Obsah (8)

§ 162§ 657§ 651§ 456§ 230§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-4570 Kohtuasi Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr K

) § 163 lg 1 alusel menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt, ei ole kohus rahuldanud hageja nõudeid sellesarnases ulatuses nagu kostja on kohtumenetluses kompromissina pakkunud. Kohus rahuldas varalise kahju hüvitamise nõude suuruses 610,12 eurot, see on 56% ulatuses hageja kogu varalise kahju hüvitamise nõudest. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 610,12 eurot (resolutsiooni p 5) ja jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda (resolutsiooni p 8) ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, alternatiivselt jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta samuti kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus olemuslikult kohaldanud analoogia korras menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega vähendas hageja varalise kahju hüvitist. Haginõude osas ei ole taolise otsuse tegemine võimalik. Maakohus on tuvastanud, et õigusabi kasutamine oli hageja jaoks mõistlikult vajalik ning hageja nõustub sellega. Kostja pole tuginenud VÕS § 139 lg-le
3. Kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet kohtueelse õigusabi tunnihinnale. Kostja vastuväide seisnes üksnes õigusabikulude ajalises mahus. Lisaks on maakohus arvutanud otsuse p-s 49 valesti hageja varalise kahju nõude suuruse, võttes hagi lisas 6 kajastatud esimeselt arvelt summa ilma 5 2-24-4570 käibemaksuta ning ülejäänud arvetelt (hagi lisad 7–9) summad käibemaksuga. Hageja soovib maakohtu otsuse tühistamisel, et viivis mõistetaks välja 1086,81 eurolt.
4. Juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse varalise kahju suuruse osas ning rahuldab hagi täies ulatuses, siis puudub vaidlus, et ka menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda (

§ 162lg 1 ja § 173 lg 3).

Juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega varalise kahju suuruse osas, on põhjendatud jätta menetluskulud vähemalt 90% ulatuses kostja kanda. Hageja esitas hagiavalduses kolm eraldi nõuet: mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ning varalise kahju hüvitamise nõue. Hageja kohtusse pöördumise ajendiks oli eelkõige esimese kahe nõude rahuldamine, mis olid otseselt seotud kostja avaldatud ebaõigete faktiväidetega. Puudub vaidlus, et just faktiväidete tõele vastavuse küsimus oli maakohtus põhiline vaidluskoht, st sellele kulus poolte peamine ressurss. Arvestades, et kaks nõuet rahuldati täies ulatuses ning kolmas 56% ulatuses saab väita, et hageja saavutas suures ulatuses enda kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Vastustaja seisukoht 19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis hageja varalise kahju nõude 610,12 eurot ületavas osas rahuldamata, mõistis välja seadusjärgses määras viivise 610,12 eurolt ja jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 21. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 5, 6 ja 8 tehtud otsustusi. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (

§ 456lg 4 ls 2).

1. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata ning vähendanud põhjendamatult hageja esindaja tunnitasu määra 100 euroni käibemaksuta. 22.
2. Juhul, kui kahju tekitaja ei ole nõus kannatanu esitatud tõenditest nähtuva esindajatasuga, tuleb kohaldada VÕS § 139 lg-t 1, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja, suurendab kannatanu enda kahju. Kahju tekitaja peab sellisel juhul

§ 230

lg 1 ls 1 järgi esitama tõendid, millest nähtub, et kannatanu oleks saanud sama õigusabiteenust odavamalt (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kui pooled on kahju hüvitise vähendamise asjaolud menetluses esitanud, on kohtul nende sätete järgi kohustus hinnata, kas kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel annab aluse hüvitist vähendada või mitte. Ka VÕS § 140 lg 1 ls 1 alusel kahju hüvitise vähendamine ei eelda kohustatud isiku taotlust. Selle sätte kohaselt on kohtul aga õigus, mitte kohustus kahju hüvitist vähendada, kui hüvitise vähendamise asjaolud on esile toodud. Kuigi 6 2-24-4570 kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätete kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahju hüvitist nende sätete järgi vähendada, ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse kahju hüvitise vähendamiseks esile toodud asjaolusid tõendada (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12). 22.

1. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on hageja varalise kahju hüvitamise nõude osas esile toonud, et kostja hinnangul ei kulu õigusnõustamisele ning nõudekirja esitamisele rohkem kui kolm tundi. Arvestades, et kostja esindaja tunnitasuks on 219,60 eurot (käibemaksuga), siis oli kostja hinnangul mõistlikuks hüvitiseks 658,80 eurot (dtl 111, p 2). Seetõttu ei ole kostja toonud maakohtu ette hüvitise vähendamise asjaolusid seoses hageja lepingulise esindaja tunnitasumääraga, st kostja ei ole tunnitasumäära vaidlustanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud varalise kahju hüvitise vähendamist. Seega on maakohus rikkunud menetlusõigust vähendades varalise kahju hüvitise nõude lahendamisel hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma seda pooltega arutamata. 22.
2. Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et maakohus on pidanud kohtueelselt õigusabile kulutatud aega põhjendatuks (5,001 tundi), tuleb hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks täielikult rahuldada. Ringkonnakohus nõustub seejuures hagejaga, et maakohus on otsuse p-s 49 eksinud varalise kahju hüvitise suuruse arvutamisel ning arvetel kajastatud summade järgi moodustavad kohtueelsed õigusabikulud 1086,81 eurot (216 + 468,07 + 146,47 + 256,27) (dtl 32–35). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot. Lisaks tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 põhinõude summat, millelt arvestatakse alates hagi esitamisest (20.03.2024) kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni seadusjärgses määras viivist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb muuta vastavalt menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 ls 1).

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maakohtus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. 24.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 7