3-09-1428/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1428 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X (X) kaebus Tartu Arestimaja toiminguga (23.03.200913.05.2009 värskes õhus viibimise mittevõimaldamine) tekitatud mittevaralise kahju 15 960 krooni hüvitamiseks
2. oktoober 2009 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X; Vastustaja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Triin Randloo Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 20.11.
3. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
4. X viibis tõkendina vahi all olles 23.03.2009.a kuni 19.05.2009.a Tartu arestimajas. X esitas 18.05.2009.a Justiitsministeeriumile kaebuse. Justiitsministeerium edastas 25.05.2009.a X kaebusena pealkirjastatud märgukirja seoses Tartu arestimaja tegevusega vastavalt kuuluvusele Politseiametile ja teavitas 29.05.2009.a kirjaga märgukirja edastamisest X. Politseiamet vastas 05.06.2009.a X kaebusele, et tegelikkusele ei vasta X väide Tartu arestimaja poolt arestimaja sisekorraeeskirja § 31 punkti 4 rikkumisest, kuna X ei ole Tartu arestimajas viibimise ajal esitanud suuliselt ega kirjalikult soovi värskes õhus viibimiseks. Samuti ei ole X avaldanud soovi värskes õhus viibimiseks ka 28.04.2009.a kohtudes Lõuna Politseiprefektuuri arestimajade talituse juhiga.
5. X esitas 01.07.2009.a Tartu Vanglast käsiposti teel Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu arestimaja toiminguga (23.03.2009-13.05.2009 värskes õhus viibimise mittevõimaldamine) tekitatud mittevaralise kahju summas 15 960 krooni hüvitamiseks. 1 Kaebuse põhjendused ja taotlused
6. Kaebuse kohaselt ei võimaldatud kaebajal ajavahemikul 23.03.
7. a – 19.05.2009.a Tartu arestimajas viibides värskes õhus viibida. Kaebaja palub Tartu arestimajalt välja mõista mittevaralise kahju. Kahju hindab kaebaja ühe päeva eest, mil ta ei saanud värskes õhus viibida 280 kroonile. Kaebaja selgitab, et isikule, kellelt on õigusvastaselt võetud vabadus, kompenseerib riik ühe päeva eest 840 krooni. Kaebaja hindab moraalset kahju 1/3-le sellest summast, mis moodustab 280 krooni. Kuna kaebaja oli Tartu arestimajas 57 päeva, siis on kahjunõude suuruseks 15 960 krooni. Kaebaja tugineb põhiseaduse §-dele 15 ja
8. Kaebaja avaldas värskes õhus viibimiseks soovi, kuid seda ei rahuldatud. Kaebaja palub kohtul arvesse võtta, et arestimaja juhtkond valetab väites, et kaebaja ei ole soovinud jalutuskäiku värskes õhus. Jalutamise soovist rääkis kaebaja arestimaja korrapidajatele nädal pärast arestimajja saabumist. Korrapidajate nimesid ta ei tea, kuna korrapidajatel ei olnud nimesilte. Samuti ei ole kaebajale tutvustatud arestimaja kodukorda. Kaebaja märgib, et igal kinnipeetaval on õigus kinnipeetava soovil üks tund päevas valve all vabas õhus viibida. Vabadusekaotuse tõttu on vangistus juba iseenesest karistus ning seetõttu ei tohi kinnipeetavale kehtestatud režiim olla selline, mis raskendab vabaduskaotusega juba niigi kaasnevaid kannatusi. Kaebaja kannatas hingelist valu, kui sai teada, et tal oli arestimajas õigus vabas õhus viibimisele. Vastustaja seisukohad
9. Vastustaja märgib, et Lõuna Politseiprefektuuril puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks avaldanud Tartu arestimaja personalile suulises või kirjalikus vormis soovi viibida värskes õhus. Vastustaja andmetel esitas X Tartu arestimajas viibides arestimaja juhile viis erineva sisuga kirjalikku avaldust, kuid avaldust, milles kaebaja avaldab soovi viibida värskes õhus, nende hulgas ei ole. Samuti puuduvad vastustajal andmed selle kohta, et kaebaja oleks suuliselt avaldanud soovi värskes õhus viibimiseks. Ka kaebaja ise ei ole täpsustanud, millal ja millisele ametnikule ta oma soovi suuliselt või kirjalikult edastas. 28.04.
10. a kohtus kaebaja Lõuna Politseiprefektuuri arestimajade talituse juhi Helmer Hallikuga. Kohtumise põhjuseks oli X mure selle üle, et uurija Egerd Pajustik ei pööra aktiivse menetluse staadiumis tema isikule küllaldaselt tähelepanu, st ei kohtu temaga nii tihti, kui kaebaja sooviks. X palus seda uurijale edasi öelda. Muuhulgas tuli ka juttu kinnipeetute erinevate õiguste, sh värskes õhus viibimise õiguse tagamise võimalustest üldiselt. Samuti võrdles kaebaja oma vastavat Norra kogemust Eesti omaga. Kuigi kaebaja oli kõnealuse vestluse toimumise ajaks viibinud Tartu arestimajas juba üle poole seal kokku oldud ajast, ei olnud vestluse toimumise põhjuseks kaebajale värskes õhus viibimise mittevõimaldamine, vaid uurija käitumine. Kaebajal oli selle vestluse käigus võimalus esitada arestimajade talituse juhile ka muid kaebusi peale uurija käitumise kohta käiva, sh temale värskes õhus viibimise mittevõimaldamise kohta, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja ei avaldanud vestluse käigus kordagi konkreetset soovi värskes õhus viibimiseks. Kuivõrd Lõuna Politseiprefektuuri käsutuses ei ole andmeid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks avaldanud suuliselt või kirjalikult soovi vabas õhus viibimiseks, on 2 vastustaja seisukohal, et Tartu arestimajas ei ole rikutud kaebuse esitaja arestimaja sisekorraeeskirja § 31 punktist 4 tulenevat subjektiivset õigust. Vastustaja leiab, et väidetava mittevaralise kahju rahas hüvitamise RVastS-st tulenevad nõude eeldused oleksid täidetud. Mittevaralise kahju tekitamise tuvastamise korral ei ole selle rahas hüvitamise nõude rahuldamine alati vältimatu. Kaebusest ei nähtu vastustaja arvates, kas väidetava mittevaralise kahju nõue on põhjendatud kaebuse esitaja väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise tõttu. Vastustaja osundab ja tugineb RVastS §-de 7 lõikele 1, 9 lõikele 2, VõS §-de 128 lõikele 5, 134 lõikele 2 ja Riigikohtu 06.06.
11. a otsusele nr 3-3-1-27-
12. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
13. Käesoleval juhul taotleb kaebaja eelvangistuse ajal arestimajas vabas õhus viibimise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevalt peavad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks olema korraga täidetud järgmised eeldused: - asutuse tegevus peab olema olnud õigusvastane; - asutuse tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; - tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; - kahju ei tohi olla kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; - asutuse tegevus peab olema alandanud isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotanud tema au või hea nime; - isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.
14. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse eelvangistuse kandmise ajal vahistatule tema soovil vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibimist. Arestimajas kinni peetavate isikute kinni pidamise korda ja tingimusi täpsustab arestimaja sisekorraeeskiri, mille § 31 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus viibida. Seega on antud kohtuasjas vaidluse all küsimus, kas kaebaja on arestimajas viibimise ajal väljendanud soovi viibida vabas õhus. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et ta on vastavat soovi avaldanud, mida aga vastustaja eitab. Vastustaja on tõendanud, et Tartu arestimajas viibides esitas kaebaja arestimaja juhile mitmeid erineva sisuga kirjalikke avaldusi (tl 31-35), kuid avaldust, milles kaebaja avaldab soovi viibida vabas õhus, kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et vastustaja ametnikud valetavad. 3 Halduskohus on seisukohal, et kaebaja ei ole käesolevas kohtuvaidluses tõendanud vastustaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust seoses kaebaja õigusega vabas õhus viibimiseks. Kaebajale oli hiljemalt kohtueelse menetluse läbimisel selge, et vastustaja lähtub asjaolust, et kaebaja ei ole avaldanud eelvangistuse ajal soovi vabas õhus viibimiseks. Vaatamata sellele ei ole kaebaja esitanud halduskohtule ühtegi tõendit, mille alusel saaks lisaks kaebaja paljasõnalisele väitele tuvastada, et vastustaja keeldus rahuldamast kaebaja soovi vabas õhus viibimiseks. Kui uskuda kaebaja versiooni asjast, siis pidi vastustaja sisuliselt toiminguga piirama kaebaja subjektiivseid õigusi. Sellisel juhul oli kaebajal õigus nõuda vastustajalt toimingu teostamise ajal toimingu kirjalikku põhjendamist. Nimelt sätestab haldusmenetluse seaduse § 108 lg 1, et kui toiminguga (tegevus või tegevusetus) piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Kohtuistungil väitis kaebaja, et ta teatas korrapidajale jalutamise soovist nädal pärast Tartu arestimajja saabumist. Seega oli kaebajal juba üks nädal pärast Tartu arestimajja saabumist, s.o aprilli kuu algusest õigus nõuda toimingu põhjendamist, ehk küsida vastustajalt põhjendusi asjaolu kohta, miks tal ei võimaldata vabas õhus viibida. HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kuna kaebaja ei ole tõendanud vastustaja tegevuse õigusvastasust, on halduskohus asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses hinnates seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud vastustaja tegevuse õigusvastasus, mille tõttu ei saa rahuldamisele kuuluda kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega on täitmata eelpool viidatud esimene eeldus mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, s.o asutuse tegevus peab olema olnud õigusvastane. Vastustaja on omaalgatuslikult tõendanud, et kaebaja on esitanud vastustajale rea taotlusi, kuid taotlust vabas õhus viibimiseks ei esitanud ta isegi kõrge politseiametnikuga vestlemise käigus aprilli kuus. Kohtul puudub igasugune alus kahelda vastustaja ametnike aususes ja tugineda kaebaja paljasõnalisele väitele, et politseiametnikud valetavad. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt sai ta õigusest arestimajas vabas õhus viibimiseks teada alles arestimaja sisekorraeeskirjaga tutvumise järgselt, millest tekkis tal hingeline valu. Neil asjaoludel loeb kohus usaldusväärsemaks vastustaja poolt esitatud tõenditega tõendatu võrreldes kaebaja väidetega vastustaja tegevuse õigusvastasuse kohta. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, jätab halduskohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
15. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda, kuna vastusta ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik kohtunik 4