Obsah (9)

§ 3141§ 440§ 444§ 468§ 174§ 162§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-106365 Tsiviilasi

) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. 1 Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 28.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T Klt 2355,91 euro saamiseks. T K esitas 11.03.2025 nõudele vastuväite, milles taotleb võlgnevuse maksmist kuumaksetega. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega andis makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemise üle Harju Maakohtule.
2. Hageja esitas 31.03.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi 286,36 eurot, haldustasu 0,97 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 60,78 eurot ning viivise alates 01.04.2025 kuni põhinõude (2000 eurot) täitmiseni määraga 0,06% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 385 eurot.
3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 11.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L241004545, mille kohaselt anti kostjale krediidisumma 2000 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 11.09.2024 kuni 11.09.2027 jooksul. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 36,45% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48,02%.
4. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja saatis kostjale 20.01.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 06.02.2025 esitas Moneyzen OÜ kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
5. Hageja nõuab viivist lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata põhiosa ja haldustasu summadelt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras ja põhivõlalt (2000 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 01.04.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 60,78 eurot.
6. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 16.02.2025 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 24.02.2025 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 03.03.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lepingu kehtivusajal saatis hageja kostjale meeldetuletuskirju 20.10.2024, 20.11.2024 ja 18.12.
8. Kohus võttis hagi 29.05.2025 määrusega menetlusse. Kohus toimetas hagi kostjale kätte

§ 3141lg 2 alusel 04.06.2025.

1. Hageja andis 29.05.2025 e-kirjaga selgitusi hageja ja kostja varasematest läbirääkimistest maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja pöördus hageja poole 13.03.2025, et sõlmida maksegraafik. Hageja seevastu pakkus välja kaks erinevat maksegraafikut, millele kostja ei reageerinud. 26.05.2025 pöördus kostja taaskord hageja poole, et maksegraafik sõlmida, viidates asjaolule, et ei olnud varasemaid pöördumisi näinud. Hageja teavitas kostjat, et ootab ära kohtuotsuse ning kui kostja avaldab siirast soovi kohustusi täita, on hageja nõus kaaluma maksegraafiku sõlmimist.
2. Kostja esitas 17.06.2025 vastuse hagile, milles teatab, et võtab hagi õigeks. Seoses kostja majandusliku olukorraga palub kostja määrata võlgnevuse tagasimaksmiseks maksegraafik. 2 Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440

lg 1).

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 11. Kohtu arvates ei esine

§ 440lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta.

12. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmeid intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule tõendina isikusamasuse tuvastamise dokumendi, krediidianalüüsi, laenu väljamaksmise maksekorralduse ja laenuandja poolt analüüsitud pangakontode väljavõtted. 13.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 14.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 15.

§ 162lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 16.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei võtnud hagi koheselt õigeks (sh esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite nõudele, misjärel hageja esitas hagiavalduse). Kostja on ka 17.06.2025 menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja kannab menetluskulud. Seega jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 ja 2 järgi kostja kanda.

17. Hageja on taotlenud mõista välja menetluskulud 385 eurot, s.o riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 2830,11 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 385 eurot. Tasutud riigilõiv 385 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 385 eurot. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4