4-26-628/12

4-26-628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2026, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-628 (2630,25,000150) Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.2.2026 otsusele väärteoasjas nr 2630,26,000150 LS § 201 lg 1 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja XX (ik x, elukoht x xt x x x x x x, e-post x) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond, asukoht Tallinna tn 12, Paide linn, Järva maakond, e-post: ppa@politsei.ee, esindaja Piret Pesti RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3 kohus otsustas:
2. Rahuldada XXi kaebus.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.2.2026 otsus väärteoasjas nr 2630,26,000150 ja lõpetada XXi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
4. Edastada kohtuotsus XXile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.2.2026 otsusega väärteoasjas nr 2630,26,000150 karistati XXi selle eest, et tema 17.01.2026 kella 11.08 ajal x x x x x maakonnas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Ukraina B-kategooria juhiloa nr x kehtivusega kuni 11.4.2017 kuni 11.4.1047, mille pidi Liiklusseaduse § 99 lg 10 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud XXi LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot. Kaebus 1 4-26-628 XXi avaldas kaebuses, et ei nõustu otsusega, tema juhiluba on täiesti seaduslik ja Euroopa standarditele vastav. Politsei on teda mitu korda peatanud ja pole kordagi käskinud juhiluba vahetada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning palutakse kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.
6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas XXi on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. XXi on avaldanud, et juhtis 17.1.2026 autot (x reg.nr x), arvas, et tema load (Ukraina juhiload x, B ja B1 kategooria sõidukite juhtimisõigus, välja antud 11.4.2017, kehtivad kuni 11.4.2047) on Eestis kehtivad. Tunnistaja S. Hiiemäe on rääkinud, et oli 17.1.2026 patrullis ja teostasid liiklusjärelevalvet x x tänaval, märkas kell 11.08 autot, mille juht rääkis telefoniga. Peatas auto, kontrollisid isiku tausta tema antud dokumentide alusel, milleks oli Ukraina juhiluba ja Eesti elamisluba. 17.1.2026 on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt XXi on alates 17.1.2026 kell 12.20 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on tõendatud, et väärteootsuses näidatud ajal ja kohas XXi Bkategooria mootorsõidukit juhtis.
7. Järgmisena uurib kohus, kas XXil oli 17.1.2026 Eesti Vabariigis mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja S. Hiiemäe on rääkinud, et selgus, et isik on Eestis elanud juba 5 aastat, kuid ei ole siiani vahetanud oma juhilube Eesti juhilubade vastu, vaid on sõitnud kõik need aastad Ukraina juhilubadega; lisaks kontrollides tema tausta puudus tal kehtiv elamisluba, tekkis kahtlus, kas tal on õigus Eestis viibida; teine politseiametnik helistas valve migratsiooniametnikule, kelle abil kontrollis Eestis viibimise aluseid, selgus, et Ukraina kodanikel on erandkorras lubatud Eestis viibida. Kohtuväline menetleja leidis seisukohas, et XXi poolt 17.1.2026 esitatud Ukraina kehtiv juhiluba on seaduslik ja Euroopa standarditele vastav, kuid see juhiluba kehtib Ukrainas, kuid mitte käeoleval ajal Eestis, sest LS § 99 lg 10 kohaselt Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini
8. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi (nende seas on ka Ukraina) juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku alalist elukohta tõendavad LS § 100 lg 2 kohaselt rahvastikuregistri andmed ja nende kohaselt XXi on elanud Eestis alaliselt 15.3.2020, seega oleks ta pidanud oma Ukraina juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu hiljemalt 15.3.
10. Kohtu järelepärimisele vastas PPA 24.3.2026, et 17.1.2026 puudus XXil kehtiv elamisluba, ta ei ole PPA-le esitanud ajutise kaitse taotlust. PPA, hinnates XXi Eestis viibimise asjaolusid ja võttes arvesse, et välismaalane on omanud elamisluba töötamiseks perioodil 18.02.2020-18.02.2025, alustas Eestis Maksu- ja Tolliameti töötamise registri päringu järgi töötamist 18.02.2020 ja viibis Eestis enne 24.02.2022 2 4-26-628 vastab välismaalase VMS § 309-14 lg 1 p 2 seadusliku viibimise tingimustele ning omab peale elamisloa lõppemist alust Eestis ajutiseks viibimiseks.
11. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2022/1280 (vastu võetud 18.07.2022) nähakse seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse ette eri- ja ajutised meetmed, mis käsitlevad Ukraina poolt tema õigusaktide kohaselt välja antud juhidokumente. Määruse lg 5 kohaselt
12. novembril 1968 Viinis sõlmitud teeliikluse konventsioonis (edaspidi „teeliikluse Viini konventsioon“), mille osaline Ukraina on, näeb ette teatavad normid, mis võimaldavad teatavatel tingimustel juhilube tunnustada. Kõik liikmesriigid ei ole aga selle konventsiooni osalised. Lisaks puudub praegu ühtlustatud liidu raamistik kolmandate riikide, näiteks Ukraina, välja antud juhilubade või kutsetunnistuste vahetamiseks. Juhiloa võimaliku vahetamisega seotud nõuded on enamasti sätestatud liikmesriikide õigusaktides või asjaomaste liikmesriikide ja Ukraina vahelistes kehtivates kahepoolsetes lepingutes. Eri liikmesriikide erinevad nõuded, eelkõige juhilubade ja kutsetunnistuste tunnustamise osas, võivad kahjustada nende ümberasustatud isikute elu ja vabadusi, kes põgenevad Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni eest, ajal, mil kõnealused isikud on eriti kaitsetud. Lõige 6 selgitab, et seetõttu on asjakohane kehtestada ühine liidu raamistik, mida kohaldatakse Ukraina välja antud selliste juhilubade tunnustamise suhtes, mis kuuluvad isikutele, kes saavad ajutist kaitset või liikmesriigi õiguse alusel piisavat kaitset. Selleks et vähendada selliste isikute ja liikmesriikide ametiasutuste koormust, tuleks Ukraina poolt neile isikutele nõuetekohaselt välja antud juhilubasid tunnustada seni, kuni kestab nende isikute ajutine kaitse, ilma et nende omanik peaks neid vahetama. Määruse artikkel 3 p 1 kohaselt Ukraina välja antud kehtivaid juhilube tunnustatakse liidu territooriumil, kui nende omanikud saavad direktiivi 2001/55/EÜ ja rakendusotsuse (EL) 2022/382 kohast ajutist kaitset või liikmesriigi õiguse kohast piisavat kaitset seni, kuni kestab ajutise kaitse kohaldamine. Transpordiameti lehel (Väljaspool Eestit antud juhiluba | Transpordiamet) on alajaotuses „Ukraina“ selgitatud eri- ja ajutisi meetmeid, mida kohaldatakse Ukrainas välja antud juhilubade ja pädevustunnistuste suhtes, mis kuuluvad isikutele, kes saavad ajutist kaitset, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18.7.2022 määrusest (EL) 2022/
13. Seal on selgitatud, et ajutiselt Eestis viibiva (isik, kellel ei ole ajutist kaitset ega elamisluba Eestis) isiku (nt see isik, kes viibis Eestis enne 24.2.2022 ja ei ole siit lahkunud) juhiluba ei vahetata; tegemist on isikuga, kelle juhiluba kehtib kogu seaduslikult Eestis viibimise aja; seaduslik alus Eestis viibimiseks: välismaalaste seadus § 309-
15. Kohus leiab, et XXil oli 17.1.2026 Ukraina kehtiv B-kategooria juhiluba (sellega nõustus ka kohtuväline menetleja), ta oli Eestisse saabunud enne 24.2.2022, ta ei olnud siit lahkunud, ta ei olnud ajutise kaitse saaja ning tal ei olnud elamisluba Eestis. Seega ta oli 17.1.2026 välismaalaste seaduse § 309-14 alusel ajutiselt Eestis viibiv isik ja tal ei olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18.7.2022 määrusest (EL) 2022/1280 tulenevalt kohustust Ukraina juhiloa vahetamiseks. Seega 17.1.2026 XXil Ukraina juhiluba kehtis Eesti Vabariigis ja tal oli 17.1.2026 Eesti Vabariigis juhtimisõigus olemas, mida tõendas tema Ukraina juhiluba, mille ta politseiametnikele esitas.
16. Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab, et XXi ei ole talle väärteoprotokollis ette heidetavat tegu toime pannud, tema teos puuduvad väärteotunnused.
17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus XXi kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.2.2026 otsuse väärteoasjas nr 2630,26,000150 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetab XXi suhtes väärteomenetluse LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. 3 4-26-628 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4