← Eesti

2-25-120139/7

Obsah (14)§ 42§ 24§ 159§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 9§ 100§ 16§ 20§ 162§ 113

2-25-120139 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27.märts 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-120139 Tsiviilasi OÜ EUROPARK E

§ 42lg 1).

Samuti leiab kostja, et lepingutingimus, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks koheselt autost väljumisel, on ebamõistlikult sõltuv vorminõude järgimisest (

§ 42lg 3 p 6).

Kostja peab nõutavat leppetrahvi ebamõistlikult suureks, märkides, et parkimistasu poole tunni eest on 1 euro, samas kui temalt nõuti esmalt 85 eurot ning hiljem 60 eurot. Kostja hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse nõudega (

§ 42lg 3 p 5), eriti arvestades, et ta 4

(10)ei kasutanud parkimisteenust. Kostja viitab ka Tarbijavaidluste komisjoni praktikale, mille kohaselt on sarnaseid leppetrahve peetud ebamõistlikult suureks. Kostja leiab lisaks, et hageja ei ole teinud endast kõike mõistlikult võimalikku parkimisteenuse sujuvaks korraldamiseks (

§ 24

lg 2), vaid rakendab korraldust, mis ei taga kasutajale mõistlikku võimalust tingimustega tutvumiseks ega teenuse kasutamiseks ilma ebamõistlike riskideta. Kostja väidab, et hagejal puudub õigus leppetrahvi nõuda ka seetõttu, et leppetrahvinõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja sai nõudest teada alles 02.08.2025, s.o 27 päeva pärast väidetavat rikkumist, mistõttu ei ole täidetud

§ 159lg 2 nõue.

Kostja märgib, et hageja esindaja seisukoht esitati 10.10.2025, kuid hagi jõudis kostjani alles 20.10.2025, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks nimetatud seisukoha sisu ja eesmärk. Kostja viitab ka sellele, et pärast vaidlusalust juhtumit on ta hakanud parkimistingimustele suuremat tähelepanu pöörama ning väldib vaidlusalust parklat, kuid see ei muuda tema hinnangul asjaolu, et konkreetsel juhul ta parkimisteenust ei kasutanud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ta ei kasutanud parkimisteenust, vaid tutvus parkimistingimustega mõistliku aja jooksul ning lahkus parklast. Poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet, leppetrahvinõue on esitatud hilinemisega ning on ebamõistlikult suur. Seetõttu peab kostja hageja nõuet alusetuks ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
  2. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Tulenevalt TsMS § 405 lg-st 1 määras kohus 05.03.2026 asja lahendamise lihtsustatud korras. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
  3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõige 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 5

(10)6. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (

) § 271 tähenduses - tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkijal (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu 26.01.2017 lahend asjas 3-2-1-82-16, p 22). 7.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lõike 1 punkt 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lõike 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 8. Hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamiskoormus tõendada, et:     poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, mis sisaldas leppetrahvikokkulepet (

§ 9

, § 16, § 20); kostja rikkus lepingulist kohustust (

§ 100

); kostja vastutab rikkumise eest (

§-d 103 ja 160); hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist (

§ 159lg 2).

  1. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 07.07.2025 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks/vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 73). Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (hagiavalduse lisa 1, dtl 63-65) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 07.07.2025 XXX parklas, s.o hageja opereeritaval parkimisalal.
  2. Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõue (07.07.2025 leppetrahv nr 2540707251440555 asukohas XXX parkla, Tartu summas 70 eurot (summat vähendatud 60 euroni), maksetähtajaga 14.07.2025) lõpliku nõudena summas 60 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.
  3. Pooled on erineval seisukohal küsimuses, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 60 eurot. Vaidlus seisneb selles, kas poolte vahel tekkis parkimisleping ja kas kostja rikkus seda, samuti kas hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest nõuetekohaselt. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida, kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõiduk parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja opereeritaval parkimisalal); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (st kas kostja jättis parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
  4. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 07.07.2025 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Kostja parkis sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale ning talle pidi olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga. Hagiavalduse lisast 2 (dtl 66–72) nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga ning tegemist on tsooniga EP
  5. Märgilt nähtub parkimistasu (30 min/1 euro; 24 h/10 eurot) ning viide „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Parkimistingimuste tekst on esitatud sama lisa lehel (dtl 68). Esitatud tõenditest nähtub, et parkimisala sissesõitude juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sisenejale teada, et tegemist on eraparklaga ning 6

(10)parkimine toimub kehtestatud tingimustel. Seega pidi kostjale olema parkimisalale sisenemisel arusaadav, et parkimine on tasuline ning toimub hageja tingimustel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja parkis sõiduki hageja parkimisalale ning avaldas sellega nõustumust parkimislepingu sõlmimiseks vastavalt parkimisalal kehtestatud tingimustele. Riigikohus on 06.12.2017 otsuses nr 2-15-3430 selgitanud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduki äratuntavalt ning märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sellisel juhul peab parkija TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et sõiduk ei viibinud vaidlusalusel ajal kõnealuses parklas. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduk paiknes vaidlusalusel ajal mujal kui Tartu Jõe Keskuse parklas. Hageja esitatud tõenditest nähtub, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kuidas olid parkimisalal paigutatud liiklus- ja teavitusmärgid. Samuti on tõendatud, et OÜ EUROPARK ESTONIA opereeris kõnealusel ajal Jõe KeskuXXX parklat. Kohus leiab, et parkimisala tähistuse ja esitatud tingimuste põhjal pidi mõistlikule isikule olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga, kus parkimine toimub kindlaksmääratud tingimustel. Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka juhul, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on tõendanud, et parkimistingimused olid parklas kättesaadavad. Seetõttu lasus kostjal kohustus ilmutada vajalikku hoolsust ning tutvuda parkimisalal kehtivate tingimustega enne sõiduki parkimist. Kostja väidab, et viibis parkimisalal üksnes parkimistingimustega tutvumise eesmärgil ning lahkus seejärel koheselt, mistõttu ei tekkinud poolte vahel lepingulist suhet. Kohus selle väitega ei nõustu. Nagu eeltoodust nähtub, oli parkimisala selgelt tähistatud tasulise eraparklana ning parkimine toimus kehtestatud tingimustel. Lepingu sõlmimine ei sõltu sellest, kas parkija on tingimustega eelnevalt detailsemalt tutvunud, vaid lepingu sõlmimiseks piisab sõiduki parkimisest vastaval parkimisalal. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõiduk viibis parkimisalal ning oli pargitud, sellega kostja avaldas nõustumust parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja väide, et ta ei ela Tartus ega kasuta kõnealust parklat regulaarselt, ei oma seejuures õiguslikku tähendust ega vabasta teda parkimistingimuste järgimisest. Asjaolu, et kostja võis pärast sõiduki parkimist tutvuda täiendavalt parkimistingimustega ning otsustada seejärel parklast lahkuda, ei välista lepingu tekkimist ega vabasta teda parkimistingimuste järgimisest. Vastavalt

§ 9

lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet 7

(10)tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14). Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping

§ 8lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe.

Parkimistingimused olid parkimisalal kättesaadavad ning kostjal oli võimalik nende sisuga tutvuda. Lepingu sõlmimine toimus sõiduki parkimisega ega olnud seotud autost väljumisega. Parkimistingimused ei välista sõiduki juurest lahkumist, vaid sätestavad parkijale kohustuse järgida parkimiskorda. Seejuures nägid tingimused ette võimaluse parkida ajavahemikus kell 6.00-23.00 tasuta kuni 3 tundi parkimiskella kasutamisel. Seetõttu ei olnud kostja võimalus sõiduki juurest lahkuda piiratud ning puudub alus lugeda vastavat tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks.

  1. Kohus analüüsib, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes parkimise nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli 07.07.2025 pargitud XXX parklas ning parkimise algusaega ei olnud parkimiskellaga fikseeritud (dtl 63-65). Hageja esitatud parkimistingimustest nähtub, et ajavahemikus kell 6.00-23.00 on võimalik parkida tasuta kuni 3 tundi tingimusel, et parkimise algusaeg on nõuetekohaselt märgitud (dtl 125). Vastasel juhul tuleb parkimise eest tasuda vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kuna kostja ei ole parkimise algusaega fikseerinud ega parkimistasu tasunud, ei olnud tal õigust tasuta parkimiseks ning ta rikkus parkimislepingu tingimusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks parkimistingimusi järginud.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ning kas see on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist. Hagiavalduse lisast 1 ning selles sisalduvatelt fotodelt (dtl 62; 64–65) nähtub, et hageja esitas leppetrahvinõude vahetult pärast rikkumise tuvastamist 07.07.2025, paigutades teate kostja sõiduki tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Fotodel on tuvastatav, et leppetrahviteade on asetatud sõiduki kojamehe alla. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahviteate jätmine sõiduki kojamehe vahele on tavapärane ning mõistlik viis parkimistingimuste rikkuja teavitamiseks. Sellisel viisil teate jätmist tuleb pidada leppetrahvinõude esitamiseks mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70 tähenduses. Seega kostja väide, et leppetrahviteate paigutamine sõiduki tuuleklaasipuhastaja alla kujutab endast vandaalitsemist või on lepingutingimustega vastuolus, on põhjendamatu, kuna tegemist on tavapärase ja mõistliku teavitamisviisiga, mis ei eelda eraldi kokkulepet ega kujuta endast sõiduki kahjustamist. Teate võimaliku kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 kohaselt lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja ei ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude kohta, mis seaksid kahtluse alla teate sellisel viisil edastamise mõistlikkuse. Ka esitatud fotodelt ei nähtu erakorralisi ilmastikuolusid või muid asjaolusid, mis oleksid võinud takistada teate kättesaamist. Kostja viited leppetrahviteate kujunduslikele erinevustele ei sea kahtluse alla teate paigaldamist sõidukile, kuna ka kostja enda käsitlus eeldab teate olemasolu. Hageja saatis 24.07.2025 kostja registrijärgsele aadressile ka meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 74). Kohus märgib siiski, et parkimiskorraldajal puudub seadusest tulenev kohustus saata leppetrahvi kohta täiendavaid meeldetuletusi ning nende saatmine ei ole leppetrahvinõude kehtivuse eelduseks (Tallinna Ringkonnakohtu 2-21-121615, p 13). 8

(10)Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitas leppetrahvinõude kostjale nõuetekohaselt ning mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole kostja viide

§ 159lg-le 2 asjakohane.

15. Kostja hinnangul on parkimistrahv 60 eurot ebamõistlik. Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist

§ 162

lg 1 alusel üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud rahasumma, mida lepingut rikkunud pool peab rikkumise korral tasuma. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimusena kokkulepitud leppetrahv võib olla

§ 42

lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kui selle suurus on ebamõistlik (Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16, p 36).

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, rikkudes oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. Ebamõistlikkust hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga, arvestades muu hulgas lepingu olemust, poolte huve ning lepingu sõlmimise viisi.

§ 162

lg 1 kohaselt võib kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige rikkumise ulatust, võlausaldaja õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.11.2012 otsus nr 3-2-1-132-12, p 12). Kohus märgib, et leppetrahvil on nii preventiivne kui ka kompenseeriv funktsioon - see suunab lepingupoolt kohustusi täitma ning tagab rikkumise korral võlausaldajale minimaalse hüvitise. Käesolevas asjas ei ole alust lugeda leppetrahvi ebamõistlikult suureks. Parkimistingimuste rikkumine seisnes tasu maksmata jätmises ning parkimise nõuetekohase fikseerimise puudumises. Leppetrahvi eesmärk on tagada parkimiskorra järgimine ning vältida olukorda, kus parkimistasu maksmata jätmine muutuks majanduslikult soodsamaks kui tingimuste täitmine. Arvestades parkimiskorralduse iseloomu ning vajadust tagada tingimuste tõhus järgimine, ei ole 60 euro suurune leppetrahv ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et leppetrahv oleks tema suhtes ebamõistlikult koormav või et selle vähendamine oleks põhjendatud. Kostja viide Tarbijavaidluste komisjoni otsusele ei ole asjakohane. Nimetatud otsused ei ole kohtule siduvad ning iga juhtumit tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Kostja ei ole põhjendanud, et viidatud otsus puudutaks võrreldavaid asjaolusid ega anna alust järeldada, et kokkulepitud leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. 16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulu rahuldamiseni täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 60 eurot. Menetluskulude jaotus 17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma 9

(10)teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  1. Hageja on hagiavalduses (10.10.2025) esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot ilma käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
  2. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
  3. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasumäära saab pidada põhjendatuks. Põhjendatud on ka esindaja ajakulu 2 tundi. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 360 eurot (100+20+240). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
  4. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22. Ts

MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.