Obsah (5)

§ 414§ 126§ 180§ 301§ 310

1-19-7144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7144 (19740000087) Kohtukoosseis Kohtunik Innoke

) §-dest § 310, 311, 313, 314 ja 315 maakohus otsustas: Mõista H.C süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1 järgi (aprill 2016 episood) õigeks. Tunnistada H.C süüdi KarS § 214 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises (13.09.2016 episood) ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada H.C süüdi KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistada H.C süüdi KarS § 12 1 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1 1-19-7144 KarS § 64 lg 1 alusel mõista H.C-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.09.2016 kuni 15.09.2016, s.o 2 (kaks) päeva. H.C ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et koheselt kuulub ära k andmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, jätta täitmisele pööramata tingimusel, et H.C ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6. osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus H.C-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks H.C vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu H.C ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Kar

S § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.02.2020. Tsiviilhagi: Kannatanu J J (ik x) tsiviilhagi rahuldada. Mõista H.C-lt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu J J kasuks välja 376 (kolmsada seitsekümmend kuus) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu J J arvelduskontole X ASis SEB pank. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o plaadid, 2 tk – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Mõista H.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; 2 1-19-7144 - menetluskuluna tunnistaja saamata jäänud töötasu kulu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot.

§ 180

lg 3 alusel peab H.C temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 914 (üheksasada neliteist) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700008710 ning selgitus „H.C , 1-19-7144, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu

1. H.C süüdistatakse selles, et tema 2016.a aprillis (täpne kuupäev tuvastamata) x asuva kaupluse S taga asuvas autode käsipesulas, istudes M K´le kuuluvas sõiduautos Volvo reg.nr xxx, ähvardas piirata M K vabadust ja ära võtta K´lt tema auto, nõudis M K´lt 1000 eurot tasumist nädala jooksul. Samuti ütles H.C , et kui K nädalaga nimetatud summat ei maksa, lisandub sellele tuhat eurot, kui ka seda ei tasuta, lisandub veel tuhat eurot ning K´lt võetakse ära vara, st temale kuuluv sõiduauto, K´t ennast aga saadetakse Peipsi järvele orjusesse: „Sind pannakse ketti, hakkad tööd tegema“, seega ähvardas H.C piirata kannatanu vabadust. M. K ehmatas ja andis kõigele nõusoleku kuid enda jaoks otsustas, et ei hakka midagi maksma. H.C lubas helistada kahe päeva pärast ja kui K kõnele ei vasta, hakatakse teda jahtima. Mõne päeva pärast tulnud H.C´i telefonikõnele K ei vastanud ning 2016.a mais Kohtla-Järvel x asuva hotelli „x“ juures bissipeatuses tõmbas H.C M K´t liinibussist välja ja Kalevi tänaval asuvate elamumajade taga lõi kannatanut rusikaga kaks korda kõhtu ja kaks korda ribide piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu; peale selle H.C 13.09.2016.a kella 11.30 paiku x asuva baari „x“ suveterrassil, tuvastamata isiku juuresolekul nõudis J J´lt raha summas 2000 eurot igakuiselt selle eest, et J müüb narkootilisi aineid, kui J sellega nõus ei olnud, näitas H.C talle väljas pargitud halli värvi Mercedese peale ja ütles: „Istu autosse!” Kuna J tundis H.C´i kui agressiivset ja äkilist inimest, ta keeldus ja hakkas eemale minema ja sejärel jooksma. H.C järgnes talle ning kasiino „x“ juures sai kätte, lõi J Jt jalaga vastu jalga, mille tagajärjel kannatanu kukkus, H.C lõi maas lamavat kannatanut jalaga kõhtu vasaku külje piirkonda ning tõmbas J käest õlakotti Puma maksumusega 40 euro, milles olid mobiiltelefon Samsung Galaxy S3 IMEI kood: x maksumusega 150 euro, sõiduauto Audi A6 reg.nr x võtmed – 100 euro, korteri aadressil x võtmed maksumusega 25 eurot, juhiload J J nimele taastamisväärtusega 26 eurot, J J nimele ID kaart taastamisväärtusega 25 eurot, J J nimele SEB-panga pangakaart maksumusega 10 eurot, samuti kahjustas H.C J J seljas oleva jope – kapuuts oli küljest tõmmatud ja krae rebitud katki, millega tekitas J J´le füüsilist valu ja varalist kahju summas 376 eurot. Oma tegevusega pani H.C toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalla 3 1-19-7144 kasutamisega ja ähvardusega piirata isiku vabadust isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o KarS § 214 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Samuti H.C 2016.a detsembris (täpne kuupäev on tuvastamata) õhtusel ajal kella 19.00 paiku x asuva kaubanduskeskuse x juures ähvadras J J´t tapmisega, öeldes: „Kärvad varsti!“. H.C ähvardust tajus J J enda jaoks kui ähvardust tapmisega ja reaalsena, kuna tunneb H.C´i agressiivse ja äkilise inimesena ja alates sellest päevast oli J sunnitud enesekaitse eesmärgil kaasas kandma nuga. Oma tegevusega pani H.C toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, st KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 09.06.2018.a kella 19.30 paiku x asuva atraktsioonide pargi territooriumil lõi küünarnukiga näkku atraktsioonide pargi töötajat xt, mille tulemusel kannatanu kukkus ja tundis löögist füüsilist valu; Samuti 24.08.2018.a kella 03.00 paiku x asuva baari x ruumis ilma põhjuseta lõi rusikaga näkku laua taga istunud isikuid: x´it lõi rusikaga nina piirkonda, kannatanu tundis füüsilist valu ja tal hakkas ninast verd tulema, x´it lõi vasaku kulmu piirkonda, kannatanu tundis füüsilist valu ja haavast kulmu kohal hakkas verd tulema, x ´it lõi kolm korda rusikaga lauba, kukla ja vasaku oimu piirkonda, kannatanu tundis füüsilist valu, haavast laubal hakkas verd tulema, kukla- ja vasaku oimu piirkonda tekkisid verevalumid ja muhk. Oma teoga pani H.C toime korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise, st KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung
2. Süüdistatav H.C ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd. Kaitsja on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
3. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et H.C süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist osaliselt. Kannatanu M Kga seotud episood 4. Kohtuvaidlustes loobus prokuratuur H.C süüdistusest KarS § 214 lg 2 p 1 järgi M Kga seotud episoodi osas. Vastavalt

§ 301süüdistusest loobumine on kohtule siduv ning sellega seoses tuleb H.C selles osas õigeks mõista Kar

S § 214 lg 2 p 1 järgi. Sel põhjusel jätab kohus nimetatud episoodis esitatud tõendid analüüsimata ja seisukohad hindamata. Kannatanu J Jga seotud episoodid

1. Kohus on seisukohal, et selles osas H.C süü on tõendatud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud, vaatamata sellele, et H.C ei tunnistanud ennast süüdi, selgitades kohtuistungil, et ta tõepoolest J.Jga tuttav, teadis, et viimane tegeleb narkootiliste ainete müümisega ning süüdistuses nimetatud ajas ja kohas hoiatas J.Jt, et ta lõpetaks taolist tegevust seal, kus elab H.C x („ma ütlesin talle, et kas sa mäletad, ma rääksiin sulle, et sa ei käiks seal, kuna minu teine abikaasa kurdab, et käite seal ja tarvitate narkootikume“), kuid mingit 4 1-19-7144 vähivalda või ähvardusi kannatanu suhtes tema ei kasutanud. Kohtuistungil üksikasjalikult selgitas J.J, kuidas süüdistatav H.C temalt raha välja pressis ning ähvardas teda tapmisega. Kannatanu J.J selgitas kohtuistungil, et süüdistatavat ta tunneb kuna varem tegeles spordiga süüdistatavaga koos. Süüdistuses kirjeldatud ajal tegeles ta narkootiliste ainete müügiga, mille eest sai hiljem karistada. Tema teadis, et H.C oli üks isikutest, kes kontrollisid kohalikku narkoturgu. Tema ise ei ole maksnud nn katuseraha kellelegi. 13.06.2016 ta juhuslikult kohtus H.C-ga Jõhvis baaris „x “. Siis kui ta väljus baarist, H.C tuli ka välja rõdule ja hüüdis, et kuhu ta läheb. Sellele järgnenud vestluse käigus nõudis temalt H.C raha narkootiliste ainete nö müügiloa eest, ta pidi maksma 2000 eurot igakuiselt. H.C-ga koos oli ka mingi teine meesterahvas. Ta keeldus ja siis H.C näitas talle väljas pargitud halli värvi Mercedese peale ja ütles: „Istu autosse!”. Ta jälle keeldus ja hakkas eemale minema ja seejärel jooksma. H.C järgnes talle ning kasiino „x“ juures sai kätte, lõi teda jalaga vastu jalga, mille tagajärjel kannatanu kukkus, H.C lõi maas lamavat kannatanut jalaga kõhtu vasaku külje piirkonda ning tõmbas tema käest õlakotti Puma koos isiklikke asjade ning dokumentidega, asjad siis kadusid osaliselt ära, tema jope kapuuts oli küljest tõmmatud ja krae rebitud katki , millega seoses ta avaldab tsiviilhagi. Siis H.C lahkus. 2016.a detsembris õhtusel ajal Kohtla-Järvel kaubanduskeskuse x juures ta jälle kohtus H.C-ga, kes ähvadras teda tapmisega, öeldes: „Kärvad varsti!“. Seda tajus ta enda jaoks kui ähvardust tapmisega ja reaalsena, kuna tunneb H.C´i agressiivse ja äkilise inimesena ja alates sellest päevast oli ta sunnitud enesekaitse eesmärgil kaasas kandma nuga. 6.Kohus on seisukohal, et kannatanu J J ütlused on selged, ammendavad ja haakuvad ka teiste tõenditega. Fototabelist nähtub, et J.J jope kapuuts on küljest tõmmatud ja krae rebitud katki (KoTo lk 14-15). Tunnistaja z selgitas kohtuistungil, et ta viibis süüdistuses nimetatud ajal baaris „x“ koos J.Jga ning nägi, kuidas kannatanu vestles H.C-ga ning kuulis, et H.C tegi ettepanekut istuda autosse. Kuigi tunnistaja ei ole näinud, mis toimus edasi kuna tol momendil lahkus sündmuskohalt, aga ta kinnitas, et kohe pärast sündmust kannatanu rääkis talle sellest, et kannatanut löödi ja võeti ära õlakott. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka videosalvestised, mis kajastavad 13.09.2016.a x ja x juures toimunut (KoTo lk 35-45; 69-130). Nende salvestiste sisu haakub kannatanu J.J ütlustega. Salvestised kinnitavad, et H.C tuli baari x kell 10.46 ja kannatanu ilmus kell 10.53, kell 11.08 kannatanu ja süüdistatav istusid koos laua taga, ja kell 11.15 J.J läbi ukse lahkus baarist, samal ajal 4 sekundi pärast H.C tõusis ja suundus kiiruga läbi terrassi ukse J.J järgi baarist välja. Kannatanu suundub kell 11.15 kõnniteel suveterrassi suunas, kus seisab kaks isikut ja kõnniteel viibib tunnistaja V.S, kannatanu peatub terrassi juures, kus seisid kaks isikut ja kell 11.18 läheb edasi z suunas, samal ajal tema järgi lähevad need kaks isikut, kes olid ennem suveterrassil. Salvestisest nähtub, et kell 11.18 J.J taga jookseb isik. Kell 11.21 üks mees jookseb teisest ära ning nad mõlemad kaovad kaamera vaateväljast. Kuigi salvestisel ei ole näha, et tegemist on just H.C-ga kuna näod ei ole selgelt nähtavad salvestise ebapiisava kvaliteedi pärast, aga kannatanu ja tunnistaja V.Si ütlustest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et tegemist on just kannatanu ja süüdistatavaga. Kannatanu peksmise moment pole küll pildistatud aga kuna salvestised kinnitavad kannatanu ütlusi väga olulises osas, siis kohtul puuduv igasugune alus kahelda J.J ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja z selgitas kohtuistungil, et salvestistel kajastatud ajale tuleb pluss tund aega juurde panna kuna kaamera kuupäev oli seadistatud natuke valesti. Kannatanu J.J ütlusi kaudselt kinnitavad ka M.K kohtueelse menetluse käigus antud ütlused selle kohta, et, temale teadeolevalt, 2016 aastal H.C kulus gruppi, kes annavad loa narkootiliste ainete müümiseks ning võtavad selle eest raha ning kui mõnel diileril on võlgnevus, siis võlgade 5 1-19-7144 väljanõudmisega tegeles just H.C (KoTo lk 1-36). Kohus on seisukohal, et süüdistatav H.C versioon, et J.J andis tema vastu ütlusi selleks, et vabaneda vahi alt pärast seda, kui kannatanu oli vahistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ja selleks, et mitte rääkida oma tuttavate peale, on paljasõnaline ja ebausaldusväärne kuna see versioon ei saa selgitada, miks kannatanu andis samalaadseid ütlusi ka kohtuistungil, st ajal, mil ta on juba ammu vabaduses ning miks nad haakuvad ka teiste ülalmainitud tõenditega. Kohus on seisukohal, et nii süüdistatava ütlused, kui ka kaitseversioon on nimetatud tõenditega ümberlükatud mistõttu suhtub kohus süüdistatava ütlustesse kriitiliselt. Kohtu arvamust ei muuta ka kaitsja toodud asjaolu, et 01.11.2016.a. koostatud tsiviilhagis (KoTo lk 132-135) ei nimetanud kannatanu H.C nime. Vastates kohtu küsimusele, miks ta kohe ei öelnud uurijale, et toimus väljapressimine H.C poolt, aga otsustas öelda sellest alles teisel ülekuulamisel, vastas kannatanu, et tol ajal kui kõik see toimus, ta tegeles narkootikumide käitlemisega, et siis ta pidi enda vastu andma ütlusi, aga 2017 jaanuaris ta oli § 184 alusel kinni peetud ning ta andis juba põhjalikumaid ütlusi. Kohus on seisukohal, et kannatanu selgitus, miks ta kohe ei nimetanud H.C-d, on piisavalt selge, veenev ja eluliselt usutav. 7.Kohus on seisukohal, et H.C 13.09.2016 tegevus kannatanu suhtes on õigesti kvalifitseeritud väljapressimisena. Süüdistatav nõudis kannatanult raha üleandmist tulevikus ning pärast seda, kui kannatanu keeldus, kohe kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Vägivald antud juhul seisnes kannatanu kehalises väärkohtlemises, mille käigus tundis kannatanu valu. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et vägival la kasutamise käigus tõmbas H.C kannatanu käest õlakotti koos isiklikke asjade ja dokumentidega. Samal ajal asub kohus seisukohale, et mingi tahtlus omastada kannatanu asju H.C-l puudus ning süüdistatav käitus niimoodi kannatanu hirmutamiseks ja kättemaksuks selle eest, et kannatanu ei nõustunud raha üleandmisega. Kuna prokuratuur loobus väljapressimise süüdistusest teise episoodi osas, tuleb süüdistatava tegevust kvalifitseerida KarS § 214 lg 1 järgi korduvuse puudumise tõttu. 8.Kohus on seisukohal, et ka H.C tegevus sama kannatanu suhtes, mis leidis aset 2016.detsembris, on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS §120 lg 1 järgi. Nagu on mainitud ülalpool, kohtul puudub igasugune tõsine alus kahelda kannatanu ütlustes, mistõttu vaatamata sellele, et selles episoodis peale kannatanu ütlusi muid tõendeid pole ja H.C kategooriliselt eitab ähvarduse kasutamist, lähtub kohus otsuse langetamisel just kannatanu J.J ütlustest. Kohtub lähtub ka sellest, et ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Kohus on seisukohal, et, öeldes kannatanule fraasi „kärvad varsti“, tahtis süüdistatav anda kannatanule teada, et kannatanu peab kartma lähiajal surma, st tegemist on tapmisähvardusega. Võttes arvesse varem süüdistatava poolt toimepandud väljapressimise episoodi, kannatanul oli olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Sellele viitab ka kannatanu edasine käitumine kuna pärast seda juhtumit J.J hakkas enesekaitse eesmärgil kaasas kandma nuga. 9.Kohus on seisukohal, et mõlemad kuriteod kannatanu J.J suhtes pani H.C toime kavatsetult. Ta tahtis kannatanult raha välja pressida ning tekitada kannatanus hirmutunde ning tegi seda. Kannatanu A G kehalise väärkohtlemise episood
2. Selles episoodis on süüdistatava ja tema kaitsja versioon kokkuvõtlikult selline, et H.C tegevuses puudub kuriteo koosseisu subjektiivne külg ehk tahtlus tekitada valu A Gle. Samal ajal on kaitsja arvamusel, et antud tegevus leidis aset tugeva hingelise erutuse mõjul, mille 6 1-19-7144 kutsus esile kannatanu õigusvastane käitumine. 11.Kohus taolise arvamusega ei soostu. Esiteks, tuleb tuvastada, kas süüdistatav tõepoolest kasutas vägivalda kannatanu suhtes. Uuritud tõendite põhjal vastab kohus sellele küsimusele jäätavalt. Kannatanu A G kohtuistungil antud ütluste kohaselt, süüdistatav lõi teda ootamatult ja põhjuseta, siis, kui kannatanu ilmus kohale, et lahendada tekkinud konflikti. Tunnistajad A D ja A G kinnitasid, et antud juhul konflikti põhjustaja on olnud just H.C, et süüdistavale ei meeldinud batuut (H.C arvamusel oli see nii must, et vajas puhastamist). Nimetatud tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et just süüdistatav käitus sündmuskohal agressiivselt. A D rääkis ka sellest, et H.C püüdis teda lüüa, aga löök läks mööda. Süüdistatav H.C ütlused selle kohta, et tunnistaja A.D rääkis temaga jämedalt, nagu ka süüdistatava väide, et ta ootamatult rebis end lahti ning isegi ei näinud, et keegi oli maha kukkunud, on ülalnimetatud tõenditega ümberlükatud. Tuleb märkida ka seda, et andud sündmuse kohta rääkis süüdistatav kohtueelselt erinevat juttu. Nii, eeluurimisel andis H.C ütlusi, et „ma lükkasin selle Tivoli töötaja endast eemale, et ta mind lahti laseks". Pärast nende ütluste avaldamist selgitas süüdistatav, et kohtueelselt räägitud vastab siiski tõele.
3. Kohus asub ka seisukohale, et süüdistatav lõi kannatanut sihipäraselt ja tahtlikult. Sellest annab ütlusi nii kannatanu ise, kes väidab, et teda löödi nii tugevalt, et ta kukkus maha, pärast mida tajus, et vasakul oimupiirkonnas valutab. Tunnistaja A G ütluste kohaselt, H.C lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda ning kannatanu kukkus maha ja kaotas mõneks ajaks teadvuse, löömise ajal oli süüdistatav juba vaba (enne seda hoiti süüdistatavat kinni tema agressiivse käitumise pärast). Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ka selle kuriteo pani süüdistatav toime kavatsetult. Tunnistaja S V ütlustesse selle kohta, et kui kannatanu jooksis juurde, siis H.C püüdis nende kolme käe välja rabeleda ja kui ta käe välja tõmbas, siis ta juhuslikult sai pihta sellele neljandale isikule, kes kukkus, suhtub kohus äärmiselt kriitiliselt kuna nad ei vasta teistele tõenditele. Kohus on seisukohal, et S.V andis taolisi ütlusi selleks, et õigustada oma abikaasa tegevust ning leevendada tema vastutust.
4. H.C väidetava erilise tugeva hingelise seisundi osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Süüdistatav H.C ise ei ole oma ütlustes kunagi maininud, et tal oli kuriteo toimepanemise ajal mingi eriline emotsionaalne seisund, mille tõttu tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on olnud piiratud. Enda ütlustes viitab süüdistatav hoopis sellele, et ta lõi kannatanut ettevaatamatusest, st kaitsja versioon ei ole kooskõlas isegi süüdistatava ütlustega. Peale selle, pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et ka nimetatud seisundis viibimine ei välista vastutust toimepandud kuriteo eest, süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul on vaid KarS § 57 lg 1 p 6 ettenähtud karistust kergendav asjaolu. Ning see asjaolu süüdistatava tegevuses puudub juba sel põhjusel, et mitte keegi ei käitunud H.C suhtes õigusvastaselt.
5. Prokuratuur muutis suuliselt süüdistuse sisu selles osas, et süüdistatav lõi kannatanut mitte küünarnukiga aga rusikaga näkku. Kohus on seisukohal, et kuna on tõepoolest tuvastatud just rusikaga näkku löömine, siis süüdistuse taoline muutmine on igati põhjendatud. Kannatanute R Si, V Vi ja A Pi peksmise episood
6. Selle episoodi kohta andis süüdistatav H.C ütlusi, et ta tõepoolest viibis süüdistuses nimetatud ajal baari x juures, kuid baari ei sisenenud, mingit vägivalda kellegagi suhtes ei kasutanud. Tol ajal toimus baari juures kaklus mitme osalejatega, aga tema ise kaklusesse ei 7 1-19-7144 sekkunud.
7. Kohus on seisukohal, et H.C ütlused on ümberlükatud järgmiste tõenditega. Kannatanu R S kinnitas, et teda, Pit ja Vit lõi baaris just H.C , keda ta tunneb nii nägupidi, kui ka nimeliselt. Valgustus baaris oli piisav H.C äratundmiseks ning ta polnud selleks ajaks purjus. Kohtul puudub igasugusugune alust arvata, et kannatanu võis eksida ründaja isiku osas. Kannatanu R.Si ütluste usaldusväärsust võimendab ka asjaolu, et kohe pärast sündmust ta rääkis sellest, et vägivalda nende suhtes kasutas just H.C, A Pile ning K M , mida viimased kinnitasidki kohtuistungil. Süüdistatava H.C versioon, et R.S laimab teda vaenulike suhete pärast, ei ole veenev ega usaldusväärne kuna asjas puuduvad igasugused viited sellele, et R.Si ja H.C vahel on mingeid vaenulikke suhteid olnud. Kannatanute kehavigastused, mis on kirjeldatud süüdistuses, on kinnitatud ka dokumentaalsete tõenditega, nimelt fototabelitega, kust nähtuvad V Vi ja R Si kehavigastused (KoTo lk 121-123) ning kiirabikaardiga (KoTo lk 125,126), kust tuleneb, et A Pil on fikseeritud lahtine peahaav, verejooks. Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just H.C tekitas füüsilist valu ja kehavigastusi R Sile, A Pile ja V Vile.
8. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et, lüües kannatanuid käega vastu pead, arvestas H.C sellega, et taoline käitumine tekitab inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis seda. Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et mõlemad kuriteod on toimepandud H.C poolt kavatsetult.
9. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
10. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS §58 mõttes ei esine. Süüdistatav H.C tegevuses kannatanu A G kehalise väärkohtlemise episoodi puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS 57 lg 1 p 9 mõttes kuna süüdistatav leppis kohtuistungil kannatanuga – vabandas kannatanu ees ning kannatanu võttis vabanduse vastu.
11. Kohus leiab, et H.C karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta enda süüd ei tunnistanud, toimepandut ei kahetsenud (v.a. A G episood) ning pani toime terve rea tahtlikke kuritegusid. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Karistus KarS § 214 lg 1 järgi
12. Kohus on seisukohal, et H.C süüaste on alla keskmise suurusega kuna kasutatud vägivald ei olnud väga intensiivne ning tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka sellega, et nimetatud kuritegu on toimepandud rohkem, kui kolm aastat tagasi. 8 1-19-7144 Sellega seoses ning võttes arvesse nii karistust kergendavate, kui ka raskendavate asjaolude puudumist, on põhjendatud määrata H.C-le karistust alla antud paragrahvi ga ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistus KarS § 120 lg 1 järgi
13. Kohus on seisukohal, et H.C süüaste on alla keskmise suurusega kuna tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Samal ajal võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse ka seda, et nimetatud kuritegu on toimepandud rohkem, kui kolm aastat tagasi. Sellega seoses ning võttes arvesse nii karistust kergendavate, kui ka raskendavate asjaolude puudumist, on põhjendatud määrata H.C-le karistust alla antud paragrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistus KarS 121 lg 2 p 3 järgi
14. Kohus on seisukohal, et H.C süüaste on keskmisest suurem kuna mõlemad kuriteoepisoodid on toimepandud kavatsetult, tegemist on kahe kuriteoepisoodiga mitme kannatanutega. Sellega seoses on põhjendatud mõista H.C-le karistuse üle KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Võttes aga arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti karistust kergendava asjaolu esinemist kannatanu A.G kehalise väärkohtlemise episoodi puhul, peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuste liitmine
15. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel (nn kumulatsiooni printsiip) või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip). Lähtuvalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõttest, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mõistab kohus H.C-le liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Kohtu seisukoht vangistuse täitmisele pööramise osas
16. Süüdistatav H.C pani toime terve rea tahtlikke kuritegusid, kuriteod on toimepandud enamasti avalikes kohtades ning kolmandate isikute juuresolekul. Süüdistatav ei kahetse toimepandut (v.a. üks episood) ning õigustab enda kuritegelikku käitumist. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on süüdistatava puhul suur. Samal ajal tuleb võtta arvesse ka seda, et H.C on varem kohtu poolt karistamata, tal on olemas töökoht, pere ning alaealine laps. Osa kuritegudest on toimepandud rohkem, kui 3 aastat tagasi. Nendel põhjustel leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole H.C puhul vajalik ega otstarbekohane. Aga katseaja toime võiks H.C-le mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud ning sel alusel tuleb määrata H.C-le 9 1-19-7144 šokivangistust. Kohus on seisukohal, et H.C edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on võimalik reaalse vangistuse määra osas piirduda vaid 3 kuuga. Ülejäänud osa karistusest jätab kohus tingimisi koos kontrollnõuete rakendamisega täitmisele pööramata. Kontrollnõuete määramine on sel juhul tähtis uute kuritegude toimepanemise riske maandamiseks. Mõistetud lühiajaline šokivangistus peab andma H.C-le tõsise hoiatuse tema edasise käitumise suhtes ja katseaeg tagama käitumiskontrolli kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kaaludes katseaja pikkust, siis kohtupraktika kohaselt peab katseaeg mõistetavast karistusest olema pikem. Kuna tingimisi mõistetud vangistuse määr on veidi alla 3 a, siis on proportsionaalne kolmeaastane katseaeg. Kohus on ka seisukohal, et katseajal peab H.C läbima ka sotsiaalprogrammi kuna tema toimepandud kuritegude iseloom viitab sellele, et on vaja aidata tal õppida enda viha juhtima. Tsiviilhagi
17. Kannatanu J J avaldas tsiviilhagi summas 376 eurot seoses isiklikke asjade ning dokumentide kadumisega H.C toimepandud väljapressimise käigus (KoTo lk 130-138).

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilhagi kulub rahuldamisele täielikult, kuna süüdistatava süü on leidnud tõendamist täies ulatuses ning tsiviilhagi on ka piisavalt motiveeritud ning pole ülemääraselt suur. Menetluskulud 27.

§ 180lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud.

H.C-lt kuulub väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega teise astme kuriteo toimepanemises. Kohus peab põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskuluna ka tunnistaja saamata jäänud töötasu kulu. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud osaliselt reaalne vangistus ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Ütluste andmisest keeldumisega seonduvalt 28. Kohtuistungil keeldus kannatanu M K ütluste andmisest, olles eelnevalt hoiatatud, et kannatanu poolt ütluste andmisest keeldumine on kriminaalkorras karistatav. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tuleb teavitada prokuratuuri sellest, et M K tegevuses ilmnevad KarS § 318 ettenähtud kuriteo tunnused. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik Eevi Paasmäe rahvakohtunik Edvin Kruusimäe rahvakohtunik 10