KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2025, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-306 Kohtunik Sandra Kallas Tõlk Alla Lašmanova Kohtuistung

) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 111, 113, kohus otsustas: 1. Tunnistada Jelena Tumma süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõista Jelena Tummale arest 3 (kolm) päeva. 2.

§ 205

lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus Jelena Tummale määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse saabumise aeg. 3. Kui Jelena Tumma ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt

§-st 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. 4.

§ 199lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

1. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Volli Müürsepp koostas
3. detsembril 2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,24,019593 selle kohta, et
4. detsembril 2024 kella 17:11 ajal juhtis Jelena Tumma Jõgeva maakonnas Mustvee linnas Tartu mnt 11 juures mootorsõidukit Toyota Yaris registreerimisnumbriga XXX XXX isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. J. Tummale heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõuete rikkumist. J. Tumma on toime pannud LS § 201 lg 2 järgse väärteo.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur kohtuvälise menetlejana edastas
6. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule väärteoasja nr 2780,24,019593 kohtualluvuse saatmise määruse, milles palub menetlusalust isikut J. Tummat karistada aresti või üldkasuliku tööga, kuna isikut on varasemate korrarikkumiste korral erinevate rahatrahvidega juba mõjutatud, kuid isik paneb jätkuvalt toime samalaadseid rikkumisi. Kohtuistung
7. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Rahatrahvidega karistamine J. Tummale mõju avaldanud ei ole. Hetkel on isikul üks samalaadne kehtiv karistus ning arhiveeritud viis karistust. J. Tumma suhtumine rikkumisse on ükskõikne. Politsei infosüsteemist on lisaks ka näha, et isikule on koostatud
8. a-l kriminaalmenetluse lõpetamise määrus samalaadsete rikkumiste eest, mis viitab sellele, et neid kordi on olnud rohkem, kui on näha karistusregistri väljavõttest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et sel korral tuleb isikut karistada rangema karistusega kui rahatrahv, mis ei ole siiani mõju avaldanud, ning taotleb määrata J. Tummale karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 5 päeva aresti.
9. J. Tumma kohtuistungil ei eitanud, et juhtis mootorsõidukit omamata selleks kehtivat juhiluba. Varasema trahvi määramine mõjus nii, et ta läks uuesti eksamit tegema. Trahvi määramisel palub menetlusalune isik maksmiseks pikendust, sest ta on XXX ja XXX. Trahvi on menetlusalune isik valmis siiski ära maksma. Et J. Tumma läbib iga kuu XXX, ei saa ta üldkasulikku tööd teha. Ta ei tea, kaua ravi kestab. Tervise tõttu J. Tumma aresti kanda ei saa. Kohtu seisukoht 5.

§ 83

p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades on 2 vaja otsustada muuhulgas aresti mõistmine.

1. Kohus tutvus väärteoasjas esitatud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, juhtimisõiguse registripäringu ja karistusregistri väljavõte, ning leiab, et neid kogumis hinnates on tuvastatav, et J. Tumma pani toime temale etteheidetava väärteo.
2. J. Tumma tunnistas end kohtuistungil väärteo toimepanemises süüdi. Tema Eesti ja Ameerika juhiload ei ole hetkel kehtivad ning olid ka väärteo toimepanemise ajal kehtetud. Ta selgitas, et
3. detsembri 2024 oli tal vaja kiiresti sõita Mustveesse tütrele järele, sest ta oli sugulaste juures ja jäi seal haigeks. Tütar on 18-aastane. Menetlusalune isik enda sõnul tavaliselt autot ei juhi ning ei ole pidevalt sõitnud. Kui abikaasa elus oli, siis juhtis tema. Tal on juhiload olemas juba üle 30 aasta ning sai need
4. Samuti on J. Tummal Ameerika juhiload. Juhtimisõigust ta pikendanud ei ole. Menetlusaluselt isikult ei ole juhtimisõigust ära võetud. J. Tummal on uus teooriaeksam sooritatud, kuid sõidueksam jäi tegemata, sest ta sattus haiglasse. Ta planeerib sõidueksami ära teha kuu aja pärast. J. Tumma kahetseb ja vabandab, et selline asi juhtus. Ta oli rikkumise ajal autos koos tütrega. Kellegi teise leidmine juhiks oli tol hetkel problemaatiline. J. Tumma mõtles, et tal on juhiload üle 30 aasta ja käib ise ära. Ta ei ole vahepealsel ajal juhtimisõigusega tegelenud, sest oli rohelise kaardiga Ameerikas. Juhtimisõigust kaugelt pikendada ei saa. Tema teada võib ka Ameerika lubadega Eestis teatud aja sõita. Kui isik tuli tagasi Eestisse, hakkas ta sellega tegelema. Ameerikas ta enam viimased 5 aastat kindlasti ei ela.
5. Tunnistaja M.Z andis kohtuistungil järgmisi ütluseid.
6. detsembril 2024 õhtusel ajal Grossi poe juurest väljus Toyota, mis suunda ei näidanud. Selle sõiduki puhul on varasemalt vormistatud juhtimiselt kõrvaldamine. Seetõttu otsustati sõiduk peatada. Juhiks oli sama naisterahvas, kes kohtus viibib. Sõidukis oli veel kaks inimest. Kontrollimisel selgus, et juhil ei ole juhtimisõigust ning teda on ka varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik kohapeal väitis, et tal on rahvusvahelised load. Kontrollitav esitas ka mingi dokumendi, et tal on Florida juhiload, kuid see Eestis ei kehti. Juhi sõnul sõitis ta koju. Tegemist oli sademeteta pimeda ajaga, maas oli kerge lumi.
8. detsembril 2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati J. Tumma samal kuupäeval mootorsõiduki Toyota Yaris registreerimisnumbriga XXX XXX juhtimiselt, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Varasemalt on J. Tumma kõrvaldatud juhtimiselt
9. mai 2024 samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Sealhulgas on
10. mai 2024 kõrvaldamise otsuses märgitud, et juhtimiselt kõrvaldamine kehtib kuni aluse äralangemiseni.
11. Juhtimisõiguse puudumist tõendab registripäring juhtimisõiguse kohta. J. Tumma juhtimisõigus peatus juhiloa kehtivusaja lõppemisega 30.06.
12. Lisaks kinnitavad J. Tumma ütlused samuti seda, et temal puudus juhtimisõigus.
13. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et J. Tumma juhtis, omamata vastava kategooria juhtimisõigust,
14. detsembril 2024 kella 17:11 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee linnas Tartu mnt 11 juures mootorsõiduki Toyota Yaris registreerimisnumbriga XXX XXX . Teda oli veidi vähem kui 9 kuud tagasi sõiduki juhtimiselt juba kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus J. Tumma LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid ja täitis LS § 201 lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu. 3
15. Kohus leiab, et J. Tumma pani rikkumise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest teadis, et tütrele järgi sõites juhib ta mootorsõidukit ilma juhtimisõigustega ning vähemalt möönis sellega väärteo toimepanemist. Nii on J. Tumma selgitanud, et kuna tal on juhtimisõigus olnud üle 30 aasta, siis mõtles ta, et käib ise tütre järel ära.
16. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Pereliikme haigestumine ei ole praegusel juhul õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et menetlusaluse isiku 18-aastase tütre haigestumine oleks olnud erakorraline ning kiiret abi ja sekkumist vajav. Viiteid süü puudumisele ei ole.
17. Eelnevaga pani J. Tumma toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo ning teda tuleb selle eest karistada. Karistus
18. LS § 201 lg 2 sätestab, et muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
19. Kohus peab menetlusaluse isiku J. Tumma süüd keskmisest väiksemaks. Kuigi ta on vaatamata mitmetele karistustele jätkanud rikkumistega, ei ole tema käitumine põhjustanud raskeid tagajärgi ei temale endale ega ka teistele liikluses osalevatele inimestele. Kohus möönab, et kuigi J. Tummal puudus õigus mootorsõidukit juhtida, ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks kunagi omandanud juhtimisõigust. Seega on temal siiski olemas teadmised, kuidas liikluses käituda ning sellega ohustab ta liiklust vähem. Küll ei vabanda see lõpp-astmes toimepandud väärtegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas leiab kohus, et J. Tumma suhtes esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Nii on J. Tumma kohtuistungil öelnud, et kahetseb süüteo toimepanemist ning vabandab selle eest.
20. Kohus ei pea eripreventiivseid eesmärke arvestades võimalikuks karistusena rahatrahvi määramist, sest mitmed rahatrahvid, kuigi ära tasutud, ei ole menetlusaluse isiku suhtumist muutnud. Seega tuleb kõne alla üksnes aresti määramine. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole samuti võimalik, sest J. Tumma ei ole selleks andnud nõusolekut ning enda sõnul ta ei saa tervisest tulenevalt tööd teha, samuti on ta XXX.
21. J. Tummal on üks kehtiv karistus – teda karistati
22. juunil
23. a Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Rahatrahv on täielikult ära tasutud
24. novembril
25. Samuti on tal viis kehtetut väärteokaristust samuti juhtimisõiguseta juhtimiste eest (määratud
26. detsembril 2021,
27. veebruaril 2020,
28. oktoobril 2019,
29. märtsil 2018,
30. augustil 2017), mille eest on määratud rahatrahve vahemikus 400 kuni 800 eurot. Rahatrahvid on ära tasutud. Kohus leiab, et nii kehtiv kui ka kustunud karistused iseloomustavad J. Tumma käitumist – on näha, et isik on mitmeid aastaid jätkanud samalaadsete liiklusrikkumistega. Kuigi vahepeal (aastatel 2022 – 2023) ei ole J. Tummat karistatud, on ta
31. aastal kahel korral (
32. mail ja
33. detsembril 2024) taaskord jätkanud samalaadse teguviisiga.
34. Tegemist ei ole J. Tumma esimese süüteoga, vaid tuleb nentida, et tal on regulaarselt kombeks liiklusseadust juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega rikkuda. Seega ei vasta tõele J. Tumma väide selle kohta, et ta tavaliselt autot ei juhi. Määratud rahatrahvid tema käitumist aga (jäädavalt) õiguskuulekamaks muutnud ei ole, sest rikkumised on jätkunud. Kuigi J. Tumma 4 sõnul on ta varasemalt omandanud juhtimisõiguse (selles ei ole ka vaidlust), on näha esitatud tõenditest, et Eesti Vabariigis ei ole temal alates
35. juunist 2001 kehtivat juhtimisõigust. Isegi kui möönda, et vahepealsel ajal võis ta kasutada Ameerika Ühendriikide (Florida) juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on J. Tumma sõnul ka need juhiload kehtetud. Seda, et ta mootorsõidukit juhtida ilma juhtimisõiguseta ei või, J. Tumma teab, kuivõrd aastate jooksul on teda korduvalt karistatud seetõttu.
36. Kohtuväline menetleja taotles menetlusalusele isikule 5-päevase aresti mõistmist. Kohus leiab, et nii eri- kui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleb menetlusalust isikut karistada hetkel arestiga 3 päeva. See on kooskõlas tema süü suurusega ning arvestab J. Tumma isikut. Samuti on kohtul alust arvata, et mõistetav karistus täidab ka karistuse mõistmise eesmärke ning võimalus, et menetlusalune isik jätkab sarnaste õigusrikkumistega, eelduslikult väheneb. J. Tumma tervislik seisund ei ole selline, mis oleks aresti kandmisel takistuseks – menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tema keemiaravi toimub regulaarsete ajavahemike järel. J. Tummal on ka võimalik vastaval vajadusel taotleda kohtult aresti kandmise edasilükkamist raviprotseduuri asetleidmise tõttu. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kinnipidamisasutus tagab vastavalt vangistusseadusele aresti kandja terviseseisundi üle pideva järelevalve. Seega ei saaks takistuseks ka J. Tummal esinev haigus. Kohtule ei tundunud ka kohtuistungil, et J. Tumma oleks isik, kes ei saaks aresti kanda. 21.

§ 205lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus J.

Tummale määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse saabumise aeg. Kui J. Tumma ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt

§ 205

lg-st 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

§ 199lg-st 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

22. Kohtule teadaolevalt väärteoasjas menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas kohtunik 5