Obsah (10)

§ 423§ 173§ 168§ 174§ 139§ 175§ 176§ 218§ 177§ 178

2-23-12378 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-12378 I.B.Z hagi F.M vastu kinnisasja üh

) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu 25.06.2025 otsusega jõustus selles tsiviilasjas maakohtu 13.06.2024 osaotsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosast nr XXX korteriomandi omanikuna S.V a kanda ühisomanikena sisse hageja ja kostja. Tsiviilasja menetlus jätkus osaotsusega lahendamata hageja nõuete osas, s.o Tartu linnas XXX korteriomandi, registriosa numbriga XXX , ühisomandi lõpetamise, korteri kasutuseelise hüvitamise ja viivise nõuete osas. Nimetatud hageja nõuete eelduseks on see, et hageja on Tartu linnas XXX korteriomandi ühisomanik. Arvestades ka Riigikohtu 25.06.2025 otsuse põhjendusi, mille kohaselt ei ole hageja kehtivalt korteriomandi ühiseks omanikuks saanud, siis on kohtu hinnangul ilmne, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja nõudeid ei ole võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada ning esineb seega

§ 423

lg 2 järgi alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

§ 423

lg 2 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus, otsustamaks hagi menetlemise või sellest keeldumise üle, kui hagi on perspektiivitu. Kohus leiab, et antud olukorras, kus on ilmne, et hageja nõudeid rahuldada ei saa, on põhjendatud hagi läbi vaatamata jätmine. Eeltoodut arvestades jätab kohus läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu kinnisasja ühisomandi lõpetamise, kasutuseeliste ja viivise nõudes. 4 Vastavalt

§-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul jätab kohus osaotsusega lahendamata nõuete osas hagi läbi vaatamata, kuna on ilmnenud, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja ei ole hagi tagasi võtnud. Neid asjaolusid arvestades tuleb

§ 168

lg 2 alusel jätta osaotsusega lahendamata nõuetega seotud menetluskulud hageja kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Riigikohtu 25.06.2025 otsusega jäeti ka osaotsuse esemeks olnud nõudega seotud menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda ja Riigikohus määras, et hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse peab määrama kindlaks maakohus. Vastavalt Riigikohtu otsusele määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks nii osaotsusega lahendamata nõuetega seotud kostja menetluskulud maakohtus ning samuti osaotsuse esemeks olnud nõudega seotud menetluskulud kõigis kohtuastmetes. Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 375-379) kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 14 351,20 eurot, sh 13 996,20 eurot lepingulise tasu õigusabi eest koos käibemaksuga, 255 eurot esindaja transpordikulud seoses kohtuistungitel osalemisega ja 100 eurot kassatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. 13.1. Kohus leiab, et põhjendatud kostja menetluskuluks saab lugeda kassatsioonikaebuselt tasutud riigilõivu.

§ 139

lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et kostja tasus kassatsioonikaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning tasutud riigilõivu summas 100 eurot saab lugeda põhjendatud kostja menetluskuluks. 13.2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu ja kulud saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Kaarel Kais. Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 375-379) kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud tsiviilasja menetluses toiminguid ajakuluga kokku 76,6 tundi alljärgnevalt: 1) 09.09.2023 –tutvumine hagimaterjalidega ja Tartu Maakohtu kohtumäärusega, õiguslik analüüs, kliendile esmase seisukoha koostamine ja loetelu koostamine hagile vastamiseks vajaminevast infost ja tõenditest – 2,5 h; 2) 27.09.2023 – kostja hagivastuse koostamine – 7 h; 3) 28.09.2023 – kostja hagivastuse üle vaatamine ja täiendamine, e-kiri kliendile vajamineva täiendava tõendi kohta – 0,9 h; 4) 02.10.2023 – kostja hagivastuse täiendamine, lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine, vastuse ja lisade kohtule esitamine – 0,3 h; 5 5) 26.10.2023 – tutvumine hageja 12.10.2023 seisukohaga kostja hagivastuse osas, info kliendile – 0,3 h; 6) 14.12.2023 – kostja seisukoha koostamine hageja 12.10.2023 seisukoha osas – 4,5 h; 7) 16.12.2023 – kostja seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 0,1 h; 8) 15.01.2024 – ettevalmistus 16.01.2024 kohtuistungiks Tartu Maakohtus – 1,5 h; 9) 16.01.2024 – osalemine kohtuistungil Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (sh sõiduaeg Tallinn-TartuTallinn, 50 %-lise tasumääraga) – 3,5 h; 10) 22.01.2024 – telefoninõupidamised kliendiga, kohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamine ja esitamine – 1,3 h; 11) 11.03.2024 – tutvumine Tartu Maakohtu 11.03.2024 kohtumääruse ja kohtukutsega, info kliendile – 0,3 h; 12) 15.04.2024 – ettevalmistus osalemiseks Tartu Maakohtu 16.04.2024 kohtuistungil, kostja menetluskulude nimekirja koostamine vajadusel 16.04.2024 kohtuistungil kohtule esitamiseks – 2,5 h; 13) 16.04.2024 – nõupidamine kliendiga Tartus enne kohtuistungit – 1,5 h; 14) 16.04.2024 – osalemine Tartus kohtuistungil, sealhulgas sõiduaeg 50 %-lise tasumääraga) – 7 h, millest tasustatav 4,5 h; 15) 24.05.2024 – tutvumine 16.04.2024 kohtuistungi protokolliga ja hageja 23.05.2024 seisukohaga, õiguslik analüüs, kostja lõpliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 5,6 h; 16) 13.06.2024 – tutvumine Tartu Maakohtu 13.06.2024 kohtuotsusega, kohtuotsuse analüüs, info ja selgitused kliendile – 0,5 h; 17) 15.07.2024 – tutvumine hageja apellatsioonkaebusega – 0,5 h; 18) 29.07.2024 –tutvumine Tartu Ringkonnakohtu 29.07.2024 kohtumäärusega, info kliendile – 0,2 h; 19) 16.08.2024 – vastuse koostamine hageja apellatsioonkaebusele – 3,9 h; 20) 19.08.2024 – apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine, lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 1,2 h; 21) 14.10.2024 –ettevalmistus 15.10.2024 kohtuistungiks Tartu Ringkonnakohtus – 2,5 h; 22) 15.10.2024 – osalemine Tartus kohtuistungil, sealhulgas sõiduaeg 50 %-lise tasumääraga – 6 h, millest tasustatav 3,5 h; 23) 21.10.2024 – tutvumine 15.10.2024 kohtuistungi protokolliga, kostja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 1 h; 24) 31.10.2024 – tutvumine Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kohtuotsuse analüüs, info ja selgitused kliendile – 0,9 h; 25) 29.11.2024 – kostja kassatsioonkaebuse koostamine – 5,5 h; 26) 01.12.2024 – kostja kassatsioonkaebuse täiendamine – 0,5 h; 27) 02.12.2024 – kostja kassatsioonkaebuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 0,1 h; 28) 25.03.2025 – tutvumine hageja vastusega kassatsioonkaebusele, vastuse analüüs, info ja selgitused kliendile – 0,5 h; 29) 29.04.2025 – tutvumine Riigikohtu kirjaga, vastus Riigikohtule, info ja selgitused kliendile – 0,3 h; 30) 02.05.2025 – tutvumine Riigikohtu 30.04.2025 kirjaga/kohtukutsega – 0,1 h; 31) 15.05.2025 – tutvumine Riigikohtu 15.05.2025 kirjaga (küsimused istungiks ettevalmistumiseks) – 0,2 h; 32) 15.05.2025 – kostja seniste kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja ja menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise taotluse koostamine ja kohtule esitamine – 0,7 h. 33) 24.05.2025 – tutvumine Riigikohtu poolt pooltele saadetud küsimustega, õiguslik analüüs, ettevalmistus 26.05.2025 kohtuistungiks – 6 h; 34) 25.05.2025 – kostja menetluskulude nimekirja koostamine 26.05.2025 kohtuistungil kohtule esitamiseks – 0,4 h; 35) 26.05.2025 – sõiduaeg Tallinnast Tartusse ja tagasi 50 %-lise tasumääraga – 4 h (tasustatav 2 h); 36) 26.05.2025 – osalemine kohtuistungil Riigikohtus – 1,4 h; 37) 29.05.2025 – Riigikohtule seisukoha koostmaine ja esitamine vastaspoole menetluskulude osas – 0,5 h; 38) 09.06.2025 – tutvumine Riigikohtu kohtuistungi protokolliga – 0,5 h; 39) 26.06.2025 – tutvumine Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsusega, kohtuotsuse analüüs, info ja selgitused kliendile – 1,2 h; 40) 03.09.2025 – tutvumine Tartu Maakohtu 02.09.2025 kirjaga, info ja selgitused kliendile – 0,2 h; 41) 17.09.2025 – tutvumine hageja 16.09.2025 taotlusega, info ja selgitused kliendile – 0,2 h; 6 42) 10.10.2025 – tutvumine hageja 07.10.2025 taotlusega ja kohtu kirjaga (tähtaja määramine) – 0,1 h; 43) 24.10.2025 – kostja seisukoha koostamine hageja 07.10.2025 menetluse peatamise taotluse osas – 4 h; 44) 03.11.2025 – tutvumine Tartu Maakohtu 03.11.2025 kohtumäärusega, info ja selgitused kliendile – 0,2 h; 45) 17.11.2025 – kostja menetluskulude koondnimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 1,5 h. Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu tunnitasu määraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, v. a kohtuistungitele sõitmise aja eest ja kohtuistungitel osalemise eest 50% sellest tunnitasust, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks tasule taotleb kostja esindaja temale transpordikulu hüvitamist seoses 16.01.2024. a, 16.04.2024. a, 15.10.2024. a ja 26.05.2025. a kohtuistungitele sõitmisega kokku summas 255 eurot. 13.2.1. Hageja esitas 05.12.2025. a kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude kohta (dtl 381-384). Hageja ei nõustu kostja lepingulise esindaja tasu ja kulude suurusega. Esiteks leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud menetluskulu tekkimist ja hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat esitama menetluskulude tekkimist ja kandmist tõendavad dokumendid, arved ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Teiseks leiab hageja, et põhjendatud ei ole hüvitada kostjale lepingulise esindaja tasu ja kulusid koos käibemaksuga, sest kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada muul põhjusel. Kostja on menetluskulude nimekirjas üksnes tõdenud fakti, et ta on füüsiline isik, kuid see ei tähenda, et ta ei saaks muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kolmandaks leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu toimingutele on osaliselt ülemäärane. Menetluskulude nimekirja p-de 2-4 kohaselt on kostja vastuse väljatöötamisele ja esitamisele kulunud 8,5h. Kostja vastuse sisuline osa on ca 4-lk ning dokumendil on 3 lisa. Hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg kõnealuse menetlusdokumendi väljatöötamisele ja esitamisele 5h. Järelikult on kõnealune menetluskulu põhjendamatu 3,5h osas. Kostja menetluskulude nimekirja p-de 6-7 kohaselt on kostja 16.12.2023. a seisukoha väljatöötamisele ja esitamisele kulunud 4,6h. Kostja vastuse sisuline osa on ca 3-lk ning sellel ei ole lisasid. Hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg kõnealuse menetlusdokumendi väljatöötamisele ja esitamisele 3,5h. Järelikult on kõnealune menetluskulu põhjendamatu 1,1h osas. Hageja leiab, et põhjendatud ei ole ka hüvitada kostja esindajale istungile sõitmise ajakulu 50%-lise tasumääraga, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks, vaid justiitsministri 26.07. 2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" §-s 15 1 sätestatud määras, s.o arvestades, et esindaja on sõitnud istungile Tallinnast Tartusse, mille vahemaa on 151-200 km, 30 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja p-de 25-27 kohaselt on kassatsioonkaebuse väljatöötamisele ja esitamisele kulunud 6,1h. Kassatsioonkaebuse sisuline osa on ca 4-lk. Riigikohus küll rahuldas kassatsioonkaebuse, kuid mitte ühelgi põhjendusel ega alusel, millele kassatsioonkaebuses tugineti. Seega on kassatsioonkaebus oma sisult täies ulatuses põhjendamatu. Kuivõrd kassatsioonkaebuse esitamise läbi Riigikohus siiski tühistas ringkonnakohtu otsuse, siis hageja hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg kõnealuse menetlusdokumendi resolutsiooni väljatöötamisele ja esitamisele 0,5h. Järelikult on kõnealune menetluskulu põhjendamatu 5,6h osas. Lisaks palub hageja kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ka muude kuluartiklite osas. Hageja palub kohtul arvestada, et mitmed kuluartiklid on kantud kostja soovil, mitte kohtunõude täitmiseks ja hageja leiab, et ei ole põhjendatud ega õiglane, et hageja peaks kostjale hüvitama menetluskulud, mis on kostjale tekkinud tema enda soovil, ilma kohustava kohtunõudeta. 13.2.2. Esiteks, kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotlus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude tekkimist ja kandmist tõendavad dokumendid.

§ 176

lg 6 näeb ette, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. 7 Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm 01.12.2015. a nr 3-2-1-154-15, p 11), et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud ja kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata.

Antud juhul on kostjat esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat ja arvestades ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, saab eeldada, et kostjal on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning seetõttu leiab kohus, et ei ole vajalik nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude tekkimist ega kandmist tõendavaid dokumente. 13.2.

1. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esindaja ajakulu seoses kohtuistungitele sõitmisega ei ole põhjendatud hüvitada tunnitasu alusel 75 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on leidnud (vt nt RKTKm 29.09.
2. a nr 2-14-63261, p 12), et kuna alates 01.08.
3. a on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, tuleb alates sellest ajast analoogia korras lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26.07.
4. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Kord). Alates 29.01.
5. a näeb Korra § 15 1 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest ning alates sellest ajast tuleb analoogia korras lähtuda sellest Korras ka lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja eest tasu määramisel. Advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja on kostjale õigusabi osutanud, asub Tallinnas. Tsiviilasjas on toimunud kokku neli kohtuistungit: 16.01.
6. a, 16.04.
7. a, 15.10.
8. a ning 26.05.
9. a, millele kostja lepinguline esindaja osales. Istungid on toimunud Tartus. Tallinna ja Tartu vahemaa on ca 186 km. Korra § 151 lg 1 p 4 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 30 eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu neljal korral kohtuistungile sõitmise eest kokku summas 120 eurot (4 x 30). 13.2.
10. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja ajakulu kõikidele toimingutele, sh kohtuistungitele sõiduks ja kohtuistungitel osalemiseks 76,6 tundi. Menetluskulude nimekirjas on p-des 9, 14 ja 22 märgitud esindaja tasustatav ajakulu osalemisele kohtuistungil koos sõiduajaga, sh 16.01.
11. a istungiga seoses 3,5 h, 16.04.
12. a istungiga seoses 4,5 h ja 15.10.
13. a istungiga seoses. Punktis 35 on eraldi toodud 26.05.
14. a istungile sõitmise ajakulu 2 h. Arvestades istungite toimumise aega (16.01.
15. a istung 49m, 16.04.2024.a istung 1 h 21m, 15.10.
16. a istung 32m) ja seda, et istungile sõitmise aja eest kuulub esindaja tasu hüvitamisele vastavalt korrale 30 eurot ühe korra eest, tuleb esindajale tunnitasu määramisel vähendada p-s 9 märgitud ajakulu 2 h ja 41m ulatuses, p-s 14 märgitud ajakulu 3 h ja 9m ulatuses, p-s 22 märgitud ajakulu 2 h ja 58m ulatuses ning p-s 35 märgitud ajakulu 2 h ulatuses, kokku ajakulu vähendamine 10 h 48m. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud vajalikuks ja põhjendatuks. Samas nõustub kohus hagejaga, et osaliselt on nende toimingute ajakulu ebamõistlikult suur ega kuulu täies ulatuses hüvitamisele. Kohus leiab, et ülemäärane on ajakulu kostja hagivastuse koostamisele (p-d 2-4) kokku 8,2 h ulatuses. Kohus leiab, et mõistlikult vajalikuks ajakuluks saab pidada kuni 6 h ning 8 põhjendatud on vähendada p-des 2-4 märgitud ajakulu 2,2 h võrra. Kohus leiab, et ülemäärane on ajakulu kostja lõpliku menetluskulude nimekirja koostamisele (p 45) kokku 1,5 h ulatuses. Arvestades seda, et eraldi on kajastatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele eelnevates kohtuastmetes, siis mõistlik ajakulu lõpliku menetluskulude nimekirja koostamisele on kuni 0,5 h ning põhjendatud on vähendada p-s 45 märgitud ajakulu 1 h võrra. Arvestades asja keerukust ja mahukust saab kohtu hinnangul lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ülejäänud toimingutele mõistlikult vajalikuks ja põhjendatuks. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kõikides kohtuastmetes tehtud toimingutele 62,6 h ulatuses (vähendatud 14 h võrra). Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) saab lugeda põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi tunnitasu jääb keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava advokaadist lepingulise esindaja tasu piiresse. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu toimingute eest ajakuluga 62,6 h ulatuses, tunnitasuga 150 eurot, kokku summas ilma käibemaksuta 9390 eurot. Lisaks on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu neljal korral kohtuistungile sõitmise eest kokku summas 120 eurot. Seega põhjendatud on kostja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta summas 9510 eurot. 13.2.
17. Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude nimekirjas (dtl 378) kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta menetluskuludelt käibemaksu maha arvata. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kinnitus sellises sõnastuses on ebaõnnestunud ega vasta päris

§ 174lg-s 10 nõutud sõnastusele.

Samas vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lgle 1 on käibemaksukohuslane ettevõtlusega tegelev isik. Kohus kontrollis äriregistrist, et kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga ega ole registreeritud ka füüsilisest isikust ettevõtjana, mistõttu saab eeldada, et kostja ei ole käibemaksukohuslane. Seega on

§ 174lg 10 kohaselt kostja menetluskulud hüvitatavad koos käibemaksuga.

Kostja taotleb lepingulise esindaja tasult käibemaksu lähtudes kulu tekkimise ajal kehtivas määras. Vastavalt KMS-le oli käibemaksu määr kuni 31.12.

1. a 20%, alates 01.01.
2. a kuni 30.06.
3. a oli 22 % ja alates 01.07.
4. a on 24 %. Kohus luges põhjendatuks kostja esindaja tasu perioodil 19.09.
5. a kuni 31.12.
6. a tehtud toimingutele 13 h 24m ulatuses summas 2010 eurot. See summa koos käibemaksuga 20% on 2412 eurot. Kohus luges põhjendatuks kostja esindaja tasu perioodil 01.01.
7. a kuni 30.06.
8. a tehtud toimingute eest 43 h ulatuses summas 6450 eurot ja lisaks kohtuistungitele sõitmise aja eest tasu summas 120 eurot, s.o tasu kokku summas 6570 eurot. See summa koos käibemaksuga 22% on 8015,40 eurot. Kohus luges põhjendatuks kostja esindaja tasu perioodil alates 01.07.
9. a tehtud toimingute eest 6 h 12m ulatuses summas 930 eurot. Summa koos käibemaksuga 24% on 1153,20 eurot. Seega kokku on kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 11 580,60 eurot. 13.2.
10. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda kostja lepingulise esindaja sõidukulud seoses neljal korral Tallinnast Tartusse kohtuistungitele sõitmisega kokku summas 255 eurot (sh 3 x 65 eurot + 1 x 60 eurot). Lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel tuleb lähtuda justiitsministri 26.07.
11. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise 9 korrast. Korra § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Arvestades, et Tallinna ja Tartu vahemaa on ca 186 km ja edasi-tagasi läbitud kilomeetrid seega ca 372, siis Korra § 17 lg 2 kohaselt on hüvitatavad esindaja sõidukulud ühel korral istungile sõitmisega seoses summas 111,60 eurot (372 x 0,3). Kostja esindaja taotletud sõidukulud, s.o ühele istungile sõitmise eest 60-65 eurot jäävad sellest summast allapoole ja sõidukulud neljale istungile sõitmise eest kokku summas 255 eurot saab lugeda kostja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. 13.
12. Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja määrab kindlaks kostja menetluskulud kogu tsiviilasja menetluses kõigis kohtuastmetes kokku summas 11 935,60 eurot, sh 100 eurot kassatsioonikaebuselt tasutud riigilõiv, 11 580,60 eurot lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga ja 255 eurot lepingulise esindaja sõidukulud. 13.
13. Vastavalt käesoleva määrusega ja Riigikohtu 25.06.2025 otsusega määratud menetluskulude jaotusele, mille kohaselt jäävad kõik tsiviilasja menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus kostja menetluskulud kindlaksmääratud ulatuses, s.o summas 11 580,60 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.5. Vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 10