) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Kuido Jürissonilt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 327,36 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1746,36 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700012755 ning selgituse “Kuido Jürisson, otsus nr 1-26-2427, menetluskulu“.
lg 3 alusel jätta Kuido Jürissonilt välja mõistetud riigi õigusabi tasust 96,72 eurot riigi kanda. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Kuido Jürissoni süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on Tartu Maakohtu 23.01.2019 otsusega asjas nr 1-19-514 süüdi tunnistatud mh KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, millise teo käigus ta kasutas füüsilist vägivalda, taas kasutas 22.02.2026 õhtul füüsilist vägivalda O.T suhtes. Nimelt 22.02.2026 kella 21.50 paiku XXX korteris number 12 tekkinud suusõnalise tüli pinnalt lõi Kuido Jürisson xxx xxxxxxxxxxx O.T-d üks kord labakäega vastu paremat põske. Seepeale sekkus tüli vahele O.T xxxxx K.T kes palus Kuido Jürissonil selline käitumine lõpetada. Pärast K.T äraminekut korteri teise tuppa lõi Kuido Jürisson uuesti rusikaga O.T-d vasakule näopiirkonda silma juurde. Sellise tegevusega tekitas Kuido Jürisson O.T-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pea muude osade pindmine vigastuse, punetuse ja turse mõlemal näopoolel ja põskede piirkonnas. 2 Sel moel pani Kuido Jürisson toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-d 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust (5 kuud vangistust) Kuido Jürissonile Tartu Maakohtu 23.01.2025 otsusega asjas nr 1-24-7399 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks on 10 (kümme) kuud vangistust. Mõista Kuido Jürissonile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada Kuido Jürissoni karistuse kandmise aja algust alates 23.02.2026, st alates tema kahtlustatavana kinnipidamise ajast. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus.
lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kuido Jürisson kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 424,08 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud jätta
Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Kuido Jürissonile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1746,36 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 327,36 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kuido Jürissonile tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kuido Jürisson on kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2026 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 24.02.2026, seega tuleb Kuido Jürissoni karistuse kandmise alguseks lugeda 23.02.2026, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamine. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.