni selle paigalduse kohta ei koostatud. Vingugaasianduri paigaldamise kohustusest polnud ta teadlik ja korstnapühkijat ta ei tellinud.
  5. Gaasiseadme paigaldas OÜ Fluk Tehnik esindaja J.O. .
  6. Gaasipaigaldise sertifikaadist nähtub, et paigaldis survestati
  7. septembril 2003, et gaasipaigaldis pidas surveproovi vastu ja oli kasutuskõlblik. Sertifikaadile kirjutas alla J.O. . Maagaasi ostu-müügileping nr 0132002839 sõlmiti
  8. oktoobril
  10. Tunnistajate N.S. ja S.K. ütlustest nähtuvalt paigaldas OÜ Fluk Tehnik gaasiseadmed XXX korteritesse 3 ja 6 ühel ning samal päeval.
  11. XXX gaasiseade kujutab endast määruse nr 95 § 5 lg 1 p 1 kohaselt A-kategooria gaasipaigaldist, mille korraline audit tuleb üle 15 aasta vanuse seadme puhul vastavalt sama määruse § 13 lg 1 p-le 1 teostada kord nelja aasta järel. Määruse nr 87 § 461 lg 3 kohaselt tuleb gaasipaigaldise kasutamisel läbi viia gaasipaigaldise kontroll gaasitöid teostava pädeva isiku poolt iga nelja aasta tagant. 3

(13)
  1. Gaasiseadme omanik peab tagama seadme korrashoiu ja seadme korrashoiuks vajalike toimingute tegemise vastavalt vajadusele. Gaasiseadme korrashoid hõlmab seadme tootja poolt ettenähtud kontrolli- ja hooldusprotseduure ning seadme nõuetekohaseks tööks vajalike muude tehnosüsteemide kontrolli ja nende korrashoidu. Praegu ei ole süüdistatav kuidagi täitnud tema korterisse paigaldatud gaasiseadmest tulenevat hoolsuskohustust.
  2. B.V väitis gaasikatla paigaldamise ja selle hooldamise kohta järgmist. Umbes 15 aastat tagasi tegi ta oma korteris remonti ja lasi vannituppa paigaldada gaasikatla. Katla paigaldanud firma nime ta ei mäleta. Mingeid sellega seonduvaid dokumente tal alles ei ole. Ta ei lasknud gaasikatelt kunagi ühelgi firmal hooldada. Kui katel lõpetas vee soojendamise, tõmbas ta ise tolmuimeja ja harjaga katlakaane alt tolmu ära. Viimati juhtus see
  3. aasta jaanuaris või veebruaris. Umbes
  4. aastal palus ta korteriühistu esimehel kutsuda korstnapühkija. Korstnapühkija pühkis korstent. Ise B.V kunagi korstnapühkijat ei kutsunud ja peale selle ühe korra ei palunud ta seda teha ka ühistul. Vajalikke lube ega dokumentatsiooni gaasiseadme kohta ega ka vingugaasiandurit B.V korteris ei olnud. Ta ei tellinud kedagi gaasiseadme paigaldanud ettevõtte töö kvaliteedi kontrollimiseks.
  5. Seejärel refereeris kohus mitmel leheküljel erinevaid tõendeid: tunnistajate N.S. , S.K. , K.A. i, D.K.i, V.K., N.P., D.M., J.J. ja O.K., asjatundjate A.P., A.P.i ning V.T. ütlusi,
  6. mai 2018 Tehnilise Järelevalve Ameti akti,
  7. märtsi 2018 gaasipaigaldise ja gaasiseadme tehnilise seisukorra hinnangut,
  8. märtsi 2018 korstnapühkimise akti, Inspecta Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ vastusteid päringutele, Korteriühistu XXX Kohtla-Järve põhikirja,
  9. detsembri 2019 Kohtla-Järve Linnavalitsuse teatist ja
  10. septembri 2018 VKG Soojus AS teatist.
  11. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega tõendatud, et süüdistatav ei täitnud SeOS § 6 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud seadme kasutamise nõudeid. Süüdistatav ei järginud ei gaasiseadme paigaldamisel ega selle hooldamisel seadusandlusest tulenevaid nõudeid: tal puudus igasugune ettenähtud dokumentatsioon gaasikatla paigaldamise ja hoolduse, s.h esmase auditi kohta, korteris puudus vingugaasiandur ning ta ei kutsunud kordagi korstnapühkijat ega esitanud korteriühistule avaldust selle teenuse saamiseks.
  12. Korteriühistu XXX põhikirja p 7.5 on väga halvasti ja arusaamatult sõnastatud: „Kui avaldaja on pöördunud juhatuse poole avaldusega, mis ei puudutab avaldaja korteri reaalosa teenindamist ja seda tööd ei teosta ühistu, teatab juhatus sellest avaldajale ja võimaluse korral teatab talle avalduses kirjeldatud töid teostavate ettevõtete aadressid.“ Samas aga arutati korteriühistu üldkoosolekutel aeg-ajalt ka korstnapühkija vajalikkuse üle: kui ühistu korstnapühkijat vajalikuks ei pidanud, aga mõne ühistuliikme hinnangul see siiski tarvilik oli, kutsuski ta korstnapühkija. Et B.V osales ühistu koosolekutel, oli talle korstnapühkija-teenuse vajalikkus teada – seda enam, et ta aeg-ajalt puhastas gaasikatelt tolmust ise. Seda, miks ei tellinud B.V korstnapühkija teenust iseseisvalt ega esitanud selle eest hiljem arvet korteriühistule, ei ole süüdistatav kuidagi põhjendanud.
  13. Õige ei ole kaitsja seisukoht, et kannatanute surm võis olla põhjuslikus seoses korteriühistu, päästeametnike ja teiste sama maja korteriomanike tegevusetusega.
  14. Vaidlust ei ole selles, et XXX korteris hukkusid M.R. ja R.A. . Mõlemad surid vingugaasimürgitusse. Hukkunute kehast leiti alkoholi – M.R. võis olla kerges, R.A. keskmises joobes. 4
(13)
  1. XXX -6 korteris olnud J.T. il ja I.P.il hakkas
  2. märtsi 2018 hommikul pea ringi käima ja nad viidi haiglasse, kus neil tuvastati vingugaasi mürgistus.
  3. Vingugaasiandur oli XXX vaid kolmes korteris. Korteris nr 10 hakkas see andur tööle 3 päeva enne käesoleva menetluse esemeks olevat juhtumit, aga inimesed lülitasid selle anduri välja. Korteri nr 7 andur hakkas tööle
  4. märtsi 2018 hommikul, kuid korteriomanik lülitas selle välja ja läks tööle. Andur hakkas tööle ka korteris nr 1/2, ent omanikud tuulutasid korterit ega pööranud anduriga seonduvale rohkem tähelepanu.
  5. Õige ei ole kaitsja väide, et M.R. ja R.A. i surma aeg on jäänud piisava täpsusega kindlaks tegemata. Pole oluline, kas kannatanud surid veel
  6. märtsil või juba
  7. märtsil
  9. Kaitsja leidis, et kui maja teiste korterite omanikud oleksid kasutanud vingugaasiandurit sihtotstarbeliselt, oleks M.R. ja R.A. i surm võinud jääda saabumata. Maakohus leidis, et selle seisukohaga võib küll nõustuda, ent tarvis on vaja pöörata tähelepanu ka järgnevale. XXX korteris vingugaasiandurit ei olnudki. Nende korterite elanikud, kus andur oli, käitusid aga rumalalt ja seadsid enda ning teiste elu ohtu. Kui nad oleksid reageerinud häirele adekvaatselt ja teatanud sellest Päästeametile, oleksid tagajärjed võinud olla vähemad. See aga ei vähenda ega välista B.V süüd.
  10. Kaitsja ja prokuröri seisukohad erinevad selle osas, kas B.V käitumise ja kannatanute surma saabumise vahel oli põhjuslik seos. Kohus leidis, et seda seost tuleb jaatada.
  11. Ära on vaja näidata B.V selline käitumine, mis oleks vastanud tegevusele ja olnud objektiivselt võimalik. Niisugune nõutav tegevus oleks olnud gaasiseadme paigaldamise, kasutamise ja hooldusnõuete täitmine. B.V-l oleks olnud võimalik kõike seda teha. Kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et kui B.V oleks seda teinud, poleks kahe inimese surmaga lõppenud õnnetust saabunud.
  12. B.V oli hooletu KarS § 18 lg 3 mõttes.
  13. B.V oli süüdi ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
  14. B.V süüd suurendab see, et ta rikkus mitmeid hoolsusnõudeid. Süüdistatav on algusest peale oma süüd osaliselt tunnistanud – ta on selgitanud, et ta rikkus gaasiseadmete paigaldamise, kasutamise ja hooldamisse nõudeid. Juba
  15. aasta oktoobriks B.V kõik need puudused kõrvaldas. B.V on pensionär ja varem karistamata. Kokkuvõtvalt on B.V süü keskmine ja teda on vaja karistada sanktsiooni keskmisele vastava karistusega – 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendas kohus selle karistuse

§ 238lg 2 alusel 1 aasta ja 8 kuulise vangistuseni.

Reaalne vangistus ei ole põhjendatud, sest B.V pole ei varem ega hiljem kuritegusid toime pannud ja praegu menetletavast teost on möödunud üle 4 aasta. Niisiis jääb vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Käitumiskontroll pole tarvilik. Katseaja pikkuseks saab 2 aastat ja 4 kuud. 33. M.R. esindaja U.R. tsiviilhagi rahuldas kohus täies ulatuses, mõistes B.V-lt välja 560 eurosed matusekulud. Täielikult rahuldas kohus ka R.A. i esindaja T.A. varalise kahju hüvitamise nõude ja mõistis B.V-lt välja 1007,50 eurot matusekulude katteks. T.A. mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldas kohus osaliselt, mõistes B.V-lt välja mitte T.A. soovitud 20 000 eurot, vaid 3000 eurot. 5

(13)
  1. Viimaks tegi kohus ka otsustused menetluskulude ja asitõendite kohta. (III) Apellatsioon
  2. B.V kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb B.V õigeks mõistmist. Apellandi peamised seisukohad on sellised.
  3. Ei ole tõendatud, et kannatanute surm saabus just B.V rikkumiste tagajärjel. süüdistuses kirjeldatud
  4. On selge, et M.R. ja R.A. i surm saabus
  5. märtsil
  6. Samas aga on kindlaks tegemata surma saabumise täpne kellaaeg – see kellaaeg aga mängib väga suurt rolli.
  7. Kui XXX korteriühistu ja teised asjasse puutuvad isikud oleks täitnud oma hoolsuskohustust, ei oleks kannatanute surm pruukinud saabuda.
  8. Korteriühistu lootis iga korteriomaniku enda vastutusele. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 ja § 34 lg 2 kohaselt vastutab korteriühistu hoone selliste osade ja seadmete korrashoiu eest, mis on korteriomanike kaasomandis. Selleks kaasomandi osa esemeks on maja küttesüsteem ja korstnad. Korteri nr 3, s.o I. Kornõsovi korteri kanalid olid täis ehitusprahti ja muud prügi. Tõenäoliselt läks vingugaas korterisse nr 3 ja seejärel naabrikorterisse just seetõttu. Kui korteriühistu oleks oma kohustusi täitnud ja kutsunud igal aastal korstnapühkija, ei oleks vingugaas läinud korterisse nr 3 ega oleks saabunud ka kannatanute surm. Maja korstnad laoti 5 aastat varem ümber ja pärast seda keegi korstnaid ei kontrollinud. Üldkoosolekul oli korstnate puhastamine jutuks, ent selle peale otsustati raha mitte kulutada.
  9. Kõik majas olnud 3 vingugaasiandurit hakkasid tööle, ent korteriomanikud ei pööranud sellele tähelepanu. Kui korteriomanikud oleksid kasutanud vingugaasiandurid sihipäraselt ja oleksid välja kutsunud gaasifirma, oleks too tuvastanud, kustkohast vingugaas lekib ning sellisel juhul ei oleks M.R. ja R.A. surma saanud.
  10. Samuti tekitab arusaamatust sündmuskohale saabunud päästjate tegevus. Päästjad otsustasid majaelanikud evakueerida. Päästjad koputasid ka korteri nr 3 uksele ja aknale ja vaatasid aknast sisse. N.S. andis päästjatele infot, et B.V võib olla korteris nr
  11. Päästjatel paluti uks avada, kuid nad ütlesid, et neil pole selleks õigust, sest teiste naabrite info järgi võis korteriomanik olla Tallinnas. D.M. ütles, et ta viibis sündmuskohal
  12. märtsil 2018 kella 17 paiku, mil avastati 2 laipa, ja siis ütles talle päästja nimega Deniss (tõenäoliselt on tegemist D.N.), et ta vaatas hommikul korteri aknasse ja siis ei olnud sel kohal, kus hiljem avastati M.R. surnukeha, kedagi. Seega olid kannatanud päästjate saabumise ajal veel elus ja nende elu oleks olnud võimalk päästa. D.N. jäeti kohtueelses menetluses üle kuulamata. Päästjad ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja see tõi kaasa kannatanute surma. Isegi kui päästjatel ei olnud õigust lõhkuda maha korteri ust, oleksid nad pidanud midagi ette võtma, et teha kindlaks, kas korteris nr 3 inimesi on või mitte. Seega võis M.R. ja R.A. i surmaga olla põhjuslikus seoses ka päästjate tegevusetus.
  13. Koosseisupärase tagajärje omistamine B.V-le ei ole seega õige – kannatanute surm võis olla põhjuslikus seoses korteriühistu, teiste majaelanike ja päästjate tegevusetusega. Vähemalt esinevad asjas kõrvaldamata kahtlused, et M.R. ja R.A. i surm saabus just B.V tegude tagajärjel.

§ 7lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. 6

(13)(IV) Ringkonnakohtu seisukoht 43. Maakohtu otsuse pinnalt on küllaltki raske mõista, mis täpselt aset leidis.

§ 312p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuses välja tuua tõendatuks tunnistatud asjaolud.

Kuriteo asjaolude välja toomine peaks kujutama endast n-ö loo jutustamist: tuleks kirjeldada sündmust, mis kohtu hinnangul aset leidis. See sündmuse kirjeldus peaks olema võimalikult vaba juriidilistest hinnangutest: keskenduda oleks vaja faktidele, soovitatavalt kronoloogilises järjekorras. Seda lugu peaks jutustama nii, et see oleks asjast varem mitte midagi teadnud lugejale loogiliselt arusaadav. Seetõttu on vajadusel tarvis kirjeldada ka neid sündmusi, mis eelnesid kuriteole (nii ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-3046/33, p 33). Pärast juhtunu esitamist peaks kohus näitama, mille alusel ta sellise sündmuse tuvastas ehk aset peaks leidma tõendite analüüs – nii, nagu nõuab eeskätt

§ 312p 1 teine pool, aga ka selle paragrahvi teine ja kolmas punkt.

Tõendite analüüs ei tähenda tõendite ükshaaval ära nimetamist ja sellele järgnevat märkust, et viidatud tõendite alusel on kuriteokoosseis tuvastatud. Tuleks hoopiski sisuliselt arutledes selgitada, miks tuvastab kohus sellise faktilise asjaolu, nagu ta tuvastab. Tõendite analüüsi põhjalikkus sõltub konkreetsest asjast: mõnikord peab see olema väga pikk ja detailne, teinekord aga piisab põgusast viitamisest asjakohastele tõenditele (nt kui vaidlust ei ole ja tõendite vahel vastuolusid ei esine). Ringkonnakohus näitab ise ära, mis praegu toimus ja selgitab seejärel, milliste tõendite alusel ta niisugused faktilised asjaolud tuvastas.

  1. B.V ostis
  2. aastal XXX korteri, kus ta hakkas elama.
  3. aastal lülitati XXX majas võlgnevustega seoses välja keskküte ja majaelanikud läksid üle alternatiivküttele. Enamik valis gaasikütte. Gaasiküttele otsustas üle minna ka B.V. Selleks oli tal tarvis leida keegi, kes paigaldaks tema korterisse vajalikud seadmed. Niisuguse isiku leidis B.V ajalehekuulutuse kaudu – selleks oli J.O. OÜ-st Fluk Tehnik. J.O. paigaldas gaasiseadme XXX vannituppa
  4. aasta septembris. B.V hakkas seda gaasiseadet kasutama.
  5. aasta veebruari lõpus hakkas B.V gaasiseadme kasutamise tõttu levima B.V korterisse ja selle lähedal paiknenud korteritesse vingugaasi.
  6. märtsil 2018 olid B.V korteris B.V ise, tema elukaaslane M.R. ja B.V töökaaslase R.A. . Nad tarvitasid alkoholi ja keegi neist vingugaasi levimist ei märganud. Millalgi
  7. märtsi 2018 hilisõhtul või
  8. märtsi 2018 esimestel tundidel hakkas vingugaas mõjuma ja kõik kolm inimest kaotasid teadvuse. Kuivõrd vingugaas levis ka teistesse korteritesse, tekitas see mitmetele inimestele terviseprobleeme: peavalusid, iiveldust, minestamist jne. Sellest tulenevalt mõistsid inimesed
  9. märtsi 2018 hommikul, et majas levis vingugaas ja nad kutsusid abi. Ehkki päästjad saabusid juba
  10. märtsi 2018 hommikul ja evakueerisid majast inimesi, jäid M.R. , R.A. ja B.V evakueerimata, kuivõrd päästjad ei läinud
  11. korterisse sisse. Korterisse sisenes alles umbes kell 17.00 I. Kornõševi poeg D.K. – ta lõhkus pärast ukse võtmega avamise ürituse ebaõnnestumist korteri ukse maha. Selleks ajaks olid M.R. ja R.A. surnud vingugaasimürgitusse. B.V aga õnnestus päästa: tema oli D.K. i korterisse sisenemise ajal küll meelemärkuseta, ent elus. B.V viidi haiglasse, kus ta oli esialgu raskes seisus ja kus ta veetis ca 2 kuud.
  13. ja
  14. aastal juhtunu ilmneb B.V , S.K. , D.K. i, N.S. ja V.K. ütlustest.
  15. Et vingugaas hakkas levima juba
  16. aasta veebruari lõpus, kinnitavad V.K. i ütlused: tema korteris (nr 10) hakkas vingugaasiandur mõni päev enne
  17. märtsi 2018 piuksuma.
  18. M.R. ja R.A. i alkoholi tarvitamist kinnitab nende laipadest leitud alkohol. Et B.V alkoholi tarbis, tuleb tuvastada V.K. i ütluste alusel:
  19. märtsil 2018 juhuslikult XXX juures B.V kohanud V.K. mõistis, et B.V pole kaine. 7

(13)
  1. Et M.R. , R.A. ja B.V kaotasid ööl vastu
  2. märtsi 2018 teadvuse, kinnitab see, et keegi ei reageerinud
  3. märtsi 2018 hommikustele koputustele ustele ega akendele.
  4. Mitmete majaelanike terviseprobleemid nähtuvad nende ütlustest ja kiirabikaartidest.
  5. Päästjate kutsumine ja nende sündmuskohal käitumine on tuvastatav erinevate majaelanike ja päästjate endi ütluste alusel.
  6. Ukse maha murdmise ja sellega seonduva saab tuvastada D.K. i, V.K. i ja A.P. ütlustega.
  7. Seda, et M.R. ja R.A. i surma põhjuseks oli vingugaasimürgitus, kinnitavad M.R. ja R.A. i surnuekspertiisiaktid ja kaudselt ka paljud muud tõendid – nt erinevate inimeste ütlused vingugaasiandurite tööle minemise kohta, mõnedel inimestel vingugaasi sissehingamisele tüüpiliste terviseprobleemide esinemise kohta, päästjate ütlused nende mõõtevahendite näitude kohta jne.
  8. Tõepoolest ei ole võimalik kindlaks teha M.R. ega R.A. i surma täpset aega: surm võis saabuda juba öösel, aga ka
  9. märtsi 2018 päeval, enne nende laipade leidmist kella 17.00 paiku.
  10. B.V haiglas viibimisse puutuv ilmneb B.V enda ütlustest.
  11. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas maakohus andis juhtunule korrektse õigusliku hinnangu: B.V põhjustas ettevaatamatusest M.R. ja R.A. i surma.
  12. Õigusliku analüüsi esemeks on tegu. Maakohus leidis, et B.V tegevusetuse vormis, jättes tegemata mitmed vajalikud toimingud. pani teo toime
  13. Süüdistuses otsesõnu tegevusetusele ei viidata (st ei kasutata sõna „tegevusetus“ ega tooda välja KarS § 13 lg 1). See siiski ei tähenda, et kohtul polnud võimalik B.V tegevusetuses süüdi tunnistada.

§ 268

lg 5 keelab kohtul tunnistada isikut süüdi süüdistuses mittekajastatud faktiliste asjaolude alusel. Niisiis on süüdistuse puhul primaarse tähtsusega just faktilised asjaolud, mitte õiguslikud hinnangud (sh see, kas mingit tegu tuleb juriidilises mõttes pidada tegevuseks või tegevusetuseks). Seda tõdemust kinnitab ka

§ 268

lg 6, mis võimaldab kohtul tunnistada isiku süüdi mõne teise sätte järgi, kui on välja valinud prokuratuur. Kui kohtul on lubatud n-ö minna teise eriosa sätte peale (sh raskema peale), siis seda enam peab olema võimalik minna sama eriosa sätte raames üle ühelt deliktitüübilt teisele. Eriti selgelt peab kohtul selline võimalus olema üleminekul tegevusdeliktilt tegevusetusdeliktile, sest viimane võib tulenevalt KarS § 13 lg-st 2 (tavalisest leebema karistuse võimalus) olla süüdistatavale soodsam.

  1. Tuleb siiski toonitada, et tegevusetus on tegevuse suhtes subsidiaarne: kui saab jaatada nii tegevust kui tegevusetust, astub tegevusetus tegevuse ees tagasi ja isikut karistatakse tegevuse eest (Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, XI/25) – kui A lööb B-d noaga rindkeresse ja vaatab pealt, kuidas B verest tühjaks jookseb ja sureb, vastutab A tapmise eest mitte seetõttu, et ta B-le pärast noalööki (garandina) abi ei osutanud (tegevusetus), vaid sellepärast, et ta B-d noaga lõi (tegevus). Käesoleva otsuse p-s 44 on toodud välja üks tegevuseks olev B.V tegu, mis võiks täita KarS § 117 koosseisu: B.V palus
  2. aastal J.O. il paigaldada oma korterisse gaasiseadme. Selle teo B.V-le omistamist ei väära tõik, et see leidis aset juba
  3. aastal. Nimelt ei ole see tegu aegunud. Aegumistähtaegu arvestatakse KarS § 81 kohaselt kuriteo lõpuleviimisest – ja tagajärjedelikt (nagu KarS § 117 seda on) on lõpule viidud alles tagajärje saabudes ehk praegusel juhul
  4. või
  5. märtsil 2018, mil M.R. ja R.A. surid. Siiski ei ole selle teo 8

(13)materiaalõiguslikul analüüsil mõtet: gaasiseadme paigaldada laskmist ei võimalda B.V-le ette heita see, et seda tegu süüdistusaktis ei kirjeldata. Rohkem selliseid tegevuseks olevaid B.V tegusid, mis võiksid täita KarS § 117 koosseisu, tuvastatud faktilistest asjaoludest ei nähtu. 59. Eelnevast tulenevalt on vaja tõepoolest otsustada, kas B.V-le saab süüks arvata seda, et ta põhjustas M.R. ja R.A. i surma tegevusetuse vormis – nagu leidis maakohus. Siiski tähendab see tõdemus, et maakohtu lahend on vaja igal juhul tühistada. Isegi kui maakohtul on õigus ja B.V on KarS § 117 lg 2 järgse teo tegevusetuse vormis toime panemises süüdi, on esimese astme kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (

§ 338

p 2), kuivõrd on eksinud Süütegude karistusseadustiku järgi kvalifitseerimise juhendi (justiitsministri

  1. augusti 2002 määrus nr 54) § 1 lg 3 vastu: nn mitteehtsa tegevusetusdelikti korral viidatakse KarS § 13 lg-le
  2. Niisiis oleks maakohus pidanud B.V tunnistama süüdi mitte KarS § 117 lg 2 järgi, vaid KarS § 117 lg 2 – § 13 lg 1 järgi. Kõigepealt tuleb siiski teha selgeks, kas B.V ikkagi saab KarS § 117 lg 2 – § 13 lg 1 järgi süüdi mõista.
  3. Hoolsuskohustuse rikkumist saab isikule KarS § 117 järgi ette heita siis, kui selle kohustuse rikkumise ja ohvri surma vahel on põhjuslik seos (kausaalsus). Kui hoolsuskohustuse rikkumisi on mitmeid, on vaja see kontroll teha läbi puutuvalt kõigisse rikkumistesse – on võimalik, et mõne rikkumise puhul kausaalsust ei esine, mõne teise puhul aga küll. Nt kui autoga sõitev A rikub kahte liikluseeskirja – esiteks on sõiduki registreerimismärk määrdunud (liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p 3 rikkumine) ja teiseks mängib A mobiiltelefoniga arvutimängu (LS § 33 lg 11 p 1 rikkumine) – ning sõidab liikluse mittejälgimise tõttu surnuks jalakäija B, ei ole B surmaga põhjuslikus seoses mitte registreerimismärgi puhastamata jätmine, vaid telefoniga mängimine (tee mittevaatamine). Maakohus selgitas korrektselt, et tegevusetuse puhul on vaja põhjuslikkust analüüsida hüpoteetiliselt (räägitakse ka kvaasikausaalsusest). Niisiis tuleb küsida, kas tagajärg oleks saabunud ka siis, kui tegevusetuks jäänud isik ei oleks (konkreetset) hoolsuskohustust rikkunud ehk oleks käitunud hoopiski hoolsuspäraselt, st oleks vajalikul viisil tegutsenud.
  4. Põhjusliku seosega on seotud ka apellandi kaitseväide: B.V tegevusetus ei olnud (ei pruukinud olla) M.R. ja R.A. i surmaga põhjuslikus seoses, sest kannatanute surmaga oli (võis olla) põhjuslikus seoses hoopis teiste isikute tegevus. Nende teiste isikute all peab kaitsja silmas päästjaid ja nende korterite elanikke, kus olid vingugaasiandurid; lisaks sellele viitab kaitsja korteriühistu ja kaasomandiga seonduvatele sätetele. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata nimetatud isikute vastutuse eeldusi analüüsima, sest isegi kui need isikud oleksid olnud garandid ja nende aktiivsed teod oleksid hoidnud M.R. ja R.A. i surma ära, ei vääraks see B.V vastutust – ja praeguses menetluses niikuinii kedagi peale B.V süüdi tunnistada ei saaks. Nimelt lähtub kaitsja järgmisest eeldusest: kui C surmaga on hüpoteetilises põhjuslikus seoses B tegevusetus, ei saa jaatada hüpoteetilist põhjuslikku seost A tegevusetuse ja C surma vahel. Selline eeldus on väär: hüpoteetiline põhjuslik seos mingi tagajärjega võib olla korraga mitme erineva isiku tegevusetuks jäämisel. Teisisõnu ei vabanda tegevusetuks jäänud isikut see, et keegi teine jäi veel tegevusetuks – muude eelduste täidetuse korral saab ühe ja sama tagajärje põhjustamise eest karistada kõiki tegevusetuks jäänud isikuid. Kujutagem endale ette olukorda, kus isa A ja ema B jalutavad oma 2-aastase lapse C-ga ja järsku tormab C suunas haukudes D aiast lahti pääsenud D koer. Niisuguses olukorras on garandikohustus hoida ära B-le tekkiv kahju nii A-l, B-l kui D-l: esimesel kahel tulenevalt B vanemaks olemisest, kolmandal seetõttu, et ta on ohuallika (koera) omanik. Seega ei saa A endalt lükata ära vastutust läbi väite, et D-d oleks pidanud kaitsma B või C; B ei saa öelda, et tema ei vastuta, sest sekkuma oleks pidanud A või C; C-l ei ole end võimalik vabandada viitega A või B päästmiskohustusele. 9

(13)
  1. B.V-le heidetakse ette mitmete sätete rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul saab aga öelda, et sisuliselt pannakse B.V-le süüks nelja erineva hoolsuskohustuse rikkumist (süüdistusakti kuuenda lehekülje kolmas lõik – algusega „B.V-l puudusid […]“): - gaasiseadme kohta puudusid vajalikud dokumendid (projekt, kasutusjuhend ja kasutuseelse auditi protokoll); - vannitoa ukses puudus ava; - puudus vingugaasiandur; - polnud teostatud seadme hooldust. Niisiis tuleb analüüsida, kas mõne nimetatud hoolsuskohustuse rikkumise ja M.R. ning R.A. i surma vahel oli kvaasikausaalsus. Ehk tuleb küsida: kas M.R. ja R.A. oleksid surnud ka juhul, kui B.V neid hoolsuskohustusi rikkunud ei oleks? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb rikkumise ja tagajärje vahelist kvaasipõhjuslikkust eitada. Kui aga vastus on „ei“, on selline põhjuslikkus olemas.
  2. Enne sellele küsimusele vastamist on aga vaja teha selgeks, kuidas kannatanute surma tinginud vingugaas täpsemalt (vahetult, otseselt) korterisse pääses. Alles siis, kui see on selge, saab võtta seisukoha, kas mõne B.V rikutud hoolsuskohustuse järgimine oleks M.R. ja R.A. i surma ära hoidnud. Kahjuks ei ole asjas läbi viidud vastavat ekspertiisi. Maakohus vähemalt otsesõnu vingugaasi korterisse pääsemise põhjust välja ei too. Siiski näib, et kohtu meelest oli vingugaasi leviku põhjuseks tõsiasi, et gaasiseadme õhu äravoolukanal (lõõr, šaht, korsten) oli sodi täis. Ka apellant tundub leidvat, et vingugaas levis just ummistunud šahti tõttu: kaebuses viidatakse ehitusprahile ja muule prügile kanalis ning leitakse, et tõenäoliselt just see tingis vingugaasi laiali kandumise (apellatsiooni lk 3). B.V ise on sama meelt: ta leidis, et gaasiseadme valesti töötamise põhjuseks oli umbes korsten (kd 3, tl 9). Ka ringkonnakohus leiab, et vingugaas sattus korterisse just ummistunud lõõri tõttu. Nimelt kinnitas korstnapühkija A.P. , et ta avastas
  3. märtsil 2018 XXX korterit kontrollides, et ventilatsiooni- ja gaasisuitsu kanal oli sodi täis: ta võttis sealt välja umbes poolteist 8-liitrise ämbri täit prahti – kivipuru, segu ja muud (kd 1, tl 222). Ummistunud lõõri ei takista vingugaasi leviku põhjuseks pidamast ka see, et eeldatavasti oli praht lõõris juba pikka aega. Nt leidis B.V
  4. aasta detsembris, et ehitusprahi viskas šahti tõenäoliselt 2 või 3 aastat tagasi
  5. korteri peal asunud
  6. korterit remontinud ehitaja (kd 3, tl 9). Korstnapühkija A.P. selgitas järgmist (kd 1, tl 222 ja 225).
  7. korteris kasutati vingugaasi ära juhtimiseks tavalist kivikorstent. Selline korsten aga ei ole vingugaasi välja viimiseks ette nähtud: gaas tekitab väga palju kondensaati, mis valgub kivisse ja segusse ning lõhub korstnat. Mõistlik oleks kasutada spetsiaalset korstnahülssi (ehkki see pole kohustuslik). A.P. on korduvalt kogenud seda, et tema puhtaks tehtud korsten on vaid mõne päeva möödudes uuesti umbes. Seega saab kriminaalkolleegiumi hinnangul eeldada seda, et korstnas oli praht tõesti olnud juba pikka aega, aga sellest hoolimata oli vingugaas siiski läbi korstna korterist välja jõudnud. Niisiis ei saanud prügi olla korstnas väga tihkelt, vaid rämpsu vahelt käis siiski õhk läbi ja gaas jõudis välja. Need õhuavad aga ajapikku gaasipõlemise jääkproduktide tõttu ahenesid ja
  8. aasta veebruari lõpuks oli olukord selline, et gaas korstnast enam välja ei pääsenud.
  9. Tulenevalt eelmises punktis märgitust tuleb põhjuslikku seost analüüsides üle-eelmises punktis märgitud küsimust täpsustada: kas ummistunud lõõr oleks tekitanud M.R. ja R.A. i surma ka juhul, kui B.V talle etteheidetavaid hoolsuskohustusi rikkunud ei oleks? Teisisõnu võib küsida ka nii: kas vingugaas oleks pääsenud korterisse ja põhjustanud M.R. ning R.A. i surma ka siis, kui B.V ei oleks kõnealuseid rikkumisi toime pannud?
  10. Kannatanute surma poleks ära hoidnud see, kui B.V oleks gaasiseadet paigaldades või vahetult selle järel hankinud vajalikud dokumendid. Kui B.V seda
  11. aastal teinud 10
(13)oleks, ei oleks see kuidagi vältinud šahti ummistumist ca 14 või 15 aastat hiljem. Niisiis ei ole dokumentide hankimata jätmise ja ohvrite surma vahel hüpoteetilist põhjuslikku seost.
  1. Sama tuleb ringkonnakohtu meelest öelda ka puutuvalt sellesse, et vannitoa ukses ei olnud ava. Ava ei olnud ukses olnud ka
  2. aasta märtsi algusele eelnenud umbes 14,5 aasta jooksul – ja sel ajal vingugaas korteris ei ringelnud. Niisiis ei mänginud ava puudumine M.R. ja R.A. i surmas rolli.
  3. Vingugaasianduri puudumisega seoses on olukord mõnevõrra keerulisem. Kvaasikausaalsust anduri puudumise ja ohvrite surma vahel saaks jaatada siis, kui anda jaatav vastus küsimusele, kas anduri olemasolul oleks M.R. ja R.A. i surm jäänud saabumata. Ringkonnakohtu hinnangul võib see nii olla, aga ei pruugi. XXX majas oli
  4. aasta veebruari lõpus/märtsi alguses vingugaasiandur kolmes korteris. Kõigis neis korterites hakkas andur
  5. korteri gaasilekke tõttu tööle. Korterielanikud aga lihtsalt „vilistasid“ selle peale – nad lülitasid anduri välja ja jätkasid oma tavatoimetuste tegemist. Pole alust eeldada, et B.V , M.R. või R.A. oleks olnud hoolikamad – eriti pidades silmas seda, et nad olid purjus. Seetõttu ei saa olla kindel, et vingugaasiandur oleks M.R. ja R.A. i elu päästnud. Et selles ei saa olla kindel, ei ole tulenevalt

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest võimalik hüpoteetilist põhjuslikku seost anduri puudumise ja kannatanute surma vahel jaatada. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et tagajärje saab hoolsusvastaselt tegevusetuks jäänud isikule omistada vaid siis, kui tagajärje saabumata jäämine hoolsuspärase käitumise korral on tõsikindel või kindla teadmisega külgnev – pelgalt tagajärje mittesaabumise võimalusest ei piisa (vt nt kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-13-07 (p 11.1), nr 3-1-1-60-09 (p 8) või 1-15-6223 (p-d 18–19)).

  1. Küll aga on kannatanute surmaga kvaasikausaalseoses gaasiseadme hooldamata jätmine. On tõsi, et probleem polnud mitte seadmes endas, vaid ummistunud lõõris. Seadme hooldus aga ei hõlmagi kitsalt seadet, vaid sellise hoolduse käigus kontrollitakse ka lõõre. See nähtub täna kehtiva määruse nr 87 § 461 lg-st 4: muu hulgas kontrollitakse seadme toimimist tööolukorras (p 1), seadme õhuvarustuse ja ruumide ventilatsiooni toimimist (p 3) ja torustiku nõuetele vastavust (p 4).
  2. aasta märtsi algusel maksvusel olnud määruse nr 87 § 461 lg 2 kohaselt hõlmas seadme korrashoid endas muu hulgas seadme nõuetekohaseks tööks vajalike tehnosüsteemide kontrolli ja korrashoiu kontrolli. Kui B.V oleks lasknud pädeval isikul seadet kontrollida, oleks too avastanud ka ummistuse šahtis. See on hüpoteetilise kausaalsuse jaatamiseks piisav. B.V ei saaks end kaitsta väitega, et isegi kui ummistus oleks enne M.R. ja R.A. i surma kontrolli käigus avastatud, ei oleks see pruukinud M.R. ja R.A. i surma ära hoida, sest ta (st B.V ) poleks pruukinud ummistust kõrvaldada. Esiteks on äärmiselt tõenäoline, et suurema prügi oleks lõõrist välja võtnud juba seadme kontrolör kontrolli käigus – korstnapühkija A.P. i ütlustest ja ka tavaarusaamast tulenevalt ei ole prahi lõõrist välja võtmine kuigi keeruline ega ajamahukas. Teiseks aga ei välistaks viidatud vastuväide hoolsuskohustuse rikkumisest rääkimist – sellisel juhul saaks öelda, et rikutud hoolsuskohustuseks polnud mitte seadme kontrollimata jätmine, vaid nõuetele mittevastava seadme käitamine. Nt ei saaks ju ka rikkis pidurite tõttu jalakäija surnuks sõitnud autojuht vabandada end sellega, et ta lasi enne õnnetust pidureid kontrollida ja sai teada, et need on korrast ära – ta aga ei pööranud sellele tähelepanu ja jätkas autoga vanaviisi sõitmist. Niisuguses olukorras võiks sõltuvalt asjaoludest vastutus hoopiski karmistuda: see võiks olla karistust suurendavaks asjaoluks või suisa võimaldada rääkida tagajärje põhjustamisest (kaudse) tahtlusega.
  3. Et gaasiseadme, sh lõõri kontrollimine oleks võinud M.R. ja R.A. i surma ära hoida, oli n-ö objektiivsele kõrvaltvaatajale ettenähtav: selline kõrvaltvaataja oleks mõistnud, et korrakohane hooldus võib vältida rikkeid ja vingugaasi levikut ning lõppastmes ka kellegi surma. 11

(13)1 ei viidata.
  1. B.V süüdi tunnistamist ei väära see, et süüdistusaktis määruse nr 87 §-le 46 Nagu juba käesoleva otsuse p-st 57 nähtub, on süüdistusakti puhul olulised eeskätt faktilised asjaolud – ja süüdistusaktis tuuakse muu hulgas välja, et „B.V [ei ole] teostanud gaasipaigaldise nõuetekohast hooldust“.
  2. Määruse nr 87 § 461 on ka alus pidamaks B.V õiguslikult tegutsema kohustatud isikuks KarS § 13 lg 1 mõttes (nn garandiks): gaasiseadme omanik peab laskma seadet hooldada, mh puhastada lõõre. Õigusdogmaatiliselt saab B.V pidada valvegarandiks tulenevalt ohuallika valdamisest: gaasiseade on ohtlik asi ja selle seadme omanik peab tagama, et seadmest lähtuvad ohud ei realiseeruks (ega nt põhjustaks kellegi vingugaasisurma).
  3. Seega täitis B.V KarS § 117 lg 2 – § 13 lg 1 objektiivse koosseisu: tal oli kohustus lasta oma korteris olnud gaasiseadet professionaalil hooldada; kui ta oleks seda teinud, poleks M.R. ja R.A. vingugaasimürgitusse surnud; spetsialisti poole pöördumine oli B.V-le võimalik.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et B.V oli M.R. ja R.A. i surma osas KarS § 18 lg 3 tähenduses hooletu, st teadmatult ettevaatamatu: ta ei pidanud kannatanute surma saabumist küll võimalikuks, ent ta oleks pidanud arvestama sellega, et kuivõrd gaasiseade on ohtlik asi, võib see korraliku hoolduse puudumisel kuidagi vääralt funktsioneerima hakata ja gaas võib kuidagi kellegi surma põhjustada.
  5. Tegu oli õigusvastane.
  6. Ka oli see süüline. B.V väitel ei olnud ta seadme hooldamise kohustusest teadlik. Ringkonnakohus seda ei usu. B.V oli seadet kasutanud väga kaua ja korteriühistu koosolekutel oli aeg-ajalt jutuks ka gaasiseademete hooldamisega seonduv. Ent isegi kui B.V ei oleks hooldamiskohustusest teadlik olnud, vastutaks ta ikkagi. KarS § 39 lg-st 1 lähtuvalt saab öelda, et rusikareeglina ei vabasta seaduse mittetundmine õigusrikkujat vastutusest (st nn keelueksimus on välditav). Et gaas on ohtlik, on normikohase intellektiga inimesele teada. Sellest lähtuvalt peab gaasiseadme omanik endale seadet puudutavad eeskirjad piisaval määral selgeks tegema. B.V intellekt oli normipärane. Seega ei vabanda B.V ka KarS §
  8. B.V-le mõistetud karistust vaidlustatud ei ole ja ka ringkonnakohus ise ei leia, et maakohus mõistis B.V süüd ilmselgelt ületava karistuse.
  9. Seega jääb maakohtu otsus sisuliselt jõusse: B.V vastutab M.R. ja R.A. i surma ettevaatamatu põhjustamise eest tegevusetusega. Küll aga on vaja esimese astme kohtu otsus tulenevalt käesoleva otsuse p-s 59 märgitust

§ 337lg 1 p 4 alusel tühistada puutuvalt teo kvalifikatsiooni: selleks pole mitte Kar

S § 117 lg 2, vaid § 117 lg 2 – § 13 lg

  1. Apellatsioon jääb rahuldamata.
  2. Maakohtu otsust tuleb korrigeerida ka menetluskuludega seoses. Asjas tehti kaks surnu kohtuarstlikku ekspertiisi kogumaksumusega 548 eurot ning kaks isiku kohtuarstlikku ekspertiisi kogumaksumusega 122 eurot. Maakohus leidis, et surnu kohtuarstlike ekspertiiside tasud tuleb B.V-lt riigituludesse välja mõista, kuid isiku kohtuarstlike ekspertiiside tasud peab jätma riigi kanda. Ekspertiisitasude osalist riigi kanda jätmist ei kajastanud kohus aga kohtuotsuse resolutsioonis, ehkki

§ 313lg 1 p 12 kohaselt on seda vaja teha. Selles osas tuleb kohtuotsust 12

(13)

§ 337lg 1 p 2 alusel täpsustada.

See täpsustus ei mõjuta B.V-lt riigituludesse välja mõistetud ekspertiisitasu: temalt kuulub jätkuvalt väljamõistmisele 584 eurot. 79. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kulus tal kokku 120 minutit ja ta soovib selle eest tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot (seega kokku 129,60 eurot). Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jääb see tasu kui apellatsioonimenetluse kulu

§ 185lg 1 kohaselt riigi kanda. (alla kirjastatud digitaalselt) 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.