← Eesti

3-24-2507/16

Obsah (5)§ 184§ 182§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-2507 Otsuse kuupäev 31. märts 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õi

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 3-24-2507 tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. mail 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotleb pensioni Vabariigi Valitsuse
  3. juuli
  4. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ (osa XII) p 1 „Metsavarumine“ erialakoodi nr 11442 alusel metsaväljaveo autojuhina.
  5. SKA otsustas
  6. augusti
  7. a otsusega nr E14552-1 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvata töötamise perioode metsaväljaveo autojuhina OÜ-s Iriscorp ja Iriscorp Transport OÜ-s ajavahemikel
  8. september 2004 kuni
  9. detsember 2009,
  10. oktoober 2010 kuni
  11. juuli 2013 ja
  12. november 2018 kuni
  13. mai
  14. Haldusmenetluses kogutud dokumentide põhjal ei ole tõendatud kaebaja töötamine sellistes tingimustes ja selliste vahenditega, mida arvestati määruse nr 206 loetelusid koostades.
  15. Kaebaja esitas
  16. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et ta töötas ajavahemikul
  17. september 2004 kuni
  18. detsember 2009 OÜ-s Iriscorp ning ajavahemikel
  19. oktoober 2010 kuni
  20. juuli 2013 ja
  21. november 2018 kuni
  22. mai 2024 Iriscorp Transport OÜ-s metsaväljaveo autojuhi ametikohal, mis vastab määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XII erialakoodile nr
  23. Samuti palub kaebaja tühistada SKA
  24. augusti
  25. a otsuse nr E14552-1 ja kohustada SKA-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja palub üle kuulata tunnistajad, kellest osa on ise töötanud metsaväljaveo autojuhina ning saanud soodustingimustel pensionile.
  26. Tartu Halduskohus võttis
  27. septembri
  28. a määrusega menetlusse X kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti
  29. augusti
  30. a otsuse nr E14552 1 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Sama määrusega otsustas kohus kuulata asjas kirjalikult üle viis tunnistajat. Kaebaja esitas kohtule tunnistajatele esitatavad küsimused koos kaebusega
  31. septembril 2024 ning vastustaja koos vastusega kaebusele
  32. oktoobril
  34. Vastustaja esitas
  35. oktoobril 2024 vastuse kaebusele, milles palus kaebuse jätta rahuldamata.
  36. Tartu Halduskohus esitas
  37. novembri
  38. a määrusega tunnistajatele küsimused, millele tunnistajad määrusega määratud tähtajal vastasid.
  39. Vastustaja esitas
  40. mail 2025 täiendava seisukoha, milles teavitab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  41. jaanuari
  42. a otsusest haldusasjas nr 3-22-1461 lähtuvalt ei välista soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist enam töötamine hüdraulilise (haaratsiga) palgitõstukiga. 2 3-24-2507
  43. Tartu Halduskohus otsustas
  44. veebruari
  45. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  46. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 3.
  47. Kaebajal on 25-aastane tööstaaž, millest metsaväljeveo autojuhina on ta töötanud 13 aastat 8 kuud ja 12 päeva. Seega on kaebaja puhul täidetud soodustingimustel vanaduspensioni nõuded. Metsaväljaveo autodel asus eraldi tõstemehhanism väljaspool sõiduki kabiini, millega autojuht tõstis koorma peale, seejärel kinnitas selle käsitsi ja vedas metsast palgid välja. Töö on füüsiliselt raske, kuna töötakse aastaringselt, ka talvel lumega, sügisel-kevadel poriga ning metsa väljaveoks on vaja teha füüsilisi pingutusi. 3.
  48. Ebaõige on seisukoht, et soodustingimustel saab pensioni arvestada ainult siis, kui metsa väljaveoks kasutati vintsi, sest ka haaratsitega metsa väljavedu oli füüsiliselt raske. Lisaks tuli metsas tihti teha masinate jooksvat remonti, parandada/vahetada hüdrovoolikuid. Metsamaterjali laadimistõstukid olid ilma kabiinita, laadimine toimus iga ilmaga lageda taeva all. Kaebaja hakkas töötama kabiiniga tõstukitega alles
  49. aastal. Kabiini olemasolu ei vabastanud töötajat koormarihmade paigutamisest, tõstuki käppadele plaatide alla panemisest ja eemaldamisest ning muude sarnaste välitingimustes tehtavate toimingute tegemisest. 3.
  50. Kaebajaga sarnastes oludes töötanud kahel metsaväljaveo autojuhil arvestati töötamise aeg soodusstaaži hulka (nt haldusasi nr 3-15-1352). Üks soodustingimustel pensioni saav isik töötas samas ettevõttes, kus kaebaja sarnast tööd tegi. Kaebajat ei kohelda samaväärselt.
  51. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 4.
  52. Haldusmenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kaebaja töö sisuks oli vaid metsa väljavedu ning et ta töötas sellistest tingimustes ja selliste vahenditega nagu on nimekirju koostades silmas peetud. Nimekirjades ei ole loetletud tervistkahjustavaid töötingimusi, vaid nimekirjade koostamisel on lähtutud tolleaegsetest töötingimustest teatud töödel, kutsealadel ja ametikohtadel, mis on seetõttu nimekirjadesse lisatud. 4.
  53. Kaebaja töötas haaratsiga masinal ning ei pidanud rakendama koorma laadimiseks pidevalt füüsilist jõudu. Ametijuhendi järgi oli kaebaja tööülesandeks metsa- ja põlluladudest metsamaterjali väljavedu tõstukvarustusega veoautoga, mis ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Õigus soodustingimustel pensionile on metsaväljaveo autojuhil, kes võttis metsas koorma peale ja viis puud saeveskisse. Puitu välja vedades oli ise roolis, kinnitas ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi. Samuti ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile metsamaterjali vedu maanteedel. Kaebaja teostas palgivedu nii metsa piires kui ka maanteel. Ta võttis metsamaterjali metsast peale, aga vedu toimus suures osas maanteel. Määruses nr 206 on silmas peetud ainult metsast väljavedu. Asjaolu, et kaebaja töölepingus on ametikoha nimetuseks metsaväljaveo autojuht, ei oma määravat tähendust. 4.
  54. Asjaolu, et samas ettevõttes või analoogsete ametinimetustega ametikohtadel töötanud isiku töötamine on arvestatud soodusstaaži hulka, sh ka läbi kohtus tuvastamise, ei anna kaebajale automaatselt õigust tema töötamise arvestamiseks soodusstaaži hulka. KOHTU SEISUKOHT
  55. Vaidluse all on SKA
  56. augusti
  57. a otsuse nr E14552-1 õiguspärasus. SKA on seisukohal, et kaebaja töötamist märgitud ajavahemikel ei saa käsitleda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana, sest ta töötas masinal, mille puhul enamus tööd toimus 3 3-24-2507 kabiinis, mitte välitingimustes, samuti kasutati haaratsit, mistõttu ei saa sellist töötamist pidada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaks ning kaebus tuleks jätta seetõttu rahuldamata. Lisaks ei vasta kaebaja tegevus täies ulatuses metsaväljaveo autojuhi tegevusülesannetele, sest palgivedu toimus ka maanteedel.
  58. Kaebaja palub tühistada SKA eelnimetatud otsuse ning kohustada SKA-d tegema uue otsuse. Kaebaja palub lisaks tuvastada, et ta töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ erialakoodi nr 11442 (metsaväljaveo autojuht) mõttes kolmel erineval ajavahemikul. Nendeks olid: 1) töötamine Iriscorp OÜ-s ajavahemikul
  59. september 2004 kuni
  60. detsember 2009; 2) töötamine Iriscorp Transport OÜ-s ajavahemikel
  61. oktoober 2010 kuni
  62. juuli 2013; 3) töötamine Iriscorp Transport OÜ-s ajavahemikul
  63. november 2018 kuni
  64. mai
  66. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS-i
  67. peatükis sätestatud pensionistaaži. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  68. juuli
  69. a määrusega nr
  70. Loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 318-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
  71. Määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 1¹ kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast. 4 3-24-2507
  72. Määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 näeb soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana ette osas XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ erialakoodi nr 11442 alusel töötamise metsaväljaveo autojuhina. Kohtupraktikas on selle ametikoha sisustamisel võetud aluseks Sotsiaalministeeriumi (SoM) selgitused (esitatud haldusasja nr 3-15-2156 raames). Kokkuvõtvalt leidis SoM esitatud selgituses, et tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui isikud töötavad vahetult tööstuslikul metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimalus puudus. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
  73. Kohtupraktikas ei ole siiski tingimusi sedavõrd kitsalt käsitletud. Tallinna Ringkonnakohus on
  74. oktoobri
  75. a otsuses asjas nr 3-21-3026 (p 9) selgitanud, et loetelu nr 2 p XII kannab pealkirja „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ ning selle alap 1 pealkirja „Metsavarumine“. Sätete sõnastusest ei nähtu, et metsavarumine peab olema tööstuslik. Oluline on, et isik on töötanud tervist kahjustaval ja raskete töötingimustega töödel. Kui loetelu nr 2 p XII alap-des 2, 4 ja 5 („Tselluloosi- ja paberitööstus“, „“Puidukeemiatööstus“ ja „Puidutööstus“) on ametikoht seotud tööstusliku kutsetegevusega, siis metsavarumisel seda ei ole nõutud. Punkt XII loetelu hõlmab kõik metsavarumise ametikohad ega ole piiratud tööstusliku metsavarumise ametikohtadega. See kehtib kohtu hinnangul ka metsaväljaveo autojuhi puhul. Seega saab ka metsaväljaveo autojuht tegeleda metsavarumisega mistahes tööandja juures, tingimusel, et sellistel töödel ei ole töötatud osalise tööajaga (SVPS § 1 viimane lause).
  76. Tallinna Ringkonnakohus on asunud
  77. jaanuari
  78. a otsuses 3-22-1461 ja
  79. juuni
  80. a otsuses asjas nr 3-23-2179 seisukohale, et määruse nr 206 kehtestamise ajal olid Eestis juba kasutusel haaratsiga/hüdrotõstukiga masinad. See tähendab, et selliste tõstukite kasutamine oli loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega nr 11442 ja 19207 tähistatud ametikohal tehtava töö iseloomulikuks osaks. Kuigi erinevates kohtades võisid kasutatud metsaveo inventar erineda ei olnud haaratsi/hüdraulikaga metsaveomasinad määruse nr 206 kehtestamise ajal erandlikud ning ka nende masinate puhul toimus arvestatav tegevus välitingimustes, mis võisid olla rasked. Seega ei välista soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist töötamine hüdraulilise tõstuki või haaratsiga. Kohus on teadlik, et Tartu Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule sedavõrd olulist tähendust omistanud (vt Tartu Ringkonnakohtu
  81. jaanuari
  82. a otsus asjas nr 3-23-1366), kuid see ei muuda tõlgendust ebakohaseks. Kohtumenetluses on vastustaja ka ise kohtupraktikale tuginedes asunud seisukohale, et töötamine hüdraulilise (haaratsiga) palgitõstukiga ei välista soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist (dtl 117). Seega selles küsimuses pole poolte vahel enam sisulist vaidlust. 5 3-24-2507
  83. Olenemata sellest, kas haaratsi olemasolu pidada loetelu nr 2 kehtestamise ajal juba tavapäraseks ja seega loetelus nimetatud ametikohal töötamisel tavapäraseks töövahendiks või mitte, on metsaveo puhul olulised ka töötingimused. Nii SoM kui ringkonnakohtute hinnangul on loetelu nr 2 nimetatud ametikoha puhul oluline asjaolu see, et koormat laadides töötas isik valdavalt väljas, mitte ilmastikukindlas kabiinis. Ehk soodustingimustel staaži arvestamiseks peab ka haaratsiga laadimine ja koorma kinnitamine toimuma jätkuvalt aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega peamiselt välitingimustes ehk väljaspool kabiini (Vt eelviidatud otsused asjades nr 3-22-1461 (p 16), 3-23-2179 (p 14), 3-23-1366 (14 ja 17). Samale seisukohale on jõutud ka Tallinna ja Tartu Halduskohtu praktikas (vt nt otsused asjades nr 324-2952, 3-23-2350, 3-23-1464, 3-23-1971). Kuigi ka kabiiniga tõstukitega töötamisel on osa tööprotsesse vaja teha iga ilmaga väljaspool kabiini, ei ole see eelnevalt esitatud tõlgendusi arvestades soodusstaaži hulka arvatava metsaväljaveo autojuhi töötingimuste täitmiseks piisav.
  84. Vastustaja on haldusmenetluses rõhunud ka sellele, et lisaks metsast palkide väljaveole tegeles kaebaja palkide veoga maanteel ning ka seetõttu ei ole erialakood nr 11442 tingimused täidetud. Kohus sellega ei nõustu. Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt oli määruse nr 206 kehtestamise ajal metsaväljaveo autojuhi ametikohale iseloomulik mh asjaolu, et ta laadis metsas koorma ise peale ja viis metsa saeveskisse, s.o see eeldas teatud ulatuses ka palkide vedu maanteel. Oluline on, et lisaks palkide veole maanteel tegeles isik koorma peale laadimise ja kinnitamisega ehk et metsaväljaveo autojuhi tööülesandeks ei saanud olla üksnes palkide vedu maanteel. Ka kohtupraktikas on teatud ulatuses palkide vedu maanteel peetud metsaväljaveo autojuhi tööülesannetega hõlmatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  85. juuni
  86. a otsus asjas nr 3-23-2179 (p 18), Tartu Halduskohtu
  87. märtsi
  88. a otsus asjas nr 325-1336 (p 35)). Tunnistajate ütluste ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole alust arvata, et kaebaja peamiseks tööülesandeks oli üksnes palkide vedamine maanteel, vaid tema tööülesanded hõlmasid ka palkide sõidukile peale laadimist ja kinnitamist ning palkide metsast väljavedu.
  89. Eelnevat arvestades on kaebaja puhul asjakohaste ajavahemike soodusstaaži hulka lugemine sõltuv sellest, milliste sõidukitega kaebaja töötas ehk peaasjalikult, kas haaratsiga töötamine toimus kabiinist või oli laadimisseade lahtine ehk ilmastikuoludele avatud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendusmaterjali fotode näol sõidukitest, haagistest ning palkide laadimise süsteemist. Kaebaja on piirdunud enda poolse kinnitusega, et tegevus toimus valdavalt välitingimustes ning tugineb ka tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütluste pinnalt saab tõdeda, et asjakohaste ajavahemike puhul saab kahe esimese puhul lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas valdavalt välitingimustes ning palkide laadimise toimingud ei toimunud kabiinist, kuid kolmanda ajavahemiku puhul mitte.
  90. Tunnistajate W, Y, ja Q ütlustest nähtub, et algusaastatel ei olnud kaebaja kasutatud tõstukitel kabiine ehk kõik laadimistööd tuli teha välitingimustes. Tunnistajate ütlused erinevad aga selles osas, millal täpsemalt hakati kasutama kabiiniga tõstukeid. Tunnistaja W, kellega kaebaja töötas koos alates aastast 2004, ütluste kohaselt hakati kabiiniga tõstukeid kasutama aastatel 2013-2014 (dtl 89). D, kes töötas kaebajaga koos alates aastast 2013, hinnangul kasutati kabiiniga tõstukeid viimasel kolmel aastal (dtl-d 110-111) ning C, kes töötas kaebajaga koos alates aastast 2019, hinnangul hakati kabiinidega tõstukeid kasutama viimastel aastatel (dtl 97). Ka Q (töötas kaebajaga koos aastast 2004 kuni aastani 2011) tunnistused (dtl 107) viitavad sellele, et kabiiniga tõstukid tulid hiljem ning valdavalt töötas kaebaja avatud tõstukiga. Arvestades ajavahemikke, mil eelnimetatud tunnistajad koos kaebaja samades äriühingutes sarnastel ametikohtadel töötasid, saab kohtu hinnangul 6 3-24-2507 järeldada, et vähemalt kuni aastani 2014 kasutati metsaveol valdavalt tõstukeid, millel ei olnud kabiini ning mis olid ilmastikuoludele oluliselt enam avatud kui kabiiniga tõstukid. Täpset aega, mil valdavalt kasutati kabiiniga tõstukeid, ei ole tunnistajate ütluste pinnalt võimalik teha, kuid lähtuvalt W, D ja C ütlustest on kindel, et viimasel kahel või kolmel aastal oli tõstukitel kindlasti kabiinid ning W tunnistustest lähtuvalt on tõenäoline, et kabiinidega tõstukeid kasutati ka
  91. aastal, mil kaebaja alustas töötamist uuesti Iriscorp Transport OÜs. Vastupidist ei kinnita ka Y ütlused (dtl 101). Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et hakkas
  92. aastal töötama metsaväljaveo autol, millel oli tõstukikabiin. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja esitatud tõendid ei kinnita ajavahemikul
  93. november 2018 kuni
  94. mai 2024 Iriscorp Transport OÜ-s töötamist avatud tõstukiga, siis ei ole selle perioodi soodusstaaži hulka arvamiseks alust.
  95. Eelnevat arvestades tuvastab kohus, et X töötas ajavahemikul
  96. september 2004 kuni
  97. detsember 2009 OÜ-s Iriscorp ja ajavahemikul
  98. oktoober 2010 kuni
  99. juuli 2013 Iriscorp Transport OÜ-s ametikohtadel, mis vastasid Vabariigi Valitsuse
  100. juuli
  101. a määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ erialakoodis nr 11442 nimetatud metsaväljaveo autojuhi ametikohale. Iriscorp Transport OÜ-s töötamist ajavahemikul
  102. november 2018 kuni
  103. mai 2024 ei saa soodusstaaži hulka arvata.
  104. Kuna soodustingimustel pensioni soodusstaaži hulka saab arvestada üksnes kaebaja töötamise Iriscorp OÜ-s ajavahemikul
  105. september 2004 kuni
  106. detsember 2009 ning Iriscorp Transport OÜ-s töötamise ajavahemikul
  107. oktoober 2010 kuni
  108. juuli 2013, siis ei ole soodustingimustel pensioni määramiseks vajalik ajaline tingimus täidetud. Eeltoodud kahe ajavahemiku arvestamisel on kaebaja soodusstaaž kokku 8 aastat ja 2 kuud, kuid pensioni määramise tingimuseks on 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži olemasolu. Seega ei ole kokkuvõttes SKA soodustingimustel pensioni mittemääramisel eksinud. Kuigi kaebaja soodusstaaž on pikem kui SKA otsuses arvestas, ei ole soodustingimustel pensioni määramise tingimused täidetud ning Sotsiaalkindlustusameti
  109. augusti
  110. a otsuse nr E14552-1 tühistamiseks puudub alus. Kuna SKA on õigesti jätnud soodustingimustel pensioni määramata, siis ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
  111. Seega rahuldab kohus tuvastamisnõude osaliselt ja jätab tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamata. 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108lg 2).

Arvestades, et kohus rahuldab tuvastamisnõude 2/3 ulatuses ning jätab tühistamis- ja kohustamisnõude täies ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse rahuldamise proportsiooniks ca 22%. Kaebaja kandis kohtumenetlusega seoses menetluskulusid 1296 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulud 285 eurot.

§ 109lg 1 alusel jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

20. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7 3-24-2507 Juhan Siider 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.