I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on sõlminud kompromissilepingu nõuete osas, mis tulenevad hageja kui krediidiandja ja kostja kui tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Poolte kompromissist ei nähtu hageja ja kostja kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud maksma tasu võimaluse eest tasuda kokkulepitud rahasumma osamaksetega graafiku alusel. Seetõttu ei ole poolte kompromiss võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-de 1 ja 2 mõistes krediidilepinguks ning sellele ei kohaldata tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kompromissilepingu kehtivuse eelduseks on nõuete aluseks oleva tarbijakrediidilepingu kehtivus. Kohus kontrollib seetõttu, kas hagis märgitud asjaoludel on pooled sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu. Hagist ja tarbijakrediidilepingust nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga, samuti andmed ja eeldused krediidi kulukuse 3
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu 910 eurot. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab riigilõivu 455 eurot tagastamise hageja arveldusarvele. 4.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 555 euro ulatuses hagejale makstava rahasumma koosseisus. Kohus jätab poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 5. Vastavalt
lg 2 ja
tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. 6.
lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Pooled on kokku leppinud kompromissi ja selle sõlmimise asjaolu konfidentsiaalsuses. Kohus määrab omal algatusel isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isiku- ja registrikoodide mitteavaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.