lg 1 p 1 järgi ja S.Y (S.Y) süüdistus
lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.W Isikukood: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti Elu- või asukoht ja aadress: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Kontaktandmed: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2017.a. kell 11.30 ja vabastatud 22.02.2017.a. kell 15.30, elukohast lahkumise keeld kuni 22.02.2018.a. Karistatus : kehtivaid kriminaalkaristusi 1 Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marina Valge Süüdistatav S.Y Kaitsja Isikukood: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti Elu- või asukoht ja aadress: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 4 Tõkend: kannab alates 01.08.2017 karistust Tartu Vanglas, kinni peetud kahtlustatavana 21.02.2017.a. ja vabastatud 22.02.2017.a. Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.W
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista M.W-le karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, so 21.-22.02.2017 (2 päeva) karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistus eks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates M.W poolt karistuse kandmisele asumisest. Süüdi tunnistada S.Y
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista S.Y karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, so 21.-22.02.2017 (2 päeva) karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, § 65 lg 1 ja lg 3 alusel mõista S.Y -le liitkaristus kohtuotsuste kogumis suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust osaliselt Tartu Maakohtu 17.04.2017 kriminaalasjas nr 1-16-7983 mõistetud karistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Tartu Maakohtu 17.04.2017 otsusega ära kandud karistus 1 (üks) kuu 20 (kakskümmend) päeva ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 10 päeva. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest 20.09.2017. Tõkend M.W suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada tema poolt karistuse kandmisele asumisel. S. Y kannab Tartu Maakohtu 17.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7983 mõistetud vangistust. Asitõendid ja salvestised: DVD plaat 16.02.2017 kõnega Häirekeskusele, mis asub kriminaaltoimiku juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel – võtta ja jätta kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.W-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, so 537,50 eurot, ekspertiisitasu 30,50 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 316,80 eurot, s.o kokku 884,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S. Y-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, so 537,50 eurot, ekspertiisitasu 30,50 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 409,44 eurot, s.o kokku 977,44 eurot. Ülejäänud riigilõiv jätta riigi kanda. 2 Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb M.W-l viitenumbriks märkida 99917700062086 ja S.Y-l 99917700062099, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Otsuse koopia anda kätte süüdistatavatele ja edastada kaitsjatele, prokurörile ning kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tervikliku kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu M.W ’it süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema kasutas 16.02.2017 õhtul Põlva maakonnas Orava vallas XXX külas XXX eramaja teisel korrusel V.V. suhtes tahtlikult raskeid tervisekahjustusi tekitanud vägivalda grupis kaastäideviija S.Y -ga : M.W võttis kätega kinni V.V. õlgadest ja S.Y võttis kätega kinni V.V. jalgadest ning M.W ja S.Y viskasid V.V. maja teisel korrusel asuva toa aknast välja. M.W põhjustas grupis kaastäideviija S.Y -ga ühiselt koos tegutsedes ja ühtse tahtlusega V.V.’le eluohtliku tervisekahjustuse, so rindkere põrutuse, hulgiroidemurrud- vasakul IV, X, XI ning paremal VI, VII, IX ja X roide nihketa murrud, parema neeru lisaarteri vigastuse kõhukelmetaguse ruumi verevalumiga , niude-ja ristluumurd vasakul ning häbemeluu ülemisealumise haru ja ristluumurd paremal pool, sümfüüsi murd, V nimmelüli parema ristijätke murd ja nahamarrastus vasakul puusal. Tekitatud vigastused viisid eluohtliku verekaotuseni (šokk verekaotusest) ja V.V. vajas vältimatut kirurgilist ravi. Seega pani M.W grupis kaastäideviija S. Y-ga tahtlikult toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, so.
S.Y -d süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema kasutas 16.02.2017 õhtul Põlva maakonnas Orava vallas XXX külas XXX eramaja teisel korrusel V.V. suhtes tahtlikult raskeid tervisekahjustusi tekitanud vägivalda grupis kaastäideviija M.W-ga : M.W võttis kätega kinni V.V. õlgadest 3 ja S.Y võttis kät ega kinni V.V. jalgadest ning M.W ja S.Y viskasid V.V. maja teisel korrusel asuva toa aknast välja. S. Y põhjustas grupis kaastäideviija M.W-ga ühiselt koos tegutsedes ja ühtse tahtlusega V.V.le eluohtliku tervisekahjustuse s.o rindkere põrutuse, hulgiroidemurrud- vasakul IV, X, XI ning paremal VI, VII, IX ja X roide nihketa murrud, parema neeru lisaarteri vigastuse kõhukelmetaguse ruumi verevalumiga , niude-ja ristluumurd vasakul ning häbemeluu ülemisealumise haru ja ristluumurd paremal pool, sümfüüsi murd, V nimmelüli parema ristijätke murd ja nahamarrastus vasakul puusal. Põhjustatud vigastused viisid eluohtliku verekaotuseni (šokk verekaotusest) ja V.V. vajas vältimatut kirurgilist ravi Seega pani S.Y grupis kaastäideviija M.W-ga toime tahtlikult raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule., so.
II Kohtus tuvastatud asjaolud ning kohtu seisukoht M.W ja S.Y avaldasid 19.09.2017 kohtuistungil, et tunnistavad end täielikult süüdi neile esitatud süüdistuses. Kannatanu V.V. ütlused ( tl 2-4) kinnitavad asjaolu, et kannatanu viibis 16.02.2017 M.W pool, kus tarvitas alkoholi. Ärgates Tartus haiglas sai ta teadlikuks, et oli saanud vigastada. Kannatanu sai telefoni teel tuttavalt teada, et ta visati teise korruse aknast alla. V.V. vigastusi ja tervislikkus seisundit süüdistuses kajastatud sündmuse järgselt kinnitavad kiirabikaardid ( tl 8-11) ja statsionaarne epikriis ( tl 13-14). Kohtuarst-ekspert J.T. on eksperdiarvamuses ( tl 19-24) asunud seisukohale, et V.V.l esinesid parema neeru lisaarteri vigastus kõhukelmetaguse ruumi verevalumiga, VI, VII, IX ja X roide murrud paremal IV, X XI roide murrud vasakul pool, niude-ja ristluumurd vasakul ning häbemeluuülemise-alumise haru ja ristluumurd paremal pool, sümfüüsi murd, V nimmelüliparema ristjätke murd ja nahamarrastus vasakul puusal. Ekspert on seisukohal, et eespool loetletud vigastused võivad olla saadud 16.02.2017 kukkumisel kõrgusest (nt 2. korruse aknast). V.V. kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Tunnistaja M.A. ütluste kohaselt ( tl 50-52) oli kannatanu V.V. M.W elumaja teisel korrusel ja istus tugitoolis. Tunnistaja kinnitas, et kui tema koos M.O.ga läks poodi viina järele, siis jäi V.V. tuppa ja magas. Kui ta poest tagasi tuli, siis nägi ta maja kõrval maas lamamas seda vanameest, kes ennem tugitoolis istus. Tunnistaja küsis S.Y-lt ja M.W-lt , et miks vanamees väljas vedeleb, mille peale viimased vastasid, et vanamees kukkus. Hiljem muutsid süüdistatavad oma juttu ja väitsid, et viskasid vanamehe aknast alla kuna ta oli end täis kusenud. Tunnistaja on avaldanud, et tema käskis kiirabi kutsuda. Tunnistaja sõnul nägi ta hiljem kannatanut alumise korruse toas ja kuulis, kuidas kiirabiga rääkis nii S.Y kui ka M.W kasutütar. Tunnistaja kinnitas ka seda, et lepiti omavahel kokku sellest, mida kiirabile öelda, st et kiirabile räägiti, et vanamees ise kukkus. Tunnistaja M.O. on kohtueelsel uurimisel ( tl 59-61) samuti kinnitanud, et kannatanu istus elumajas toas tugitoolis. Hiljem nägi tunnistaja kannatanut maja ees maas. M.O. avaldas, et mehe kõrval maas oli ka tugitool, millele ta oli teise korruse toas istunud. M.O. kinnitab samuti, et esmalt S.Y ja M.W rääkisid, et vana kukkus viina järele minnes jääle. Tugitooli olid aga süüdistatavad ise välja visanud, sest kannatanu laskis tooli täis. Tunnistaja kinnitas, et ta läks välja vaatama, millises olukorras vana on ja kuna ta ei reageerinud ei patsutustele ega ka kõnele, siis 4 lohistas ta koos kellegagi mehe esimese korruse tuppa. Kui kiirabi töötajad selgitasid, et mehe vigastused on jääl libisemise kohta liiga suured, siis tunnistaja sai aru, et M.W ei rääkinud talle tõtt. Seejärel rääkisid M.W ja S.Y , et nad viskasid mehe aknast alla, sest ta tegi ennast täis. Tunnistaja I.L. ütlused ( tl 53-54) kinnitavad asjaolu, et V.V. oli 16.02.2017 M.W elumaja ees maas ning tunnistaja viis maas olnud tugitooli kuuri. Tunnistaja kinnitas ka seda, et tema andis oma telefoni kiirabisse helistamiseks. I.L.i ütlused selle kohta, et seltskonnas lepiti kokku vaikida V.V. aknast väljaviskamise kohta, on kooskõlas M.A. ja M.O. ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kui kiirabi oli kannatanu ära viinud, siis mindi teisele korrusele ja räägiti niisama lobajuttu. Eespool kajastatud tunnistajate ütlused riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud infoga ( tl 26-34), kus on näha teise korruse elutoa akna paiknemine, kust kannatanu välja visati, samuti tugitooli asukoht toas ja õues ning kahe musta jala puudumine. Vaatlusprotokoll kajastab ka asjaolu, et kõrgus aknalauast maapinnani on 4 meetrit. Samuti on fikseeritud koht, kuhu kannatanu V.V. aknast väljaviskamise tagajärjel kukkus. Asitõendi vaatlusprotokoll ( tl 35-39) ja kõne salvestis CD-l tõendab, et Häirekeskusele teatas S.Y . Kõne toimumine on tõendatud ka väljatrükiga andmebaasist kõne otsingu kohta ( tl 40). Tunnistaja K.U.i ütluste ( tl 41-43) kohaselt sai ta 16.02.2017 õhtul peale kella seitset teada, et M.W ja S. Y on visanud kannatanu aknast alla. Tunnistaja läks õue vaatama ja veendus, et maas lamas vanem pikkade hallide juustega meesterahvas. Mehe kõrval tema jalgade juures oli katkine tugitool. Tunnistaja on kirjeldanud olukorda, kuidas S.Y naerdes selgitas toimepandut. Tunnistajale sai teatavaks, et aknast väljaviskamine toimus nii, et S.Y oli võtnud õlgadest ja M.W jalgadest ning kannatanu visati pea ees aknast välja. Tunnistaja on rääkinud ka sellest, kuidas pärast kannatanu esimese korrus tuppa tirimist arutati, et aknast väljaviskamisest ei tohi rääkida ja lepiti kokku kiirabile räägitavas jutus, et kannatanu kukkus jääl kui läks poodi. Tunnistaja sõnul helistas tema kiirabisse I.L.i telefoniga. Tunnistaja avaldas ka hiljem oma emale, et ta pidi kiirabiga rääkides toimunu kohta valetama, sest nii lepiti kokku. Tunnistaja G.L. (tl 44-45) on kinnitanud, et K.U. rääkis tunnistajale, et S.Y ja M.W viskasid ühe mehe aknast välja. Samuti kinnitab tunnistaja K.U.i ütlusi selle kohta, et lepiti kokku rääkida kiirabile tegelikkusele mittevastavat juttu. G.L. on avaldanud seda, et kui ta järgmisel päeval läks M.W majja, siis oli kogus seltskond maani täis. Tunnistaja U.V.i ütluste ( tl 46-47) kohaselt sai tema J.H.i käest teada, et tema vend V.V. on viidud Põlva kiirabisee, sest mingid pätid olid ta teise korruse aknast alla visanud. Tunnistaja sõnul teatas tema juhtunust politseisse. Tunnistaja A.V.i ütlused ( tl 48-49) tõendavad asjaolu, kes viibisid 16.02.2017 M.W pool ja , et nende hulgas oli ka tema onupoeg V.V. Tunnistaja J.H. ütlused ( tl 55-56) on kooskõlas nii kannatanu kui ka tunnistaja U.V.i ütlusega osas, mis puudutavad kannatanu toimetamist haiglasse ja kannatanu palvet teavitada tema venda. Tunnistaja kiirabi arsti A.M.i ütlused ( tl 57-58) kajastavad 16.02.2017 sündmuskohal kannatanu seisundit. 5 Süüdistatava M.W ütluste (ütlused antud kahtlustatavana, tl 64-66) kohaselt joodi 16.02.2017 terve päev tema juures viina. Süüdistatav on loetlenud inimesed, kes sel päeval tema juuress käisid või pikemalt viibisid. Teiste hulgas oli seltskonnas kaV.V., kes jäi tugitooli magama ja urineeris selle täis. Selline tegevus häiris süüdistatava sõnul nii teda kui ka S.Y-d . M.W sõnul käskis tema S. Y-l tugitool aknast välja visata, mida viimane tegigi. Süüdistatav ei mäleta, kas tal oli eelnevalt juttu S. Y-ga kannatanu osas, kuid tema võttis V.V.l õlgadest kinni ja S.Y võttis jalgadest ning nad viskasid kannatanu aknast välja. M.W kinnitab, et ta rääkis M.A.ile ja M.O.le (XXX), mida nad olid S.Y-ga V.V.ga teinud. Süüdistatava sõnul tema välja vaatama ei läinud, millises seisundis V.V. väljas oli. Süüdistatava sõnul jätkati alkoholi pruukimist veel nii samal kui ka järgmistel päevadel. M.W on ülekuulamisel avaldanud, et ta siiralt kahetseb oma tegu. Süüdistatava S. Y ütluste (ütlused antud kahtlustatavana, tl 80-82) kohaselt ta päris täpselt 16.02.2017 sündmuste käiku ei mäleta, kuid V.V. oli M.W juures ja urineeris tugitooli. Süüdistatav ei mäleta, kas akna avas tema või M.W , kuid tema viskas tugitooli aknast alla. S. Y sõnul võttis järgmisena M.W V.V. õlgadest kinni ja tema võttis jalgadest ja nad viskasid kannatanu samast aknast all, kust oli visanud tugitooli. S.Y ütluste kohaselt ütlesid nad M.A.ile, et viskasid mehe aknast alla, mispeale M.A. ütles, et nad on täitsa lollid. M.A.i kutsel mindi alla vaatama, mis V.V.ga on juhtunud ja tema nõudmisel kutsuti ka kiirabi. Süüdistatav kinnitab, et temal tuli mõte kiirabile rääkida, et kannatanu läks poodi alkoholi järele ja libastus jääl. Lepiti kokku, et kõik räägivad sama juttu.
lg 1 p 1 näeb ette kriminaalvastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Teo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Käesoleval juhul oli M.W ja S. Y poolt kannatanu aknast väljaviskamise tagajärjeks selline tervisekahjustus V.V.l, mida eksperdi arvamuse kohaselt saab hinnata vigastustest tulenevalt elule ohtlikuks. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad tegutsesid
lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, sest visates inimese välja aknast, mis asub 4 m kõrgusel maapinnast, pidid süüdistatavad vähemalt möönma, et selliselt kõrguselt kukkudes võivad tekkida eluohtlikud vigastused. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et M.W ja S.Y tekitasid 16.02.2017 V.V.ile koos grupis tegutsedes tahtlikult raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht kannatanu elule. M.W ja S.Y tegu on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud
Kohus tutvus kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt ( tl 93-101), mis kinnitab asjaolu, et S.Y on süüdiv. Seega ei tuvastanud kohus M.W ega S.Y puhul süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatavate poolt toime pandud teo koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtule karistust mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid. Kohus on seisukohal, et süü suurust hinnates tuleb lähtuda muuhulgas ka teo tagajärjest. Kannatanu V.V. vigastused, millised on kajastatud nii esmastes meditsiiniasutuste dokumentides kui ka ekspertiisiaktis, olid rasked ja sellist liiki vigastused võivad põhjustada eksperdi arvamuse kohaselt isiku surma. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel ei saa jätta kõrvale süüdistatavate käitumist peale kannatanu aknast alla viskamist, täpsemalt seda, et nad isegi ei läinud vaatama, kas V.V. on veel elus või mitte. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul muuhulgas hinnata teo nii objektiivsed asjaolusid kui ka subjektiivse külje elemente. Kohus tuvastas eespool kajastatud analüüsis, et süüdistatavad panid teo toime otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et nii süüdistatavate poolt kannatanu aknast väljaviskamine kui ka tema jätmine seejärel kukkumise kohta lamama vesisele ja jäisele pinnasele, ilmestavad süüdistatavate lugupidamatust teise isiku tervise ja elu vastu. Süüdistatavad jätkasid peale kannatanu aknast välja viskamist alkoholi tarvitamist ja ei muretsenud mitte selle pärast, mis kannatanust saab, vaid püüdsid välja mõelda vale, et kiirabile selgitada juhtunut. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et kuigi hiljem rääkis Häirekeskusega S.Y , siis Häirekeskusele helistamise vajadust märkisid hoopis tunnistajad. Süüdistatavad ise selle mõtte peale ei tulnud. Seega olid süüdistatavad täiesti ükskõiksed nende poolt toimepandud teo tagajärje osas, mis kohtu arvamuse kohaselt on samuti süü suurust kajastav asjaolu. Tegu ise oli oma olemuselt julm ja küüniline, sest kannatanut koheldi kui asja, kui tugitooli, mis eelnevalt aknast alla visati. Kokkuvõtlikult leiab, kohus, et M.W ja S.Y süü oli märkimisväärne. Karistusregistri teatis M.W kohta ( tl 68-69) ja Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsus kinnitavad, et M.W on varem kriminaalkorras karistatud vägivallateo eest tingimisi vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas teo toimepanemise ajaks oli katseaeg möödunud. S.Y on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 17.04.2017 kohtuotsusega
lg 1 p 1 järgi teo eest, mis oli oma olemuselt vägivalla kasutamine teise isiku suhtes. Kohtuotsuse kogumis mõistis kohus S.Y-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust. S.Y peeti kinni 01.08.2017 ja toimetati Tartu Vanglasse. Tartu Maakohtu 16.02.2016 otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-16-1262 oli S.Y kriminaalhooldusel, kriminaalhooldus pidi kulgema kuni 15.08.2018. Kriminaalhooldaja on andnud katseajale ettekandes (tl 102-104) negatiivse hinnangu, leides, et S.Y käitumine ei näita valmisolekut seaduskuulekaks eluviisiks ja kohus nõustub kriminaalhooldaja hinnanguga. Siinkohal peab kohus märkima ära, et M.W poolt kohtueelsel uurimisel väljendatud kahetsus on küll formaalselt arvestatav
lg 1 p 3 järgi kui karistust kergendav asjaolu, kuid süüdistatava käitumine vahetult teo toimepanemise järgselt ei kajastanud mingit kahetsust. Seega tuleb asuda seisukohale, et hea, et hiljem kaine peaga süüdistatav mõistis oma teo lubamatust, kuid alkoholi tarbinuna puudus tal igasugune kahetsus ja ka soov teo tagajärgi abi kutsumisega vähendada. S. Y puhul kohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Küll peab aga kohus karistuse mõistmisel vajalikuks arvesse võtta kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis nr XXX (tl 93-100) kajastuvat S. Y tervislikku seisundit ja diagnoosi, täpsemalt asjaolu, et tal on diagnoositud XXX, XXX. Karisust raskendavad asjaolud kriminaalasjas puuduvad. 7 Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid.
lg 1 alusel on seaduslik alus karistusena mõista nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. Prokurör asus kohtus seisukohale, et S. Y-le tuleks mõista 6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ning M.W-le 6 aasta pikkune vangistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nii
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
§-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (RKKK 3-1-1-99-06, p 18). (p 15). Kohus ei näe käesolevas kriminaalasjas M.W osas selliseid erandlikke isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaks tema poolt karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Selline karistus on põhjendatav ka üldpreventsiooni eesmärke silmas pidades, sest viimase ülesandeks on kaitsta õiguskorda. Kehavigastuste tekitamine ühise joomingu käigus on paraku saanud üheks tavapärasemaks kuriteoks. Kohus on seisukohal, et isikutele, kes ise viivad end kas alkoholi, narkootiliste ainete või psühhotroopsete ainete abil seisundisse, kus nad käituvad teiste isikute elule ja tervisele ohtlikult, peavad saama ühiskonnalt hoiatuse, et selline kuritegu on enamasti karistatav reaalse pika vangistusega. 8 Süüdistatavad peeti mõlemad kriminaalasja raames kinni 21.-22.02.2017.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS § 238 lg 2. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada nii M.W-le kui ka S.Y-le mõistetud vangistust 1/3 ( ühe kolmandiku) võrra, so 1 aasta ja 8 kuu võrra. S. Y-d on Tartu Maakohtu 12.04.2017 otsusega karistatud teo eest, mille ta pani toime 16.07.2016.
lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud toime enne kohtuotsuse kuulutamist teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osaliselt arvestades nende varalist olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, seega menetluskuluna pool sundraha 537,50 eurot ( ½ 1075) (KrMS § 179 lg 1 p 1). Samuti peab kohus põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele määratud tasu ja ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu kummaltki süüdistatavalt summas 30,50 eurot (KrMS § 175 lg p 3). Rutt Teeveer /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.