Obsah (8)

§ 1§ 31§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Ants Mailend Laura Otto 02.04.2026, Tallinn 2-25-18669 Menetlusosalised ja nende Võlaus

§ 1lg 2 ja 3).

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt 800 843,90 eurot. Tegemist on pankrotiavalduse aluseks oleva kohustusega. Võlgnik võttis omaks, et on saanud võlausaldajalt 583 000 eurot (20.11.2025 avalduse p 4, dtl 91). Raha ülekandmine on tõendatud maksekorraldustega (dtl 7 ja 8). Võlgnik väidab, et selle raha võlgnikule laenamise kohta 07.11.2016 kuupäevaga vormistatud laenuleping (dtl 5) on võltsitud (20.11.2025 avalduse p 12). Samas ei ole võlgnik esitanud kohtule usutavat versiooni selle kohta, mis alusel raha tema arvates saadi ning kas ja kuidas on raha saamisest tekkinud kohustused võlausaldaja ees täidetud. Võlgnik väidab, et raha laenati kolmandale isikule edasi ning et selle liigutamist võlgniku kaudu tuleb õiguslikult ignoreerida (20.11.2025 avalduse p 5 ja 12(b); 28.01.2026 istungiprotokolli lk 3, dtl 394). Võlgniku väide nõude aegumisest on seega alusetu – eitades lepingu 2 ehtsust, pole võlgnik esitanud andmeid laenu tagasimaksmisekohustuse sissenõutavaks muutumise kohta. Aegumise väide on vastuolus ka võlgniku ebaselge väitega kohustuste hilisema tasaarvestamise kohta. Seda, et tasaarvestus tegelikkuses tehti, pole võlgnik tõendanud. Võlausaldaja väitel on laen tagastamata ja saadud raha arvel omandas võlgnik Jurmalas kinnisasja (istungiprotokolli lk 4). Võlgnik teatas 20.11.2025 kohtule, et tema faktiväiteid võiks olla võimalik tõendada tunnistajate ütlustega, kuid et pankrotimenetluse raames polevat see võimalik (20.11.2025 avalduse p 13). Teisisõnu, taotlust tunnistajate ülekuulamiseks võlgnik ei esitanud (kohus eksis 16.01.2026 määruse p-s 5, dtl 249). Võlgnik tema poolt nimetatud võimalike tunnistajate ilmumist 28.01.2026 istungile ei korraldanud, teatades sellest kohtule ette alles 22.01.2026 (dtl 251 ja 392). Rohkem pole võlgnik tunnistajate ülekuulamise vajadust tõstatanud. Ajutise halduri arvamusele võlgnik vastuväiteid ei esitanud ja teatas, et pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil ta ei soovi (17.03.2026 avaldus, dtl 558). Seega ei saanud võlgnik enam olla arvamusel, et ta on tunnistajate ülekuulamist taotlenud ja et kohus peaks tunnistajad üle kuulama. Vara olemasolu pole võlgnik kohtule väitnud ja on ajutisele haldurile teatanud, et vara puudub (ajutise halduri aruande p 3.1). Ajutine haldur ise vara olemasolu kindlaks teha ei suutnud. Seega pole võlgnikul vara. mille arvel saaks rahuldada võlausaldaja nõuet. 5. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Toomas Saarma (

§ 31lg 6 esimene lause).

6. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

7. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 8. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 1,2 ja lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

9.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

3 10. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 3 097,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,5 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 11.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3 840,90 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

1. Võlausaldaja tasus 17.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Seega makstakse ajutise halduri tasust 3000 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud
2. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 6 470 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 6 050 eurot (käibemaksuta). Võlgnik ei soovinud esitada vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.
2. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
3. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 30,25 tundi tunnitasuga 200 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks: kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et lepinguline esindaja oleks kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Ka lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 6 050 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 6470 eurot (420 + 6 050). 4
5. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 5