KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamise viis Harju Maakohus 09.03.2026, Tallinn 4-26-279 (2303,25,000703) Katrin Mikenberg Kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 12.01.2026 otsusele väärteoasjas nr 2303,25,000703 millega Maksym Mykhayletsi karistati liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot Maksym Mykhaylets – ik 38205240457; Kanada kodanik; elab xxxx; töötab xxxx; e-post xxxx; varem süütegude eest karistamata Kaili Siilak – Pearu Õigusbüroo; asukoht Põhja pst 21c, Tallinn; e-post kaili.siilak@pearu.ee Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133‒135, § 38 lg-st 1 ja KrMS § 180 lg-st 1 maakohus otsustas:
- Jätta Maksym Mykhayletsi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 12.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2303,25,000703 muutmata.
- Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE 777700771003813400). Viitenumber on
- Juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
- Jätta Maksym Mykhayletsi menetluskulud tema enda kanda.
- Otsuse koopia anda kaebuse esitanud isikule, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon 1 esitatakse Riigikohtule teatavakstegemisest. kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12.01.2026 otsusega karistati Maksym Mykhayletsit LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 21.12.2025 Tallinnas mootorsõidukit, ehkki tal ei olnud juhtimisõigust. Sellega rikkus Maksym Mykhaylets LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Menetlusalune isik elab alaliselt Eestis, kuid ta esitas Kanada B-kategooria juhiloa, mille pidi LS § 99 lg 11 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu.
- Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebaja väitel ei ole juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumine võrdsustatav juhtimisõiguse puudumisega. Juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud. Seega oli kaebajal juhtimisõigus LS § 90 lg 1 p 1 mõttes, see oli üksnes peatunud. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 4-17-4621 ning väidab, et olukorras, kus juhtimisõigus on LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist. Seega ei saa kaebajat käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Pärast istungi aja määramist teatas kaebaja kohtule, et viibib hetkel Eestist eemal ning on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
- Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta asus seisukohale, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isik esitas 21.12.2025 kontrollijale Kanada juhiloa, mis kehtib LS § 99 lg 11 kohaselt 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Alalist elukohta tõendavad LS § 100 lg 2 kohaselt rahvastikuregistri andmed. Riigikohus on lahendis nr 420-758 selgitanud, et Genfi konventsiooni osalisriigis omandatud juhtimisõigust saab tõendada välisriigi juhiloaga maksimaalselt 12 kuud Eestisse elama asumisest. Ehkki väidetavalt kaebaja ei teadnud juhiloa vahetamise kohustusest, oli eksimus teo kaebajale välditav, sest kaebaja pidanuks Eestisse elama asumisel end liiklusseadusega kurssi viima. Tegu on toime pandud vähemalt hooletusest. Mis puudutab mõistetud karistust, siis see on määratud sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Seega ei ole õiguserikkumise iseloomu arvestades tegemist ebaproportsionaalse karistusega. KOHTU SEISUKOHT
- Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. Politseitöötaja J K tunnistajana antud ütluste ja Maksym Mykhayletsit puudutava rahvastikuregistri väljavõttega on tõendatud see, et kaebaja asus Eestisse alaliselt elama 06.08.2024, ent juhtis mootorsõidukit Kanada juhiloa 21.12.2025, s.o enam kui aasta pärast seda, kui oleks pidanud LS § 99 lg 11 kohaselt selle juhiloa Eesti juhiloa vastu välja vahetama. Sisuliselt on rikkumist tunnistanud ka Maksym Mykhaylets, kes PPA-le esitatud vastulauses tunnistas, et talle välismaal välja antud juhiloa kasutamise periood võis olla lõppenud ning põhjendas eksimust sellega, et ei olnud Kanada juhiloa kindla tähtaja jooksul väljavahetamise nõudest teadlik.
- Vaidlus on selles, kas menetlusalusel isikul oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus. Kaebaja kaitsja arvates oli Maksym Mykhayletsi juhtimisõigus olemas, see oli vaid peatatud seisundis. Kohtuväline menetleja seevastu on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul tuleb Maksym Mykhayletsi tegu kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi, s.o isik juhtis B-kategooria mootorsõidukit ajal, mil tal puudus juhtimisõigus. 2
- Nimelt sätestab LS § 96 lg 2, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete või LS § 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. LS § 96 lg 1 kohaselt peab olema mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. See kehtib ka välisriigis väljastatud juhiloa korral.
- LS § 99 lg 11 sätestab, et Genfi
- aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Selle aja jooksul tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu ja välisriigi juhiluba loovutada Transpordiametile. Käesoleval juhul kaebaja asus Eestisse alaliselt elama 06.08.2024, ent esitas veel 21.12.2025 politseiametnikule Kanada juhiloa. Seega, kuivõrd Eestisse elama asumisest oli möödunud rohkem kui 12 kuud, siis juhtimisõigust enam välisriigi juhiloaga tõendada ei saa.
- Kaitsja viide Riigikohtu lahendile nr 4-17-4621 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimelt oli selle lahendi puhul tegemist olukorraga, kus isikul oli juhtimisõigus peatunud juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu. Tulenevalt LS § 88 lg-test 1 ja 2 ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, vaid juhtimisõiguse võib tuvastada ka liiklusregistri andmetele tuginedes. Käesoleval juhul oli kaebajale väljastatud juhiluba välisriigis ning need andmed liiklusregistris ei kajastu. Kanada juhiluba seevastu ei olnud Eestis enam kehtiv, kuivõrd möödunud oli 12 kuud, mil juhiluba tulnuks vahetada Eesti juhiloa vastu. Toodust tulenevalt on kohane kohtuvälise menetleja osutatud Riigikohtu lahend nr 4-20758, mille p-s 16 on kohus otsesõnu märkinud, et Eestisse elama asunud isiku välisriigi juhiluba kehtib 12 kuud ning pärast seda ei ole välisriigi juhiloaga juhtimisõigust võimalik tõendada isegi siis, kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud.
- Eeltoodu alusel on ekslik kaebaja tõlgendus, mille kohaselt pärast Eestisse elama asumisest 12 kuu möödumist Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa omanikul on juhtimisõigus olemas, ent peatunud. Menetlusalune isik juhtis vastava kategooria mootorsõidukit juhtimisõiguseta, st rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.
- Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest. Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maksym Mykhayletsile heidetakse ette LS § 201 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemist, mille eest võib määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Maksym Mykhayletsit karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra.
- Kohus leiab, et Maksym Mykhayletsile mõistetud karistus on kooskõlas süü suurusega. Isik pani teo toime vähemalt hooletusest, sest ehkki ta ei teadnud juhiloa väljavahetamise kohustusest, oleks ta Eestisse elama asunud seaduskuuleka isikuna pidanud liiklusseaduse nõuetega tutvuma. Tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra karistust mõistes on kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et isik on varem süütegude eest karistamata, samuti vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Menetlejale oli otsuse tegemise ajaks ka teada, et pärast juhtunut omandas kaebaja Eesti juhiloa.
- Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Maksym Mykhayletsile karistusena määratud rahatrahv on õigustatud. Selles on arvestatud tema keskmisest väiksemat süüd, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Taoline karistus ei ole kahtlemata isikule mugav kanda, kuid aitab süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi ühelgi 3 juhul suhtuda liiklusseaduse nõuetesse ükskõikselt. Samas aitab selline karistus suurendada teiste liiklejate turvatunnet, sest tagab, et mootorsõidukit juhivad vaid isikud, kes tunnevad Eesti liiklusreegleid.
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning Maksym Mykhayletsi kaebuse rahuldamata. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4