← Eesti

2-25-118689/6

Obsah (7)§ 187§ 444§ 407§ 162§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Priit Lember Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-118689 Tsiviilasi Aktiva Finance Gr

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Rahuldatud nõue tuleneb kostja ja XXX AS vahel sõlmitud 24.11.2021 liitumislepingust ja osamaksetega vara müügilepingust. XXX AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas XXX AS teenuseid nende eest tasumata. XXX AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.04.

  1. Kohus edastas kostjale materjalid 19.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Lisaks edastas kohus materjalid 27.01.2026 kostjale e-posti aadressile XXX, XXX. Kostjal tulnuks hagile vastata hiljemalt 18.02.
  2. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1).

Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 100 eurot, mis vastab hagi hinnale. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (358 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 189 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 35 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 65 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 289 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.