Obsah (10)

§ 436§ 438§ 363§ 442§ 33§ 122§ 132§ 238§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Saaliste Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2026.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18495 Tsiviilasi Tsiviilasja hi

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu 16.06.2004 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-04).

1. Pooled abiellusid XXX (dtl 20-21). Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 17.08.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX (dtl 22-24). Kohtuotsus jõustus XXX. Poolte varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks saab olla perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1, mille järgi jagatakse ühisvara varaühisuse lõppemisel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11). Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu 11 lahutatakse (PKS § 35 p 3). Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Perekonnaseadus eristab abikaasade ühisvara puhul õigusi ja kohustusi. Varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. Ühisvarasse kuuluvate asjade ja õiguste kuuluvusest eraldi tuleb aga hinnata abikaasade vastutust võetud kohustuste eest (PKS § 38). Kohus märgib, et kui nõue ühisvara jagamiseks on esitatud pärast 01.07.2010, kohaldatakse kehtivat perekonnaseadust, kusjuures kehtiva perekonnaseaduse alusel tuleb jagada nii enne 01.07.2010 kui ka pärast seda omandatud ühisvara (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. Tallinn 2014, lk 352). Seega tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga XXX), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete alusel (PKS § 37, asjaõigusseaduse (AÕS) § 77). Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust arvestatakse ühisvara jagamise aja seisuga. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).
2. Hageja esitas hagi tervikteksti kohtule 14.10.2025 ja kostja esitas vastuse hagi terviktekstile 30.10.
3. Kohus lähtub asja lahendamisel hagi terviktekstist ja kostja vastusest sellele. Eeltoodut selgitas kohus pooltele 30.09.2025 ja 16.10.2025 kirjadega ning ka 16.02.2026 toimunud kohtuistungil. Hagi kohaselt kuulub jagamisele järgmine vara: − XXX kinnisasi; − 05.09.2007 XXX kinnisasja omandamiseks võetud laenukohustus XXX AS-i ees (laenuleping nr XXX); − laenukohustus A. K. ees summas 22 291 eurot; − sõiduauto Škoda Fabia (reg märgiga XXX, 2015.a väljalase, väärtusega ca 7000 eurot); − sõiduauto Škoda Rapid (reg märgiga XXX, 2014.a väljalase, väärtusega ca 7000 eurot); − XXX kinnisasjal asuv vallasvara; 12 − A. K. arvelduskontol olevad rahalised vahendid XXX seisuga; − J. V. arvelduskontol olevad rahalised vahendid XXX seisuga. Lisaks palub: − hageja kohustada kostjat andma hagejale üle urni nende ühise poja säilmetega; − mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega summas 8347,50 eurot koos seadusjärgse viivisega alates 05.12.2024 kuni nõude täitmiseni; − mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelised summas 11 891 eurot (periood 01.10.2023-30.09.2025) ning edasiulatuvalt alates 01.10.2025 summas 517 eurot kuus kuni kinnisasja ühisomandi lõpetamiseni. 30.10.2025 vastuses on kostja palunud talle hüvitada laenu- ja kindlustusmaksed. Lisaks on kostja avaldanud kahtlust, et hageja on poolte abielu ajal teinud ühisvara arvelt kulutusi enda vanimale pojale, kes ei ole kostja poeg. Kostja on palunud temale kuuluva garantiifondi hüvitise 10 000 eurot, mis on kostja hinnangul tema lahusvara, arvestada tasa hagejale XXX kinnisasja müügi eest väljamõistetava summaga. Kostja on märkinud, et hageja poolt alternatiivsele elamispinnale tehtud kulud tuleb arvata ühisvara hulka. Kostja lahusvara arvelt tehtud parenduste väärtus tuleb ühisvara väärtusega tasa arvestada. Samuti on kostja soovinud, et hageja annaks talle fotod üle. 16.02.2026 toimunud kohtuistungil selgitas kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei käsitle kohus XXX korteri müügist saadud rahaliste vahendite 14 000 krooni kasutamisega seonduvat, kuivõrd hageja on avaldanud, et tal ei ole võimalik eeltoodud raha kasutamist enam tõendada. Samuti ei käsitle kohus AS-i XXX liisingulepinguga ega OÜ-ga XXX seonduvaid asjaolusid, kuivõrd hageja vastavaid nõudeid hagis esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja eeltoodu osas esitanud vastuhagi. Mis puudutab fotosid poolte ühisest perest, siis kohus eeltoodut ühisvarana ei jaga, kuivõrd hageja eeltoodut hagis taotlenud ei ole ja kostja ei ole vastavas osas vastuhagi esitanud. Kohus tegi kohtuistungil pooltele ettepaneku, kasvõi hageja lepingulise esindaja vahendusel, kokku leppida fotodest koopiate tegemine ja kostjale üleandmine. Kohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Lisaks käsitles kohus kohtuistungil hageja vanema poja ülalpidamisega, hageja poolt alternatiivsetele elamispindadele tehtud kulutustega ja kostja parenduste väärtusega seonduvat. Kohus jääb kohtuistungil antud selgituste juurde. Kohus eeltoodud kostja väidetega ühisvara jagamisel ei arvesta.
4. XXX kinnisasi Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on ühisvarasse kuuluva varaga (dtl 206208). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et see müüakse kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel alghinnaga 350 000 eurot. Hageja on märkinud, et kostja on eeltoodud hinda pidanud kinnisasja maksimaalseks väärtuseks. Hageja hinnangul on mõistlik nurjunud enampakkumise järgselt korraldada igakordne uus enampakkumine alghinnaga, mis on 15 % madalam eelmise enamapakkumise hinnast. Kostja eeltoodu osas vastuväiteid 13 esitanud ei ole. Kohus leiab, et XXX kinnisasja ühisomand tuleb lõpetada selliselt, et kinnisasi tuleb müüa kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel alghinnaga 350 000 eurot. Enampakkumise nurjumisel tuleb korraldada igakordne uus enampakkumine esimesel võimalusel eelmise enampakkumise alghinnast 15 % madalama alghinnaga.
5. Laenukohustus XXX AS-i ees Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et pooled sõlmisid 05.09.2007 XXX kinnisasja omandamiseks laenulepingu XXX AS-iga (laenuleping nr XXX, dtl 209-211; dtl 212-218). Kohus selgitab, et kuivõrd kinnisasja müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt täidetakse kõigepealt eeltoodud laenulepingust tulenev kohustus, siis ei pea kohus käesolevas asjas kindlaks tegema laenujääki seisuga XXX. Pooltel eeltoodu osas vastuväiteid ei olnud. Kohus leiab, et XXX kinnisasja müügitulemi arvelt tuleb tasuda kõik XXX AS-i laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused.
6. Kinnisasja müügist saadud raha jagamine poolte vahel Hageja on seisukohal, et talle tuleks müügitulemist maksta 65 % ja kostjal 35 %. Kostja leiab, et müügitulem tuleks võrdselt jagada poolte vahel. Hageja arvutused on tehtud järgmiselt.
7. Pooled said kinnisasja soetamiseks laenu XXX AS-ist 223 834 eurot, mis kuulus poolte ühisvarasse.
8. XXX korter, mis hageja hinnangul oli tema lahusvaraks, võõrandati 89 476 euro eest.
9. Hageja ema kinkis talle 33 425 eurot, mis hageja hinnangul oli samuti tema lahusvaraks. Kokku on summa suuruseks 346 735 eurot, millest hageja lahusvarana kuuluv summa on 122 901 eurot, mis moodustab kogusummast 35 % (s.o 122 901 : 346 735 x 100). Eeltoodud summad seonduvad XXX kinnisasja omandamise ja parendamisega. Edasi on hageja selgitanud, et müügitulemist oleks tema osaks 65 % ja kostja osaks 35 %. Kohtuistungil selgitas hageja proportsiooni kujunemise osas, et 65 % kogu asjast on ühisvara ja 35 % lahusvara. Tegelikult see % peaks hageja osas suurem olema, sest ühisvara 65 % tuleks jagada pooleks ja siis tuleks 35 % hageja osale veel juurde panna. Samas jäi hageja selle juurde, et temale tuleks hüvitada 65 %. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et pooled said XXX AS-ist laenu 223 834 eurot, mis läks kinnisasja soetamiseks. Edasi selgitas hageja, et XXX korteriomandi (dtl 252-254) võõrandamise eest saadud rahaliste vahendite 89 476 eurot arvelt maksti tagasi laenu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt müüsid pooled 10.03.2008 XXX korteri hinnaga 1 400 000 krooni (89 476,31 eurot). Ostuhinnast 1 300 000 krooni (83 085,14 eurot) läks laenulepingu nr XXX osaliseks tagastamiseks (dtl 248-251). Ülejäänud summa s.o 100 000 krooni (6391,16 eurot) läks müüja kontole (dtl 255-264). Kohtuistungil selgitas hageja selles osas, et tervikuna eeltoodud summa siiski ei läinud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, et 100 000 krooni läks kostja kontole. Kohtuistungil kinnitas ka kostja, et kui XXX korteriomand võõrandati, siis see raha läks XXX kinnisaja laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja 100 000 krooni XXX kinnisasja parendamiseks. Hageja on selgitanud, et eeltoodud rahalised vahendid olid hageja lahusvaraks, kuivõrd XXX korter oli hageja lahusvaraks, sest selle erastamiseks (dtl 272) kasutati hagejale kuuluvaid EVP-sid koguses 14
10. Tegemist oli hageja vanaema ja hageja enda EVPdega. Hageja lisas, et tegemist oli EVP-kroonidega, kuivõrd sellel ajal olid käibel kroonid. Kostja selgitas kohtuistungil, et XXX korter oli tema lahusvaraks, kuna omandati enne poolte abielu. Kostja 14 avaldas, et ta maksis hageja vanematele EVP-de eest. Kohus selgitas kohtuistungil kostjale, et tegemist on kostja poolt esmakordselt esitatud väitega, mis on ka tõendamata. Kohus eeltoodud kostja vastuväidet asja lahendamisel arvesse võtta ei saa. Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et XXX korteriomandi omandamiseks kasutati EVPsid koguses 14
11. Pooled vaidlevad selle üle, kellele eeltoodud EVP-d kuulusid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejale kuulus 4500 EVP-d ja 9900 EVP-d (omandatud P. K.ilt), kokku 14 000 EVP-d, mis olid hageja omandis enne poolte abiellumist (s.o hageja lahusvara) ja mis kingiti 23.02.1995 kostjale (dtl 265-266; dtl 267-269; dtl 270). Kohus selgitab, et sel ajal kehtinud TsK § 260 lg 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-09, p 11). Kostja kohtule notariaalselt tõestatud vormis kinkelepingut esitanud ei ole. Hageja poolt esitatud tõendid, millest nähtub, et hageja kandis 23.02.1995 oma EVP-kroonid kostja kontole, ei ole asjakohased kinkelepingu tõendamiseks. Seega ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et XXX korteriomand on omandatud kostja lahusvara arvelt. Kohus leiab, et XXX korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvelt, mistõttu on selle võõrandamisest saadud rahalised vahendid 89 476 eurot samuti hageja lahusvaraks. Lisaks on hageja märkinud, et tema ema kinkis talle 33 425 eurot perioodil 2008-2015, mis on hageja lahusvaraks ja mida kasutati XXX kinnisasja parendamiseks (s.o ehitustööde eest tasumine, ehitusmaterjalide ja mööbli soetamine). Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et ta need vahendid üldse oleks saanud ega ka seda, et neid oleks kasutatud ühisvara huvides. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja A. K. omakäelise kinnituse selle kohta, et tema kandis perioodil 2008-2015 hagejale raha 33 425 eurot (77 500 krooni, 125 000 krooni, 1195 eurot, 900 eurot, 2450 eurot, 1350 eurot ja 14 550 eurot) XXX kinnisasja remondiks. A. K.le teadaolevalt sellel perioodil toimusidki kinnisasjal, eelkõige elamus, remonttööd, mille jaoks hageja ka A. K.lt kingituseks saadud raha kasutas, kuna selleks ei olnud pooltel endil piisavalt raha (dtl 219). Ühtlasi esitas hageja kohtule pangaväljavõtte selle kohta, et nimetatud summad tema kontole laekusid (dtl 521-527). Ülekannete selgituseks on märgitud „mööbli ostuks“, „ülekanne“, „raha emalt“, „ehitustööde jaoks“, „ehitusmaterjal“. Kohus märgib, et PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt on abikaasade lahusvaraks muuhulgas kinke teel saadu. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kohus selgitab, et lahusvara arvel tehtud panuse hüvitamiseks PKS § 34 lg 2 alusel või abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 alusel saab tekkida üksnes olukorras, kus lahusvara arvel tehtud panus on selgelt ja objektiivselt seostatav konkreetse ühisvarasse soetatud varaesemega. Sellist seost saab jaatada, kui mõistliku isiku arusaama kohaselt on ühisvara ese omandatud kas täielikult või osaliselt ühe abikaasa lahusvara arvel. Muuhulgas tähendab see, et tänu ühe abikaasa lahusvarast tehtud panusele säästsid või säästavad abikaasad ühisvarast tehtavaid kulutusi. Kohus märgib hageja esitatud tõendite pinnalt, et nendest nähtuvalt on hageja ema teinud hagejale kontole erinevates summades ja erinevate selgitustega ülekandeid kokku 33 425 eurot. Ülekannete selgitustes kinkelepingule viiteid tehtud ei ole. A. K. on omakäeliselt kinnitanud, et eeltoodud summad olid kinge hagejale XXX kinnisasja remondiks. Seega on hagejale tehtud enda ema poolt hageja pangakontole ülekandeid kokku 33 425 eurot, mida võib vastavalt A. K. kinnitusele lugeda kinkeks hagejale s.o A. K. soovis hagejat vastutasuta rikastada (VÕS § 259 lg 1), kuid hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kas ja kuidas kasutas hageja eeltoodud rahalisi vahendeid ühisvara tarbeks (s.o XXX tee kinnisasja remondiks/parendamiseks), mistõttu ei saa kohus eeltoodud summat arvesse võtta XXX kinnisasja parendamisena ega müügitulemi suuruse kindlaks tegemisel. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul kasutatud XXX kinnisasja soetamiseks ja parendamiseks 313 310 eurot (223 834 + 89 476), millest hageja lahusvarana kuuluv summa on 89 476 eurot, mis moodustab 15 kogusummast 28,56 %. Seega ühisvara suuruseks oleks 71,44 %. Müügitulemist tuleks hagejale hüvitada 64,28 % [(71,44 : 2) + 28,56] ja kostjale 35,72 % (71,44 : 2).
12. Urn Lisaks on hageja palunud kohustada kostjat andma hagejale üle urni nende ühise poja X säilmetega, et teha matmistoimingud. Kostja on selgitanud, et tal ei ole vastuväiteid urni matmisele, kuid hageja on kostjaga kontakti vältinud. Kohtuistungil selgitas kohus, et kohtu hinnangul ei ole urn, mis sisaldab poolte ühise poja säilmeid, ühisvarasse kuuluv varaese, mida kohus jagada saaks käesoleva menetluse raames. Pooltel tuleb omavahel kokku leppida, kuidas urn maetud saaks. Pooled olid eeltooduga kohtuistungil nõus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma hagejale üle urni nende ühise poja X säilmetega.
13. Sõiduautod Pooled ei vaidle selle üle, et ühisvarasse kuuluvad Śkoda Fabia (registrinumbriga XXX, dtl 220-223) ja Śkoda Rapid (registrinumbriga XXX, dtl 224-227). Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et Śkoda Fabia jääb hageja ainuomandisse ja Śkoda Rapid jääb kostja ainuomandisse ning kumbki pool teineteisele hüvitist ei maksa omandikaotuse eest. Kohus rahuldab hageja nõude ühisvara jagamiseks eeltoodud viisil.
14. Vallasvara Lisaks on hageja palunud ühisvara koosseisu kuuluva kohtuotsuses nimetamata vallasvara jätta selle poole omandisse, kelle valduses või nimel vara on. Kohus selgitas kohtuistungil, et hagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet (

§ 363lg 1 p 1).

Hageja vastav nõue on ebaselge ning sellisel kujul nõude rahuldamisel tehtav kohtulahend ei ole täidetav (

§ 442lg 5).

Kohus ei saa esitatud kujul hageja nõuet rahuldada. Kohtuistungil kinnitas hageja, et pooltel iseenesest vallasvara jagamise osas erimeelsusi ei ole ja hageja oli sellega nõus, kui kohus vastava hageja nõude rahuldamata jätab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude jätta ühisvara koosseisu kuuluv kohtuotsuses nimetamata vallasvara selle poole omandisse, kelle valduses või nimel vara on.

1. Laenukohustus hageja ema ees Hagi kohaselt leiab hageja, et poolte ühisvara hulka kuulub laenukohustus A. K. ees summas 22 291 eurot. Hageja selgitas eeltoodu osas, et tema ema andis perioodil 20092021 pooltele ühise kooselu tarbeks laenu kokku 22 291 eurot. Hageja on selle kohta esitanud hageja ema poolt kirjalikult koostatud dokumendi (dtl 219) ja pangakonto filtreeritud väljavõtte hageja ema poolt hagejale ülekantud summade kohta (dtl 528-536). Hageja selgitas, et saadud raha kasutasid pooled jooksvate kulude finantseerimiseks ja tsiviilasjas nr XXX toimunud kohtumenetluse kulude finantseerimiseks. Hageja emale ei ole eeltoodud summat tasutud. Kuna hageja ema suri XXX ja tema ainupärijaks on hageja (dtl 537-538), on hagejale kui universaalõigusjärglasele üle läinud laenulepingust tulenev nõue. Hagejale kuuluva osa suhtes langevad vastastikused kohustused kokku ega kuulu täitmisele. Kostjal tuleb sellest pool s.o 11 145,50 eurot hagejale hüvitada. Kostja on selgitanud, et hageja ei ole teda laenust teavitanud, kostja ei ole laenulepingut sõlminud ega temalt laenu saanud. Kostja on isiklikult ehitusmaterjalid ostnud ja tööd tellinud ning hageja emalt saadud laenuraha ei jõudnud hageja kaudu remondi/ehituse peale kuluda. Hageja ei ole tõendanud, et laen võeti ja kulutati ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katteks. 16 Kohus selgitab, et perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks võib abikaasa PKS § 29 lg 1 alusel teha ühisvaraga tehinguid ilma teise abikaasa nõusolekuta. Sellistest tehingutest tekib PKS § 29 lg 4 järgi abikaasade solidaarkohustus. PKS § 18 lg 1 ja PKS § 33 lg 1 p 1 järgi tähendab see, et abikaasad vastutavad selliste kohustuste eest oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses. Tegemist on tehinguga, millega üks abikaasa võib teist PKS § 19 järgi kohustada. Lisaks selgitab kohus, et oluline on raha faktiline kasutamine, mitte teise abikaasa teadmine laenu võtmisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.03.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-113-07, p 23). Kohus märgib, et hageja on tõendanud, et A. K. on tema kontole kandnud kokku 22 291 eurot, kuid hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milleks hageja 22 291 eurot tervikuna kasutas. Kohus märgib, et abikaasade ühisvaraks ei ole siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Sedavõrd ulatuslik solidaarsus abikaasade omavahelistes varalistes suhetes ei oleks põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja kasuks 50 % A. K. ees tekkinud laenukohustusest summas 11 145,50 eurot.
2. Pangakontodel olevad rahalised vahendid Kohus selgitab, et poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid kuuluvad abikaasade ühisomandisse. Hageja nimele avatud pangakontodel oli seisuga XXX järgmine positiivne jääk: AS-i XXX pangakontol nr XXX summas 128,56 eurot (dtl 540; dtl 587). Kostjal oli seisuga XXX XXX AS-i pangakontol nr XXX vahendite jääk summas 1577,28 eurot (dtl 556557; dtl 600). 21.08.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja, et hageja AS-i XXX kontol kajastuvat krediitkaardi kasutamisega seonduvat kohustust summas 130,46 eurot käsitleb hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel enda lahuskohustusena ega soovi selle arvestamist käesolevas menetluses ühisvara koosseisu. Hageja selgitas, et pangakontodel olnud rahalistest vahenditest kogusummas 1707,74 eurot kuulus 50 % hagejale ja 50 % kostjale. Hageja kontol oli vastavatest vahenditest lahutuse hetkel üksnes 130,46 eurot, mistõttu tuleks ülejäänud osas vastav osa ühisvarasse kuuluvast rahast s.o 723,41 eurot [(1707,74 : 2) – 130,46] kostjal hagejale hüvitada. Kohus selgitas kohtuistungil, et kohtu poolt tehtud arvutuste tulemusena kujuneb kogusummaks 1705,84 eurot, millest pool oleks 852,92 eurot ja kui 130,46 eurot maha arvata, jääks lõplikuks summaks 722,46 eurot. Hageja palus kohtul seda korrigeerida. Kohus jätab hageja pangakontodel seisuga XXX olevad rahalised vahendid kokku summas 128,56 eurot hageja ainuomandisse ja kostja pangakontodel seisuga XXX olevad rahalised vahendid kokku summas 1577,28 eurot kostja ainuomandisse. Poolte võrdsust arvestades peaks kummagi poole lahusvaraks jääma vara väärtuses 852,92 eurot [(128,56 + 1577,28) : 2]. Kuivõrd hageja poolt hagis taotletud viisil ühisvara jagamisel jääb hageja ainuomandisse vara väärtuses 128,56 eurot ja kostja ainuomandisse vara väärtuses 1577,28 eurot, on hagejal kostja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 593,90 eurot (1577,28 – 852,92 – 130,46). Eeltoodud osas kuulub hageja hagis toodud nõue rahuldamisele. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hüvitama hagejale 129,51 eurot (723,41 – 593,90). 17
3. Kohtueelsed õigusabikulud Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega summas 8347,50 eurot (dtl 362) koos seadusjärgse viivisega alates 05.12.2024 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni nõude täitmiseni. Hageja selgitas, et tema hinnangul pidas kostja läbirääkimisi vara jagamiseks poolte kokkuleppel halvas usus ja kavatsuseta tegelikkuses vastav kokkulepe sõlmida, millega seoses tekkisid hagejal eeltoodud kulud. Kostja oli seisukohal, et hageja eeltoodud nõue ei ole põhjendatud. Kostja selgitas, et poolte kohtuvälised läbirääkimised olid emotsionaalselt väga kurnavad, aga kostja ei näe nende ebaõnnestumises enda süüd. Kostja ei ole läbirääkimiste üheski faasis neid pidanud ilma tegeliku soovita jõuda kokkuleppele. Hageja manipulatsioonid maaklerite ja maaklerilepingutega ei võimaldanud kohtuvälise kokkuleppeni jõuda. Lisaks ei ole hageja esitatud õigusabikulude suurus mõistlik ega usutav. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 28; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist tuleb VÕS § 128 lg 3 järgi jaatada eeldusel, et need on mõistlikud, st need on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas hageja 13.12.2023 kostjale ettepaneku kohtuväliseks ühisvara jagamiseks (dtl 25-32). Pooled on esitanud kohtule arvuka kirjavahetuse kohtuväliselt peetud läbirääkimiste kohta perioodil 13.12.2023 kuni 10.09.2024 (dtl 33-197; dtl 415-444). Hagejat esindas läbirääkimistel vandeadvokaat Maria MägiRohtmets ja kostjat Margus Sardis. Pooled pidasid nimetatud ajaperioodil regulaarset kirjavahetust selle kohta, millised varaesemed jagamisele kuuluvad ning mil viisil need jagatakse. Lisaks esitasid pooled üksteisele ka lepinguprojekte, tehes sinna muudatusi ja parandusi. Kirjavahetusest nähtuvalt jõudsid pooled 03.09.2024 kokkuleppele ühisvara jagamise osas, mil hageja edastas kostjale lepingute projektid (ühisvara jagamine ja maaklerteenuse leping, dtl 47-54). Hageja pakkus välja, et ühisvara jagamise lepingu tõestamine saaks toimuda P.P. notaribüroos 10.09.2024 (dtl 45). 03.09.2024 vastas kostja hagejale, et ühisvara jagamise notariaalne sõlmimine võiks toimuda 10.09.2024 kell 16.30 (dtl 55). Lisaks nähtub, et pooled olid varasemalt eriarvamusel selles osas, milline kinnisvarabüroo kinnisasja hindamise läbi viib. Pooled jõudsid kokkuleppele, et kinnisasja hindamise viib läbi Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindaja ja hageja lubas teha täiendavaid pingutusi, et hindaja tasu vähendada s.o 3 % peale. Kostja kinnitas, et kui maakleritasu 4 % välja arvata, siis muu maaklerilepingus silma ei riiva (dtl 55). Kirjavahetusest nähtuvalt pidi ühisvara jagamise lepingu tõestamine toimub P.P. notaribüroos 10.09.2024 kell 16.30 (dtl 65). Lisaks andis kostja 06.09.2024 hagejale teada, et maakleri isik kostjale sobis, aga küsimusi tekitaks maaklerileping (dtl 65). 09.09.2024 kirjas palus kostja viia maaklerilepingu punkti 6b täiendus sisse, millega hageja oli 09.09.2024 nõus (dtl 86). 09.09.2024 edastas hageja kostjale tutvumiseks notari poolt koostatud projekti, millesse hageja tegi muudatused vastavalt poolte poolt eelnevalt kokkulepitule (dtl 88). 09.09.2024 edastas hageja kostjale ka maaklerilepingu (dtl 97). 09.09.2024 arutasid pooled veel täiendavalt maakleri tasuga seonduvat (dtl 105). 10.09.2024 saatis kostja hagejale kirja, milles täpsustas paari asja (tehingukulud ja audit) ja 18 kirjast nähtuvalt hakkas kostja lepinguline esindaja lepingu sõlmimiseks Pärnust Tallinna poole sõitma. Lisaks avaldas kostja lepinguline esindaja, et ta küsis kostjalt üle kellaaja, millal kostja on valmis digiallkirja andma, millele lepinguline esindaja jäi vastust ootama (dtl 107). 10.09.2024 edastati pooltele notari poolt leping (dtl 199-205) tutvumiseks ja kaugtõestamise juhend, millele kostja vastas, et kostja ei pea võimalikuks vara jagamise kokkulepet edastatud projektis sisalduva sõnastuse tõttu sõlmida (dtl 109). Seega jäi pooltel ühisvara jagamise leping notaris sõlmimata. Kohus märgib, et eeltoodud kirjavahetuse pinnalt ei ole kohus tuvastanud hageja pahatahtlikku käitumist ega manipulatsioone seoses ühisvara jagamise ja maaklerilepingu sõlmimisega. Läbirääkimiste käigus olid pooled tõepoolest erinevatel seisukohtadel ühisvara jagamise osas ja selles osas, milline kinnisvarabüroo kinnisasja hindamist läbi viib ja millised on lepingu tingimused, kuid pooled said oma erimeelsused lahendatud, kostjale edastati tutvumiseks kõik lepinguprojektid ja määrati ühiselt notariaeg. Kostja teatas viimasel hetkel, et tema notarisse ei tule, kuid sisulisi põhjendusi lepingu sõlmimisest keeldumise kohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja pidas läbirääkimisi ilma tegeliku soovita jõuda kompromissile. Sellega tekitas kostja hagejale kahju õigusabikulude näol, mida hageja oli kandnud seoses sellega, et uskus kostja tegelikku soovi saavutada kohtuväline kokkulepe ühisvara jagamiseks. Kohus märgib, et hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 210 eurot/h (sisaldab käibemaksu) vastab õigusabiteenuse turuhinnale. Kohus leiab, et õigusabi osutamine (maht 39,75 h) oli antud juhul põhjendatud ja vajalik tulenevalt hagejapoolsest kavatsusest kohtuväline kokkulepe sõlmida. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja kohtueelse õigusabikulude nõude taotletud ulatuses kogusummas 8347,50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise alates 05.12.2024 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni nõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse nõuda kostjalt välja hageja kasuks viivis kohtueelsetelt õigusabiabikuludelt 8347,50 eurot alates 05.12.2024 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Kasutuseelised Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelised summas 11 891 eurot (periood 01.10.2023-30.09.2025) ning edasiulatuvalt alates 01.10.2025 summas 517 eurot kuus kuni kinnisasja ühisomandi lõpetamiseni. Eeltoodud sissenõutavaks muutunud summa on kujunenud selliselt, et kasutuseelise väärtuseks on 1034 eurot/kuus (dtl 228-236) x 23 kuud jagatud 2-ga ning edasiselt on kasutuseelise väärtuseks 517 eurot kuus. Hageja selgitas, et hagejal puudus juurdepääs kinnisasjale (võtmed), kostja tõttu ei õnnestunud pooltel ühisvara 19 jagada, mille tõttu ei saanud hageja vara realiseerida ning pooltel ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik kinnisasja ühiselt kasutada. Kostja selgitas eeltoodu osas, et hageja lihtsalt lahkus ühisest elamisest, nõudmata juurdepääsu ja kasutust või kasutamise korra kokku leppimist. Lahutatud abikaasa saab teiselt lahutatud abikaasalt nõuda ühisvara eseme kasutuseelise hüvitamist üldjuhul üksnes kaotatud kasutuseelisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 alusel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138, p 44.3; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). Selline nõudeõigus aga ei tulene ainuüksi asjaolust, et üks lahutatud abikaasa kasutab ühisomandis olevat eset üksinda. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldusena näeb VÕS § 115 lg 1 ette, et isik oleks rikkunud temal lasuvat kohustust (kohustus võimaldada teisel lahutatud abikaasal ühisvara eset kasutada). Mis puudutab hageja nõude perioodi alguskuupäeva, siis Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et kasutuseelist ühisvarana jagades sai jagada üldjuhul üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist abikaasa vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine oleks kolleegiumi hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta (vt Riigikohtu seisukohti kaasomandi kohta: 20.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14; 16.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 13). Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17). Kohus märgib, et praeguses asjas tuleb arvestada asjaolu, et pooled on endised abikaasad ning kinnisasi kuulub poolte kui endiste abikaasade ühisvara hulka, st on nende ühisomandis. Pooled ei ole väitnud, et neil oli kokkulepe, millest tuleneks õigus nõuda teiselt kulutuste hüvitamist. Seega saavad pooled nõuda teineteiselt kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui selline õigus tuleneb neile seadusest. Kohus märgib, et hageja esitas kasutuseeliste nõude alates 01.10.2023, s.o peale poolte abielu lõppemist. Hageja esitas kasutuseeliste hüvitamise nõude kostjale 05.12.2024 hagiavalduses. Kohtuistungil selgitas hageja, et tal ei ole ühtegi tõendit selle kohta esitada, et hageja oleks varasemalt (s.o enne hagi kohtule esitamist) kostjalt kasutuseeliseid nõudnud. Lisaks selgitas hageja, et pooled ei sõlminud peale abikaasade kooselu lõppu kokkulepet ühisomandis oleva kinnisasja kasutamiseks. Lisaks ei pöördunud hageja kostja poole võtmete saamiseks. Hageja jäi seisukohale, et ühiselt ei olnud seal võimalik koos elada. Kostja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et tema hagejal kinnisasja kasutamist takistanud ei ole. Mis puudutab takistuste tegemist, siis Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-19-12055 punktides 14.2-14-3 esile toonud, et kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel tuleb kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusena teha mh kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, 20 eelkõige seda, kas kaasomanik on takistanud teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, millisel põhjusel lahkus hageja poolte ühisest elukohast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-1053, p 13). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hagejale takistusi teinud ühisomandis oleva kinnisasja kasutamiseks ja hageja ei ole kostjalt ligipääsu (võtmed) küsinud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis seoses kasutuseelise minetusega perioodil alates
7. oktoobrist 2023 kuni
8. septembrini 2025 summas 11 891 eurot ning edasiulatuvalt alates
9. oktoobrist 2025 igakuiselt summas 517 eurot kuni kinnisasja asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr XXX) ühisomandi lõpetamiseni.
10. Kostja poolt tasutud laenu- ja kindlustusmaksed Kostja on palunud hüvitada talle laenu- ja kindlustusmaksed. Lisaks hõlmavad laenumaksed ka makseid intressi eest. Kohus selgitab, et juhul, kui abikaasade abielu on küll lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat ühisvara veel jaganud, kuulub abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse ning seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid. Eelmärgitu tuleneb ka PKS § 37 lg-st
11. Jagamata ühisvara valitsemisele kohalduvad seega endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14, p 13). Nõude alusnormiks on PKS § 29 lg 4 ja VÕS § 69 lg
12. PKS § 29 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kohtu arvates saab kostja solidaarkohustuse täitmise väiteid pidada PKS § 34 lg 2 järgse nõude esitamiseks tasaarvestusavaldusena (VÕS § 197 lg 1 mõttes) hageja hüvitisnõudega. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad VÕS § 197 lg 2 järgi tagasiulatuvalt poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kohus selgitab, et kuna varaühisuse korral kuulub abikaasadele nii ühis- kui ka lahusvara, tuleb neist kumbagi kuuluvatele esemetele kulutusi teha ning nendega seotud koormisi kanda vastava varakogumi arvel, st ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt lahusvara arvel. Kohus märgib, et abielu ajal tehtud maksed saab lugeda tehtuks ühisvara 21 arvelt. Kostja poolt peale lahutust tehtud maksed saab lugeda tehtuks kostja lahusvara arvelt ühisvarale. Seega saab kostja nõuda eeltoodud maksete hüvitamist alates XXX. Kostja selgitas vastuses hagi terviktekstile, et perioodil XXX-31.12.2024 tasus ta laenu põhiosa 4705,70 eurot, intresse 6533,25 eurot ja kindlustusmakseid 566,10 eurot, kokku 11 805,05 eurot (dtl 741; dtl 410; dtl 559-560; dtl 563), millest hageja osa oleks pool ehk 5905,52 eurot. Kohtuistungil selgitas kohus, et kohtu arvutuste tulemusena sai kohus kindlustusmaksete suuruseks 534,65 eurot (17 kuu eest). Kostja on arvestanud 18 kuu eest. Kohtuistungil jäi kostja 18 kuu juurde. Kuivõrd kostja on nõude esitanud 31.12.2024 seisuga, arvestab kohus kindlustusmakseid 17 kuu eest (31,45 eurot x 17 kuud= 534,65 eurot). Kohus saab nõude suuruseks kokku 11 773,60 eurot (4705,70 + 6533,25 + 534,65), millest hageja osa oleks pool ehk 5886,80 eurot. Kohtuistungil ei vaielnud hageja sellele vastu, et hageja peaks kostja poolt tasutud maksetest poole hüvitama. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestusavaldusena esitatud nõue hageja vastu põhjendatud summas 5886,80 eurot.
13. Tasaarvestus Kuna mõlemal poolel on teineteise vastu nõudeid, siis kohus selgitas kohtuistungil üle, et kohus saaks tasaarvestuse teha kinnisasja müügist laekuvast tulemist kummalegi poole jääva osa arvelt. Pooltel selles osas vastuväiteid ei olnud. Lisaks on kostja palunud kostja 30.10.2025 vastuses hagi terviktekstile temale kuuluva garantiifondi hüvitise 10 000 eurot, mis on kostja hinnangul tema lahusvara, arvestada tasa hagejale XXX kinnisasja müügi eest väljamõistetava summaga (dtl 745). Kostja on teinud selles osas viite lisale 3 (kostja 29.01.2025 menetlusdokumendi lisa 3, dtl 412-414). Kohtuistungil selgitas kohus, et kostja tõend on esitatud vene keeles. Juhul kui kostja soovib nimetatud tõendile tugineda, tuleb kohtule esitada selle eestikeelne tõlge. Kohus määras kostjale tõlke esitamise tähtajaks 23.02.
14. Kuivõrd kostja eeltoodut tähtajaks kohtule tõlget esitanud ei ole, jätab kohus eeltoodud tõendi tähelepanuta kooskõlas

§ 33lg-ga 3.

27.06.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja ja esitas tõendid selle kohta koos tõlgetega, et hagejale määrati hüvitisena 74 500 eurot (sisaldab ka sõidukulusid seoses otsingutega kohapeal) ja kostjale 70 500 eurot (dtl 650-652; tõlge- dtl 653-656). Hageja lisas, et mõlemale vanemale määrati hüvitis võrdselt, mistõttu jäävad kostja etteheited hagejale arusaamatuks. Lisaks oli pooltel kokkulepe, et vanemad kannavad XXX laekunud 25 000 eurot üle nende ühisele tütrele A. K. (K.), mida hageja ka tegi. Eeltoodu osas on hageja samuti tõendi esitanud 07.09.2016 ülekandest (dtl 541). Kohtuistungil selgitas kohus garantiifondi hüvitise maksmise asjaolusid. Seoses poolte ühise lapse hukkumisega terrorismi rünnaku raames XXX määrati muuhulgas vanematele hüvitised. Kostja ei olnud temale määratud hüvitisega rahul ja vaidlustas selle XXX. Hageja ei tea, mis sellest vaidlusest saanud on. Hageja kinnitas, et mõlemale vanemale määrati hüvitised personaalselt, eraldi ja võrdses ulatuses. Kostja selgitas kohtuistungil, et hagejale maksti Nice-is täiendavalt 20 000 eurot, millest kostja oma osa saanud pole. Kostja ei ole seda infot kontrollinud. See info laekus kostjale esialgu hagejalt ja edaspidi kinnitati seda XXX advokaadi poolt. Kohus märgib, et hageja on selgitanud ja tõendanud, et hagejale määrati hüvitisena 74 500 eurot ja kostjale määrati hüvitisena 70 500 eurot. Kuivõrd mõlemale isikule kuuluvate hüvitiste arvelt tehti mahaarvamisi, jäi hageja hüvitise jäägiks 24 500 eurot ja kostja hüvitise jäägiks 20 500 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks makstud XXX täiendav hüvitis 20 000 eurot, millest 22 kostjal oleks õigus saada pool s.o 10 000 eurot. Seega ei saa kohus eeltoodud summat tasaarvestada hagejale XXX kinnisasja müügi eest väljamõistetava summaga. Kohus on rahuldanud hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 8347,50 eurot ning viivis kohtueelsetelt õigusabikuludelt (8347,50 eurot) alates 05.12.2024 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks on kohus seisukohal, et kostja menetlusliku tasaarvestusavaldusena esitatud nõue (kostja poolt tasutud laenu- ja kindlustusmaksed, sh intress) hageja vastu on põhjendatud summas 5886,80 eurot. Kohus tasaarvestab eeltoodud nõuded, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud summas 2460,70 eurot (8347,50 – 5886,80), millelt kuulub tasumisele viivis alates 05.12.2024 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 27. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamise nõue mittevaraline nõue, mille hind on

§ 132lg 1 kohaselt 3500 eurot.

Seega on hagihind 3500 eurot. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta 28. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − 05.12.2024 hagiavaldusele lisatud järgmiste tõenditega: K. K. poolt allkirjastatud tõend XXX (XXX) korteri ettemaksu andmise kohta (dtl 271); Osaühing XXX äriregistri registriväljavõte (dtl 273-277); 11.04.2005.a sõlmitud XXX, soetamise müügi- ja asjaõigusleping (dtl 278-287) ja AS XXX äriregistri väljavõte (dtl 363374) ning kostja poolt 29.01.2025 vastusele lisatud XXX tn korteri müügileping (dtl 411), kuivõrd kohus selgitas kohtuistungil, et kohus ei käsitle käesoleva tsiviilasja lahendamisel XXX korteri müügist saadud rahaliste vahendite kasutamisega seonduvat, AS-i XXX liisingulepinguga ega OÜ-ga XXX seonduvaid asjaolusid. Lisaks on kostja poolt 29.01.2025 esitatud tõend esitatud poolikult. − 05.12.2024 hagiavaldusele lisatud järgmiste tõenditega: XXX kinnistu omandamiseks 18.09.2007 sõlmitud Hoonestamata kinnistu müügi- ja asjaõigusleping (dtl 237-247) ja 12.09.2008.a AS Pindi Kinnisvara poolt koostatud XXX korteri eksperthinnang nr XXX (dtl 288-306), kuivõrd kohus lähtub XXX müügist saadavate rahaliste vahendite jagamisel poolt vahel hageja 14.10.2025 hagi terviktekstist. − 05.12.2024 hagiavaldusele lisatud tõendiga- 13.04.2023 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt koostatud XXX kinnistu eksperthinnang nr XXX (dtl 307-361), kuivõrd vastavalt 14.10.2025 hagi terviktekstile taotleb hageja kinnisasja võõrandamist avalikul enampakkumisel, mistõttu ei ole kinnisasja turuväärtus asjassepuutuv ning kohus lähtub XXX müügist saadavate rahaliste vahendite jagamisel poolte vahel samuti hageja 14.10.2025 hagi terviktekstist. − 07.04.2025 kostja menetlusdokumendiga esitatud laenu- ja kindlustusmaksete arvestus perioodil 25.08.23-25.0325 (dtl 545), kuivõrd kostja nõuab hagejalt laenuja kindlustusmakseid vastavalt kostja 30.12.2025 vastuses hagile terviktekstile seisuga 31.12.2024. 23 − 22.02.2026 kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetuse (dtl 806-823; dtl dtl 825-831), kuivõrd kohus ei ole määranud kostjale tähtaega kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise ajal toimunud kirjavahetuse esitamiseks. Menetluskulude jaotus 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 30.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik 24