2-24-9176/114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Iris Kangur-Gontšarov ja kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-9176 Kohtuasi Tallinna Linna avaldus D.N-i ja M.X hooldusõiguse peatamiseks ning alaealistele lastele eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.12.2025.a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja liik J.Z-i 17.12.2025.a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsus Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu), esindaja N.U (e-post: XXX) Puudutatud isik I D.N (isikukood XXX, e-post: XXX) Puudutatud isik II J.Z (isikukood XXX), temale RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson (e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.12.2025.a määrus jätta muutmata.
2. J.Z-i määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku II esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. TsMS § 533 lg 1 järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Tallinna Linn linnavalitsuse kaudu esitas 12.06.2024 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras D.N-i ja M.X hooldusõiguse peatamiseks ning alaealistele lastele eestkostja määramiseks. 23.07.2024 esitati põhiavaldus D.N-i hooldusõiguse peatamiseks laste J.Z-i ja W.V suhtes ning M.X hooldusõiguse peatamiseks lapse W.V suhtes. Avaldaja leiab, et laste vanemad ei ole suutelised kohaselt laste hooldusõigust teostama ning vanemate poolsed puudujäägid on ohustanud laste heaolu, sh tervist ning arengut. Laste huvides on peatada laste vanemate isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes ning määrata eestkostjaks sobivate füüsiliste isikute puudumisel Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kaudu) kuni laste täisealiseks saamiseni või seniste asjaolude äralangemiseni.
4. D.N leidis, et on taganud lastele turvalise kasvukeskkonna, eluaseme, riided, söögi ja muud vajalikud asjad. Lapsed ei ole puudust kannatanud ega millestki ilma jäänud. Ema tegeleb lastega, mängib nendega ja käib ka nendega üritustel. W.V-ga on käidud kõigil arstivisiitidel, mis neile on määratud. Minnakse ka logopeedi juurde ning kodus tegeldakse kõne arendamisega igapäevaselt. 01.08.2024 seisuga käis ta juba potil ning arengus mahajäämust ei olnud. Neuroloog on kinnitanud, et neuroloogilisi probleeme ei esine. Lasteaia sõnul ei ole ta probleemne laps. W.V kõneareng ei ole pärsitud, ta on lihtsalt lasteaias vaiksem. Vanematega ta suhtleb. Isa on õpetanud, et võõrastega ei pea rääkima. 02.10.2024 seisuga ei olnud ema veel logopeedi leidnud. Ema on püüdnud W.V-ga palju tegeleda, et laps ei oleks kogu aeg nutiseadmetes. See õnnestub eeskätt siis, kui laps ei ole lasteaias. J.Z-il tekkis kooli suhtes tõrge seetõttu, et tal ei olnud oma klassis sõpru ja ta puudus selle tõttu palju koolist. Tal esines ka hirm ja see mõjutas negatiivselt tema käitumist. Ema on J.Z-i XXXs külastanud ja laps on külastanud ka ema Tallinnas. Mõistlik on jääda XXXsse vähemalt 2024/2025 õppeaasta lõpuni, et mitte vahetada kooli aasta keskel. J.Z ei ole pärast XXXsse minekut enam kogu aeg vihane. Ema ei ole tahtnud J.Z suhtes vägivalda kasutada, aga on võimalik, et ta on lapsel niimoodi käest kinni võtnud, et sellest on jäänud punane laik. Ema ei ole unustanud last haiglasse, ema oli ise samal ajal haiglas ravil. Turvakodus viibimine oli J.Z huvides, sest J.Z kodus viibimise ajal olid sagedased politseikülastused ja eksisteeris oht, et vanemad saavad mingi süüdistuse. D.N saab aru lapse eemalviibimise põhjusest selliselt, et lapsel tekkisid halva seltskonna pärast puudumised, ta hakkas öösiti õppima ja oli kaua üleval, seejärel ei jõudnud ta õigel ajal kooli; kodus tekkisid ka hüsteeriahood. Koduste konfliktide põhjuseks oli seega J.Z halb seltskond. Vanemad on käinud ka perenõustaja vastuvõtul. Imelised Aastad programmi ei õnnestunud minna seetõttu, et esimest korda ei olnud neil võimalik pakkuda laste hoiu teenust ning vanematel ei olnud W.V kuhugi jätta. D.N tegeleb töökoha otsimisega. D.N tegeleb enda sõnul ka enda raviga, külastab raviarsti ja võtab ravimeid. 02.10.2024 täpsustuse kohaselt ei olnud tal küll pikka aega olnud võimalik raviarstiga ühendust saada, arsti külastas ta viimati
5. a. Tookord kirjutas arst tabletid välja ja raviskeemi ei ole vahepeal muudetud. Kriminaalmenetluses avaldas, et ei pea ravimeid võtma seetõttu, et digiloos oli välja toodud, et patsient on põhimõtteliselt terve. Haiglasse sattus vaid seetõttu, et ei saanud öösel magada. 3
6. M.X ei nõustunud varasemalt enda hooldusõiguse peatamisega ning leidis, et lapse eest on hoolitsetud. Isa ei ole ise logopeedi leidmisega tegelenud, sellega tegeleb ema. Pereterapeudi juurde või vanemlusprogrammi ei ole saanud minna, sest pole last kuhugi jätta. Kui saab käia üksinda, siis läheb. Isa ei ole lapsele öelnud, et ta lasteaias tädidega ei suhtleks. Pärast J.Z lahkumist kodust on W.V süüdistanud isa selles, et J.Z-i enam kodus ei ole. Samas on W.V muutunud pärast J.Z kodust lahkumist rahulikumaks. 02.12.2025 ärakuulamisel nõustus M.X enda hooldusõiguse peatamisega. Ta selgitas, et W.V külastamist on osaliselt takistanud tema töögraafik. Laste ema ei võta juba mõnda aega ravimeid ning tema haigus on ägenenud. Laste ema tööl ei käi.
7. Lastele määratud korras esindaja toetas esitatud avaldust. Kohtule esitatud avaldusest ja lisatud dokumentaalsetest tõenditest ja esindaja poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole lapsevanemad oma vanemakohustusi täitnud ning mõlemad lapsed on jäänud mitmel korral vanemliku hoolitsuseta. Avaldaja on oma avalduses veenvalt põhistanud, et ema on korduvalt seadnud ohtu laste kehalise ja vaimse heaolu. J.Z on tulnud perest eraldada korduvalt, sest ema on teda väärkohelnud. Vanemate senine koostöö lastekaitsega on olnud ebapiisav. J.Z on emaga koos viibides pidanud korduvalt olema silmitsi olukordadega, mida saab pidada laste väärkohtlemiseks, otsesed viited sellele esinevad Politsei- ja Piirivalveameti vastuses kohtu nõudele. W.V on olnud tülide ja kähmluste tunnistajaks. Vanema poolt laste korduv asetamine olukorda, mis käib lastele arenguliselt üle jõu, on laste arenguline väärkohtlemine ning laste põhiõiguste tugev riive. Laste huve ja vanema ressursse tuleb hinnata lühemas ja pikemas perspektiivis. Kui vanemad ei ole suutelised abi vastu võtma ja ei suuda oma probleeme tunnistada, siis on laste parimates huvides tagada lapse turvalisus, stabiilne elukorraldus ning arengu toetamine väljaspool bioloogilist perekonda tagades regulaarne kontakt bioloogilise vanemaga. Käesoleval ajal vajavad lapsed turvalist kasvukeskkonda, väga toetavaid suhteid ja lastele tekitatud traumadega tegelemist. Laste esindaja on veendunud, et J.Z soovib naasta koju ema juurde. Kuna lapsed on korduvalt perest eraldatud, siis välistamaks varasemate juhtumite kordumist, peab ema omapoolset näitama valmisolekut oma probleemide lahendamiseks ja koostööks lastekaitsega ja raviarstiga. Vanematel ja W.V-l on lähedane suhe ja vanemad soovivad kasvatada oma poega. Samas on hetkel lapsel märgata olulisi arengulisi probleeme, millega piiratud ressursiga vanemad ei ole suutelised tegelema. Laps on pidanud pidevalt nägema kuidas J.Z ja ema tülitsevad, karjuvad, kaklevad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ema ka W.V löönud. Laste esindaja külastas W.V-d 15.08 XXX asuvas väikelaste turvakodus. Laps oli rõõmsameelne ja mängis teiste turvakodu lastega. Sõnalist kontakti lapsega esindaja ei saanud, kuna laps ei räägi täiskasvanutega. Turvakodu lastega laps suhtleb, töötajatega minimaalselt. Laps kohanes kiiresti. Peamiseks probleemiks on senini olnud see, et laps ei taha ise WC toiminguid teha ja laps on ka põrandale urineerinud. Laste heaolu spetsialisti kinnitusel läks lapse üleandmine rahulikult ja isa tegi koostööd ning selgitas lapsele rahulikult, et laps läheks töötajatega kaasa. Lapse määratud esindaja leidis, et vanemad ei adu probleemi olemust ega vajadust ise aktiivselt tegutseda. Kui vanemad laste heaolu oma puuduliku ressursi tõttu tagada ei suuda, siis tuleb hooldusõigus peatada. Emal on vaja tegeleda enda raviga. 4
8. Kohus kuulas J.Z-i ära esmalt 13.06.2024 XXX turvakodus. J.Z avaldas nördimust selle üle, et tema peab turvakodus olema, aga vend saab viibida kodus. Ta saab aru, et viibib turvakodus koduste probleemide pärast. Politsei kutsuti, kuna ema hakkas tema suhtes halvasti käituma. Siis pidi ta veel viibima XXX Keskuses (kus talle ka ei meeldinud). Praegu tegeleb kooli lõpetamisega. Praegu tekkinud olukorra tõttu on tal jäänud osalemata mitmetel tema jaoks olulistel üritustel. J.Z teab, et emal on vaimse tervise probleemid. Ema ise ütleb, et tal on depressioon, aga J.Z teab, et tegelikult on skisofreenia. Emale on määratud ravimid ja J.Z-ile teadaolevalt ta võtab neid. Vahel on küll probleeme ravimite võtmisega. Kui ema tervis läheb käest ära, siis hakkab ta imelikku juttu ajama ja palju naerma ning lõpuks tuleb kallale. Nii J.Z-ile kui ka enda mehele. J.Z ei tea, et ema oleks venna suhtes samamoodi käitunud. Ema käitumise tõttu on käinud kodus sageli ka politsei; J.Z jutust jääb mulje, et peab politsei ja kiirabi tegevust küll veidi ülereageerimiseks. J.Z heidab emale ette, et ema keskendub ainult endale, s.o jutt läheb alati ema peale, kuigi mingi asi puudutab hoopis teisi. Ema ka muudab pidevalt oma plaane. J.Z kohtus emaga 12.06.2024 pere kodus. Ema rääkis sellest, et kohus tahab tema vanema õiguseid ära võtta. Praegu ema ja isa (J.Z kutsub W.V isa ka enda isaks) töötavad ning seetõttu kuigi palju lastega ei tegele. Isa on ka palju kodust ära. Varem olid vanemad pikalt kodus, kuid olukord oli sama. Olid hoopis telefonis. Turvakodus ei meeldi see, et siin on igasugused reeglid. Kodus reegleid ei olnud. Mõnikord öeldi küll, mis kellaks peaks koju tulema. Lähedasi sugulasi J.Z-il on, näiteks ema õde, aga ta ei suhtle nendega sagedasti. Koolis läheb J.Z-il hästi, tal on olemas ka sõbrad. Käib tantsutrennis, laulab koolis lauluringis. Rääkis emaga soovist õppida klaverit, aga kui ema käest midagi küsida, siis saab ema kurjaks. Vennaga saab J.Z hästi läbi ja tahaks temaga koos viibida. J.Z tahab koju. Kohus kuulas J.Z ära ka 04.12.2025 Tallinna kohtumajas. J.Z selgitas, et tal läheb koolis hästi (probleeme on olnud vaid matemaatikaga) ning ta tegeleb vabal ajal tantsimisega (üks kord nädalas treening). Eelmisel aastal tegeles laulmisega ja tulevikus tahaks ka rohkem laulmisega tegeleda. Samuti on üheks huvialaks kunst (ka teraapia on kunsti vormis). Emaga on J.Z suhelnud, aga viimasel ajal on emal jälle haigus välja löönud ning see mõjutab nendevahelist suhet. J.Z on külastanud ka W.V. J.Z saab aru, et ema ei saa praegu tema eest hoolitseda, kuid ta soovib siiski teada, millal tal on võimalik koju saada. J.Z on saanud suhelda ka sugulastega, tema parim sõber on täditütar D.D, kellega koos on plaanis lähiajal ka kinno minna (on planeeritud ema külastamine). Kohus selgitas J.Z-ile, et tal on määruskaebe tähtajal 14aastaseks saamisega seoses lahendile iseseisev kaebeõigus. Kokkuleppe kohaselt toimetatakse lahend talle kätte määratud esindaja vahendusel ning esindaja saab vajadusel selgitada ka lahendi sisu ja mõju J.Z-ile. Maakohtu määrus ja põhjendused 6.Maakohus rahuldas avalduse, peatas D.N-i hooldusõiguse J.Z-i ja W.V suhtes ning M.X hooldusõiguse W.V suhtes kuni laste täisealiseks saamiseni, määras lastele kuni nende täisealiseks saamiseni eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu). Määruse põhjenduste kohaselt nähtub rahvastikuregistri andmebaasist, et D.N on J.Z-i ja W.V ema ning M.X on W.V isa. Mõlemad lapsed vajavad keskmisest suuremat tähelepanu ning erihooldust ja professionaalset abi. Vaidlus on selles, kas lapsevanemad on praegusel hetkel piisavalt suutelised tagama ise lastele vajalikku hoolitsust ja järelevalvet ning kas koos vanematega elades on piisaval määral tagatud laste arenguvajadused. 5 Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud vanemate hooldusõiguse peatamine. Kohtule on ilmne, et kummagi vanema vaimne seisund ei võimalda laste eest kohaselt hoolitseda. Kohus põhjendab oma otsustust alljärgnevalt. Esitatud teabest nähtuvalt ei ole D.N suuteline adekvaatselt enda terviseseisundit hindama ning tema haigusteadlikkus on puudulik. Ta on aastaid eitanud enda tervisehäireid, jätnud vajaliku abi otsimata ning määratud ravi pooleli. Sel põhjusel on ta sattunud mitmel korral ka haiglaravile, seda viimati augustis
9. Praeguse hetke kohta on teada mitmest allikast (sh M.X kinnitusest), et D.N ravimeid ei võta ning tema haigus on taaskord ägenenud. Haiguse ägenemine tähendab konflikte oma elukaaslase ja J.Z-iga, sh on ta neid füüsiliselt rünnanud. Võimalik on rünnakute tekkimine ka W.V suhtes, kui W.V suuremaks saab ning oskab paremini enda eest seista või tekib tal soov astuda välja vanema või õe kaitseks. Ka mõjutab lapsi negatiivselt taoliste konfliktide juures viibimine. Vanema hooldusõiguse peatamise asemel muude abinõude kasutamine (toetamaks vanema vaimset tervist) ei ole praegusel hetkel võimalik. Teadaolevalt oli kohtus kriminaalmenetlus D.N-i suhtes sundravi kohaldamiseks (J.Z ründamise tõttu), kuid lõppkokkuvõttes jäi sundravi kohaldamata. J.Z arengut ohustab lisaks füüsilistele rünnakutele ka vaimse tervise kahjustamine ning arenguks vajaliku toe puudulikkus. Teadaolevalt oli menetlusele eelnevalt ohustatud J.Z haridustee jätkumine, tal esines koolist palju põhjuseta puudumisi. Ohustatud oli ka lapse vaimne tervis. Lapsevanem endas probleemi ei näinud ning süüdistas puudulikus õppetegevuses osalemises tüdruku halba seltskonda. Lapse vajalikul määral toetamist ei ole toimunud ka menetluse ajal. SOS XXX Lasteküla 13.05.2025 teate (dtl 224) kohaselt oli ema jätnud viimased kohtumised J.Z-iga ära ega olnud soovinud J.Z-i Tallinnasse. Ka ei ole ema ise käinud XXX külas. See muserdas J.Z-i. Ema ei ole andnud selget sõnumit, mis saab. J.Z-il on sees suur ärevus, mis mõjutab tema olukorda XXX Kodus. J.Z-il on konflikte ka teiste laste ja perevanematega, J.Z on ühte last ka füüsiliselt rünnanud. J.Z-ile on nüüd määratud ravimid, mida ta on võtnud 1 kuu. Kohus ei ole praegu veendunud, et vanema suutlikkust ei ole võimalik suurendada ning, et praegused puudused on püsivad. Seega ei pea kohus praegu põhjendatuks vanema hooldusõigust täielikult ära võtta. Eeskätt on D.N-il võimalik tegeleda järjekindlalt enda raviga. M.X on esitatud avaldusega nõus. Avalduses esitatud teabe kohaselt ei ole ta olnud suuteline W.V osas vanemakohustusi täitma, ka nähtub esitatud teabest isa vähene huvi lapse arenguvajaduste tagamise kohta - raviküsimused on jäänud vaid ema kanda ning isa on töötanud vastu ka lapse nutisõltuvusest vabanemiseks vajalikele sammudele. Avalduse kohaselt ei ole isa kasutanud ka talle antud võimalust osaleda vanemuslprogrammis. Taastamaks tulevikus isa hooldusõigust on otstarbekas alustada ilmselt vanemlusprogrammis osalemisest. Avaldaja on taotlenud Tallinna Linnavalitsuse määramist laste eestkostjaks, kuna puudub sobiv füüsiline isik. Kohus on seisukohal, et J.Z-i ja W.V eestkostjaks tuleb määrata Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsus asub käesoleva määruse alusel teostama laste kogu isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust. J.Z-i määruskaebus 7.J.Z esitas esindaja kaudu määruskaebuse, milles avaldab, et ei ole nõus kohtu järeldusega, et tema ema hooldusõigus tuleb peatada. J.Z soovib kasvada oma kodus. J.Z hinnangul on tema bioloogilises peres üldiselt kõik normaalne, ema on lubanud J.Z-ile ravimeid kasutada ja J.Z soovib ema lubadust uskuda. J.Z-ile jääb arusaamatuks see, miks ta ei saa koju minna 6 olukorras kui ta saab juba 14 a vanaks ja ta suudab palju enam iseseisvalt hakkama saada, kui perest eraldamise ajal. Kohus ei ole konkreetse lapse J.Z seisukohast piisavalt analüüsinud ema suutlikkust hooldusõigust teostada ega otsust piisavalt põhjendanud. Võib eeldada, et kohus ei ole juhindunud uurimisprintsiibist ning on jätnud välja selgitamata ja tuvastamata käesolevas asjas olulised asjaolud ning lapse huvid ja vajadused. Kohus leidis, et praegusel juhul ohustab last ema ebapiisav võimekus täita oma vanemakohustusi. Kohus ei arvestanud seejuures J.Z huve ega tahet. J.Z soovib kasvada kodus. J.Z hinnangul on lastekaitse tema ja tema venna perest eraldamisega üle reageerinud ja ei ole tegutsenud lapse huvidega kooskõlas. Menetlusosaliste seisukohad 8.Tallinna Linn vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Käesolevas asjas on lapse soov kasvada bioloogilises peres mõistetav, kuid see ei kaalu üles tõsiasja, et lapsevanem ei ole olnud suuteline tagama lapsele turvalist ja stabiilset kasvukeskkonda. Kogutud tõenditest, sealhulgas varasemalt kohtule esitatud dokumentidest ning Politsei- ja Piirivalveameti materjalidest nähtub, et lapse ema tervislik seisund on ebastabiilne ning ta ei ole järjepidevalt järginud raviskeemi. See on korduvalt viinud olukordadeni, kus laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta või sattunud olukordadesse, mis kahjustavad tema kehalist ja vaimset heaolu. Lapse korduv sattumine ebastabiilsesse ja ettearvamatusse hoolduskeskkonda kahjustab lapse turvatunnet ning arengut ka pikaajaliselt. Käesolevas asjas leiab lapse heaolu spetsialist, et tuleb arvestada lapse huvide kaalumisel nii lühikese kui ka pikaajalise perspektiiviga. Lapse parimates huvides on kasvada keskkonnas, mis tagab vajaliku turvalisuse, stabiilsuse, järjepideva hoolitsuse ning arengut toetavad suhted. Arvestades lapse seniseid kogemusi ja talle tekitatud traumasid, vajab ta käesoleval ajal eelkõige stabiilset kasvukeskkonda ning professionaalset tuge, mida bioloogiline pere käesolevalt pakkuda ei suuda. 9.D.N määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik 10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 12.Asja materjalidest nähtub, et: -28.09.2023 viidi J.Z-i (edaspidi ka J.Z või laps) kodust laste heaolu spetsialisti ning politsei kaasabil XXX Turvakodusse. Selle tingis mitmekordselt J.Z ema D.N-i (edaspidi D.N või ema) poolt lapse suhtes toime pandid füüsiline väärkohtlemine ning J.Z poolt lasteabile antud teave, et ta on koos vennaga jäetud järelevalveta. -27.10.2023 lubati emal J.Z-ile turvakodusse järele tulla. 7 08.05.2024 viidi J.Z politsei kaasabil järjekordselt turvakodusse, põhjuseks vägivaldseks muutunud konflikt lapse ja ema vahel. -23.05.2024 toimetati J.Z uuesti turvakodusse, põhjuseks vägivaldseks muutunud konflikt lapse ja ema vahel. -Avaldaja esitas 12.06.2024.a käesolevas asjas esialgse õiguskaitse avalduse. -18.06.2024.a rahuldas maakohus esialgse õiguskaitse avalduse J.Z-i osas, eraldas J.Z esialgse õiguskaitse korras emast D.N-ist. Peatas D.N-i hooldusõigus alaealise lapse J.Z-i suhtes kuni tsiviilasjas nr 2-2X-XXXX lõpplahendi jõustumiseni ja määras mh J.Z-i ajutise eestkostja ülesandeid täitma Tallinna Linnavalitsuse. 13.Määruskaebuse esitaja on avaldanud arvamust, et tema perest eemaldamisega on üle reageeritud. Ringkonnakohus toob esile asjassepuutuvad õigusnormid järgmiselt. Kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 alusel ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh eraldab PKS § 135 järgi lapse perekonnast. Abinõude kohaldamiseks tuleb tuvastada, milline oht ähvardab lapsi vanemate juures kasvades ning milliste abinõudega on võimalik seda ohtu ära hoida. Seejuures tuleb täpselt tuvastada, milline oht ähvardab iga üksikut last peres kasvamise korral, ning selgitada, millised oleksid vanemate hooldusõigust kõige vähem piiravad abinõud, millega on võimalik iga lapse puhul oht tema heaolule ja varale kõrvaldada. Käesoleva määruse p-s 12 on esile toodud aastaid kestnud vägivaldseks muutunud konfliktid lapse ja ema vahel. Konfliktidesse on sekkunud nii kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja politsei, selle tagajärjel on J.Z korduvalt perest eemaldatud ning viidud turvakodusse. PerekS § 116 lg 2 esimese lause järgi on vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. J.Z ema on lapse suhtes ainuke hooldusõiguslik vanem. Aastate jooksul vägivaldseks muutunud suhted ema ja lapse vahel viitavad sellele, et ema ei ole olnud võimeline lapse suhtes nõuetekohaselt hooldusõigust teostama. Lapse füüsilise väärkohtlemise tõttu on tõendatud ohu realiseerumine lapse suhtes ning selle kaudu kahjulike mõjutuste teke nii füüsilises kui vaimses mõttes.
10. Käesolevast asjast nähtub, et juba 2019.a selgus kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele, et nii emal kui ka tema elukaaslasel (J.Z venna isal) on puudulikud vanemlikud oskused. 2019.a ja 2022.a pakuti emale koolitusi vanemlike oskuste suurendamiseks, kuid ema keeldus neist. 2023.a lõpuks läbis ema koolituse „Vanemluse ehituskivid“. 10.01 2024 tegi lapse heaolu spetsialist kolmandat korda suunamise koolitusele „Imelised aastad“, millest ema varasemalt osa võtta ei soovinud. 30.05.2024 teatas Tallinna Perekeskuses, et D.N ei ole end ühelegi eelkohtumisele registreerinud ega oma motivatsioonist märku andnud, et osaleda koolitusel „Imelised aastad“.
11. PKS § 134 lg 1 järgi tuleb kohtul kohaldada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh võib kohus PKS § 134 lg 3 järgi teha lapse heaolu ohustamise korral eelkõige vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Ühtlasi võib kohus isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. 04.10.
12. a määrusega määras maakohus vanematele menetluse peatamise ajaks järgmised ettekirjutused: D.N-il tuleb pöörduda psühhiaatri poole ning järgida psühhiaatri määratud raviskeemi; D.N on kohustatud osalema vanemlusprogrammis „Imelised aastad“. Tallinna Perekeskuse teate (dtl 242-244) kohaselt osales D.N sellel koolitusel 9 korda 16st, kodutöid ta ei teinud. Pereterapeut L.W kohtumistel, 8 kuhu D.N ise soovis minna, osales ta ajavahemikul 15.01.2024-05.06.2025 17 korda. Seega nähtub esitatud teabest, et D.N on osaliselt käinud määratud koolitustel, samuti käinud pereterapeudi vastuvõttudel.
13. Asjast nähtub siiski, et hoolimata koolitustest, ei ole ema ja lapse konfliktsed olukorrad vahetul kokkusaamisel taandunud. Laps elas 2025.a XXX Lastekülas, kuid käies kodus tekkisid ema ja lapse vahel jätkuvalt vägivallani viinud konfliktid. Laps ja ema suhtlevad tihedalt telefoni teel, kuid veel 2025.a detsembris maakohtus toimunud ärakuulamisel avaldas laps, et ema tervisliku olukorra halvenemise tõttu on nende suhtlemine jälle problemaatiline. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last kasvatada, kuid ringkonnakohtu arvates on asjas selgelt tuvastatav, et ema ei ole võimeline käesoleval ajal lapse suhtes hooldusõigust teostama. Asjas puudub vaidlus selles, et D.N-il on diagnoositud skisofreenia, tervisliku seisundi kontrolli all hoidmiseks tuleb tal tarvitada ravimeid. Asjas on esitatud arvamused, sh J.Z ja puudutatud isiku I elukaaslase poolt, et D.N vägivaldseks muutumise J.Z ja elukaaslase suhtes põhjustab ravimite tarvitamata jätmine. Menetluse jooksul on D.N sattunud tervislikust seisundist tulenevalt psühhiaatriahaiglasse ravile (viimati teadaolevalt 2025.a suvel). Käesoleva menetluse jooksul diagnoositi J.Z-il autism. Psühhoterapeut, laste ja noorte psühhoanalüütiku H.Q psühhoteraapia kokkuvõttest (dtl 283) nähtub, et J.Z-il on neuroeripära ning hiljuti on psühhiaatri poolt diagnoositud autism. Tal esineb eneseregulatsiooni raskusi, kontrollivat ja rutiine nõudvat käitumist ning tugevat vastureaktsiooni järskudele muutustele. Asenduskodus esineb J.Z-il hüsteerilist käitumist ja meeleolude kõikumist, vähest suutlikkust võtta vastutust oma tegude eest, ropendamist ja füüsilist väljareageerimist, raskusi selgituste kuulamisel, puudulikku seostamisoskust käitumise ja tagajärgede vahel. Need jooned on kooskõlas autismispektrile omaste emotsiooniregulatsiooni ja sotsiaalse mõistmise eripäradega.
14. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, leides, et D.N hooldusõigus tuleb peatada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus põhjendas otsustust sellega, et D.N ei ole võimeline enda terviseseisundit hindama, ta eitab oma tervisehäireid, määratud ravi on jäetud pooleli. Ravi vajalikkuse eitamise tagajärjel haigus ägeneb ning D.N muutub vägivaldseks. Maakohus tõi esile ka selle, et lisaks füüsilistele rünnakutele ohustab J.Z arengut ka vaimse tervise kahjustamine ning arenguks vajaliku toe puudulikkus. 18.Ringkonnakohtu arvates on emal lapse suhtes hooldusõiguslikud puudujäägid tekkinud esmalt tema enda tervislikust olukorrast ja selle tagasilangustest, sh raviskeemi järgimata jätmisest ja teisalt seetõttu, et J.Z on erivajadusega laps ning ilmselgelt ei ole J.Z tervisliku seisundi eripära tõttu emal lapse suhtes hooldusõiguse teostamine võimetekohane. Käesolevas asjas on tõendatud, et nii enne käesolevat menetlust kui ka menetluse ajal on lapse emale osutatud abi ja juhendatud teda laste kasvatamise küsimustes. Lapse ema on koolitustel osalenud, kuid muudatusi lapsega suhtlemisel ning tema suhtes hooldusõiguse teostamisel ei ole toimunud. Asjaolu, et ema on eelistanud lapse viibimist XXX Lastekodus nähtub tema maakohtus ärakuulamisel avaldatust, et laps peaks viibima asenduskodus vähemalt 2024/2025 õppeaastal. Ka hiljem ei ole ema soovinud lapse suhtes igapäevaselt hooldusõigust teostada, põhjuseks ilmselt lapsega lühiajalistel kohtumistel tekkinud konfliktsed suhted. Maakohtu määrust ema ei vaidlustanud, millest võib samuti järeldada, et ema soovib lapse hooldusõiguse teostamist kohaliku omavalitsuse poolt. Seega puuduvad käesoleval juhul muud võimalused, kui lapse suhtes hooldusõiguse üleandmine kohalikule omavalitsusele. J.Z soovib küll määruskaebuse kohaselt kasvada oma bioloogilises peres, kuid käesoleval ajal on see võimatu juba seetõttu, et ema ei soovi igapäevaselt lapse suhtes hooldusõigust teostada. 9 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 19.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides. 20.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest. /allkirjastatud digitaalselt/ 10