KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1097 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.01.2018 otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse võrra ja G.M-ile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.11.2018 ja lõppeb 01.05.

2. Tartu Vangla esitas 28.04.2020 Tartu Maakohtule materjalid G.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 30.06.2020 määrusega jäeti G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. G.M kannab joobes juhtimise eest neljandat vanglakaristust. Käesolevalt on tal joobes juhtimise eest kaks kehtivat kriminaalkaristust. G.M-ile on varasemalt võimaldatud kanda karistust vabaduses. Nimelt mõisteti talle Tartu Maakohtu 04.01.2018 otsusega kolme aasta pikkune tingimisi karistus. Sellest hoolimata pani G.M juba 03.11.2018 toime uue samalaadse kuriteo, mille eest ta käesolevalt ka liitkaristust kannab. Maakohtul puudub sellest tulenevalt veendumus, et G.M mõistaks oma käitumist, võimalust kanda karistust vabaduses ja karistuse mõju. Ilmselgelt ei ole varasemad karistused ja võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses oma eesmärki täitnud, mistõttu ei saa talle anda uut võimalust, kui G.M neist ei õpi ja ei ole valmis ennast muutma.
5. Maakohus peab positiivseks, et G.M on vangistuses osalenud tööhõives, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vaatamata sellele ei ole maakohus veendunud, et eeskujulik käitumine vanglas, mis peaasjalikult tuleneb ilmselt sellest, et G.M ei saa vanglas alkoholi tarvitada, tõukab vabanemisel G.M-i alkoholist loobuma. G.M on küll selgitanud, et ta soovib alkoholist täielikult loobuda, kuid arvestades seda, kui palju võimalusi on G.M-il senimaani olnud seda teha, ei ole maakohus tema siiras motivatsioonis veendunud. Ka eelviimase kohtuotsusega keelati G.M-il alkoholi tarvitamine ja kohustati teda alluma alkoholismivastasele ravile, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud nii alkoholi tarvitamist kui ka kuritegude toimepanemist. Alkoholism on haigus ja seda tuleb ravida, kuid G.M sellest aru saanud ei ole.
6. Vabanemise korral asuks G.M elama enda vanemate juurde, samuti saaks ta enda vanemate äriühingusse ka tööle. Samas olid toodud võimalused G.M-il olemas ka enne vangistust, kuid see ei mõjutanud mingilgi viisil tema käitumist ja tegutsemisviisi. Seega ei ole maakohus veendunud, et just nüüd aitavad vanemad G.M-i väljakujunenud käitumismustris muutusi luua. Määruskaebused
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.M , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
8. Nii prokuratuur kui vangla toetavad G.M-i vabastamist. Maakohus ei ole kogumis hinnanud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid.

Maakohus on hävitanud igasuguse motivatsiooni edaspidiselt eeskujulikult käituda, andes selge signaali, et see ei tasu ennast ära. Maakohus on alkoholi tarvitamise osas teinud meelevaldse järelduse, mille põhjal tegelikkuses on G.M ka vabastamata jäetud. Maakohus on välja toonud, et sõltuvus on haigus ja seetõttu peabki G.M vanglas viibima. Maakohus ei ole kaebuse esitajale isegi andnud võimalust ennast tõestada. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et G.M-i vanemad on invaliidid ja vajavad igapäevaseks toimetulekuks kõrvalist abi. G.M on nõus lisakohustusena osalema sotsiaalprogrammis või käima AA-grupis. 2 9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka G.M-i kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 10. Kaitsja hinnangul on G.M-i vabastamiseks kõik eeldused täidetud – tal on kindel eluja töökoht. Samuti on süüdimõistetul alust eeldada, et hea käitumise ja

§ 76

lg-s 4 toodud eelduste täidetuse korral, on tal võimalik kindla karistusaja kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja arvates keeldus maakohus G.M-i vabastamisest üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel ja jättis eripreventiivsed asjaolud tähelepanuta. Maakohtu hinnangul võib G.M jätkuvalt kuritegusid toime panna, kuid sellise käsitluse korral muutub ennetähtaegse vabastamise instituut sisutühjaks. Samuti on maakohus märkinud, et alkoholism on haigus, mida tuleb ravida, samas ei ole vangla koht, kus alkoholismi ravida saaks. G.M on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Prokuratuur ja vangla toetavad tema vabastamist. Kui prokuratuur riigi esindajana toetab isiku vabastamist, tuleb tema vabastamata jätmist eriti põhjalikult kaaluda. Asjaolu, et G.M-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ei anna alust kahelda tema valmiduses elada edaspidist elu seaduskuulekalt. Elektrooniline järelevalve annab isiku tegevuse üle ulatusliku kontrolli. Maakohtu seisukoht, et G.M-i karistus ei ole oma eesmärki täitnud, ei tugine tuvastamist leidnud asjaoludel ja maakohus on G.M-i vabastamata jättes teinud kaalutlusvea. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 11.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole G.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
5. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12) G.M-i retsidiivsusrisk on jätkuvalt veel piisavalt kõrge ja seda ka hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, mida määruskaebustes tema kirjeldamiseks välja on toodud. Sellest tulenevalt ei ole viimast võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
6. G.M omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtumise eest joobeseisundis. Ka kinnipidamiskohas on G.M varasemalt juba kolmel korral viibinud. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et G.M hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et G.M-i ennetähtaegne vabastamine ja tema 3 allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks, arvestades tema poolt toime pandud kuritegusid, teda ümbritsevate isikute ohutuse.
7. Peamiseks kuritegude toime panemist mõjutavaks teguriks on G.M-i puhul alkohol. Vangla poolt koostatud iseloomustusest selgub, et G.M alustas alkoholi tarvitamist juba 16-aastaselt. Vabaduses tarvitas isik alkoholi iganädalaselt, vahepeal ka igapäevaselt. Kuna isikut on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud korduvalt, on tema suhtes sellekohaseid sekkumisi juba korduvalt läbi viidud. Nimelt on ta ka varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, tarvitanud ravimeid ning alternatiivseid ravivahendeid ja läbinud liiklusohutusprogrammi. Sellest kõigest hoolimata on G.M siiski jätkanud alkoholi tarvitamist ja joobes peaga juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium vähimalgi määral veendunud, et just nimelt seekordne vangistus ja selle kestel läbitud sotsiaalprogramm oleksid midagi taolist, mis täie kindlusega tagaksid tema kainuse ja sellest tulenevalt hoiaksid ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Eelkõige alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. Suure tõenäosusega puudub G.M-il sisemine tahe ja motivatsioon ka päriselt alkoholist loobuda. Vastasel korral ei kannaks ta järjekordset vangistust samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Siinkohal on äärmiselt ainetu ka kaebuses toodu nagu ei oleks maakohus andnud G.M-ile võimalust enda tõestamiseks. G.M on kriminaalhooldusel viibinud kokku neljal korral, misläbi anti talle võimalus tõestada, et ta suudab täita kriminaalhooldusnõudeid ja hoiduda kuritegude toimepanemisest. Positiivseteks elumuutusteks G.M aga suuteline ei olnud, kuna jätkas sellest hoolimata kuritegude toimepanemist. Kõik eeltoodu suurendab ringkonnakohtu veendumust, et juhul kui kohus vabastaks G.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, ebaõnnestuks ka seegi kriminaalhooldusel viibimine, mistõttu ei ole isikut võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
8. Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et prokuratuuri ja vangla seisukohad ei ole kohtule siduvad. Otsustus isiku ennetähtaegse vabastamise kohta tehakse igakülgselt, hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku, toime pandud kuritegude asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (

§ 76lg 4). 16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.07.2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 17. G.M-i kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 91,20 eurot (sealhulgas käibemaks 15,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 91,20 eurot G.M-i kanda. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas