Obsah (8)

§ 657§ 651§ 645§ 436§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20016 Kohtuasi Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uuesti arutamiseks. Mõlema kohtuastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja artikliga seostatav. Maakohus ei ole arvestanud hageja viidatud senist kohtupraktikat, kus on leitud, et otseselt kannatanule mitte viitamine ei välista, et avaldatu käib kannatanu kohta. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-21-138-02 leiti, et üksnes kannatanu seostamise võimalikkus on piisav, et tal tekiks mittevaraline kahju. Hageja põhjendas ja tõendas menetluses, et teda seostati artikliga. Seega ei olnud seostamine pelgalt võimalik, vaid see juhtuski. Maakohus on ka ise vaidlustatud lahendi p-s 17 selgelt tuvastanud, et hageja tuttavad seostasid hagejat artikliga. Maakohus keskendus vaidlustatud lahendis üksnes sellele, et artiklis hageja nime ei nimetatud. Maakohus ei võtnud arvesse hageja väiteid selle kohta, et hageja elukoht asus väikeses XXX vallas, kus kellegi kodu põleng on väga suur uudis ega jää tähelepanuta. Samuti jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et hageja töötas sel ajal XXX-na, mistõttu oli ta väikeses kogukonnas tuntud. Hageja märkis, et väikeses kogukonnas olid kohalikud elanikud õnnetusest teadlikud ning neil oli lihtne viia kokku hagejaga juhtunud õnnetus artiklis avaldatud sündmuse ja laimuga. Kõiki mainitud asjaolusid kostja ei vaidlustanud ning selle üle puudus pooltel vaidlus. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ta hageja vastavate seisukohtadega ei arvesta. Lisaks ei ole maakohus käsitlenud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et ka üürileandja sai aru, et artiklis mõeldakse just tema ja hageja juhtumit. 6 2-21-20016 Maakohus ei lähtunud keskmise mõistliku isiku vaatest, leides, et kui hageja ei pidanud enda käitumist ebaõigeks, ei oleks artiklis kirjeldatud juhtum teda isiklikult kõnetanud. Ka sellisele seisukohale jõudmisel on maakohus jätnud kõrvale väikese kogukonna ja asjaolu, et elamu põleng tõmbab eriliselt kogukonna tähelepanu. Maakohus ei ole lähtunud asjaolust, et hageja oli äratuntav vahetult hiljuti toimunud ja kirjeldatud põlengu järgi. Maakohtu käsitlusest on järeldatav, et mitte ükski isik, kelle kohta avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid, kuid kelle nime ei ole konkreetselt nimetatud (samas on isik seostatav muude artiklis avaldatud asjaolude kaudu), ei saakski oma õigusi kaitsta, sest ainuüksi nõude esitamisega see isik tunnistaks ise faktide tõele vastavust. Selline käsitlus ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 1047, mille kohaselt peab avaldatud andmete õigsust tõendama andmete avaldaja. Maakohtu käsitlust ei saa pidada õigeks ka põhjusel, et see sunniks kannatanuid neid ära tundnud isikutele vastama viisil, millest veelgi enam järelduks, et hageja kohta avaldatud ebaõiged väited ongi õiged. Siinse vaidluse puhul kirjutati hagejale ja küsiti, kas artiklis avaldatud info vastab tõele. Kirjadest nähtub, et enne selle küsimuse saatmist hagejale olid need isikud juba aru saanud ja seostanud artiklit hagejaga. Need isikud ei küsinud hagejalt, kas artiklis käib jutt hageja perekonnast, vaid nad küsisid, kas artiklis kajastatu on tõene. Tegelikkuses kirjeldasid hageja tuttavad, et nad tundsid hageja ja tema perekonna artiklist ära, kuid artiklit lugedes jäi mulje, et hageja perekond on puuküürnikud ja võlglased (mida puuküürnikud tavaliselt on). Seega on maakohtu järeldus, et hageja tuttavad kahtlesid, kas artikkel räägib hagejast, täiesti ebaõige. Hageja tuttavate kirjade pinnalt ei ole võimalik maakohtu tehtud järeldusele jõuda.
3. Hageja leiab, et teda näidatakse artiklis puuküürnikuna. Maakohus ei ole hinnanud artiklis avaldatut kogu artikli kontekstis. Maakohus on jätnud kõrvale asjaolu, et artikkel tervikuna räägib probleemsetest üürnikest ning ennekõike just puuküürnikest. Ei saa olla kahtlust, et kogu artikkel ja selles toodud näited reaalsete hiljuti aset leidnud juhtumite kohta olid nii kostja enda arvates, artikli autori arvates kui ka keskmise mõistliku lugeja arvates selgelt puuküürnike juhtumite näited. Seega pidanuks maakohus väidete avaldamise kontekstis tuvastama, et hagejat kajastati artiklis kui puuküürnikku. Maakohus ei ole põhjendanud ega tuvastanud ka vastupidist, nt seda, et puuküürnikest rääkivas loos on selgelt eristatav, et ühe loo puhul ei peetud silmas puuküürniku juhtumit, vaid midagi muud. Lisaks on kostja enda 27.04.2023 menetlusdokumendi lisadena 1–3 esitatust näha, et kostja töötaja T.R on kasutanud ka ise sõna puuküürnik ning tema vastuse ülesehitusest on mõistlikule lugejale arusaadav, et ta nimetab ka hagejat puuküürnikuks. Väljend puuküürnik on hageja au teotav, mistõttu tuleb hageja hagi rahuldada.
4. Hageja kohta avaldatud muud väited olid samuti ebaõiged. Maakohus on hinnanud väidete sisu põhjendamatult kitsalt ega ole võtnud arvesse, et kogu artikli pinnalt jääb keskmisele mõistlikule lugejale arusaamine, et hageja elab endiselt põlenud majas sees ning ei ole nõus sealt ära minema. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saa jääda artiklist arusaama, et üüripinnale jäi üksnes hageja (osaliselt põlenud) vara, mida hageja keeldub ära viimast. Maakohus on andnud meelevaldse sisu sellele, mida artiklis tegelikult kajastati ja öelda sooviti. Artiklis ei sisaldu vähimatki viidet selle kohta, et hageja ja tema pere ise kolis põlenud majast välja, kuid võtmete üleandmine erinevatel põhjustel võimalik ei ole olnud, st küsimus on üksnes üürilepingu lõpetamises. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 06.10.2021 kirja kostjale, kus hageja tõi põhjendusena, miks ta ei saa lepingut kostja soovitud tingimustel selliselt lõpetada mh oma tervisliku seisundi tõttu ja seetõttu, et hagejal puudusid rahalised vahendid (mille peale kostja pakkus „abina“ tasulisi teenuseid). Kostja seevastu ei ole tõendanud, et majja sisenemine oleks olnud ohutu ja lubatud või, et hagejal oli kõigeks piisavalt rahulikult aega. 17.
5. Maakohus ei ole analüüsinud ega arvesse võtnud hageja 11.05.2023 seisukoha p-s 21 esile toodut: põleng toimus 28.09.2021; 10 päeva hiljem, s.o 08.10.2021 7 2-21-20016 avaldati vaidlusalune artikkel; kostja oli üürilepingu üles öelnud 04.10.2021 ning andnud ülesütlemisavalduses tähtaja üüripind vabastada hiljemalt 10.10.
6. Seega ei olnud artikli avaldamise hetkel isegi saabunud kostja enda antud tähtaeg ehk hagejal ei saanud enne 10.10.2021 olla kohustust üüripind vabastada. Selle asemel on maakohus võtnud arvesse üksnes seda, et artikkel avaldati 08.10.2021 kell 08.30 ning hageja tegi ettepaneku võtmete üleandmiseks 08.10.2021 kell 10.
7. Kuidas sellest järeldub, et hageja ei olnud nõus enne artikli avaldamist mingil juhul välja kolima, ei ole kohtuotsuse põhjendustest järgitav. 17.
8. Maakohus on tõendeid hinnates jätnud tähelepanuta, et vastusena kostja 04.10.2021 ülesütlemisavaldusele teatas hageja kostjale 06.10.2021 üksnes seda, et talle ei sobi lepingu lõpetamise tingimused ja kuupäev, st hageja ei andnud mitte kuidagi mõista, et ta „ei ole nõus välja kolima“, „keeldub välja kolimast“ ning „ta ei taha põlenud majast lahkuda“. Ei saa olla vaieldav, et hageja ei olnud kohustatud kostja abi tasuliste teenuste näol kasutama ning tal oli võimalik endal veel lahendus olukorrale leida. Kostja esitatud tõendeid selle kohta, mis toimus pärast artikli avaldamist, s.o pärast 08.10.2021, ei saa kohus ebaõigete faktiväidete õigsuse tuvastamisel arvestada, kuna avaldatut tuleb hinnata avaldamise ajahetke seisuga.
9. Hageja leiab, et avaldatud ebaõiged faktiväited olid hageja au teotavad. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud üksnes seda, et hüvitise väljamõistmine ei ole faktiväidete ebaõigsuse küsitavuse korral põhjendatud. Praeguses kontekstis on vaidlustatud lahend ka vastuoluline, kuna eespool jõudis maakohus järeldusele, et avaldatud faktiväited olid õiged. Seetõttu on ebaselge, miks on hiljem räägitud siiski faktiväidete ebaõigsuse küsitavusest. Ringkonnakohtul tuleb avaldatud ebaõigete faktiväidete õigusvastasuse ja hageja au teotamise puhul siiski põhjalikult analüüsida, kas siinsel juhul on tegu hageja talumiskohustusega ning kas hageja kohta käivatele negatiivse sisuga ebaõigetele faktiväidetele peab järgnema kahju hüvitise väljamõistmine. Kellegi puuküürnikuks nimetamine ning väitmine, et ta ei taha põlenud majast lahkuda (kontekstis, millest jääb lugejale arusaam, et inimene keeldub ise füüsiliselt põlenud majast lahkumast) näitab igal juhul seda isikut äärmiselt negatiivses valguses. Ka hageja tuttava kirjast nähtub, et tuttavad kaalusid avaldatud väidete tõttu isegi hagejaga suhtlemise lõpetamist. See tähendab, et mitte keegi ei taha tegemist teha isikuga, kes on nn puuküürnik. Kellegi kohta niivõrd negatiivse sisuga ebaõigete faktiväidete avaldamine väärib kahtlemata kahju hüvitise väljamõistmist. Kahju hüvitise suuruse kohta on hageja põhjendused esitanud hagiavalduses ning jääb nende juurde. Vastustaja seisukoht
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 1 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata ning hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 21. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna. 8 2-21-20016 22. Kolleegium leiab, et maakohus luges õigesti ajalehe väljaandja kõrval artiklis avaldatud asjaolude avaldajaks ka kostja. Samuti, et hageja õigusi ei saa rikkuda artiklis avaldatu arvestades, et selles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (

§ 645lg 6).

1. Apellatsioonkaebuse etteheite kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud otsuses andnud hinnangut hageja väidetele põlengu toimumise aja ja asukoha, hageja elukutse ning tema tuntuse kohta väikeses kogukonnas, samuti sellele, et ka üürileandja mõistis artiklis käsitletavat juhtumit kui hagejaga seonduvat. Vaidlustatud otsusest ei nähtu maakohtu seisukohti nimetatud väidete suhtes. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse ja täiendab vaidlustatud otsuse põhjendusi osas, mis puudutab hageja seostatavust artiklis avaldatud andmetega ja hindab täiendavalt, kas artiklis avaldatud andmete kogumi põhjal on hageja keskmise mõistliku lugeja jaoks tuvastatav. 23.
2. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et artiklis puudub viide kõnealuse üürniku nimele, vanusele, soole, üüripinna asukohale ja juhtumi toimumisajale ning, et üüripinnast ega hagejast ei ole avaldatud pilte. Hageja tugineb eelkõige sellele, et elamu põleng toimus väikeses kogukonnas, mis tõmbab eriliselt kogukonna tähelepanu ning hageja oli äratuntav vahetult hiljuti toimunud ja kirjeldatud põlengu järgi. Lisaks töötab hageja XXX-na, mistõttu oli ta väikeses kogukonnas tuntud, st väikeses kogukonnas levib kiiresti teave, et põlenud majas elas just hageja ning samuti tundis artiklist juhtumi ära üürileandja. 23.
3. Hindamaks, kas faktiväide riivab isiku head nime, tuleb kolleegiumi hinnangul mh arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad väited käivad hageja kohta (mh kaudselt) ning on hagejaga seostatavad, et hageja õiguste rikkumine artiklis toodud väidetega oleks võimalik. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku inimese vaatepunktist (vrd RKTKo 3-2-1-67-10, p 21), s.o praegusel juhul keskmise mõistliku lugeja vaatepunktist. Kohtupraktikast tulenevalt saab isiku kohta andmeid avaldada ka sellisel viisil, et teabeallikas ei ole isikut ennast otseselt nimetatud, kuid ta on informatsiooni esitamise kontekstist lähtuvalt kaudsete asjaolude abil tuvastatav. Näiteks on Riigikohus leidnud, et kohtuotsuse täpne refereering (kontekst) koos kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldas tema identifitseerimist (RKTKo 05.12.2022, 3-2-1-138-02, p 9). Samuti on Riigikohus märkinud, et andmed võivad riivata isiku head nime ka siis, kui avaldatud teave ei olnud suunatud konkreetselt kannatanu vastu, vaid isikute grupi vastu, kuhu kannatanu kuulub (RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 11; RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 11). 23.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja esile toodud asjaolud keskmisel mõistlikul lugejal seostada vaidlusalust artiklit hagejaga. Keskmine lugeja ei valda kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud. Hageja tuvastamiseks peaks keskmine lugeja asuma siinsel juhul koguma täiendavaid andmeid ja neid analüüsima. Lisaks on tegemist tasulise artikliga, mille lugemiseks peab lugeja olema teinud tellimuse. Isik ei ole tuvastatav, kui tuvastamisele kulub ebamõistlikult palju aega ning see on keerukas. Asjaolu, et artiklist tunneb juhtumi ära üürileandja, ei anna alust jaatada hageja seostamise võimalikkust vaidlusaluse artikliga keskmise lugeja jaoks. Üürileandja, teades juhtumi aluseks olevaid asjaolusid, ei ole käsitatav keskmise lugejana, kes asjaga puutumust ei oma. Samuti ei saa keskmise lugeja hulka lugeda hageja kliente ega muid isikuid, kellele hageja on ise avaldanud täiendavat teavet, mis võimaldaks neil artiklis kajastatu hagejaga seostada. 23.
5. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et hageja õigusi ei saa rikkuda artiklis avaldatu, milles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Kuna 9 2-21-20016 hageja ei ole vaidlusaluses artiklis keskmise mõistliku lugeja seisukohalt tuvastatav, puudub alus asuda seisukohale, et avaldatud andmed käivad hageja kohta. Seetõttu ei ole tuvastatav hageja isiklike õiguste rikkumine ning deliktiõigusliku vastutuse eeldused VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 tähenduses ei ole täidetud. Arvestades, et tuvastatud ei ole, et artiklis avaldati andmeid hageja kohta, ei olnud maakohtul vajalik hinnata andmete avaldamise õiguspärasust VÕS § 1046 ja § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi, mistõttu tuleb vaidlustatud otsusest jätta välja maakohtu otsuse põhjendused p-des 19–
7. Kuigi praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kas siinsel juhul avaldatu puhul oli tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega, on tulenevalt

§ 436

lg-test 4 ja 7 kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on. Seega ei olnud maakohus seotud poolte seisukohtadega selle kohta, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, mistõttu ei saanud maakohus otsuse p-s 6.3 vaidlusvälise faktilise asjaoluna tuvastada, et „hageja on puuküürnik“, „üürnik ei ole nõus välja kolima“, „üürnik keeldub välja kolimast“ on faktiväited. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 25. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

26.

§ 174

lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.

1. Kostja lepinguline esindaja esitas 23.03.2026 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kogusummas 2278 eurot (käibemaksuta) 11,60 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Arne Ots tunnihinnaga 295–325 eurot/t ja advokaat Mari Mikson tunnihinnaga 170 eurot/t. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegid kostja lepingulised esindajad järgmiseid toiminguid: − 14.10.2024 dokumendi analüüs ja edastamine kliendile: kohtuotsus 0,3 t; − 15.11.2024 dokumendiga tutvumine ja edastamine kliendile: apellatsioonkaebus 0,3 t; − 25.11.2024 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetluse korraldamiseks ja edastamine kliendile 0,1 t; − 06.12.2024–09.12.2024 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele 9,7 t; − 12.03.2026 kommunikatsioon: kirjaliku menetluse korraldus ringkonnakohtus 0,2 t; − 13.03.2026 dokumendiga tutvumine: kohtu 12.03.2026 kiri 0,1 t; − 17.03.2026 dokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,9 t.
2. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Kostja menetlustoimingutele kulunud aeg, mis seondub apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega, on apellatsioonimenetluses mittevajalik ja üle paisutatud. 12.03.2026 toimingu ning 13.03.2026 toimingu näol on tegemist sama menetlustoiminguga, mida on menetluskulude all arveldatud kaks korda, mistõttu on tegemist põhjendamatu kuluga. 14.10.2024 toiming 10 2-21-20016 kohtuotsusega tutvumiseks oli ebavajalik, sest kostjal puudus hagi rahuldamata jätmise tõttu vajadus otsust edasi kaevata. 19.03.2026 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg on ülemäärane. Põhjendatud ajakuluks on 15 minutit (TlnRnKo 23.04.2021, 2-20-7013, p 68). Lisaks ei olnud vajalik mitme lepingulise esindaja kasutamine ning vandeadvokaadi tunnitasu suurus on ülemäärane. Hageja palus arvesse võtta, et kostja menetluskulud on võrreldes hageja menetluskuludega ülemäära suured. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlikud menetluskulud mitte üle 595 euro (ilma käibemaksuta). 29.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud vandeadvokaat ja advokaat. 30.

§ 175

lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16). Kostja on põhjendanud, et mitme esindaja kasutamine ei toonud kaasa töö dubleerimist. Advokaat Mari Mikson koostas menetlusdokumendid vandeadvokaat Arne Otsa juhendamisel. Vandeadvokaat Arne Ots pidas suhtlust kliendiga. Arvestades, et lepinguliste esindajate tööjaotus on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt selge ning lepingulised esindajad ei ole menetluse kestel teinud samu menetlustoiminguid, siis on praegusel juhul mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad.

1. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta, advokaat Mari Mikson) ning tunnihindadega 295–325 eurot (käibemaksuta, vandeadvokaat Arne Ots). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni on kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärad kohased ega ületa advokaadi ja vandeadvokaadi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
2. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. 06.12.2024–09.12.2024 menetlustoimingud on seotud vastuse apellatsioonkaebusele koostamisega. Arvestades kostja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ning mahtu (3 lk), apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (8 lk) ning vaidluse sisu, mahtu ja keerukust saab pidada 11 2-21-20016 nimetatud menetlustoimingu põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi. 17.03.2026 menetlustoiming on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega. Tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Ringkonnakohus loeb menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. 12.03.2026 ja 13.03.2026 tehtud toimingud ei ole samad, nagu väidab hageja. 12.03.2026 tehtud toiming seondub kommunikatsiooniga ning 13.03.2026 tehtud toiming kohtu 12.03.2026 kirjaga tutvumisega. Seega pole alust nimetatud menetlustoiminguid põhjendamatuks pidada. Põhjendamatuks ei ole alust pidada 14.10.2024 menetlustoimingut, sest kliendi huvide kaitsmiseks on vajalik tutvuda ka maakohtu otsuse põhjendustega. Menetluskulude põhjendatuse ning vajalikkuse kontrollimisel ei ole õige võtta võrdlusena aluseks vastaspoole ajakulu, kuivõrd poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (RKTKm 18.05.2010, 3-2-143-10, p 17).
3. Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 6,25 tundi, millest advokaadi tööle 5,35 tundi ja ning vandeadvokaadi tööle 0,9 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1181 eurot ([5,35 x 170] + [0,7 x 295] + [0,2 x 325] = 909,5 + 206,5 + 65 = 1181). Kostja on kinnitanud, et summa ei sisalda käibemaksu.
4. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 12