Obsah (6)
§ 81§ 3§ 10§ 71§ 63§ 64KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2025 Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-25-4 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Le
§ 81
lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11 osamakse katteks 16,67 eurot ning viimase, s.o
- osamakse katteks 16,63 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata Kaidar Palojärvele KarS § 279 lg 1 järgi määratud rahatrahvi 600 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks iga osamakse katteks 50 eurot. Trahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi kontole ja viitenumbrile. Käesoleva kohtuotsusega määratud rahatrahvide tasumise korrast ja tähtajast mittekinnipidamise korral kuuluvad rahatrahvid nende tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult tervikuna teatavakstegemisest, s.o alates 28.02.
- Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Keskkonnaameti järelevalveosakonna Põlva-, Valga- ja Võrumaa büroo juhtivinspektori 19.12.2024 otsusega väärteoasjas nr 940024000494 on Kaidar Palojärv süüdi tunnistatud järgnevas. K.Palojärv 6.05.2024 ajavahemikul 14.00-14.30 püüdis Võru maakonnas Setomaa vallas Tonja külas koordinaatidel N 57.972121 E 27.611213 Pihkva järve ranna piiranguvööndis kala, kasutades selleks keelatud kalapüügivahendit (ahingut), mille tulemusena püüdis ühe latika. Kalapüügiseaduse (
) § 10 lõike 5 järgi on keelatud püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, kalapüügiseaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või kalapüügiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga. Ahing ei ole kirjeldatud kalapüügieeskirjas kalapüügivahendina ja on seega kalapüügiks keelatud vahend.
§ 3
lõike 2 järgi võrdsustatakse kalapüügiga veekogul, selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks. Viibides kalda piiranguvööndis ahinguga ja kasutades seda kalapüügiks, on K.Palojärv rikkunud
§ 10lõikes 5 sätestatud nõuet.
Vastavalt
§ 71
lg 2 punktile 3 on kalapüük keelatud vahendiga või nõuetele mittevastava püügivahendiga kalapüüginõuete tõsine rikkumine. K.Palojärv pani teo toime vähemasti otsese tahtlusega, kuna teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Ahing kui kiskudega torkeriist on üldteada keelatud kalapüügivahend, kuna ahinguga püüdes võib kaladele põhjustada asjatuid vigastusi. Isik võttis kaasa keelatud püügivahendi ja püüdis sellega kala. Järelevalve vältel üritas K.Palojärv inspektorite seaduslikke korraldusi eirates asitõenditest (ahingust ning ahinguga püütud ühest latika isendist) vabaneda. Seega oli K.Palojärv teadlik, et ahinguga kalapüük on keelatud, kuid kasutas seda siiski ja möönas, et sellise teoga paneb toime rikkumise. K.Palojärve on karistatud
§ 81lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.
Peale selle on K.Palojärv süüdi tunnistatud järgnevas. K.Palojärv püüdis 16.05.2024 ajavahemikul 14.00-14.30 Võru maakonnas Setomaa vallas Tonja külas koordinaatidel М 57.972121, E 27.611213 Pihkva järve ranna piiranguvööndis kala, kasutades selleks keelatud kalapüügivahendit (ahingut). Keskkonnaameti poolt teostatud kontrollimise hetkel üritas isik vabaneda püügivahendist (ahing) ja ebaseadusliku püügivahendiga (ahing) püütud kalast (üks latika isend), eirates järelevalveametnike korraldusi asitõendeid mitte puutuda. Samuti keeldus K.Palojärv enda valduses olevate vallasasjade läbivaatusest ja lahkus omavoliliselt 2
(11)sündmuskohalt järelevalvetoimingute vältel, takistades oma tahtliku tegevusega Keskkonnaametil kui korrakaitseorganil
§ 63lg 1 alusel kalandusalase riikliku järelevalve teostamist.
K.Palojärv pani teo (järelevalve takistamine) toime tahtlikult kavatsetuse vormis KarS § 16 lg 2 tähenduses. K.Palojärv eiras järelevalvet teostavate Keskkonnaameti inspektorite seaduslikke korraldusi, üritades ametiisikute antud seaduslikke korraldusi eirates tõenditest vabaneda ning ametiisikute antud seaduslikke korraldusi eirates lahkus sündmuskohalt omavoliliselt. K.Palojärve on karistatud KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina ära võetud üks ahing (tõkendi nr 12086440) on otsustatud konfiskeerida. Sündmuskoha vaatluse käigus asitõendina ära võetud üks latika isend (tõkendi nr 12086693) on kaevatava otsuse tegemise ajaks juba Keskkonnaameti poolt konfiskeeritud ja hävitatud. Kaebaja nõue ja põhjendused K.Palojärv esitas 1.01.2025 Tartu Maakohtu kaebuse Keskkonnaameti 19.12.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 940024000494, paludes asja uuesti läbi vaadata, kuna kaebaja arvates pole tõendid piisavad tema süüdimõistmiseks ja nii suure trahvisumma määramiseks. Kohtuistungil täpsustas K.Palojärv oma nõuet. Menetlusalune isik palub kaevatava otsuse tühistada, kuna kumbki süütegu pole tõendatud. K.Palojärv ei püüdnud kala ega kasutanud keelatud püügivahendit, vaid keskkonnaameti inspektorite tulles üksnes urgitses kellegi teise isiku püütud kala veest välja. Ka leiab K.Palojärv, et ta pole takistanud keskkonnaameti inspektoreid järelevalve teostamisel. Sõiduki läbivaatuseks keskkonnaameti inspektoritel seaduslik alus puudus. Rinnakaamera salvestist ei saa tõendina kasutada. Sellest ei nähtu salvestise tegemise asjaolud (kus see on tehtud ja mis toimub). K.Palojärve arvates on tegemist jälitustegevusega. Alternatiivselt palub K.Palojärv talle määratud rahatrahve vähendada ja määrata nende tasumine ositi, kuna ta pole suuteline nii suuri trahve tasuma. Tervislikel põhjustel ei saa K.Palojärv töötada, mistõttu puudub tal igasugune sissetulek. Samuti puudub K.Palojärvel ka kinnisturaamatusse ja liiklusregistrisse kantav vara. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning 19.12.2024 otsus K.Palojärve süüdi tunnistamise ja karistamise osas muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on K.Palojärve süüteod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Eluliselt ei ole usutav menetlusaluse isiku väide, et ta kala ei püüdnud. Seda väidet K.Palojärv sündmuskohal ei esitanud. Kehakaamera kasutamise puhul pole tegemist jälitustegevusega. Kehakaamera salvestis polegi iseseisev tõend, vaid tunnistaja 1 ülekuulamise lisa. Seega VTMS § 31 lg 1 sätestatud nõuded sellele ei kohaldu. Ka määratud karistused vastavad menetlusaluse isiku tegude raskusele. Küll on kohtuvälise menetleja esindaja nõus trahvide tasumise määramisega ositi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüteokoosseisu osas VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 3
(11)õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. K.Palojärvele 18.11.2024 koostatud väärteoprotokolli (kohtuvälises menetluses koostatud toimiku tl 28-29) kohaselt süüdistatakse teda järgnevas. K.Palojärv 6.05.2024 ajavahemikul 14.00-14.30 püüdis Võru maakonnas Setomaa vallas Tonja külas koordinaatidel N 57.972121 E 27.611213 Pihkva järve ranna piiranguvööndis kala, kasutades selleks keelatud kalapüügivahendit (ahingut), mille tulemusena püüdis ühe latika. Kalapüügiseaduse (
) § 10 lõike 5 järgi on keelatud püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, kalapüügiseaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või kalapüügiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga. Ahing ei ole kirjeldatud kalapüügieeskirjas kalapüügivahendina ja on seega kalapüügiks keelatud vahend.
§ 3
lõike 2 järgi võrdsustatakse kalapüügiga veekogul, selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks. Viibides kalda piiranguvööndis ahinguga ja kasutades seda kalapüügiks, on K.Palojärv rikkunud
§ 10lõikes 5 sätestatud nõuet.
Vastavalt
§ 71
lg 2 punktile 3 on kalapüük keelatud vahendiga või nõuetele mittevastava püügivahendiga kalapüüginõuete tõsine rikkumine. K.Palojärv pani teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Ahing kui kiskudega torkeriist on üldteada keelatud kalapüügivahend, kuna ahinguga püüdes võib kaladele põhjustada asjatuid vigastusi. Isik võttis kaasa keelatud püügivahendi ja püüdis sellega kala. Järelevalve vältel üritas K.Palojärv inspektorite seaduslikke korraldusi eirates asitõenditest (ahingust ning ahinguga püütud ühest latika isendist) vabaneda. Seega oli K.Palojärv teadlik, et ahinguga kalapüük on keelatud, kuid kasutas seda siiski ja möönas, et sellise teoga paneb toime rikkumise. K.Palojärv püüdis 16.05.2024 ajavahemikul 14.00-14.30 Võru maakonnas Setomaa vallas Tonja külas koordinaatidel М 57.972121, E 27.611213 Pihkva järve ranna piiranguvööndis kala, kasutades selleks keelatud kalapüügivahendit (ahingut). Keskkonnaameti poolt teostatud kontrollimise hetkel üritas isik vabaneda püügivahendist (ahing) ja ebaseadusliku püügivahendiga (ahing) püütud kalast (üks latika isend), eirates järelevalveametnike korraldusi asitõendeid mitte puutuda. Samuti keeldus K.Palojärv enda valduses olevate vallasasjade läbivaatusest ja lahkus omavoliliselt sündmuskohalt järelevalvetoimingute vältel, takistades oma tahtliku tegevusega Keskkonnaametil kui korrakaitseorganil
§ 63lg 1 alusel kalandusalase riikliku järelevalve teostamist.
K.Palojärv pani teo (järelevalve takistamine) toime tahtlikult kavatsetuse vormis KarS § 16 lg 2 tähenduses. K.Palojärv eiras järelevalvet teostavate Keskkonnaameti inspektorite seaduslikke korraldusi, üritades ametiisikute antud seaduslikke korraldusi eirates tõenditest vabaneda ning ametiisikute antud seaduslikke korraldusi eirates lahkus sündmuskohalt omavoliliselt. Väärteoprotokollis puudub menetlusaluse isiku allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud VTMS §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Ka pole ta allkirjastanud 16.07.2024 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt ta ei soovinud ütlusi anda. Mõlemas menetlusdokumendis on protokolli koostaja märkinud, et menetlusalune isik keeldub protokollidele alla kirjutamast. Seega on kohtuvälise menetleja allkirja andmisest keeldumise fikseerinud vastavalt VTMS §-s 69 lg 7 sätestatule ning kohtul puudub alus arvata, et kohtuvälises menetluses oleks K.Palojärve kui menetlusaluse isiku õigusi kuidagi 4
(11)rikutud. Õiguste rikkumist pole esile toonud ka menetlusalune isik, kelle kinnitusel ta tõesti ülekuulamisel ütlusi ei andnud ja protokoll koostati mitu kuud hiljem. K.Palojärve kohtumenetluses antud ütluste kohaselt viibis ta kaevatavas otsuses märgitud ajal järve ääres. Ta nägi seal kala püüdmas ühte isikut, kes mingil hetkel viskas toki maha ja pani punuma. K.Palojärv läks tokiga (mille otsas oli västar või ahing) kala välja urgitsema ja sel hetkel tulid keskkonnaametnikud. K.Palojärv ise kala ei püüdnud ja oli tulnud niisama järve äärde vaatamata. Keskkonnaametnikud hüppasid kraesse, et K.Palojärv püüdis. K.Palojärv ütles, et kui on süüdlane, tehke asi ära. Keskkonnaametnikud tahtsid K.Palojärve autot vaadata, kuid K.Palojärv oma autot ette ei näidanud, sest tal olid autos isiklikud asjad. Keskkonnaametnikel ei olnud seaduslikku alust autot üle vaadata ja seda alust keegi temale ka ei selgitanud. Oma nime ta algul keskkonnaametnikele ei öelnud, aga hiljem ütles. Västra või ahingu viskas K.Palojärv ära, kuid seda keegi ei keelanud. K.Palojärv tahtis ka kala (mis veel liigutas) vette tagasi lasta, kuid keskkonnaametnikud ei olnud sellega nõus. Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt teostas ta 16.05.2024 Tonja külas koos M.T kalandusalast järelevalvet. Eemalt oli näha ühte isikut liikumas veekogu poole. Kaugel roo sees oli veel üks isik, kuid tunnistaja ei pannud tähele, et tema oleks eemale jooksnud. Autode parkimisalal olles nägi X.M kalda äärses vees olevat isikut, tokk käes. See isik tegi tokiga löögi vette, tõstis toki üles. Toki otsas oli ahing ja seal küljes kala. Inspektorid liikusid isikule vastu ja M.T tutvustas neid isikule. Isik lasi tokist lahti ja ahing, tokk ja kala kukkusid madalasse vette. Kala oli surnud ja torkehaavadega. Seejärel liikusid nad parkimisalal oleva auto juurde. M.T pani seal kala ja toki maha. Kuna oli kahtlus, et autos on kala, soovisid inspektorid, et isik näitaks auto ette, millest viimane keeldus. Kuna isik ei püsinud inspektorite juures, ei saanud talle selgitada sellekohase õiguse alust. Isik ei öelnud ka oma nime. Mingi hetk võttis isik autost võtmed ja sulges autouksed. Järsku läks ta toki juurde, keeras ahingu otsast ära. M.T ütles isikule, et ära puutu. Isik liikus kiirel sammul veekogu poole. M.T sööstis järgi, püüdes ahingu minema viskamist takistada, kuid isik suutis ahingu siiski ära heita. Parklasse tagasi tulles ütles isik, et on Kaidar Palojärv, milline nimi tuli auto kasutajana ka liiklusregistrist kontrollides. Keskkonnaameti inspektorid soovisid uuesti sõiduki läbivaatust, kuid seda isik ei tahtnud, kuna sõidukis on isiklikud asjad. Isik kummardus kala poole. X.M sai tal käest kinni. Isik läks sõiduki rooli ja lahkus sündmuskohalt. Hiljem sündmuskoha vaatluse käigus leidis X.M ahingu muda seest üles, kuid seda pidi 10-15 minutit kompamise teel otsima. Tunnistaja X.M-i kinnitusel oli tal ütlustes kirjeldatud sündmuse ajal keha küljes kaamera. X.M-i viidatud kehakaamera salvestis on tunnistaja kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamise protokolli lisana ka kohtule esitatud (tl 9). Tegemist on kahe videofailiga. Neist esimene (fail 2024_0516_1308040000000_000000-001) algab 16.05.2024 kell 13.08 ja näha on, kuidas kaamerakandja läheneb läbi taimestiku mingile veekogule. Kaldaäärses taimestikuga vees on näha ühte meesterahvast, kes seal liigub, tokk käes. Mehele lähenedes kaamerakandja (kelle häälena istungil kuulu põhjal on äratuntav X.M) kõnetab teda. Mees (kellena on istungil nähtu põhjal äratuntav K.Palojärv) tuleb veest välja ja teine keskkonnaameti inspektor toob veest välja ühe kala ning pika toki otsas ahingu. Kõik tulevad kaldale parkimisalale, kus näha kahte sõidukit (Volvo ja Nissan). Teine keskkonnaameti inspektor (nimesildiga M.T) asetab veest välja toodud tokiga ahingu ja kala Volvo kõrvale maha. Kaldal tekib keskkonnaameti inspektorite ja K.Palojärve vahel vaidlus auto ettenäitamise üle. Vahepeal K.Palojärv hakkab parkimisalalt eemalduma, kuid tuleb siiski tagasi. Küsimusele nime kohta K.Palojärv vastab, et tal polegi nime. Kell 13.12.37 K.Palojärv avab korraks Volvo kõrvalistuja poolse ukse ja seejärel lukustab uksed, öeldes, et ta ei hakka oma autot näitama, kuna inspektoritel pole selleks õigust. Kui X.M hakkab 5
(11)K.Palojärvele selgitama kalapüügiseadust ja korrakaitseseadust, võtab K.Palojärv ( kell 13.13.01) Volvo kõrvalt maast üles tokiga ahingu. M.T ütleb talle, et seda ära puutu. K.Palojärv jookseb veekogu poole. M.T jookseb talle järgi ning haarab K.Palojärvel selja tagant kinni. Sel hetkel K.Palojärvel ahingut enam käes ei ole. X.M otsib ahingut paari minuti vältel veest, kuid ei leia ning naaseb autode parkimisalale. Kell 13.16 avaldab K.Palojärv oma nime ning järgneb vaidlus auto läbivaatamise üle. K.Palojärv avaldab, et võtab selle omaks, aga autot ette ei näita, kuna tal on seal omad asjad. Teisest videofailist (2024_0516_1318050000000_000000-002) nähtub, et K.Palojärv tahab, et protokoll ära tehtaks, teeb ettepaneku kala vette visata. K.Palojärv korraks jälle eemaldub, tuleb siis auto juurde tagasi, käsib kala eest võtta. Kell 13.19.00 istub K.Palojärv autosse (Volvo), käivitab sõiduki ja sõidab parkimisalalt minema. Seejärel jookseb X.M mööda metsateed kaugemal asuval parkimisalal seisva ametiauto juurde, istub autosse ja käivitab selle. Salvestis lõpeb kell 13.
- 27.05.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 1-4) kohaselt on 16.05.2024 ajavahemikul 14.25-14.45 sündmuskohana vaadeldud XXX, Setomaa vald, Tonja küla koordinaatidel N57.972121, E 27.611213 asuvat ala, kus maas rohu sees on üks torkehaavadega latika isend, mis asetatakse musta värvi kilekotti, mis suletakse tõkendiga nr
- Koordinaatidel М57.971862, E 27.611814 leiti veekogu kalda ääres madalast veest ahing, mis markeeriti tõkendiga nr
- Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, samuti kehakaamera salvestistest nähtuv) on kattuvad asjaolus, et K.Palojärv 16.05.2025 kella 14 paiku kaevatavas otsuses märgitud kohas viibis. Seda pole menetlusalune isik ka ise eitanud. Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt on tegemist Tonja külas asuva veekogu äärse piirkonnaga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist Pihkva järve ranna piiranguvööndiga ja ära toodud täpsed koordinaadid. Kohtul puudub alus kahelda sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud sündmuskoha asukoha andmetes, kuna vaatlusprotokoll sisaldab ka Maa-ameti kaardirakenduse andmeid. Erinevalt menetlusalusest isikust kohus leiab, et kehakaamera salvestised on lubatavad tõendid. Tunnistaja X.M ei teostanud jälitustegevust, vaid riiklikku järelevalvet. Erinevalt kohtuvälise menetleja esindajast kohus leiab, et kehakaamera salvestiste näol on tegemist VTMS §-s 31 lg 11 ettenähtud tõendiga, mitte üksnes tunnistaja ülekuulamise lisaga. Riikliku järelevalve ehk korrakaitselise tegevuse käigus tehtud salvestise kasutamist tõendina reguleerib VTMS § 31 lg
- Selles on märgitud, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Praegusel juhul vastavad salvestised peaaegu kõigile nendele nõuetele. Salvestisest nähtuv võimaldab aru saada, millal on salvestis loodud, kuna salvestistel on nii kuupäevad kui kellaajad. Ilmselgelt on arusaadav seos vaidlusaluse väärteoasjaga. Ka nähtuvad sellest väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Salvestises endas puuduvad andmed, kelle poolt on salvestis loodud. Ent salvestise tegemise asjaolusid on kohtuistungil selgitanud tunnistaja X.M, kelle ütlustest tulenevalt ta kandis 16.05.2024 aset leidnud sündmuse käigus kehakaamerat. Tunnistaja ütlused tõendavad salvestise päritolu. Kehakaamera salvestistest nähtuvalt on jäädvustatud sündmused toimunud 16.05.2024 kella 13.08-13.21 vahelisel ajal. Tunnistaja X.M on kinnitanud, et kaamera kellaaeg oli õigeks muutmata ja tegelik kellaaeg on kaamera kellaajast tund aega hilisem. Kohtule on varasema 6
(11)töökogemuse pinnalt teada, et aegajalt tõepoolest esineb juhtumeid, kus riikliku järelevalve või muude menetlustoimingute tegemisel kasutatavates tehnilistes abivahendites (patrullsõidukite pardakaamerad, ametnike kehakaamerad) on kellaajad õigeks seadistamata. Seega on eluliselt usutav, et nii oli see ka käesoleval juhul. Hinnates kogumis kehakaamera salvestistest nähtuvat jäädvustatud sündmuse toimumise aega kogumis tunnistaja X.M-i ütlustega, loeb kohus tõendatuks, et kehakaameraga jäädvustatud sündmus toimus 16.05.2024 kella 14.08-14.21 vahelisel ajal. Videofailist 2024_0516_1308040000000_000000-001 nähtub, et K.Palojärv oli sündmuskohal juba enne keskkonnainspektorite kohale saabumist kell 14.08. Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja X.M-i ütlused ning videofailist 2024_0516_1308040000000_000000-001 nähtuv) on kattuvad asjaolus, et keskkonnaameti inspektorite sündmuskohale saabudes (seega kella 14.08 ajal) viibis K.Palojärv kaldaäärses vees ja tal oli käes tokk. Tõendid on kattuvad ka asjaolus, et selle toki otsas oli ahing. Tokiga (mille otsas oli ahing) vees viibimist pole ka menetlusalune isik eitanud. Ent vaidlus on asjaolu üle, mida K.Palojärv vees ahinguga tegi. Menetlusalust isikut süüdistatakse ahinguga kala püüdmises. Tunnistaja X.M-i kinnitusel nägi ta, kui K.Palojärv tegi tokiga löögi vette ja tokki välja tõstes oli ahingu küljes kala. Kohus nendib, et kogu tunnistaja kirjeldatud situatsiooni videosalvestisest näha ei ole. Küll on näha, et K.Palojärv teeb toki tõstmisele iseloomuliku liigutuse (kell 14.08.41), kuid seejärel mitme sekundi vältel varjab vaadet kaamera ette jääv taimestik. K.Palojärve kinnitusel ta üksnes urgitses ahinguga veest välja kellegi teise poolt püütud kala. Kohtu hinnangul ei ole ka K.Palojärv seega sisuliselt eitanud, et ta mingi liigutuse ahinguga tegi. Seda liigutust võiski tunnistaja X.M näha löögile sarnase liigutusena. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et peale lööki oli ahingu otsas kala. Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt, mida kinnitab ka videosalvestisest nähtuv, heitis K.Palojärv seejärel ahingu koos kalaga vette. Videosalvestisest nähtuvalt tuli K.Palojärv veest välja tühjade kätega ning ahingu ja kala tõi veest välja kaldale keskkonnaameti inspektor M.T Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt fotografeeris ta ahingut ja kala, kuid nad koos menetlusaluse isikuga tulid veekogu äärest. Selline foto on tunnistaja kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamise protokolli juures (tl 8). Sellel on näha ühe tumeda auto kõrval maas lebavat kala ja pika toki otsas olevat ahingut. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, samuti videofailist 2024_0516_1308040000000_000000-001 nähtuv on kattuv asjaolus, et edaspidi (kell 14.13.01) võtab K.Palojärv maast ahingu, jookseb ahinguga veekogu poole ja viskab selle vette. Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt, mida tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, leidis ta ahingu hiljem (peale K.Palojärve sündmuskohalt lahkumist) üles. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt võeti kala (milleks oli üks torkehaavadega latika isend) ja ahing sündmuskohalt kaasa. 27.05.2024 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 10-15) kohaselt on vaadeldud 16.05.2024 sündmuskohalt kaasa võetud latika isendi, mille pikkuseks on 51 cm. Latika isendi kehal on torkehaavadele iseloomulikud haavad. Samuti on vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud metalsest materjalist ahingut. Ahingu küljes on üheksa teravat kidadega piid (üks keskmine pii väändunud), ahingu piide kogulaius on 21,3 cm ja ahingu ühe pii küljes on näha kalasoomus. Vaadeldud ahing on sarnane ahingule, mis on jäädvustatud X.M-i poolt tehtud fotol vahetult peale selle esmakordselt veest väljatoomist. Seega on alusta arvata, et tegemist on sama ahinguga, mida kasutas K.Palojärv. Asjaolud, et sündmuskohalt leitud latikal on torkehaavad ja latika leidmise hetkel oli selle ligidal ka ahing, annavad alust järeldusele, et sündmuskohalt leitud kala oligi püütud asitõendiks oleva ahinguga. 7
(11)K.Palojärv viibis vees, ahing käes ja ta tegi ahinguga löögiliigutuse vette, peale mida oli ahingu otsas latikas. Need asjaolud kogumis annavad alust järeldusele, et latika püüdis K.Palojärv. Kohus leiab menetlusaluse isiku ütlused, et ta urgitses kellegi teise püütud kala, on esitatud vastutusest pääsemise eesmärgil. Iseenesest on õige menetlusaluse isiku väide, et sündmuskoha läheduses viibis veel keegi. Videofailist 2024_0516_1308040000000_000000001 nähtub, et autode parkimisalal on kaks sõidukit. Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt nägi teist isikut sündmuskoha lähistel ka tunnistaja. Videofailist 2024_0516_1308040000000_000000-001 on kuulda (kell 14.09.45), et X.M küsib K.Palojärvelt kellegi roo sees oleva isiku kohta. Erinevalt menetlusaluse isiku ütlustest muud tõendid ei kinnita, et see teine sündmuskoha lähistel viibinud isik oleks eelnevalt viibinud kohas, kus keskkonnaameti inspektorid nägid liikumas K.Palojärve. Ka K.Palojärv ise pole sündmuskohal midagi rääkinud sellest, et kala oli eelnevalt püüdnud keegi teine. Vastupidi – K.Palojärv võtab tehtu omaks (kell 14.16.47), tahab et protokoll ära tehtaks, on sellega nõus (kell 14.18.10). K.Palojärve väitel ta ei tulnudki järve äärde kala püüdma, vaid niisama. Samas olid tal jalas kummikud, mis olid sobilikud just kaldaäärses vees liikumiseks. Tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt oli tegemist latika kudemisajaga, mil kala tulebki kalda äärsesse madalasse vette. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 16.05.2024 kella 14.00-14.08 vahelisel ajal Võru maakonnas Setomaa vallas Tonja külas Pihkva järve ranna piiranguvööndis koordinaatidel N57.972121, E 27.611213 püüdis K.Palojärv ahingut kasutades ühe latika.
§ 10
lg 5 kohaselt on keelatud püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, kalapüügiseaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või kalapüügiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määrusega nr 65 kehtestatud „Kalapüügieeskirjas“ ei ole ahingut nimetatud kalapüügivahendina. Seega on ahing kalapüügiks keelatud vahend. Kuigi kohtu hinnangul sarnaneb ahing mõnevõrra harpuunile, ei ole tegemist siiski harpuuniga. Nimelt on harpuun „Kalapüügieeskirja“ § 5 lg 2 p 2 kohaselt kuni 5-haruline, kuid käesoleval juhul on püügivahendil olnud 9 tera. Ka on harpuun allveepüügivahend. Käesoleval juhul pole tegemist olnud allveepüügiga.
§ 3
lg 2 kohaselt võrdsustatakse kalapüügiga veekogul, selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks. Viibides Pihkva järve ranna piiranguvööndis ahinguga ja kasutades seda kalapüügiks, rikkus K.Palojärv
§ 10lg-s 5 sätestatut.
Kohtu hinnangul on K.Palojärv teo pannud toime vähemalt otsese tahtlusega. Kohus nõustub kaevatavas otsuses avaldatud seisukohaga, et ahing kui kiskudega torkeriist on üldteada keelatud kalapüügivahend, kuna ahinguga püüdes võib kaladele põhjustada asjatuid vigastusi. Ka asjaolu, et K.Palojärv püüdis sündmuskohal ahingust vabaneda, viitab sellele, et ta teadis ahinguga kalapüügi keelatusest. Vaatamata sellele kasutas K.Palojärv ahingut kalapüügiks. K.Palojärve süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tema poolt toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud
§ 81lg 1 järgi.
Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja X.M-i ütlused ning kehakaamera videosalvestisest nähtuv) kogumis tõendavad, et peale seda, kui keskkonnainspektor M.T oli ahingu ja püütud 8
(11)kala toonud kaldale, üritas K.Palojärv ahingust vabaneda, visates ahingu kaldaäärsesse vette. Ahingu vette viskamist pole M.Palojärv ka ise eitanud, kuid tema väitel seda tegevust keegi ei keelanud. Videofailist 2024_0516_1308040000000_000000-001 on kuulda ja näha, et inspektor M.T keelas K.Palojärve ahingut puutuda, kuid viimane jookseb koos ahinguga siiski vette. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused on kattuvad asjaolus, et M.Palojärv üritas midagi teha ka püütud latikaga. Failist 2024_0516_1318050000000_000000-002 nähtub, et K.Palojärv teeb ettepaneku kala vette tagasi visata ja hiljem käsib selle eest võtta ning kummardub kala suunas (kell 14.18.21). Samas sündmuse edasist arengut arvestades (K.Palojärv istus autosse ja sõidab sündmuskohalt minema) ei loe kohus seda kala suunas tehtud liigutust kalast vabanemisele suunatud liigutuseks. Pigem on alust arvata, et K.Palojärv tahtis kala autost lihtsalt kaugemale visata, et see ei segaks kavandatavat ärasõitu. Tunnistaja X.M-i ütlused ning kehakaamera videosalvestistest nähtuv) kogumis tõendavad, et alates peale kalapüügi lõppu kaldale tulekut keskkonnaameti inspektorid korduvalt soovisid teostada K.Palojärve kasutuses olnud sõiduki (Volvo 655 PGB) läbivaatust, kuid K.Palojärv keeldus autot ette näitamast. Et ta keskkonnainspektorite nõuet autot läbi vaadata ei täitnud, on kinnitanud ka menetlusalune isik ise. Tunnistaja X.M-i ütlused ja videofailist 2024_0516_1318050000000_000000-002 nähtuv tõendab, et K.Palojärv lahkus omavoliliselt sündmuskohalt (videosalvestise kohaselt kell 14.19.10). Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et peale seda, kui K.Palojärv oli püüdnud 16.05.2024 ajavahemikul 14.00-14.08 Võru maakonnas Setomaa vallas Tonja külas koordinaatidel М 57.972121, E 27.611213 Pihkva järve ranna piiranguvööndis keelatud püügivahendiga (ahing) ühe latika, üritas ta Keskkonnaameti inspektorite teostatava kontrolli käigus püügivahendist (ahing) vabaneda, eirates inspektor M.T korraldust asitõendit mitte puutuda. Samuti ei võimaldanud K.Palojärv enda valduses oleva vallasasja (sõiduki) läbivaatust, lahkudes omavoliliselt sündmuskohalt.
§ 63
lg 1 kohaselt riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi ka korrakaitseorgan).
§ 64
kohaselt korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 45–47 ja 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. KorS § 49 lg 1 p 4 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistus, kui on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Eeltoodust tuleneb, et Keskkonnaameti inspektoritel on õigus teostada riiklikku järelevalvet kalapüügiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle, mille käigus on neil õigus teostada vallasaja läbivaatust. Kohtu hinnangul takistas K.Palojärv oma käitumisega (ahingu vette viskamisega ja sündmuskohalt lahkumisega) Keskkonnaameti kui korrakaitseorgani ametnikel kalandusalase riikliku järelevalve teostamist. Kuigi tunnistaja X.M-i ütluste kohaselt leidis ta K.Palojärve poolt vette heidetud ahingu hiljem üles, tuleneb tunnistaja ütlustest, et ülesleidmine oli raskendatud (ahing oli mutta vajunud ja seda pidi mõnda aega kombates otsima). Sündmuskohalt sõidukiga lahkumisega tegi K.Palojärv sõiduki läbivaatuse täiesti võimatuks. 9
(11)Kohtu hinnanul on K.Palojärv teo (riikliku järelevalve takistamise) toime vähemalt otsese tahtlusega. Nagu kohus eespool tuvastas, keelas keskkonnaameti inspektor M.T K.Palojärvel ahingut puutuda, kuid vaatamata keelule viskas viimane ahingu vette. Ahingut vette visates sai K.Palojärv aru, et eirab keskkonnaameti inspektori korraldust ning tahtis või vähemalt möönis riikliku järelevalve teostamise takistamist. Nagu kohus eespool tuvastas, soovisid keskkonnaameti inspektorid K.Palojärve sõiduki läbivaatust. Sellises olukorras sõidukiga sündmuskohalt lahkudes sai K.Palojärv aru, et muudab riikliku järelevalve teostamise võimatuks. K.Palojärve süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tema poolt toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse osas, muud otsustused KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt
§ 71
lg 2 p-le 3 on kalapüük keelatud vahendiga või nõuetele mittevastava püügivahendiga kalapüüginõuete tõsine rikkumine. Kuna ahinguga kalapüük on tõsine rikkumine, suurendab see K.Palojärve süüd. Samas on K.Palojärv püüdnud ainult ühe kala. 16.06.2024 kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju arvutamise akti (tl 26) kohaselt Tonja külas ahingut kasutades ühe latika isendi püüdmisega keskkonnale tekitatud kahju summas 24 eurot. Seega kahju on tegelikult väike. Kohus loeb K.Palojärve süüd ahinguga kalapüügi osas keskmisest väiksemaks. Riikliku järelevalve takistamise osas loeb kohus K.Palojärve süüd keskmiseks. Ahingu vette viskamine ei muutnud riikliku järelevalve teostamist täiesti võimatuks, vaid raskendas seda, mis süüd vähendab. Samas sõiduki läbivaatuseks antud keskkonnaameti inspektorite korraldusi eiras K.Palojärv umbes kümne minuti jooksul ning lõpuks ta koguni lahkus sündmuskohalt. Selline K.Palojärve käitumine suurendab tema süüd. Menetlusaluse isiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust ahinguga kalapüügi osas kergendab kahju vabatahtlik hüvitamine. 8.11.2024 ettepanekus (tl 24) on Keskkonnaamet teinud K.Palojärvele ettepaneku kahju hüvitada. Menetlusaluse isiku kinnitusel, mis nähtub ka kaevatava otsuse sisust, on K.Palojärv kahju hüvitanud. Karistusregistri 16.12.2024 teatis (tl 32) tõendab, et K.Palojärv on karistamata isik. Seega on tegemist varem õiguskuulekalt elanud isikuga.
§ 81
lg 1 kohaselt karistatakse kalapüügiseaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil kalapüügi eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. K.Palojärve isikut, süü suurust, ühe kergendava asjaolu olemasolu ning raskendavate asjaolude puudumist arvestades võib K.Palojärvele
§ 81lg 1 alusel määratav karistus olla sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksem. Kar
S § 279 lg 1 kohaselt karistatakse riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. K.Palojärve isikut, süü suurust, kergendavate ning raskendavate asjaolude 10
(11)puudumist arvestades võib K.Palojärvele KarS § 279 lg 1 alusel määratav karistus olla sanktsiooni keskmises määras. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule kaevatava otsusega mõistetud karistused kooskõlas KarS § 56 lg-ga
- Menetlusalune isik taotles kohtuistungil trahvide vähendamist ja võimaldada tal trahvid tasuda ositi, põhjendades seda sissetulekute ja muu märkimisväärse vara puudumisega. Menetlusaluse isiku kinnitusel ei saa ta töötada tervisliku seisundi tõttu, kuid käesoleval ajal tal töövõimekaotust veel kindlaks tehtud ei ole (asjaajamine on pooleli). Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil rahatrahvide ositi tasumise määramisele vastu ei vaielnud. Kohus nendib, et peale menetlusaluse isiku enda ütluste puuduvad tõendid tema majandusliku olukorra kohta. Kohus siiski ei sea kahtluse alla menetlusaluse isiku väiteid töötamise võimatusest tervisliku seisundi tõttu ning märkimisväärse vara puudumisest. Arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvide tasumine ositi 12 kuu jooksul. Ahing on kalapüügivahend, mis on kalapüügiseaduses nimetamata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahend. Seega on tegemist spetsiaalselt kalapüügiks valmistatud ja kasutamiseks keelatud vahendiga ning kaevatava otsusega selle konfiskeerimine on kooskõlas KarS §-ga 83 lg
- 18.11.2024 kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruses (tl 27) on otsustatud 16.05.2024 K.Palojärve püütud üks latika isend hävitada. Seega oli kaevatava otsuse tegemise ajaks kala juba hävitatud. Kohtu arvates on see olnud kooskõlas VTMS §-s 2 ja KrMS § 126 lg-s 1 sätestatuga. Kuna erinevalt kohtuvälise menetleja otsuses toodust määrab kohus rahatrahvide tasumise ositi, rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt. VTMS § 132 p 2 alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o rahatrahvide tasumise korra ja tähtaja osas, ning teeb selles osas uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 11
(11)