Obsah (12)

§ 1332§ 73§ 68§ 832§ 133§ 83§ 831§ 141§ 17§ 209§ 56§ 180

1-24-953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 08.05.2025. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-953 (kohtueelses menetluses 18230101063) Kohtunik Kristjan

§ 1332

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eneli Laurits Süüdistatavad A, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: määratlemata, emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: käesoleval hetkel ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 14.07.–15.07.

1. a; vahistatud 16.07.– 14.11.
2. a. B, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: käesoleval hetkel ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 26.07.–27.07.
3. a; elukohast lahkumise keeldu kohaldati kuni 27.07.
4. a. D, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsjad Vladimir Sadekov, Urmas Simon RESOLUTSIOON
5. Süüdi tunnistada A

1332 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. 2.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, s.o 2 aastat vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust, mille algust arvestada alates A viimasest kinnipidamisest, s.o alates 14.07.

1. a. Kuivõrd A vabanes vahi alt 14.11.
2. a, tuleb lugeda koheselt kandmisele kuuluv vangistuse osa täielikult ärakantuks.
3. Ülejäänud karistust, s.o 1 (ühte) aastat 8 (kaheksat) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 08.05.
5. a.
6. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Alt riigituludesse: - sundraha summas 1329 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1329 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 110,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
7. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Kaitsja taotlus Ale tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata ja jätta see kulu A kanda.
9. Süüdi tunnistada B

1332 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. 8.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka B eelvangistuses viibitud aeg 26.07.– 27.07.2020. a, s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 9.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 8 kuu 28 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2 / 29

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 08.05.
2. a.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Blt riigituludesse: - sundraha summas 1329 eurot; - kaitsjatasu summas 64,80 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1393,80 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 116,15 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kaitsja taotlus Ble tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata ja jätta see kulu B kanda.
6. Süüdi tunnistada D

1332 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. 14.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 08.05.
2. a.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Dlt riigituludesse: - sundraha summas 1329 eurot; - kaitsjatasu 4000 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 5329 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 444,08 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 444,12 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda Dga seotud kaitsjatasud 2524,16 euro ulatuses.
6. Asitõendid: - xxx, Tallinn ruumidest äravõetud paberid, märkmik, pitsat, kilekott dokumentidega, kilekotid, ümbrikud, tšekid, võtmed, lukusüdamik, kiletaskud, teenuse osutamise lepingud, arved, oranži värvi kiirköitja, mobiiltelefon Samsung Galaxy, arvuti HQ Compaq, Hikvision seade; A elukohast äravõetud LHV pangakaart, klubi ja baari aruanded, märkmik, mälupulk – tagastada Ale; 3 / 29 - - sõiduautost Cadillac r/n XXX äravõetud Olerex sooduskaart, Neste kaart ja PINkoodi leht, Simpel stardika voldik, võtmekimp, mälupulk – tagastada Ale; ümbrik, milles on MT nimele väljastatud ID-kaart, PIN- ja PUKkoodide ümbrik – tagastada MTle; C elukohast äravõetud arved, lepingud ja tema kasutuses olnud sõiduautost äravõetud oranži värvi kilekaaned dokumentidega – tagastada Cle; käekell „Rado“, VIK AV OÜ arve-saateleht summas 783,84 eurot, Miele robottolmuimeja, karp ja 2 käekella „Rado“, arve-saateleht nr 22474 ja kasutusjuhend, elukoha ja striptiisiklubi läbiotsimistel ära võetud sularaha kogusummas 1610 eurot – konfiskeerida Alt

§ 832

lg 1 alusel; B kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 275 eurot – konfiskeerida Blt

§ 832

lg 1 alusel; punaste kaantega kiirköitja – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 08.05.

1. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav hiljemalt 09.06.
2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS A süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 12.08.2016 kuni 14.07.2020 ühiselt ja kooskõlastatult, tegutsedes grupis koos Fga omas ja juhtis Tallinna linnas aadressil xxx asuvat striptiisiklubi („XXX“, „YYY“), mis on käsitletav bordellina. Striptiisiklubis töötasid naisterahvad, kelle tööülesandeks oli klubisse tulnud või taksojuhtide poolt eritasu eest toodud meesklientidele meelelahutuse pakkumine mh ka sugulise iseloomuga tegude toimepanemisega. Prostitutsiooniga tegelev isik on isik, kes pakub tasulist seksuaalpartnerlust ehk teenust, mis sisaldab kas suguühet või kliendiga muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Bordell on ruum, kus kõrvaline isik vahendab vähemalt kahe isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitab sellele kaasa. Nimelt täpsemalt, tegutsesid A ning F ühiselt, korraldades Tallinnas xxx asuva striptiisiklubi („XXX“, „YYY“) tööd. Vastavalt omavahelisele rollijaotusele tegeles A baaris töötavate isikute juhendamisega, sh otsustas tema ka seda, kui suures ulatuses klientide arveldusarvetelt vahendeid võib kasutada ning millal tegevus lõpetada. Samuti pidas A aruandlust tegeliku baarikassa ja töötajate tegelike palkade üle, edastades maksmiseks kuuluvad summad ja 4 / 29 baarikassa tšekid Fle, kes tegeles klientide ning baari raamatupidamislike küsimustega. kaebuste lahendamisega Selle striptiisiklubi ruumides pakuti klientidele privaatstriptiisi ja massaaži ettekäändel seksuaalteenuseid, seda erinevate sugulise iseloomuga tegude näol. Nende tegevuste eesmärk kogumis oli sugulise erutuse esilekutsumine või selle suurendamine. Nii nägi klubi töökorraldus ette, et seal töötanud naisterahvad olid riides äärmiselt napilt ning privaattoas toimus erootiline tants juba praktiliselt alasti naise poolt (jalas olid aluspüksid) selliselt, et naine hõõrus enda kehaga kliendi suguelundite piirkonnas, lasi ennast kliendil paljastatud ülakeha ning tuharate piirkonnas puudutada ning imiteeris tantsuliigutustega suguühet. Samuti oli võimalik lahkuda striptiisiklubi töötajaga vastastikusel kokkuleppel mõnda teise asukohta (nn eskort), kus osutati ka seksuaalteenuseid ning sellise teenuse eest pidi osaliselt tasuma ka klubile, mis arvepidamisse kanti kui alkoholi ost. Tegutsedes eelpool nimetatud bordelli faktilise kaasomanikuna, A vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel (sh prostitutsiooniga tegelenud isikute tasustamise kohta) ja bordelli tegevusest laekunud tulu jagamisel. Seega on A omanud ja juhtinud bordellina käsitletavat baari ning aidanud kaasa rohkem kui kahe isiku prostitutsiooniga tegelemisele, mis on

§ 1332 lg 1 kirjeldatud kuritegu.

Bt süüdistatakse selles, et tema on A ja F poolt loodud ja majandatud bordellina käsitletavas baaris tahtlikult aidanud kaasa prostitutsioonile. Nii on B töötanud Tallinna linnas aadressil xxx asuvas striptiisiklubis („XXX“, „YYY“), mis on käsitletav bordellina ning aidanud tahtlikult kaasa ööklubi ruumides tasuliste seksuaalteenuste osutamisele. B töötas nimetatud ööklubis baaridaam-administraatorina eeluurimisel täpsemalt tuvastamata perioodil, kuid vähemasti alates

1. aastast kuni 14.07.
2. Tema tööülesannete hulka kuulus mh ka striptiisiklubis töötavate naiste, s.o striptiisitaride, töö sujuv korraldamine, mille alla käis nende välimuse kontrollimine, käitumise juhendamine ja kontrollimine, turvalisuse tagamine jmt. Striptiisitaride üheks tööülesandeks oli klubi klientidele sugulise iseloomuga tegevuste pakkumine, seda privaattantsude, massaažide ning ühiste saunaskäikude näol. Nii nägi klubi töökorraldus ette, et seal töötanud naisterahvad olid riides äärmiselt napilt ning privaattoas toimus erootiline tants juba praktiliselt alasti naise poolt (jalas olid aluspüksid) selliselt, et naine hõõrus enda kehaga kliendi suguelundite piirkonnas, lasi ennast kliendil paljastatud ülakeha ning tuharate piirkonnas puudutada ning imiteeris tantsuliigutustega suguühet. Samuti oli võimalik lahkuda striptiisiklubi töötajaga vastastikusel kokkuleppel mõnda teise asukohta (nn eskort), kus osutati ka seksuaalteenuseid ning sellise teenuse eest pidi osaliselt tasuma ka klubile, mis arvepidamisse kanti kui alkoholi ost. B jälgis kaameratest privaatruumides toimuvat ning samuti otsustas eskortteenuse lubamist, vajadusel küsis selleks eraldi luba Alt. Kõik need tegevused kogumis soodustasid selles ööklubis tasuliste seksuaalteenuste osutamist. Selliselt on B tahtlikult aidanud kaasa prostitutsioonina käsitlevale tegevusele, mis on

§ 1332lg 1 kirjeldatud kuritegu.

5 / 29 Dt süüdistatakse selles, et tema on A ja F poolt loodud ja majandatud bordellina käsitletavas baaris tahtlikult aidanud kaasa prostitutsioonile. Nii on D töötanud Tallinna linnas aadressil xxx asuvas striptiisiklubis („XXX“, „YYY“), mis on käsitletav bordellina ning aidanud tahtlikult kaasa ööklubi ruumides tasuliste seksuaalteenuste osutamisele. D töötas nimetatud ööklubis baaridaam-administraatorina eeluurimisel täpsemalt tuvastamata perioodil, kuid vähemasti alates 2018 aasta teisest poolest kuni 14.07.2020. Tema tööülesannete hulka kuulus mh ka striptiisiklubis töötavate naiste, s.o striptiisitaride, töö sujuv korraldamine, mille alla käis nende välimuse kontrollimine, käitumise juhendamine ja kontrollimine, turvalisuse tagamine jmt. Striptiisitaride üheks tööülesandeks oli klubi klientidele sugulise iseloomuga tegevuste pakkumine, seda privaattantsude, massaažide ning ühiste saunaskäikude näol. Nii nägi klubi töökorraldus ette, et seal töötanud naisterahvad olid riides äärmiselt napilt ning privaattoas toimus erootiline tants juba praktiliselt alasti naise poolt (jalas olid aluspüksid) selliselt, et naine hõõrus enda kehaga kliendi suguelundite piirkonnas, lasi ennast kliendil paljastatud ülakeha ning tuharate piirkonnas puudutada ning imiteeris tantsuliigutustega suguühet. Samuti oli võimalik lahkuda striptiisiklubi töötajaga vastastikusel kokkuleppel mõnda teise asukohta (nn eskort), kus osutati ka seksuaalteenuseid ning sellise teenuse eest pidi osaliselt tasuma ka klubile, mis arvepidamisse kanti kui alkoholi ost. D jälgis kaameratest privaatruumides toimuvat ning samuti otsustas eskortteenuse lubamist, vajadusel küsis selleks eraldi luba Alt. Kõik need tegevused kogumis soodustasid selles ööklubis tasuliste seksuaalteenuste osutamist. Selliselt on D tahtlikult aidanud kaasa prostitutsioonina käsitlevale tegevusele, mis on

§ 1332lg 1 kirjeldatud kuritegu.

POOLTE SEISUKOHAD 1. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatava süü on täies mahus tõendatud. Prokurör taotleb A süüditunnistamist

§ 133

2 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et Ale mõistetavast karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd A oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipeetud ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist perioodil 14.07.–14.11.2020, siis lugeda talle määratav osaline vangistus kantuks. Prokurör taotleb B süüditunnistamist

§ 133

2 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 8 kuud. Tulenevalt

§ 68

arvestada temale mõistetavast karistusajast maha kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ning määrata, et ärakantavaks karistuseks on 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et Ble mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6 / 29 Prokurör taotleb D süüditunnistamist

§ 1332

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et Dle mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui D ei pane 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus A elukohas teostatud läbiotsimise käigus ära võetud käekella „Rado“, VIK AV OÜ arve-saatelehe summas 783,84 eurot, Miele robottolmuimeja, karbi ja 2 käekella „Rado“, arve-saatelehe nr 22474 ja kasutusjuhendi, elukoha ja striptiisiklubi läbiotsimistel ära võetud sularaha kogusummas 1610 eurot konfiskeerida Alt

§ 83

2 ja

§ 1332lg 4 alusel kui kuriteoga saadud vara.

Samuti palus ta konfiskeerida Blt tema kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 275 eurot süüteona saadud varana

§ 831

lg 1 ja

§ 1332lg 4.alusel.

Ülejäänud asitõendid palus prokurör tagastada nende omanikele.

1. Kaitsja V. Sadekov palus B ja A õigeks mõista ning jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt taotles kaitsja lõpetada menetlus KrMS § 274 2 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsja taotles ka süüteomenetlusega tekitatud kahju ja menetluskulude hüvitamist.
2. Kaitsja U. Simon leidis, et D tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ja jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt taotles kaitsja lõpetada menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsja taotles menetluskulude hüvitamist.
3. Süüdistatavad A, B ja D end neile inkrimineeritavates kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Nad andsid kohtuistungil ütlusi etteheidetavate tegude asjaolude kohta. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuste mahus.
5. Pooled jäid eriarvamusele selles, milline on tõenditest nähtavale antav õiguslik hinnang. Üldisemalt saab tõdeda, et pooltel tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse osas samas kuigivõrd sisulisi vastuväiteid ei olnud (v.a tunnistaja Fi varem antud ütluste lubatavuse osas ja süüdistatavate ütluste osas). Kaitsja V. Sadekov taotles kohtumenetluse alguses jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkuse abstraktset kontrolli. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ning ultima ratio-põhimõtte järgimist. Kohus tegi oma seisukoha teatavaks 08.10.
6. a protokollilises määruses, leides, et jälitustoiminguteks olid olemas formaalselt ja sisuliselt korrektsed load ning toiminguid tehti lubades nimetatud isikute, asukohtade ja perioodi jooksul. Lisaks tõdes kohus, et tõendite kogumine muul viisil kui jälitustoimingutega oleks olnud välistatud või oluliselt raskendatud (kd KI tl 33) ja seega oli täidetud nn viimase abinõu põhimõtte järgimine. Seega on asjas kogutud tõendid kokkuvõttes lubatavad.
7. Siinses asjas tunnistajaks olev F keeldus kohtuistungil ütlusi andmast ja prokurör taotles nende vastuvõtmist KrMS § 291 lg-test 1 ja 3 lähtuvalt. Kohtu hinnangul olid täidetud 7 / 29 KrMS § 291 lg 1 p-des 1–3 nimetatud tingimused tõendi vastuvõtmiseks (kd KI tl 75pö76). Kaitsja V. Sadekov seadis kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse, sest F on varem karistatud isik ja praeguses asjas oli ta kaaskahtlustatav, kes võis loota soodsamaid tingimusi. Süüdistatav A märkis, et Fi ütlused võiksid teda kahjustada (s.o olla pahatahtlikud) põhjusel, et Fi naine ei andnud talle advokaadi jaoks raha. Sisuliselt leiavad kaitsja ja süüdistatav, et täidetud ei ole ennekõike KrMS § 291 lg 3 p 1 tingimus ehk just kui annaks ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses. Midagi sellist ei ole kohtu hinnangul siinsel juhul tuvastatav. Alustuseks selgus kohtuistungil, et enne kõnesolevat kupeldamisega seotud süüdistust ei ole Fi süüdi tunnistatud. Selgitamaks, kas F on mingil viisil ebausaldusväärne või pahatahtlikult A tegevuse kohta ütlusi andnud, saab hinnata kitsalt ka ütluste sisu ja kõrvutada seda nt süüdistatavate kaitsepositsioonidega ja tõenditega. Kahtlustatavana ülekuulamisel on F end süüdi tunnistanud peaasjalikult selles, et klubis toimusid kaardimaksetega seotud kelmused (sh grupis koos Aga) ning ta pole (esialgu) tunnistanud oma süüd kupeldamises (kd 7 tl 41). F on nüüdseks süüdi tunnistatud

§ 133

2 lg 1 järgi (kohtuotsus asjas nr 1237004 kokkuleppemenetluses; leitav avalikult Riigi Teatajast), kuid mitte kelmuses ning kelmusesüüdistust ei ole esitatud ka Ale. Seega, kuigi F oma süüd kelmuses osaliselt tunnistas, ei jõutudki kelmusesüüdistuseni, seda ka mitte A puhul ning seegi ei saanud olla väidetav kauplemisobjekt. Fi ütlused klubi tegevuse osas puudutavad peamiselt selle üldisemat töökorraldust, A rolli selle juhina ja seda asjaoludes, millele A ja teised süüdistatavad vastu ei ole vaielnud. F on klubi tantsude ja eskortide osas märkinud, et seks klubis oli keelatud, eskorte talle teadaolevalt ei toimunud (kd 7 tl 42, 43). Ta on küsinud Alt mõne video pinnalt seda, kas selline tegevus on lubatud, arvestades, et neiud on täiesti alasti, kui nad oma keha kliendi vastu hõõruvad. Ta on saanud Alt vastuse, et see tegevus on seaduslik. Sellel positsioonil, et nt videotes nähtuvas ei ole midagi keelatut, on A seniajani. Kaamerad paigaldati Fi sõnul selleks, et jälgida mh privaattantsu tegemist ja baarmenil tuli sekkuda, kui neiu ületab piire ja asub kliendiga suguühtesse, kuid ta ei tea, et selliseid juhtumeid oleks olnud kogu selle aja vältel. Ta on kuulnud Alt, et klient sai osta pudeli šampust ja sellega striptiisitariga linna peale jalutama minna, kuid F ei ole seostanud seda seksuaalse tegevusega (kd 7 tl 43). Kohtus andis A mh ütlusi selle kohta, et kaamerad olid paigaldatud ohutuse jaoks aga ka selleks, et baarmenid ja administraatorid saaksid jälgida, mis seal sees toimub (kd KI tl 84, 85). Samuti on A andnud ütlusi selle kohta, et eskorte seksuaalse tegevuse mõttes ei olnud. Eelneva põhjal nähtub, et F on andnud valdavalt ütlusi selle osas, milles ta on ise klubis osaline olnud (nt palgaarvetus, terminaliküsimused, lepingud jm) ning tema ütlused kaamerate, tantsude vormi, eskortide jm vaidlusaluste küsimuste osas ei erinegi kuigivõrd A jt kaitsepositsioonist.

1. Kaitsja U. Simon leidis, et F on üle kuulatud ilma kaitsjata ja seaduse järgi on kaitsja osavõtt sellest kohustuslik, kui kaaskahtlustatavatel on kaitsja. Kohus märgib, et selle nõude täpsem sisu on sätestatud KrMS § 45 lg 2 p-s 4, mille järgi on kaitsja osavõtt kohustuslik kogu kriminaalmenetlusest kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja. Seega ei ole tegemist absoluutse nõudega. File on kaitsjat (sh võimalust riigi õigusabiks) pakutud ja ta ei ole seda soovinud (kd 7 tl 33-34). Riigikohtu praktikas on rõhutatud ka seda, et KrMS § 45 lg 2 p 4 ei anna kaitsjat omavale kahtlustatavale subjektiivset õigust nõuda, et kaitsja oleks ka temaga huvide konfliktis oleval kaaskahtlustataval. Ka ei tingi see kaitsjata ülekuulatud kahtlustatava ütluste tõendina kasutamise lubamatust teise isiku süüküsimuse lahendamisel (RKKKo 1-21-1421, p 73). 8 / 29
2. Riigikohus on selgitanud, et ka olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamise otsuse tegemisel välistada KrMS § 15 lg-s 3 sisalduv reegel (kohtuotsus ei või tugineda üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda). Tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses „valdavas ulatuses“, on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (RKKKo 1-167179, p 13). Siinsel juhul on Fi ütlused üksnes kaudse tähtsusega, mis nähtub ka edasiselt uuritud tõenditest. Kokkuvõttes saab Fi ütlusi pidada tõendina lubatavaks ja asjakohasteks, kuid nende tõendiväärtus pole asja sisu ja teisi tõendeid arvestades kuigi kõrge.
3. Kõikide isikuliste tõendiallikate ütlused on lubatavad. Mõningaid vastuolusid esineb süüdistatavate ja tunnistajate ütlustes, mis mõjutab nende usaldusväärsust ning nendel juhtudel annab kohus hinnangu konkreetse tõendi juures. Kupeldamise objektiivne koosseis
4. Praeguses kohtuasjas on kõigile süüdistatavatele esitatud süüdistus kupeldamises. Kupeldamine seisneb prostitutsiooniga tegeleva isiku ja kliendi kohtumise korraldamises, bordelli omamises, juhtimises, seal prostitutsioonile kaasaaitamises või bordelli pidamiseks ruumi rentimises, samuti isiku mõjutamises alustama või jätkama prostitutsiooniga tegelemist. Konkreetsemalt heidetakse Ale ette xxx asunud striptiisiklubi kui bordelli omamist ja juhtimist ning seal prostitutsioonile tegelemisele kaasaaitamist; Ble ja Dle bordellis prostitutsioonile kaasaaitamist.
5. Prostitutsioonile kaasaaitamine võib olla iga tegu, mis soodustab bordellis tegutsevate prostituutide poolt seksuaalteenuse pakkumist ja osutamist. Seejuures saab kaasaaitajateks pidada mh bordelli administraatorit, kassapidajat, baarmani, ettekandjat jt, kes aitavad klientidel end bordellis hästi ja kindlalt tunda (RKKK 3-1-1-132-12, p-d 2, 8). Samuti tuleb kaasaaitajateks lugeda neid isikud, kes aitavad bordelli kui ettevõtet käigus hoida, nt raamatupidaja, õigusnõustaja ning reklaami ja turundusega tegeleja (vt ka

komm vlj 2021, lk 508 p 3.1.

1. ja lk 510 p 3.6.1).
2. Siinsel juhul tulebki esmalt vastata küsimusele, kas xxx asunud asutus (nimega „XXX“, hilisemalt „YYY“) on käsitatav bordellina.

§ 1332

lg 5 näeb ette, et bordell on

§ 1332

tähenduses iga ruum või piiratud ala, kus kõrvaline isik vahendab kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitab kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemisele kaasa. Avamaks bordelli mõiste sisu, saab pöörduda vastava seaduseelnõu seletuskirja juurde. Nii on seadusandja leidnud, et: Bordelli mõiste on seejuures väga lai – iga ruum või piiratud ala (nt hoov, tänav jms), kus kolmas isik vahendab vähemalt kahe prostituudi tegevust (nt korter, kus keegi võtab vastu klientide telefonitellimusi) või kolmas isik aitab vähemalt kahe prostituudi tegevusele kaasa (nt baar, kus baaridaam müüb kliente ootavatele prostituutidele või nende võimalikele klientidele jooke). Sisuliselt pannakse selle karistusnormiga kõigile majutusasutustele, saunadele, baaridele, ööklubidele jm meelelahutusasutustele kohustus tagada, et prostituudid nende asutust oma teenuse pakkumiseks ei kasutaks. Kui asutuse pidaja seda tagada ei suuda, on asutus karistusõiguse mõttes käsitletav bordellina. (seletuskiri karistusseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 140 SE II juurde, lk 4). 9 / 29

1. Asjas puudub igasugune vaidlus selles, et nimetatud asukohas tegutses meelelahutusasutus (klubi), kus oli baar, kust sai jooke osta ja neid viibinud naisterahvastega koos alkoholi tarvitada (nn konsumatsioon), kus pakuti striptiistantsu nii avalikus osas kui ka eraldatud privaatsetes ruumides. Selle asutuse tegevust korraldasid (juhtisid) F ja A ning seal töötasid baaridaam-administraatorina B ja D. Neid üldisemaid asjaolusid kinnitavad kogumis näiteks juba kõik asjas üle kuulatud süüdistatavad ja tunnistajad ning ka lisaks ka istungil avaldatud tunnistajate ütlused. Seda, et antud klubi omas ja juhtis süüdistuses näidatud perioodil A koos Fga, on A ise kohtus kinnitanud, selgitades, et pidas
2. aastast striptiisiklubi nimedega XXX ja YYY aadressil xxx Tallinn ja tegutseti äriühingute BB ja U kaudu. Tema tegeles kõrgema taseme otsustega ja F raamatupidamise ja lepingutega (kd KI tl 83, 86pö). Klubi tegutsemiskohta ja nende äriühingute andmeid ning seotust asjaolusid kinnitavad lisaks osalt A ja Fi ütlustele objektiivselt ka nt seal asuva keldrikorruse pinna üürileping (kd 1 tl 3-5) ja äriregistri väljatrükk U OÜ kohta (kd 1 tl 81), kust nähtub ka see, et tegevusega seostatava ettevõtte osanikuks ja asutajaks on olnud A. Seda, et A klubi juhtis, kinnitavad ka jälitustoimingute protokollid, kus mh C ja B pöörduvad erinevates küsimustes ja probleemides A poole nt maksmise, eskortide jm teemades (täpsemalt allpool).
3. B rolliks oli süüdistuses toodud ajal baaridaam-administraatorina klubis töötamine, ta töötas valdavalt baaris, suhtles klientidega, asendas administraatorit. Ta allus Cle, Ale ja Fle. Neid asjaolusid on kirjeldanud nii B ise (kd K1 tl 95pö-96pö), A (kd K1, tl 84pö, 86pö), D (kd KI tl 93pö-94) ja samuti ka mitmed üle kuulatud tunnistajad (Ž, AŠ, kd K1 tl 59, 84pö). Ka D töötas süüdistuses toodud ajal klubis baaridaamadministraatorina. Tema meelest baarmeni ja administraatori ülesanded suuresti ei erinenud, mõlemad võisid mõlemat tööd teha. Tema ülesanne oli hoida baaris korda, klient vastu võtta, kliendilt teenuste (striptiis, privaattants) ja alkoholi eest raha võtta; tuli sekkuda, kui midagi on valesti, sh kui privaattoas läks asi intiimseks või vajati abi. Sedalaadi tegevusi on kirjeldanud B ise (kd K1 tl 92pö-93pö; 94pö). Lisaks kinnitavad neid ülesandeid ka A (kd K1, tl 84pö, 86pö), D (kd KI tl 93-94) ja samuti ka mitmed üle kuulatud tunnistajad (Ž, AŠ, kd K1 tl 59, 84pö). Administraatori ülesandeks oli ise sellena töötanud AŠi sõnul pileti ja privaattantsu eest tasu võtta, teenindada kliente, kui sooviti alkoholi osta või kui sooviti tütarlapsele alkoholi pakkuda ning jälgida, et keegi ei hilineks, järgida korda ja tantsimise järjekorda ning ta võis ka kaamerast tantsu jälgida (kd K1 tl 81pö-82pö).
4. Taolises vormis tegutsevale meelelahutusasutusule tegevusele polekski abstraktselt alust midagi ette heita. Vaadates bordelli definitsiooni ja seadusandja tahet kupeldamise kriminaliseerimisel, saab aga kahtlusteta öelda, et mistahes baar, klubi, striptiisiklubi võivad olla käsitatavad bordellina, kui seal kolmas isik vahendab vähemalt kahe prostituudi tegevust või aitab nende tegevusele kaasa.
5. Kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt saab prostitutsiooniga tegelevaks isikuks ehk prostituudiks pidada isikut, kes pakub tasulist seksuaalpartnerlust ehk teenust, mis sisaldab kas suguühet või kliendiga muu sugulise iseloomuga tegu (nt TlnRnK 1-1310380, p 8.7;

komm vlj 2021 lk 508, p 3.1.4). Praeguse kaasuse kontekstis väärib eraldi märkimist, et seejuures on rõhutatud, et kohtupraktika otsustada jääb, kas selle hulka tuleb lugeda ka nt privaatstriptiis, erootiline massaaž jm seksuaalse alatooniga tegevused, mille eesmärk (ega ka üldjuhul tulemus) ei ole seksuaalse rahulduse saamine (

komm vlj 2021 lk 508, p 3.1.4). Neil põhjustel ei ole alust ka kaitsjate üldisemal 10 / 29 seisukohal, et mistahes vormis striptiistants on lubatav ja tegemist pelgalt moraaliküsimusega, mille üle kohtus vaidlema ei peaks. Küll aga on samas allikas tõdetud, et kindlasti ei saaks prostitutsiooniga tegelemiseks pidada striptiistantsu avalikus striptiisibaaris, sest sel juhul puudub kliendi ja prostituudi vahel isiklik suhe ehk partnerlus (

komm vlj 2021 lk 508, p 3.1.4). Süüdistuse, asjas uuritud tõendite ja poolte seisukohtade pinnalt on ilmne, et ette heidetaksegi mitte n-ö klassikalise bordelli pidamist, kus raha eest saab astuda suguühendusse, vaid süüdistusversiooni kohaselt seisnes prostitutsioon peamiselt just sellises tasulises seksuaalpartnerluses, mis ei hõlmanud suguühendust, vaid muu sugulise iseloomuga tegusid ja seda just klubi n-ö privaatruumides. 18. Seega sõltub siinsel juhul hinnang sellele, kas tegemist oli üldse prostitutsiooniga, suuresti sellest, kas osutati tasu eest teenust, mille sisuks olid sugulise iseloomuga teod klientide suunal. Sugulise iseloomuga tegude sisu on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas avatud

§ 141ja § 1411 kontekstis.

Need põhimõtted on mutatis mutandis kohaldatavad ka siinsel juhtumil. Kuigi kupeldamise puhul puudub kannatanu, on oma liigituselt tegemist isikuvastase süüteoga, millega kahjustatakse prostitutsiooniga tegelevate isikute eneseteostusvabadust (

komm vlj 2021 lk 508, p 3.1.4). Nii saabki Riigikohtu praktika põhjal teo sugulisest iseloomust rääkida ennekõike selliste tegude puhul, millel on välise teopildi põhjal ühemõtteliselt seksuaalne tähendus. Ühtlasi ei ole tähtis, et selle teo toimepanija ajendiks oleks enda seksuaalse erutuse või rahulduse esilekutsumine; tegu võib olla kantud ka nt vihast, kättemaksusoovist, seotud kannatanu tahte murdmisega mõne muu kuriteo toimepanemisel vms (RKKKo 1-16-5792, p 14). Samas ei saa pidada sugulise iseloomuga teoks mitte igasugust ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumist, vaid üksnes sellist, mil seksuaalse enesemääramisõiguse riive on piisavalt oluline. Kohus peab muu sugulise iseloomuga teo puhul andma hinnangu õigushüve kahjustamise ulatusele konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Seejuures on Riigikohus andnud ette täpsed kriteeriumid sündmuse terviklikuks hindamiseks – arvestada tuleb teo laadi (nt kas katsuti kannatanu suguelundit või muud erogeenset piirkonda), intensiivsust (nt kas puudutati riivamisi või oli tegu n-ö käperdamisega), kestust ja muid teo toimepanemise asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid (RKKKo 1-16-5792, p 14). Kohtu hinnangul on nende aspektide hindamisel võimalik sugulise iseloomuga tegusid tuvastada ka nn täiskasvanute meelelahutuse hindamisel, tõmbamaks piiri lubatu ja keelatu vahele.

1. Siinne juhtum ei ole ka tõenduslikult tavapärane, sest lisaks tegevuses osalenute ütlustele on asjas väga suur hulk erinevaid kaamerasalvestisi (sh n-ö privaatruumidest), mis võimaldab selgelt hinnata seda, millist meelelahutust klubis pakuti ja kas tegemist oli n-ö lubatu piiri ületava sugulise iseloomuga tegudega. Videomaterjali autentsust kahtluse alla seatud ei ole ja see kajastab tegevust klubis vahetult ja objektiivselt. Sel põhjusel pole kitsalt tegevuste sisule hinnangu andmiseks vajalik teistele tõenditele tugineda ja ühegi tunnistaja või süüdistatava ütlused ei lükkagi ümber videopildist nähtuvat. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, vaadates selle klubi privaatruumides tehtud mistahes „striptiisietenduse“ videot saab juba välise pildi põhjal rääkida ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumisest ja tegudest. Nagu märgitud, on tegemist siiski liialt üldise kriteeriumiga. Tõdeda tuleb siiski, et kuna selliste tegude toimepanijate (n-ö striptiisitaride) ajendiks ei peagi olema isikliku rahulduse saamine, võib selleks olla ka näiteks rahateenimise võimalus. Iseneesest on kõik tantsijatena tegutsenud tunnistajad (W, Y, V, L, Q, EE, AŠ) on kinnitanud, et nad läksid sinna klubisse tööle ja tegid seal ka nn privaattantse. Samas nähtub videomaterjalist, et mitte kõik neist ei pannud seejuures 11 / 29 toime etteheidetavaid sugulise iseloomuga tegusid, seejuures arvestades striptiisiklubi kui täiskasvanute meelelahutuse konteksti.
2. Praegusel juhul on sugulise iseloomuga tegude tuvastamiseks olulisem aga see, et need tegevused olid suunatud seksuaalse erutuse esilekutsumiseks ja suurendamiseks ning seda intensiivselt. Siinkohal tuleb rõhutada, et kohus ei pea striptiisi kui täiskasvanute meelelahutuse kontekstis sugulise iseloomuga tegudeks nt tantsija keha paljastamist, kliendi sülle istumist, tantsu kliendi süle kohal ja süles ning tema sihipärast ja korduvat kergelt puudutamist (v.a kubemepiirkond). Kohus hindab kõigi tegevuste kestust, nt katsuti või puudutati kliendi suguelundit sh enda kubemepiirkonnaga seda nühkides, imiteerides intensiivselt suguakti ning kas klient sai teenuseosutajat korduvalt ja/või intensiivselt katsuda nt rindadest, tuharatest, kubemepiirkonnast. Tõsi on, et enamikul juhtudel oli striptiistantsuga alustanud naisterahval küll aluspesu jalas ja need olid jalas etteaste lõpuni, kuid oli mitmeid kordi, kus kliendid said naisterahvad käperdada, sh intiimpiirkonnast; mõnel juhul aluspesu puudus (näited edasiselt). Väga oluline on aga tähele panna, et nn privaattantsudel olid klientidele loodud ettekujutus sugulise erutuse saamise osas, mis väljendus näiteks selles, et meeskliendid hakkasid endalt jalast võtma riideid (sh aluspükse) ning neid julgustati katsuma ja nad ka katsusid naisterahva kehaosasid, mis üldteadaolevalt kutsuvad esile erutustunnet mõlemas osapooles (nt rinnad, reite siseküljed, tuharad). Nn tantsud, massaaž jm tegevus ise aga olid enamasti sellised, kus imiteeriti suguakti, sh istudes meesterahva süles ja hõõruti enda kubemepiirkonda mehe kubemepiirkonna vastu.
3. Kohus toob videomaterjalist välja järgmised juhtumid: 03.06.
4. a kell 04.08 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks Soome kodanik M ja N (kd 1, tl 89). Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt („03.06….. 4_08_16-….mkv“) nähtub, et M hakkab juba
5. minutil endalt pükse jalast võtma, seda mõni hetk pärast ruumi ukse sulgemist ja veel enne kui tants saab alata. Seda takistatakse, kuid pärast mõningast süles istumist ja rindade katsumist (04.11.17) püüab ta seda uuesti teha ning pärast tantsija poolt mehe süles istumist ja liigutamist, tantsijaga vestlemist ja tema silitamist võtabki M kl 04.16 paiku endalt pikad püksid jalast ning naisterahvas jälgib hoopis mehe tantsimist. Seejärel naisterahvas on meesterahva süles ja mees katsub tantsija tuharaid, paneb oma sõrmed naise tuharate vahele (04.20.53). Märkimist väärib seegi, et kui naisterahvas alustab tantsuliigutustega kl 04.10.25, siis kl 04.12.43 on ta kõik riided peale jalas olevate stringide eemaldanud ja viimaste eemaldamine ei toimunud ei tantsuliselt ega viisil, mida võiks striptiisilt oodata – ta võtab lihtsalt alakehale pidama jäänud kleidi ära. Samalaadne tegevus samade isikute vahel toimub ka kella 03.06.2019 kl 05.07 alates (kd 1 tl 90; salvestis „03.06….. 5_07_51...mkv“) ning nähtub muuhulgas, kuidas naisterahvas hõõrub end mehe süles pikalt ja korduvalt, M katsub naisterahva rindu (kl 05.12.15, 05.16.49, 05.20.14) ja libistab aeglaselt ja segamatult oma kätt tema suguelundite piirkonnas (kl 05.20.57).
6. 24.02.
7. a kell 03.04 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks on W ja kliendiks olnud R-nimeline isik ja viibib ka P (kd 1, tl 113). Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt („24.02….. 3_04_00….mkv“) nähtub, et W istub juba
8. minutil Rle kaksiratsi sülle ja hakkab end tema süles suguühendusele sarnaselt liigutama. Ta lubab puudutada oma rindu, alates kl 03.08 suunab R W diivanile pikali ja viimane hakkab jäljendama suguühet, suudeldakse. Kella 03.08.57 paiku toob D ruumi jooke. Kella 03.16 ajal tegevus intensiivistub, kui W võtab R rinnahoidja lahti, suudleb Rt intensiivselt, imiteerib suguakti. 12 / 29 Hiljem on näha, kuidas R tasub kl 03.
9. paiku baarileti juures kaardiga („24.02….. 3_22_32….mkv). Salvestise „24.02….. 4_25_04….mkv“ järgi sisenetakse kella 04.25 ajal uuesti privaatruumi ja kl 04.
10. paiku hakkab R Wle lähenedes imiteerima suguakti, hõõrudes end tema vastu, katsudes W rindu, tehes suguliigutusi, olles mh põrandal W jalgevahel jne.
11. 09.03.2019 kell 00.51 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks vanem meesterahvas Ü ja Y (kd 1, tl 113-114). Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt („09.03….. 0_51_26….mkv“) nähtub, et juba minuti möödudes on naisterahvas mehel süles ja teeb suguaktile viitavaid liigutusi. Juba 1 minuti 25 sekundi möödudes eemaldab naisterahvas kiirelt rinnahoidja, kl 00.53 silitab mees rindu, katsub naise tagumikku, kl 00.54 rebib ta endale peale, katsub rindu, katsub jalgevahest, sama tegevus kordub ka hiljem. Kl 00.57 suudleb naist rindade juurest intensiivselt. Varem märgitud piirkondade katsumine kestab kuni kl 01.
12. Siseneb B, Y tegevus lõpeb ja ta asub end riietuma ning B suhtleb Üga.
13. 14.03.2019 kell 3.15 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks H ja I (kd 1, tl 114). Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt („14.03….. 3_15_26….mkv“) nähtub mh see, et kl 03.
14. asub meesterahvas silitama naisterahva kubemepiirkonda, reite sisekülgi, kl 03.22 teeb naisterahvas mehe sülles suguaktile iseloomulikke liigutusi. Kl 03.26 paiku annab H naisterahvale paberraha meenutava eseme ja kl 03.26-30 ajal eemaldab viimane jalas olnud stringid. Seejärel jätkub suguaktile iseloomulike liigutuste tegemine. Kl 03.28 paiku katsub mees naisterahva tuharaid, siis katsub ja suudleb rindu jne, kl 03.31 võtab endal püksid jalast ja katsub oma peenist, kl 03.50.45 katsub naise suguelundite piirkonda. Kogu tegevus kestab enam kui pool tundi. Väärib rõhutamist, et eelnevaid tegevusi jälgisid monitoridelt D ja Š ning nad ei sekkunud (kd 1 tl 114-115, „14.03…..3_25_27….mkv“ ja „14.03…..3_25_29….mkv“). Kl 03.29 käib Š kaardimakseterminaliga makset saamas, 03.43 siseneb privaatruumi (vahetult enne ei ole ruumisviibijad kuigi lähestikku), kl 03.49 räägib Š Iga. Samuti D siseneb kaardimakseterminaliga kl 03.51 paiku. Kell 04.
15. jätkub tegevus samas ruumis, sinna on toodud ka massaažilaud (kd 1 tl 115, „14.03…..4_02_20….mkv“). H avab kl 04.03 paiku naisterahva rinnahoidja. Veidi hiljem eemaldab oma pikad püksid ja läheb aluspükste väel massaažilauale lebama. Naisterahvas läheneb lauale ja kl 04.04.25 katsub korraks käega mehe suguelundit (läbi aluspükste). Massaaži ei toimu, koos tarvitatakse ilmselt veini, vahepeal meesterahvas puudutab naist. Kl 04.08 paiku istub naine kõhuli olevale mehele peale kergelt masseerib teda, hõõrub oma kubemega mehe selga, tuharaid. Samalaadne tegevus kestab kuni 04.16 kui meesterahvas keerab end selili ja naisterahvas läheb talle kaksiratsi otsa ning hõõrub enda kubemepiirkonda mehe reie ja kubemepiirkonna vastu. Selle tegevuse käigus mees katsub pidevalt naisterahva keha, sh rindu ja tuharaid. Kl 04.22 jätkub tegevus samas ruumis samade isikute osalusel (kd 1 tl 115-116, „14.03…..4_21_59….mkv“). Kell 04.22 heidab täiesti alasti mees kõhuli lauale ja kl 04.23 paiku teeb naisterahvas suguaktile sarnanevaid liigutusi. Kell 04.25 on mees selili pööranud ja naine jätkab nende liigutuste tegemist, sh hõõrub oma kubemega mehe kubemepiirkonda (vahel on õhem tekstiil). Kl 04.28 rebib mees naist massaažilauale, katsub tema rindu. Kl 4.29 ajal saabub D koos makseterminaliga, toimub arutelu ja kl 04.38 prinditakse terminalist tšekk. Kell 04.40 (kd 1 tl 116, „14.03…..4_40_23….mkv“) lebab H alasti massaažilaual, kl 04.42 on naisterahvas mehe peal, tema tuharad suunatud mehe näo poole ja mees katsub neid. Kl 04.43 eemaldab naisterahvas stringid ja kl 04.44 alates on mehe peal, mees katsub naise tuharaid, jalgevahet. Kl 04.53 kuni 04.55 on naine korduvalt mehe peal, sh teeb seksuaalse iseloomuga liigutusi, võimaldab end katsuda. 13 / 29 Tegevus jätkub pikemalt, sh istub naine kaksiratsi mehe sülle, kl 05.01 katsub mees oma suguelundit jne. Nende tegevust vältel on näha, kuidas D ja Š jälgivad toimuvat ekraanidelt (nt kd 1 tl 116, „14.03…..4_14….mkv“). Hiljem siseneb privaatruumi terminaliga D, H olek on iseloomulik väga purjus inimesele. Makseterminal väljastab erinevaid tšekke, hiljem jätkub alkoholi serveerimine, Ši poolt kaardimakseterminaliga ruumis käimine jne (kd 1 tl 116-117, nt „„14.03…..5_27_37….mkv“ ja „14.03…..5_49_45….mkv“
16. 17.03.2019 kell 02.17 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks aasia päritolu meesterahvas L ja W. Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt (kd 1, tl 117, „17.03….. 2_17_09….mkv“) nähtub mh see, et kl 02.
17. asub meesterahvas silitama ja katsuma naisterahvast veel ajal, kui ta muusikaseadme juures tegutseb. Naine alustab tantsuga 02.18 ja koheselt paljastab rinnad, istub meesterahvale kaksiratsi otsa. Toimub suguaktile iseloomulike liigutuste tegemine, mees suudleb ja katsub naise rindu. Kl 02.20 mees heidab end naise peale, suudleb teda. Kell 02.
18. mees võtab end riidest lahti, eemaldab ka aluspesu, tantsib ise naise ees, üritab talle peale minna. Kl 02.22.50 astub ruumi D, toimib lühike suhtlus ja D lahkub. Kl 02.
19. näitab W kaamerale ja mees paneb aluspesu jalga. Edasi jätkub tegevus viisil, et naine on stringides mehe süles, teeb seal seksuaalse iseloomuga liigutusi ja võimaldab mehel end puudutada, sh rindadest, tuharatest. Ühel hetkel on naine mehe peal ja pärast suguaktile vastavaid liigutusi paneb mehe kubemele padja. Korduvalt siseneb ruumi D.
20. 30.03.2019 kell 01.47 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks meesterahvas V ja W. Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt (kd 1, tl 118, „30.03….. 1_47_08….mkv“) nähtub mh see, kuidas koheselt
21. minutil pärast tantsu algust paljastab W oma rinnad, liigub meesterahvale sülle, teeb kl 01.49 mehe peal istudes suguaktile iseloomulikke liigutusi, eemaldab peagi seljast bodi ja kl 01.50 hakkab mees särki eemaldama, milles naisterahvas teda ka aitab. Kl 01.52 on mees enda alakeha paljaks võtnud, eemaldanud ka sokid ja aluspesu ning mees asub naist suudlema, rindadest katsuma, kl 01.54 on tema jalgevahel, kell 01.55 on püsti ja katsub oma kõvastunud peenist. Seejärel jätkub diivani peale pidev suguaktile iseloomulike liigutuste tegemine naise poolt ja mehe poolt naise katsumine, mh rindade ja tuharate piirkonnast. Mees püüab eemaldada naise stringe. Kl 02.02 paiku toimub Ši abiga tehing kaarditerminaliga ja tegevus jätkub. Kl 02.
22. toob Š alkoholi. Hiljem on mees täiesti alasti, istub maas koos naisterahvaga, mudib pikalt tema rindu, suudleb, sugulise iseloomuga tegevus jätkub diivanil. Kell 02.29 toimetatakse taas kaardimakseterminaliga. Kl 02.36 toimub mehe poolt naise silitamine, katsumine, käe tuharate vahele panemine jmt. tegevused
23. 30.03.2019 kell 03.02 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks meesterahvas O ja W, P. Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt (kd 1, tl 118 („30.03….. 3_01_54….mkv“) nähtub mh see, kuidas kl 03.05 võtab mees end alasti enne juba enne tantsu algust, edasiselt katsub oma peenist. Kl 03.13 paneb W kliendi peenisele padja teeb kaksiratsi mehe peal olles end seksuaalselt hõõruma, P hõõrub samal ajal oma rindu O näos.
24. 30.03.2019 kell 03.25 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks meesterahvas V ja P ja D. Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt (kd 1, tl 118, „30.03….. 3_25_52….mkv“) nähtub mh see, kuidas D tegutseb kaardimakseterminaliga, D ja P lahkuvad ruumist ning sel ajal kl 03.30 paiku riietab V end lahti, jäädes aluspükste väele. Seejärel teeb P V süles ja tema peal istudes seksuaalse iseloomuga liigutusi, kuni 14 / 29 tegevusse tuleb paus ja siseneb D kaardimakseterminaliga. Samal ajal on teiselt kaamerasalvestiselt näha, kuidas D jälgib kaamerapilti, konsulteerib Šga, suhtleb teiste naisterahvastega (kd 1, tl 118, „30.03….. 3_32_02….mkv“; „30.03….. 3_32_01….mkv“)
25. 01.04.2019 kell 02.35 alates privaatruumis toimunu, kus osaliseks meesterahvas K ja W. Jälitustoimingu protokollist ja täpsemalt videosalvestiselt (kd 1, tl 118, „01.04….. 2_35_31….mkv“) nähtub mh see, kuidas koheselt
26. minutil pärast algust on meesterahvas eemaldanud osa riietest, sh püksid ning võtab naisterahvalt seeliku seljast. Kl 02.37 alates teeb naisterahvas K süles istudes suguühendusele sarnanevaid liigutusi. Selle ajal mees silitab naist tuharate pealt. Kl 02.38 katsub mees oma kõvastunud peenist, püüab seda suruda naise suguelundi juurde, kuid naisterahvas eemaldab ja takistab seda. Kogu selle aja mees katsub oma peenist. Seejärel jätkub seksuaalsete liigutsute tegemine mehe peal olles, mille jooksul mees katsub ja vastastikku hõõrutakse üksteist kehadega. See tegevus kestab kuni 02.
28. Need asjaolud viitavad sellele, et privaattantsudel ei olnud esikohal tantsu- või erootiliskunstiline külg ning massaažil polnud lõdvestava toimingu tähendust, vaid neil kordadel oli eesmärk pakkuda võimalust naisterahvast eri piirkondadest suudelda, katsuda rindadest, tuharatest, jalgevahest ning suguühendust imiteerival moel klienti seksuaalselt erutada. Videotes ja jälitustoimingute protokollides on ka tuvastavad konkreetsed naisterahvad, kes taolist teenust osutasid. Tuvastatav on ka see, et kliendid on purjus ja nad soetavad alkoholi, mis klubi hinnakirja kohaselt olid tavapärasest märksa kallimad ning seega toimus teenuste eest tasumine kaudselt ka kallist alkoholi müües. Seda, et tantsijad on jätnud oma tegevuses mulje, et pakutakse seksi, aga seda ei saa ning selle tegevuse käigus tuleb maksa väga kalli alkoholi eest, on kinnitanud ka nt tunnistaja B. M (kd 7 tl 47). Sellist muljet seksi pakkumiseks saab jätta just nimelt videotest nähtuva muu sugulise iseloomuga tegudega, mis kliendis erutust tekitavad ja seda suurendavad.
29. Kokkuvõttes tuleb järeldada, et sedavõrd intensiivne seksuaalse suunitlusega tegevus täidab sugulisega iseloomuga tegude (seksuaaltoimingute) kriteeriumi ja nii pakuti kliendile tasu eest seksuaalse erutuse esilekutsumist ja selle suurendamist. Kohtu hinnangul on asjas uuritud videomaterjal ühemõtteline ning kõigi tunnistajate ja süüdistatavate ütlused selle kohta, et kordagi ei olnud toimunud selles klubis midagi seksuaalset, ei ole kooskõlas objektiivselt videotest nähtuvaga. Lisaks ei ole nende ütlused selles osas kooskõlas ka jälitusprotokollidest nähtuvaga. Nii on A ja D arutanud omavahel seda, et klubis toimus reid ja keegi lobises välja massaaži. Kui selline tegevus oli seaduslik, puudub põhjus omavahelises vestluses väljendada kartusi selle osas, mida keegi töötajatest ametiasutustele rääkis.
30. Võttes kokku seni tuvastatu, tuleb järeldada, et Tallinnas xxx asuvates ruumides tegutses striptiisiklubi, milles tegutsesid tantsijatena mitu naisterahvast, kes privaattantsu ja massaaži nime all osutasid tasulist seksuaalpartnerlust, mis ei hõlmanud suguühendust, vaid muu sugulise iseloomuga tegusid. Sellest tegevusest sai tulu klubi opereeriv ettevõtte ja selle tegevuse käimashoidmiseks oli vajalik erinevates rollides tegutsevate isikute olemasolu, kes täitsid administraatori ja baarmenide ülesandeid.
31. Isegi kui saaks nõustuda, et süüdistatavatel oli selline arusaam, et keelatud on üksnes kitsalt suguühendusega seotu, ei saa mööda vaadata sellest, et mingil põhjusel on A, C, Q ja B, D kõik arutanud mitmete kuude jooksul peetud omavahelistes kõnedes n-ö lubatu ja 15 / 29 keelatu piiri ületamist, massaaži ja eskortteenuse aspekte. Täpsemalt on A andnud heakskiidu C kaebusele selle kohta, et J (s.o W C ütluste kohaselt – kd K1 tl 64) läheb üle piiri, märkides, et seksi ei ole (kd 3 tl 96). C on arutanud 25.11.2018 kõnes Qga seda, et eskort on Eestis keelatud, ja ta on selle klubis ära keelanud, kuid märgib, et „eskort võib olla see läbilöödud pudel. Saad aru?“ ning edasise vestluse käigus lepiti kokku, et sellest telefoni teel ei räägita ja C selgitab, kuidas seda üleüldse tehakse (kd 5 tl 16-17). Nimetatud viitab üheselt sellele, et teatud juhtudel oli eskort võimalik ning C jagas selle tulevaseks vormistamiseks ka nõu. Tähele tuleb panna sedagi, et Q on märkinud, et ta teenis eile poolteist tuhat ja meesterahvas „võttis kolm korda kaheksasaja eest pudeli ja sellele kaheksasajale lisaks võttis ta kahesaja eest privasid“ (kd 5 tl 14, 16). Kõnes arutatakse ka seda, kuidas Q oma raha kätte saaks. See kõne kinnitab, et Q teenis eskorditeenuse eest suure summa, baar/klubi sai sellest osa ja arutada tuleb veel, kuidas sedalaadi tegevust üleüldse edaspidi vormistada. Q on ülekuulamisel märkinud, et ta tuli klubisse koos sõbra ANga ja B ütles, talle, et lahkuda võib 800-900 euro tasumisel ning nad tegidki seda minnes hotelli, aga mitte seksima, vaid sööma ja aega veetma (kd KI tl 72pö, 73pö-74). Kohus sellist selgitust usutavaks ei pea, seda enam, et C on kõnes märkinud, et eskort võib olla kassast läbilöödud pudel. Ka see, kas Q ja klient on tuttavad, või kas nad jõudsid tol või mõnel muul korral seksuaalse iseloomuga tegevuste või suguüheteni (Q märgib kõnes, et „ta võttis mind eskorti, ma kutsusin kiirabi välja“ kd 5 tl 16 ning ülekuulamisel, et tema tuttaval meesterahval hakkas halb, kd KI tl 74), ei oma sellises kontekstis tähtsust. On ilmne, et selliseid summasid ei soostuta maksma pelgalt selle eest, et striptiisitantsijaga tund aega jalutada või söömas käia ning seega saab seda eskorti pidada ühemõtteliselt intiimteenuse osutamisele suunatuks. Seega loodi tingimusi selliseks tegevusteks ka edasiseks (nagu viitab C), baar sai ja pidi saama eskorditasust osa (suur osa viidatud 25.11.2018 kõnest käib eri osapoolte tasustamise üle).
32. Seonduvalt eskortidega on A ja C arutanud 20.01.
33. a telefonikõnes eskortide temaatikat. Nii on A öelnud, et: „Mida tahab tantsija? Viiskümmend…sada privaat, konjak ja kõik. Sada privaat, konjak ja kõik, privaadi anname kõik ära tüdruku taksojuhile, maksame talle konjaki pealt. Pöörase osa tüdrukule, ülejäänu võtab tüdruk omal privaadis jotsina endale rinnahoidja vahele. Mis meie saame? Mitte kuraditki me ei saa! Ja ma palungi vahetuse ajal administraatoreid ja baarmene, et hoidke sellel silma peal, kui tüdrukud hakkavad ainult privaate tegema, ainult eskorte, siis me jääme nulli“ (kd 4 tl 11). See viitab otseselt sellele, et Al oli mõjuvõim otsustada selle üle, kuidas tuleb klubis reguleerida privaattantsude ja eskortide arvu, et klubi saaks endale rohkem (kassast läbi löödud) raha ning seda pidid kohapeal jälgima administraatorid ja baarmenid. Samuti on A ja B 22.01.
34. a arutanud seda, kuidas tüdruk on Ble öelnud, et mees soovib maksta eskordi eest, aga A suunis on olnud, et suuri summasid ei tohi terminalist läbi lüüa (kd tl 44-45). Tuuakse näide šampusest kahe tuhande eest. A annab suunise, et tuleks vormistada sularaha eest, et kliendid pärast ei kaebaks, juhuks kui „tüdruk ei andnud talle“. Veel rõhutab ta, et avalikult ei tohi eskordist rääkida, need juhtuvad harva (kd 4 tl 46). 22.01.
35. a teises kõnes on A selgitanud konkreetset juhtumit, kus norrakast klient soovis 2000 eest eskorti ja B uuris temalt telefoni teel kuidas toimida (kd 4 tl 47). Samuti räägib A Cle, et eskordile sai kõrge hind (tuhat ja poolteist) pandud, et tüdruk ei hakkaks kohe rahakale kliendile eskorti tegema. Korraga liiga suurte summade läbi löömine on ka taunitav (kd 4 tl 50, 52). Seega on A andnud Ble ja Cle otseseid suuniseid eskortide teemal, sh seda et eskortidest ei tohi rääkida, need peavad toimuma sularahas ja harva. Nii ei saa A ütlusi arvestada selles osas, kui ta on väitnud, et temagi töötas klubis administraatorina (kd KI tl 83, 91pö). 16 / 29
36. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, et kohtus ütluste andmisel eitada eskortteenuse võimalikkust üleüldse, kui isikud on seda arutanud telefoni teel. Seejuures nähtub jälitustoimingu protokollidest see, et klubi ja eskordiga seotud teemasid on käsitletud kohati ka konspiratiivselt, n-ö ümber nurga rääkides ja mainides, et see ei ole telefonijutt (nt kd 5 tl 16-17). Seega ei saa kohus nende ebakõlade tõttu osaliselt arvestada A, B, D, C ja Š ütlusi, täpsemalt selles osas, kui nad on väitnud, et klubis midagi seksuaalset ei toimunud, eskorti ei võimaldatud, nendest polnud juttu ja neis polnud võimalik kokku leppida, aga seda, et massaaž oli üksnes lõdvestava eesmärgiga. Eelnevalt leidis tuvastamist eskordi kui intiimteenuse (milleks võib olla mitte suguühendus, vaid ka muu sugulise iseloomuga tegu) osutamine Q poolt ning tundmatu klubis töötanud naisterahva poolt norrakast kliendile ning lisaks ka kõigi tulevikus toimuvate eskortide baaris vormistamise planeerimine (vt eespool). Seoses eskortteenusega tuleb eraldi rõhutada, et kohtupraktikas on leitud, et kupeldamine võib seisneda ka poolte kohtumist võimaldava olukorra loomises (TlnRnKo 1-11-5368, p 5.3) ning seega juba ühes sellises juhtumis tasu võtmine klubile ja ka sellise tulevikku suunatud võimaluse arutamine on sisuliselt prostitutsiooni vahendamine.
37. D, B, AŠ, C, Š, AŠ, Ž tegutsesid klubis mh administraatori ülesannetes. Kuigi seda ei peetud otseselt administraatori tööülesandeks, nähtub kõigi nende ütlustest kogumis see, et tegelikkuses nad siiski faktiliselt jälgisid klubis olles ka kaameraid, mis kuvasid privaatruumides toimuvat. Samas on tõdetud, et kaamerad olid ennekõike turvalisuse tagamiseks ja olukorraks, kus klient käitub agressiivselt, liiga lõdvalt, hakkab end paljastama (kd KI tl 58, 59pö, 61pö, 66-66pö). Osadel juhtudel ongi videotes näha ka baaritöötaja sekkumine end alasti võetud kliendi tegevusele (vt eespool videosalvestiste käsitlust). Videosalvestiste ja jälitusprotokollide pinnalt on eespoolt tuvastamist leidnud tantsijate seksuaalse iseloomuga tegevus aga ka see, et töötajad sellesse kaamerapildi põhjal ei sekkunud, v.a osad juhtumid, kui mees võttis püksid maha, paljastas suguelundi, kuid nt 14.03.
38. a see kedagi töötajatest pikalt ei häirinudki.
39. Samuti on kaitseversioonides rõhutatud reeglite olemasolu, mis pidid tagama selle, et midagi seksuaalset klubis ei toimuks ning see peaks just kui välistama vastutuse kupeldamise eest. Tõenditest nähtub siiski see, et mingit sisulist reeglistikku töötajatele seksuaalse iseloomuga tegevuste keelamiseks ei olnud ning konkreetsetel juhtudel vastavast tegevusest teadasaamisel seda ka aktsepteeriti. Alustuseks nähtub klubi erinevatest reeglitest see, et enamik neist käib klubi tegevuse ning ruumide korrashoiu kohta (kd I tl 133-135, 137-138). Seejuures on ainsana klubi külastajatele suunatud reeglites märgitud, et seksuaalteenuseid ei osutata (kd I tl 136). Tantsijatele mõeldud reeglid on üksikasjalikud töökorralduses, neis nõutakse ka viisakat käitumist ja rikkumiste eest on ette nähtud trahvid (kd I tl 138). Näiteks on trahvitav jõhker ja mühaklik käitumine kliendiga 50-100 euroga (kd I tl 138, p 11). Tantsijal tuli olla ka mh hoolitsetud, tal pidi olema oskus ennast esitleda ja ilus tants (kd I tl 138 p 14).
40. Nende reeglite valguses tekib põhjendatud küsimus sellest, et kui nt A, B, D ja C ütluste kohaselt sellised reeglid olid ja neid ka koosolekutel arutati, siis miks ei ole kirjapandult kuidagi reguleeritud seda, kuidas vältida mistahes sugulise iseloomuga tegusid, mis võivad kaasa tuua nt kahtlusi selle osas, et klubis toimuv ei pruugi olla seaduslik. A, kes ise koosolekutel ei osalenud, on väitnud, et koosolekutel C seksuaalselt lubamatu käitumise teemat arutas (kd KI tl 85pö-86, 90, 92), seega saab tal olla neist teemadest vahendatud teadmine. D on ühelt poolt väitnud, et keelatud käitumise kohta olid igakuised koosolekud (kd KI tl 93), kuid hiljem on täpsustanud, et koosolekutel oli juttu 17 / 29 koristamisest, korrast ja viisakast käitumisest ning uutele tantsijatele selgitas reegleid töölevõtu ajal C, kuid tantsu kohta ei olnud muid reegleid, kui see, et aluspüksid pidid jalga jääma (kd KI tl 94-95). Aluspükste aspekti on kinnitanud ka nt tunnistaja Ž (kd KI tl 58). B on ütlusi andes täpsustanud ka seda, et tegelikkuses olid koosolekud suunatud ebaviisaka käitumise, tantsujärjekorra ja koristamisega seotud teemadele (kd KI tl 96pö). Ž, Š, B, D sekkusid nt siis, kui: klient hakkas endalt riideid ära võtma; end rahuldama; kui tantsija annab märku, et talle liigne katsumine ei meeldi; „midagi oli valesti,“; kui aeg sai otsa (kd KI tl 58, 67, 93, 94pö-95, 96-96pö). Kuigi pea kõik ülekuulatud isikud viitavad vanemadministraatorina tegutsenud C olulisele rollile reeglite tutvustamisel, koosolekute läbiviimisel jmt kõigi töötajate tegevustest, väidab ta ise mitte mäletavat ühtegi juhtumit, kus tal või teistel töötajatel tulnuks mistahes põhjusel privaattoas toimunusse sekkuda (kd KI tl 61pö). Tunnistaja L sõnul teda ei juhendatud ja talle ei tehtud privaatruumis toimuva osas märkusi (kd 7 tl 6). Süüdistatavad A ja kaitsjad on rõhutanud kohtus seda, et striptiisiks palgatud naisterahvad ei pidanud privaatruumis tegema mitte midagi sellist, mida nad endale ei soovinud, nad kujundasid oma tantsud ise ning peamine kriteerium oli see, et seksi ei oleks. Eelneva pinnalt saab järeldada, et süüdistatavate ettekujutuses vastutasid naisterahvad ise selle eest, et suguühendust ei toimuks ning nt tantsude ja massaaži täpsem viis oli nende enda sisustada. Seega tegelikkuses puudusidki klubi tantsijate jaoks konkreetsed reeglid ja keelud seksuaalse iseloomuga tegevuste vältimise osas (keeld oli suguühte osas) ning sellesse ei pidanud sekkuma ka administraatorid ega baarmenid.
41. Kupeldamist puudutavat kohtupraktikat üldistades saab bordellide toimimisele iseloomuliku tunnustena sedastada, et nende klientuuri eest hoolitsevad sageli taksojuhid, kes saavad selle eest tasu ning bordellis pakutavate teenuste otse maksmise asemel tuleb tasuda nt suhteliselt tagasihoidlikku baariruumi arvestades liigkalli alkoholi eest. Siinselgi juhul on jälitusprotokollide pinnalt tuvastatav mitmete taksotunnustega sõidukite juhtide klubis käimine ja sealt raha saamine, kusjuures raha andmisel tehakse märkeid visiitkaardile (kd I, tl 106-107). Samuti käib seal hulganisti teisi isikuid, kes pole saabunud sõidukiga, kuid saavad sealt raha ning kellest osad esitavad visiitkaardi taolise eseme (kd I tl 97, 99, 105-108). Koostöö taksojuhtidega selleks, et saada endale kliente ilmneb nt ka A Bga, Cga ja SRga peetud telefonikõnedest (kd 2 tl 21, 32-36, 87). C ja A on kõnedes olulist rõhku pööranud just taksojuhtide tasustamise vajadusele ja kuidas taksojuhil on „oma tüdruk“ jmt (kd 5 tl 16, kd 4 tl 11, 13). Samuti tuleb tähele panna, et kuigi klubi asus Tallinna kesklinnas, paiknes see n-ö nurga taga, keldripinnal ja selle sisustus oli tagasihoidlik (kd I tl 6-25 läbiotsimisprotokoll koos fototabeli ja salvestisega). Arvestades, milline oli osade artiklite maksumus (kolmes eri maksumuses kommikarbid 35-65 eurot; veinid kuni 220 eurot; šampanjad 50, 450-800 eurot; teadmata koguste ja kirjeldustega kokteilid – „coctail“ ja „Lady drink“ 25 ja 35 eurot; kd I tl 24) ning et klubis olid vaid baar, üldala striptiisiks, privaatruumid ja saun, ei olnud tegemist kohaga, kuhu olnuks põhjust muul eesmärgil kui striptiisitaridega aega veetma minna. Seejuures hinnakirjas striptiisi vmt teenuste hinnad ei kajastu (märgitud on üksnes tegevuse kestus), nt „Lady drink“ ei sisaldagi alkoholi maksumust (kd I tl 138, p 6) ja seega sõltus klubi sissetulek just sellest, kuidas kallihinnalisi jooke müüa, et nende müügi varjus osutataks neid teenuseid, milleks sinna kohale tuldi (striptiis, privaattants, saun, aga ka sugulise iseloomuga teod). Kuigi klubis ei pakutud tasu eest suguühendust, tuleb siiski tõdeda, et siinselgi juhul süvendab klubi töö taoline töökorraldus veendumust selles, et selles asukohas tegutses bordelli tunnustele vastav asutus. 18 / 29
42. Eespool kajastatud tõendite pinnalt saab üheselt väita, et selle asutuse/klubi juhtimisega tegeles A, kes andis suunised klubi toimimiseks, ta oli klubi tegelik omanik ja juht. Seejuures juhendas ta, kuidas eskorte tuleks kassas nii vormistada, et need ei ärataks suurte summade tõttu tähelepanu ja kuidas need ei tohiks liiga sagedased olla. Ta andis ka konkreetse kahtluse kerkimisel heakskiidu tema sõnades n-ö vulgaarsele stiilile, tõdedes, et see toob klubile tulu. Ta andis korraldusi klubi töötajate (sh raha eest muu sugulise iseloomuga tegusid toime pannud striptiisitaride) aga ka kliente toonud taksojuhtide tasustamiseks, kassaarvestuseks. Taolised tegevused vastavad bordellina käsitatava asutuse juhtimise, omamise ja selles prostitutsioonile kaasaaitamise sisule. B oli eespool uuritud tõendite kohaselt see isik, kes ühelt poolt tegutses klubis kohapeal administraatorina, võttis vastu makseid (sh privaatruumides toimunud tegevuse ajal), aegajalt jälgis privaatruumide kaamerapilti. Samas suhtles ta ka erinevates küsimustes klubi juhi Aga, küsides muuhulgas konkreetselt eskortteenuse vormistamise kohta. D roll piirdus valdavalt tööga baaris ja maksete kogumisega (sh privaatruumides toimunud tegevuse ajal), aeg-ajalt jälgis privaatruumide kaamerapilti. Nagu eespool märgitud, täidavadki bordellis administraatori, kassapidaja ja baarmeni ülesannetega selliseid rolle, mis aitavad isikutel end bordellis hästi tunda. Lisaks tavapärasele alkoholi serveerimisele ja selle eest maksete võtmisele oli siinsel juhul ülemäära kalli hinnaga alkoholi müük kummagi poolt hädavajalik selleks, et pakkuda baari klientidele teenust, mis seisnes raha eest muu sugulise iseloomuga tegude toimepanemises. Sellised B ja D tegevused vastavad bordellina käsitatavas asutuses prostitutsioonile kaasaaitamise sisule. Subjektiivne külg
43. Kohtu hinnangul on kõik süüdistatavad neile etteheidetavad teod toime pannud tahtlikult. Üheselt leidis kinnitust, et klubis suguühendust ei toimunud. Tõenditest nähtub, et ennekõike oli A selle keelanud ning B ja D töötajatena olid sellest teadlikud, et suguühendused on keelatud. Mõningatel juhtudel sekkuti nt sellesse, kui klient hakkas pükse jalast ära võtma. Samal ajal nähtus eespool, et A teadis privaatruumides toimuvast vulgaarsest tööstiilist ja ta tõdeski, et see on kasumlik. Klubis müüdi kallite jookide hinna taga mh privaattantse, mis nagu kohus tuvastas, olid osadel juhtudel tasu eest osutatud muu sugulise iseloomuga teod. Kõnes klubi kaasjuhiga Fga oli ta mures, et kontrolli käigus lobises keegi välja klubis toimuva massaaži, Cga vesteldes juhendas, kuidas varjatult eskorte vormistada. Eskortide osas on A andnud konkreetsed suunised, et neid ei oleks palju ja kuidas neid peaks kassas vormistama. Tantsijatele ei ole ta mingit instruktaaži korraldanud ja üksnes klubi klientidele suunatud reeglites oli kirjas, et seksuaalteenuseid ei osutata. Kõik nimetatu viitab, et A sai aru, et tema ettekujutuses n-ö vulgaarsem tööstiil privaattantsu ja massaaži nimede all ning ka eskortide võimaldamine (üksikjuhtudel) on need teenused, millega klubi ja ta isiklikult saavad rohkem tulu teenida. Iseäranis teadlikkus eskortide toimumisest ja nendeks juhiste andmine tähendab, et lõppastmes pani A kupeldamise (bordelli omamise, juhtimise ja selles prostitutsioonile kaasaaitamise vormis) toime pannud kavatsetult.
44. B osas nähtus eespool, et ta suhtles Aga otseselt klubis toimuva teemadel, sh eskortide osas (kd 4 tl 44-46). Lisaks on ta sel teemal suhelnud ka Dga, koos arutati pikemalt eskortide teemat, sh kuidas 700 eest on eskort ning see jaguneb 350 pudeli eest ja eskordi eest (kd 5 tl 24-25). Tuvastamist leidis, et B jälgis administraatorina tantsijate tegevust, sh privaatruumis, kuid sellesse enamasti ei sekkundki. Suhtluses Aga on B nt olnud lahendamisel klubis tekkinud tüli ühe tantsija tasustamisega. B on seal avaldanud, et 19 / 29 valitseb põhimõte, et ta igaüks teeb oma tööd, ei roni võõrasse taskusse, ning privaatides teevad tantsijad, mida nad tahavad ja saavadki ka selle eest raha (kd 6 tl 128). Selline tihe suhtlus ja arusaam viitab otseselt sellele, et B teadis millega tantsijad tegelikult tegelevad (seksuaalselt erutavate, sugulise iseloomuga tegudega) ja et tema tegevus aitab klubis sellelt tulu teenimisele otseselt kaasa ning ta on soovinud selles tegevuses osaleda. Iseäranis tema teadlikkus eskortide toimumisest ja nendeks juhiste andmine tähendab, et lõppastmes pani B kupeldamise (bordellis prostitutsioonile kaasaaitamise vormis) toime kavatsetult.
45. D osas nähtus eespool, et tema valdav roll oli klienditeeninduses, maksete võimaldamises teenuse eest tasumiseks. Ta on ka see, kes kõige rohkem käis privaatruumides makseterminaliga, et enne seda kaamerapildist nähtud seksuaalse iseloomiga tegevused uute maksete jätkamisega pikeneksid. Samuti suhtles ta Bga mh eskortide teemal, koos arutati pikemalt eskortide teemat, sh kuidas 700 eest on eskort ning see jaguneb 350 pudeli eest ja eskordi eest (kd 5 tl 24-25). Tuvastamist leidis, et D jälgis tantsijate tegevust, sh privaatruumis, kuid sellesse sekkus ta peaasjalikult just uute maksete sooviga. Selline vahetu viibimine privaatruumides (kus on nt palja suguelundiga mehed) ja seal toimunud tegevuse pikemaajalisem jälgimine kaamerast viitab otseselt sellele, et D teadis millega tantsijad tegelikult tegelevad (seksuaalselt erutavate, sugulise iseloomuga tegudega) ja et tema tegevus aitab klubis sellelt tulu teenimisele otseselt kaasa ning ta on soovinud selles tegevuses osaleda. Iseäranis tema teadlikkus eskortide toimumisest ja nende eest saadava raha arvestamine ja selleks nõu küsimine tähendab, et lõppastmes pani D kupeldamise (bordellis prostitutsioonile kaasaaitamise vormis) toime kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud
46. Kohtu hinnangul ei saa asjas ühegi süüdistatava puhul rääkida ei koosseisu- ega keelueksimusest.

§ 17

lg 1 ei tähenda seda, et toimepanija peaks koosseisule vastavat asjaolu kindlalt teadma. Kaudse tahtluse korral, mis on tahtluse nõrgim liik, peab isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks (RKKKo 3-1-1-120.06, p 8 koos edasiste viidetega). Siinsel juhul pidid kahtlemata kõik süüdistatavad tasu eest muu seksuaalse iseloomuga tegude toimumist ja sellele kaasaaitamist võimalikuks pidama, tegelikkuses toimuski see nende teadmisel.

1. Keelueksimuse korral puudub isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Selle hindamiseks on Riigikohtu praktikas ette antud selged kriteeriumid (RKKKo 3-1-1-33-16, p 21 koos kõigi edasiste viidetega). Seega tuleb selgitada välja, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Ennekõike tuleb hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Kohtupraktikas on tõdetud sedagi, et üldjuhul ongi keelueksimus välditav, näiteks teo keelatuse ilmselguse korral. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti võib eksimuses olnud isikule ette heita seda, et ta ei pöördunud nt õigusnõustaja poole. Siinkohal saabki tõdeda, et esmalt A ei teinud endale reegleid selgeks (enda sõnul ta külastas teisi striptiisiklubisid, sealt õppis). Nagu nähtus telefonikõnedest, siis pärast aga tõdes, et vulgaarne käitumine toob raha sisse, massaažist rääkimist ja eskorte peab varjama ja üldiselt vältima. B on 20 / 29 telefoni teel arutanud eskorte, nende varjamist. B ja D on viibinud vahetult privaattubades, katkestanud sealset tegevust, võtnud klubis müüdava kalli alkoholi nime all raha n-ö massaažiks ja privaattantsudeks. Seda kõike raamib see, et süüdistatavad teavad, et nt videomaterjalist nähtuv, sedavõrd intensiivne suguakti jäljendav käitumine kutsub esile erutuse ja suurendab seda, see pidi olema neile arusaadav. A puhul on F küsinud temalt selle järele, et kas nt tantsija palja kehaga kliendi palja keha vastu hõõrumine on lubatav (kd 7 tl 42). Igal mõistlikul kõrvaltseisjal peaks tekkima küsitavusi raha teenimisest sedavõrd klienti erutava teenuse pealt, mis paneb kliente katsuma tantsijaid erogeensetest piirkondadest, endalt ja tantsijatelt pükse jalast võtma, aga ka enda peenist katsuma. Nendel asjaoludel pole põhjust rääkida sellest, et süüdistatavad ei saanud aru oma tegude keelatusest.
2. Kokkuvõttes pole kohus tuvastanud asjas ühtegi süüd ega õigusvastasust välistavat asjaolu. Mõistlik menetlusaeg
3. A ja B kaitsja V. Sadekov asus seisukohale, et käesolevas asjas on möödunud mõistlik menetlusaeg ning palus sellest tulenevalt lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 2 lg 1 alusel. Selle taotlusega ühines kohtuvaidlustes ka D kaitsja U. Simon. Tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja tehioludest lähtudes. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Nimetatud kriteeriume hinnates kaalub kohus, kas käesolevas asjas on mõistlik menetlusaeg ületatud. Kohus märgib, et menetlusaja kulgu tuleb arvestada esimesest kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab (RKKK 3-1-1-14-14, p-d 586-588). Seega tuleb menetlusaja algust lugeda alates esimesest menetlustoimingust, mis süüdistatavat mõjutas, mitte arvates süüksarvatavast teost. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestatakse, kulgema niipea, kui isikule on esitatud „süüdistus“. Seejuures on EIK kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo (vt nt Malkov v. Eesti, otsus
4. veebruarist 2010, p 56.).
5. Kohus tuvastas, et käesolevas asjas on esimeseks menetlustoiminguks, mis A oluliselt mõjutas, tema kahtlustatavana kinnipidamine 14.07.
6. a (ta vabanes vahi alt 14.11.
7. a); B oli kahtlustatavana kinni peetud 26.07.2020-27.07.2020.a (kd 7 tl 8081pö) ja seega tuleb menetlusaja alguseks lugeda nimetatud kinnipidamise kuupäevasid. D kuulati üle 27.04.
8. a (kd 7 tl 86) ja seega tuleb tema puhul arvestada menetlusaja algust sellest kuupäevast.
9. Süüdistusakt saabus kohtusse 16.02.
10. a. Järelikult on kriminaalasja kohtueelne menetlus kestnud A ja B suhtes ca 3 aastat 7 kuud, ning D suhtes ca 2 aastat 10 kuud. Kohus andis süüdistatavad kohtu alla 18.04.
11. a, seega on kohtumenetlus kestnud ca 1 21 / 29 aasta 3 kuud ja kokku on seega kriminaalasja menetlus süüdistatavaid mõjutavalt väldanud A ja B suhtes ca 4 aastat 10 kuud ja D puhul ca 4 aastat 1 kuu.
12. Kõiki süüdistatavaid süüdistatakse

§ 1332 lg 1 järgi kupeldamises, milliste puhul on tegemist teise astme kuriteoga.

Kohus on seisukohal, et tegemist on keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Samas saab süüdistusakti pinnalt tõdeda, et kohtueelses menetluses kogutud tõendid asuvad kokku kolmeteistkümnes köites, asjas on olnud hulk tunnistajaid (kohtusse oli neist kutsutud 17, kd KI tl 22pö). Kohtueelse menetluse vaates oli asjas väga suur hulk potentsiaalseid tunnistajaid, kes olid baariga seotud kas nt töösuhte või selle külastamise kaudu (kokku ca 60 isikut, kd 1 tl 130-131) ning ilmselgelt nõuab nende selekteerimine menetlejalt aega. Arvestatav on ka dokumentaalsete tõendite maht. Tegelikkuses kajastub lisaks paberkandjatel olevatele tõenditele suur osa tõenditest nende lisadeks olevatel andmekandjatel (sh väga arvukad videod klubiruumidest nt 16.06.2020. a jälitusprotokolli lisaks on 194 videosalvestist; varalise seisundi hindamiseks pangakontode, registrite väljavõtted, arved jmt sadadel lehtedel). Siinkohal tuleb kohtulgi tõdeda, et osa tõendusmaterjali andmete kontrollimine algallikatest on ka tõendite uurimise ja hindamise ajal olnud küllalt aeganõudev. Lisaks on oluline arvestada seda, et käesoleva asja menetlemisel on selgunud, et esialgu kahtlustati A koos Fi, LG, Ši, B ja kahe äriühinguga

§ 209lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kelmuse toimepanemises (kd 7 tl 36-37).

Kohtueelse menetluse üldise toimimisloogika (kogutakse tõendid, esitatakse kahtlustus, kogutakse täiendavad tõendid, kahtlustust täiendatakse, vajadusel vähendatakse) ja kahtlustuse teksti pinnalt saab järeldada, et see kahtlustus on oluliselt mõjutanud kitsalt siinse asja kohtueelse menetluse kulgu, kuna tõendid nendes praeguses süüdistuses peavad paljuski kattuma. Nagu kohtumenetluses selgus, ei ole kelmuse osas süüdistust kellelegi esitatud ja sh on F

§ 1332 lg 1 järgi süüdi tunnistatud (Harju Maakohtu 19.12.2023.

a otsusega asjas nr 1-23-7004 kokkuleppemenetluses). Arvestada tuleb, et prokuröri selgituse kohaselt toimus enne seda pikemalt praeguse asja süüdistatavate ja kaitsjate vahel arutelu sellest, kas ja kuidas menetlusega edasi minna (s.o kas kokkuleppemenetluses, lõpetada menetlus oportuniteediga jmt) ning kaitsjad palusid klientidele mõtlemisaega. Kohtuvaidlustes kaitsjad ega süüdistatavad sellist asjade kulgu vaidlustanud ei ole. Selles osas on A ja B kaitsja repliigina märkinud, et juba üldplaanis on menetlus kaua kestnud ning D kaitsja toetanud kolleegi. Arvestades, et varasem kaaskahtlustatav F kasutas võimalust asi lahendada lihtmenetluses, saab ka prokuröri selgitust eri menetlusliikide ja menetluse lõpetamise pakkumiste osas pidada reaalseks. Arvestades kõiki eespool nimetatud asjaolusid ja praeguse süüdistuse sisu ehk kolme isiku süüdistamist kupeldamises üldmenetluse korras ning kõrvutades seda teiste samalaadsete asjade kohtupraktikaga, ei saa kohtu arvates kohtueelset menetlust kogumis pidada liialt pikaks.

1. Kohtumenetluse kestusesse puutuvalt saab veel märkida, et 10.04.
2. a toimunud eelistungi protokollist nähtub, et kohtuistungi aegade planeerimisel on kohus pakkunud istungitega alustada 15.05.
3. a. Arvestades mh A ja B kaitsja, aga ka prokuröri ja D hõivatust, määras kohus kohtuistungid alates juunist
4. a (1 päev) ja ülejäänud päevad
5. a septembrisse ja oktoobrisse. Seejuures määras kohtuistungite aegu varuga, mis võimaldas asjas tõendite uurimise läbi viia oktoobri lõpuks, hoolimata sellest, et osad istungid tuli edasi lükata nt kohtuniku haigestumisega seoses. Kohus määras täiendava istungiaja kohtuvaidluste pidamiseks 28.11.
6. a, kuid sel päeval tuli istung edasi lükata põhjusel, et üks süüdistatavatest oli haigestunud. Seejärel selgus, et kaitsjate hõivatus on üsna suur ja leiti pärast pikka arutelu sobivad ajad 19.12.
7. a ja varupäev 20.01.
8. a peale. Siinkohal tuleb tõdeda, et kaitsjad olid vastutulelikud nende aegade leidmisel, sest need sai määratud päevadele, kus neil oli märgitud hõivatus teiste kohtuasjadega, mis 22 / 29 tõenäoliselt siiski poleks nende osalemist vajanud. Siiski tekkis kaitsjatel hõivatus, kohus määras uueks istungiajaks 06.02.
9. a ning ühel kaitsjal tuli minna ka ootamatult operatsioonile, mis tingis selle, et kohtuvaidlusi sai pidada 28.02.
10. a. Eelneva pinnalt nähtub, et kohtumenetluses oli planeeritud küll rohkem istungipäevi ja kohus saanuks istungitega alustada varem, kohtulik uurimine toimus tõendite uurimisel plaanipäraselt, kuid lõppastmes erinevad haigestumised (süüdistatav, kaitsja) ja ennekõike kaitsjate (aga mõneti ka prokuröri) hõivatus ei võimaldanud kohtuvaidlusi pidada. Soodsamatel asjaoludel oleks kohus lahendini jõudnud ehk mõni kuu varem. Kohtulahend kuulutati 08.05.
11. a, seega jõuti asjas lahendini ca 1 aasta 3 kuu jooksul pärast asja kohtusse saatmist ja ca 9 kuud pärast kohtuliku uurimise algust. Arvestades eespool loetletud asjaolusid (sh tõendite mahtu) ja seda, et tegu on kolme süüdistatavaga üldmenetluses arutatava kohtuasjaga kupeldamise süüdistuses, ei saa kohtumenetluse kestust pidada liialt pikaks.
12. Kohus juhib ka sellele, et tähelepanu, et kaitsjad on taotlenud vaid kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 l g 1 alusel, kuid ei ole muid alternatiive võimaliku rikkumise heastamiseks välja pakkunud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel on viimane abinõu ja enne selle kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või 4 alusel, karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 6 1 alusel (nt RKKK, 3-1-1109-15, p-d 133 ja 169, 1-17-3371/311, p-d 58-59). Eeltoodut arvestades, isegi kui kohus tuvastaks asjas mõistliku menetlusaja nõude rikkumise, ei pruugi kaitsjate taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 2 lg 1 alusel olla põhjendatud. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kriminaalasja menetluse kestust ei saa pidada asja sisu arvestades ebamõistlikult pikaks. Seega jätab kohus taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel rahuldamata. Ühtlasi tähendab see seda, et kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks pole võimalik rahuldada. KARISTUS
13. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-6314, p 15.2). 54.

§ 1332

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2,5-aastane vangistus. 23 / 29 A

1. Kohus uuris süüdistatavaid iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole A varasemalt karistatud. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud bordellina käsitletava baari omamist ja juhtimist ning rohkem kui kahe isiku prostitutsiooniga tegelemisele kaasaaitamist. Süüdistatav kohtuistungil enda süüd kuriteo toimepanemises ei tunnistanud.
2. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 1332lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises keskmisest mõnevõrra väiksemaks.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus A rolli ja tegevuse ulatust striptiisiklubi töö korraldamisel. Arvestada tuleb, et Al oli klubi töö korraldamisel juhtiv roll, ta osales klubi igapäevase töö korraldamises, juhendas personali ning pidas ka lõppastmes arvestust raha jagamise üle. Samas tuleb arvestada ka seda, et ta jagas klubi juhtimisega seotud ülesandeid Fga. Samuti tuleb süü hindamisel arvesse võtta seda, et asutuses ei pakutud ega vahendatud otseselt suguühet ega nn „õnneliku lõpuga“ massaaži või muid, selgelt täieliku seksuaalse rahuldatuseni (orgasmini) viimisele suunatud intiimteenuseid. Samuti ei ole leidnud tõendamist see, et A soovinuks klubis sees sedalaadi tegevuse kaudu tulu teenida. Tegemist oli muu sugulise iseloomuga tegudega. Nn eskorte ta võimaldas ja klubi sai sellest tulu, kuid soovis, et neid poleks palju. A süü suurust vähendab mõnevõrra asjaolu, et klubis toimus ka seaduslik striptiis ja ta ei vahendanud prostitutsiooni otseselt, s.t ta ei suunanud ega korraldanud konkreetsete isikute seksuaalteenuste pakkumist konkreetsetele klientidele. Tema tegevus seisnes selliste tingimuste loomises, mis võimaldasid bordellina käsitletava baari/klubi tegutsemist ning selle juhtimise kaudu kaasaaitamises sellele, et rohkem kui kaks isikut said prostitutsiooniga tegeleda. Kuivõrd A enda süüd kuriteo toimepanemises ei tunnistanud, siis ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei tuvastanud A käitumises muid karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid. 57. A poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtu hinnangul ei käesoleval juhul otstarbeks kohaldada rahalist karistust. Seda eelkõike seetõttu, et kohtul puudub veendumus selles, et A oleks võimeline rahalist karistust täitma. Ta on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et tema igakuine sissetulek on 800 eurot ning igakuised rahalised kohustused 200 eurot (kd KI tl 92). Seega on tema sissetulekud üsna tagasihoidlikud. Tal tuleb tasuda ka süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja kanda valitud kaitsja tasud. Rahalise karistuse mõistmisel ulatuks selle suurus tuhandetesse eurodesse, mille tasumine käiks süüdistatavale suure tõenäosusega üle jõu. Seega on praegusel juhul sobivam karistusliik vangistus. 58. Kohus leiab eelneva põhjal, et Ale tuleb

§ 1332lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 2 aastat.

Kohtu hinnangul tuleb sellest karistusest osa täitmisele pöörata reaalselt. Seejuures kohus arvestab, et A juhtis bordellina käsitatavat asutust, kus ta teenis ebaseaduslikult paljude naiste kehalise puutumatuse arvelt ning jälitustoimingutest nähtub ilmekalt tema siiras mure üksnes rahavoo ja vahelejäämise vältimise osas. Karistusest kuulub

§ 73

lg 2 järgi koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust, mille algust arvestada alates A viimasest kinnipidamisest, s.o alates 14.07.

1. a. Kuivõrd A vabanes vahi alt 14.11.
2. a, tuleb lugeda koheselt kandmisele kuuluv vangistuse osa täielikult ärakantuks. Ülejäänud osas tuleb jätta karistus täitmisele 24 / 29 pööramata. Seejuures saab arvesse võtta, et A puhul on tegemist varem karistamata isikuga. Kohtuistungil avaldatust nähtub, et isik võib siiski nüüdseks mõnevõrra mõista oma tegude õigusvastasust. Nimelt on ta kohtuistungil selgitanud, et praegusel ajal ta konsulteerib klubisid, et need ei kordaks samu vigu, mis on tehtud (kd KI tl 92). Oluline on arvestada ka asjaolu, et kuriteost on möödunud pikem aeg ning puudub teave, et A oleks vahepealsel ajal (s.o ca 5 aasta jooksul) toime pannud uusi süütegusid. Seega saab teha järelduse, et A on teinud oma käitumises korrektuure ning seega karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke saab kohaldada tema suhtes vangistuse osalise täitmisele pööramata jätmisega

§ 73lg 1, 2 ja 3 sätteid kohaldades, määrates katseaja pikkuseks 2 aastat.

Seoses osalise vangistusega pole alust süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses süüdistatava vahi alla viibimisega. B

1. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Bt varasemalt karistatud. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud prostitutsioonina käsitlevale tegevusele kaasaaitamist. Süüdistatav kohtuistungil enda süüd kuriteo toimepanemises ei tunnistanud.
2. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 1332lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises keskmisest väiksemaks.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta B konkreetset rolli ja panust striptiisiklubi töö korraldamises. Kuigi on tuvastatud, et B aitas tahtlikult kaasa seksuaalteenuse osutamisele klubis, tuleb tema süü suurust hinnates silmas pidada, et tema roll oli võrreldes klubi juhtidega (A, F) oluliselt piiratum. Eelkõige oli klubi juhtimises keskne isik A, kellega suhtles tihedalt C – viimane tegutses n-ö A parema käena. Tuvastamist on leidnud, et B oli see, kes suhtles Aga jooksvates küsimustes ja täitis tema juhiseid. Süü suurust vähendab asjaolu, et kuigi B oli teadlik klubis toimuvast ja ta aitas oma tegevusega kaasa keelatud teenuste osutamisele, ei osalenud ta selle vahetus korraldamises, ei värvanud selleks naisterahvaid. Tema tegevus oli pigem osa olemasolevast süsteemist, mille raames ta täitis etteantud ülesandeid, tegutsedes klubis baaridaam-administraatorina. Kuivõrd B enda süüd kuriteo toimepanemises ei tunnistanud, siis ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei tuvastanud B käitumises muid karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid.

1. B poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtu hinnangul ei käesoleval juhul otstarbeks kohaldada rahalist karistust. Seda eelkõike seetõttu, et kohtul puudub veendumus selles, et B oleks võimeline rahalist karistust täitma. Ta on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et tema igakuine sissetulek on 700-800 eurot. Ta elab vanematega koos, igakuiselt võib raha järgi jääda umbes 400 eurot (kd KI tl 97). Seega on tema sissetulekud üsna tagasihoidlikud. Lisaks tuleb tal tasuda ka menetluskulusid. Rahalise karistuse mõistmisel ulatuks selle suurus tuhandetesse eurodesse, mille tasumine käiks süüdistatavale suure tõenäosusega üle jõu. Seega on praegusel juhul sobivaimaks karistusliigiks vangistus.
2. Kohus leiab eelneva põhjal, et Ble tuleb

§ 1332

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja 25 / 29 hulka B eelvangistuses viibitud aeg 26.07.–27.07.

1. a, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 8 kuud 28 päeva vangistust.
2. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistus tuleb jätta täielikult täitmisele pööramata. Seejuures tuleb arvesse võtta, et B puhul on tegemist varem karistamata isikuga. Oluline on arvestada ka asjaolu, et kuriteost on möödunud märkimisväärne aeg ning puudub teave, et B oleks vahepealsel ajal (s.o ca 5 aasta jooksul) toime pannud uusi süütegusid. Seega saab teha järelduse, et B on teinud oma käitumises vajalikud korrektuurid ning seega arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke saab kohaldada tema suhtes tingimuslikku vangistust

§ 73lg 1, 3 sätteid kohaldades, määrates katseaja pikkuseks 1 aasta.

D

1. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Dt varasemalt karistatud. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud prostitutsioonina käsitlevale tegevusele kaasaaitamist. Süüdistatav kohtuistungil enda süüd kuriteo toimepanemises ei tunnistanud.
2. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 1332lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises keskmisest väiksemaks.

D süü hindamisel tuleb arvesse võtta tema konkreetset rolli striptiisiklubis töö korraldamisel ning tema tegevuse iseloomu ja ulatust. Kuigi leidis tuvastamist, et D on teadlikult ja tahtlikult aidanud kaasa seksuaalteenuse osutamisele klubi ruumides, oli siiski tema roll klubi tegevusele kaasaaitamisele väiksem kui kaassüüdistatavate puhul. Tema ülesanded baaridaamadministraatorina töötades olid eelkõige seotud klubi igapäevase töökorralduse tagamisega ja peaasjalikult klientidelt maksete vastuvõtmises. Tõsi on, et D tegevus aitas kaasa

§ 133

² lg 1 mõttes prostitutsioonile, kuid samas tuleb rõhutada, et D ei olnud sellise tegevuse algataja, juht ega korraldaja. Tema tegevus oli toetav ja alluv juba olemasolevale struktuurile. D tegevus jäi rohkem praktiliste küsimuste tasemele, kuid siiski osales ta teadlikult tegevuses, mis võimaldas seksuaalteenuste pakkumist. Kuivõrd D enda süüd kuriteo toimepanemises ei tunnistanud, siis ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei tuvastanud B käitumises muid karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid.

1. D poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtu hinnangul ei käesoleval juhul otstarbeks kohaldada rahalist karistust. Seda eelkõike seetõttu, et kohtul puudub veendumus selles, et D oleks võimeline rahalist karistust täitma. Ta on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et tema igakuine sissetulek on 700 eurot, lisaks lapsetoetus ja alimendid. Rahaliselt abistavad teda ka vanemad (kd KI tl 95-95pö). Seega on tema sissetulekud üsna tagasihoidlikud. Lisaks tuleb tal tasuma hakata suures ulatuses menetluskulusid. Rahalise karistuse mõistmisel ulatuks selle suurus tuhandetesse eurodesse, mille tasumine käiks süüdistatavale suure tõenäosusega üle jõu.
2. Kohus leiab eelneva põhjal, et Dle tuleb

§ 1332 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 6 kuud.

26 / 29 68. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistus tuleb jätta täielikult täitmisele pööramata. Seejuures tuleb arvesse võtta, et D puhul on tegemist varem karistamata isikuga. Oluline on arvestada ka asjaolu, et kuriteost on möödunud märkimisväärne aeg ning puudub teave, et D oleks vahepealsel ajal (s.o ca 5 aasta jooksul) toime pannud uusi süütegusid. Seega saab teha järelduse, et D on teinud oma käitumises vajalikud korrektuurid ning seega arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke saab kohaldada tema suhtes tingimuslikku vangistust

§ 73lg 1, 3 sätteid kohaldades, määrates katseaja pikkuseks 8 kuud.

ASITÕENDID JA MENETLUSKULUD 69. Prokurör taotles kohtult

§ 83² lg 1 alusel A elukohast 14.07.2020.

a teostamise läbiotsimise käigus äravõetud Rado nr 15376406 (pakend nr 0132016), VIK AV OÜ arvesaateleht nr AST-2002136 05.03.20 summas 783.84 eurot, Miele robottolmuimeja (pakend nr 0132017), Rado karp, mille sees on 2 käekella Rado , karbi sees on arve-saateleht nr 22474 „18.01.2019“ ja kasutusjuhend (pakend nr 0132018) ning sularaha summas 1350 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole) kui kuriteoga saadud vara konfiskeerimist. Samuti taotles prokuratuur B kinnipidamisel äravõetud sularaha 275 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole) konfiskeerimist

§ 831lg 1 alusel.

70.

§ 83

² lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). 71.

§ 83

² alusel vara konfiskeerimise esmane kriteerium see, et kohus oleks isiku mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus A ja B süüdi mõistnud

1332 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 1332

lg 4, näeb ette, et

§-s 1332 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 83² sätestatule. Kohtul puudub alus kahelda, et A elukohast äravõetud käekellad koos arvetega, robottolmuimeja ja sularaha ei kuuluks Ale. Ka süüdistatav ja kaitsja ei ole väitnud, et need esemed ja rahalised vahendid ei kuuluks Ale. Ka puudub alus kahelda, et B kinnipidamisel temalt äravõetud sularaha ei kuuluks Ble. 72.

§ 83

² lg 1 sätestab alused, millisel juhul saab eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusel või selle arvel: kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või mõni muu põhjus, mis annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. 73. Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 83² lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena.

Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle 27 / 29 päritolu seaduslikkuse. Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil (vt RKKKm 3-1-1-10-16). Eespool leidis tuvastamist seegi, et bordellina käsitatavat klubi juhtis A ja seal töötas B, klubis arveldati suures ulatuses ka sularahas. See nähtub jälitustoimingute protokollidest, milles mõlemad on klubiruumides vahetult sularaha lugenud. Kõnedes on just A andnud suunise, et „privaadid ja eskordid“ ehk intiimteenuse osutamine tuleks vormistada sularaha eest (kd 4 tl 46). Pidevalt on juttu rahajagamisest. Kuivõrd nimetatud klubis toimis legaalse tegevuse kõrval ka kupeldamine, selles arveldati mh sularahas ning just Al oli õigus otsustada tegeliku rahakasutuse ja -jaotuse üle, pole kohtul tekkinud ka mingit kahtluses selles, et sularaha jm vara on saadud kuritegelikul teel.

1. Nähtuvalt isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist on Al olnud
2. aastal teadmata päritolu sissetulekuid 50 6150 ja 2019.a 69 465 eurot, sularahana vastavalt 20 050 ja 4170 eurot (kd 1 tl 78-79). Bl on
3. aastal teadmata päritolu sissetulekuid 9170 ja 2019.a 44 150 eurot, sularahana vastavalt 1370 ja 33 250 eurot (fail andmekandjal kd 1 tl 81). Samal ajal olid kummagi ametlikud sissetulekud tagasihoidlikud. Kumbki neist ei ole selle vara (sh sularaha) päritolu selgitanud, selle perioodi sissetulekute kohta ei ole nad kohtus midagi avaldanud. Seega tuleb käekell „Rado“, VIK AV OÜ arve-saateleht summas 783,84 eurot, Miele robottolmuimeja, karp ja 2 käekella „Rado“, arve-saateleht nr 22474 ja kasutusjuhend, elukoha ja striptiisiklubi läbiotsimistel ära võetud sularaha kogusummas 1610 eurot

§ 832

lg 1 alusel Alt konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise teel saadud vara ja B kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 275 eurot

§ 832lg 1 alusel Blt konfiskeerida kui kuriteoga saadud raha.

1. xxx, Tallinn ruumidest äravõetud paberid, märkmik, pitsat, kilekott dokumentidega, kilekotid, ümbrikud, tšekid, võtmed, lukusüdamik, kiletaskud, teenuse osutamise lepingud, arved, oranži värvi kiirköitja, mobiiltelefon Samsung Galaxy, arvuti HQ Compaq, Hikvision seade; A elukohast äravõetud LHV pangakaart, klubi ja baari aruanded, märkmik, mälupulk ning sõiduautost Cadillac r/n XXX äravõetud Olerex sooduskaart, Neste kaart ja PIN-koodi leht, Simpel stardika voldik, võtmekimp, mälupulk tuleb tagastada nende omanikule Ale. Ümbrik, milles on MT nimele väljastatud ID-kaart, PIN- ja PUK-koodide ümbrik tuleb tagastada nende omanikule MTle. C elukohast äravõetud arved, lepingud ja tema kasutuses olnud sõiduautost äravõetud oranži värvi kilekaaned dokumentidega tuleb tagastada nende omanikule Cle.
2. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

1. a summas 1329 eurot, mis tuleb süüdistatavatelt välja mõista.
2. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud, mis on B puhul kohtueelses menetluses 64,80 eurot. D puhul on määratud kaitsjale makstud tasu suurus kohtueelses menetluses olnud 1634,40 eurot ja kohtumenetluses 4889,7 eurot, s.o kokku 6524,16 eurot. Arvestades Dl tekkinud kaitsekulude suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta osa nendest riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta D kaitsja Urmas Simoni kuludest riigi kanda 2524,16 eurot. Seega kuuluvad Dlt väljamõistmisele sundraha 1329 eurot ning kaitsjatasu 4000 euro ulatuses, s.o menetluskulud kogusummas 5329 eurot. Blt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1329 eurot ning kaitsjatasu summas 64,80 eurot, s.o menetluskulud kogusummas 1393,80 eurot. Alt kuulub väljamõistmisele 28 / 29 sundraha summas 1329 eurot. Tulenevalt menetluskulude suurusest ja süüdistatavate sissetulekute väiksusest peab kohus võimalikuks kõikide süüdistatavate puhul väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 15.04.
3. a otsusega nr 1-24-
4. 29 / 29