KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2025, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1192 Kohtunik Sandra Kallas Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Vä

) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 111, 113, kohus otsustas: 1. Tunnistada Jano Ilves süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg-t 1 mõista LS § 224 lg 2 alusel Jano Ilvesele arest 15 (viisteist) päeva. 2.

§ 205

lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus Jano Ilvesele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse saabumise aeg. 3. Kui Jano Ilves ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt

§-st 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. 4.

§ 199lg-st 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

1. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis
2. mail
3. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaupo Jõgi koostas
5. märtsil 2025 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,25,003998 selle kohta, et
6. märtsil 2025 kella 17:59 ajal juhtis Jano Ilves Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l. Lisaks juhtis J. Ilves mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
7. Nimetatud käitumisega rikkus J. Ilves liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 3 ning LS § 90 lg 1 p-de 1 ja
8. Selline tegevus on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi.
9. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur kohtuvälise menetlejana edastas
10. märtsil 2025 Tartu Maakohtule väärteoasja nr 2780,25,003998 kohtualluvuse saatmise määruse, milles palub menetlusalust isikut J. Ilvest karistada arestiga, kuna muude mõjutusvahendite kasutamine ei ole tulemust andnud. Kohtuistung
11. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendatud. Menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Tegemist ei ole J. Ilvese esmakordse samalaadse rikkumisega. Iga uue rikkumise toimepanemise ajal on eelnevad karistused kehtinud. J. Ilves ei ole teinud mingeid järeldusi eelmistest karistustest ja on jätkanud oma käitumisega. Tal on ka kehtivad kriminaalkaristused samalaadsete rikkumiste eest. Tegemist on tahtlikult toimepandud süüteoga. Rahatrahvi kohaldamine ei ole tulemuslik ning isikule tuleb põhikaristusena kohaldada aresti. J. Ilvesele tuleb karistuseks mõista LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 224 lg 2 järgi 15 päeva aresti.
12. J. Ilves kohtuistungil ei eitanud, et on toime pannud temale etteheidetavad väärteod. Küll leidis menetlusalune isik, et ei soovi aresti kanda. Oma viimases sõnas avaldas J. Ilves, et muud kui aresti panna ei osatagi ning lahkus saalist. Kohtu seisukoht 6.

§ 83

p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada muuhulgas aresti mõistmine.

1. Kohus tutvus väärteoasjas esitatud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, juhtimisõiguse registripäringu ja 2 karistusregistri väljavõttega, ning leiab, et neid kogumis hinnates on tuvastatav, et J. Ilves pani toime temale etteheidetavad väärteod.
2. J. Ilves tunnistas kohtuistungil ennast väärtegude toimepanemises süüdi. Ütlustes märkis ta, et
3. märtsil kella 4-5 vahel õhtupoole juhtis tema Volkswagen Passatit. Sõber tahtis poodi minna õlut ostma ja tema oli rumala peaga nõus sõitma. Ta sõitis Lossi tänaval Põltsamaal (tagasiteel poest), kui kinni peeti. Sõitma hakkas XXX külast, vahemaa on umbes kaks kilomeetrit. Enne seda, kella 2-3 ajal päeval, jõi ta koos sõbraga ära pooleliitrise viina (hommikul oli ta veel kaine). Kui politsei teda peatas, siis ta peatus ja ütles kohe, et on joonud ja tal puudub ka juhtimisõigus.
4. Tunnistaja B.J andis kohtuistungil ütluse selle kohta, et tema oli tööl, kuupäeva ei mäletanud, kui tuli teade Põltsamaale võimalikust joobes juhist. Põltsamaal peatasid nad tumesinise Volkswagen Passati, mille roolis oli J. Ilves. Sõiduk sõitis vist Lossi tänaval, auto oli suhteliselt porine (numbrit ei mäletanud). Autos oli kaks inimest. J. Ilves oli joobes ja temal ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust. Seda tunnistas juht ka ise. Samuti allus kontrollile. Kõigepealt tuvastasid joobe indikaatorvahendiga ja seejärel tõendusliku alkomeetriga. Isik kutsus kohale kaine juhi, kes võttis auto üle.
5. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on kooskõlas väärteoasjas kogutud muude tõenditega. Nii on tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE (seerianumber ARTF0027; taadeldud kuni
6. märts 2025)
7. märtsi 2025 vahemikus 18:23 – 18:26 teostatud mõõtmisest näha, et J. Ilvese väljahingatavas õhus oli sel ajal alkoholisisaldus 0,34 mg/l (0,39 mg/l +/- 0,05). Kaudselt kinnitab alkoholi sisaldumist J. Ilvese organismis seegi, et
8. märtsil 2025 kella 17:59 ajal kõrvaldati J. Ilves mootorsõiduki juhtimiselt mh seetõttu, et on alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli üle alkoholi lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
9. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et J. Ilves juhtis
10. märtsil 2025 kella 17:59 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX XXX, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,34 mg/l. Sellise tegevusega rikkus J. Ilves LS § 69 lg-t 3 ja täitis LS § 224 lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu.
11. J. Ilvese kohta on tehtud detailandmetepäring, mille andmetest on näha, et J. Ilvesel puudub kehtiv juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest on näha samuti juhtimisõiguse puudumine
12. märtsil 2025, kuivõrd J. Ilves on mh kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. J. Ilves ei eitanud, et tal ei ole juhtimisõigust (seda ka
13. märtsil 2025), kuid märkis, et ei ole saanud juhilube teha, kuna tal on kehtiv karistus. J. Ilves on ka varasemalt kõrvaldatud juhtimiselt
14. detsembril 2022 ning nimetatud otsusest on näha, et juhtimiselt on ta kõrvaldatud kuni aluse äralangemiseni.
15. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et J. Ilves juhtis, omamata vastava kategooria juhtimisõigust,
16. märtsil 2025 kella 17:59 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX XXX. J. Ilves juhtis mootorsõidukit isikuna, kes oli varasemalt, s.o
17. detsembril 2022, sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuni aluste äralangemiseni. Kuivõrd J. Ilves vahepealse aja jooksul juhtimisõigust ei ole omandanud, ei ole alus ka ära langenud. 3 Sellise tegevusega rikkus J. Ilves LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid ja täitis LS § 201 lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu.
18. Kohus leiab, et J. Ilves pani mõlemad rikkumised toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Nii teadis J. Ilves, et tal ei ole juhtimisõigust ja teadis seda, et ta on tarvitanud suhteliselt vahetult (viimase paari tunni sees) alkoholi (sh kanget alkoholi) ning viimaks teadis sedagi, et asub mootorsõidukit juhtima sellises seisundis. Arvestades seda, et J. Ilvest on korduvalt samalaadsete süütegude eest karistatud, teadis ta, et selline käitumine on karistatav vähemalt väärteokorras. Kohtu hinnangul J. Ilves vähemalt möönis, et paneb toime uued süüteod. Seda kinnitab asjaolu, et J. Ilvese sõnul asus ta rumala peaga sõidukit juhtima.
19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
20. Eelnevaga pani J. Ilves toime nii LS § 224 lg 2 kui ka LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Seega tuleb J. Ilvesele mõista karistus. Karistus
21. LS § 201 lg 2 sätestab, et muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
22. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. J. Ilves juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning samal ajal oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,34 mg/l. Seega on J. Ilves ühe teoga pannud toime kaks eri väärteokoosseisu, mis tingib ühe karistuse mõistmise. Seda raskeima seadusesätte, s.o LS § 224 lg 2, alusel
23. Kohus leiab, et J. Ilvese süü on keskmine. Tema käitumine täitis kaks erinevat väärteokoosseisu. J. Ilvesel puudub õigus mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele tegi ta seda taaskord. Lisaks oli ta tarvitanud alkoholi ning tema enda ütluste järgi kõigest paar tundi enne seda, kui asus mootorsõidukit juhtima. Kuigi raskeid tagajärgi menetlusaluse isiku käitumine kaasa ei toonud, tuleb arvestada sellega, et tema käitumine ohustas potentsiaalselt nii tema enda kui ka teiste isikute elu ja tervist. Arvestades sedagi, et poodi sõideti taaskord alkoholi (õlut) ostma ning kaasas oli ka sõber. Mõneti on positiivne, et J. Ilvese läbitud vahemaa oli väike (üks ots umbes kaks kilomeetrit), kuid negatiivsena võib välja tuua asjaolu, et ta sõitis Põltsamaa linnas, kus on rohkem inimesi, kui kõrvalisel teel. Karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
24. Kohus ei pea eripreventiivseid eesmärke arvestades võimalikuks karistada J. Ilvest rahatrahviga. Kuigi J. Ilvesel on vaid üks kehtiv väärteokaristus ja sedagi teiseliigilise süüteo toimepanemise eest (NPALS § 151 lg 1), on teda varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras liiklussüütegude eest – viiel korral mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust (sh kui isik on varasemalt kõrvaldatud juhtimiselt) ning üks 4 kord mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitanuna. Veelgi märkimisväärsem on see, et J. Ilvesel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi, ning teda on ka enne seda karistatud samalaadsete kuritegude eest. Viimane karistus sai täidetud
25. novembril 2024, seega neli kuud enne uute rikkumiste toimepanemist.
26. Karistusregistri väljavõtte andmetel on J. Ilvest karistatud nii rahatrahvide, üldkasuliku töö kui ka arestiga. Samuti on ta kandnud reaalset vangistust, viibinud kriminaalhooldusel ja vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest koos käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega. Ükski varasem karistus aga ei ole saavutanud J. Ilvese suhtes soovitud mõju. Nii on ta jätkanud uute liiklussüütegude toimepanemist ning teda ei ole heidutanud ka mõte, et peab taaskord selle eest asuma karistust kandma. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et kui kohus temale aresti määrab, on otsustatud ühiselt elukaaslasega, et siis minnakse lahku. Kohtu hinnangul näitab seegi, et J. Ilves, vaatamata sellele, et temal on pere (tal on ka Xaastane laps), ei suuda elada õiguskuulekalt. J. Ilvesel puudub piisav motivatsioon käituda vastavalt ühiskonnas kokkulepitud normidele ning kohtul on tugev kahtlus, kas J. Ilves seda üldse suudab (või siis ka ise tahab). J. Ilves ei suutnud kohtule ise selgitada, miks ta joob ja seejärel autoga sõidab.
27. J. Ilves ei avaldanud kohtuistungil, et sooviks teha üldkasulikku tööd. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus suhteliselt ärritunult kohtuistungilt pärast viimase sõna õiguse andmist, ei õnnestunud kohtul täpsustada, kas J. Ilves oleks nõus üldkasuliku töö tegemisega. Seega puudub kohtul nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et ei ole ka kindel, et üldkasuliku tööga asendamine oleks põhjendatud isegi nõusoleku olemasolul. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J. Ilvest tuleb karistada arestiga. Tegemist on karistusliigiga, mis võiks täita kõige paremini karistuse mõistmise eesmärke. Ennekõike mõjutades J. Ilvest edaspidi hoiduma uute samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kohus juhib tähelepanu sellele, et karistus ei pea olema menetlusalusele isikule sobiv, vaid karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sellest, millise karistuse mõju võiks olla kõige suurem (samas ka proportsionaalne).
28. Kohtuväline menetleja taotles menetlusalusele isikule 15 päeva pikkuse aresti mõistmist. Kohus leiab, et küsitud karistus vastab J. Ilvese süü suurusele (arvestab toimepandud tegu ja raskust) ja J. Ilvese isikut (sh tema varasemat elukäiku ja juba mõistetud karistuste mõju). J. Ilvest on varasemalt karistatud korduvalt ja seda märksa raskemate karistustega ning need ei ole olnud piisavad. Seetõttu leiab kohus, et 15 päeva aresti on põhjendatud (sh arvestades ka juba ülaltoodut) ja see tuleb J. Ilvesele karistuseks mõista. Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mis takistaks J. Ilvesel aresti kandmist. 24.

§ 205lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus J.

Ilvesele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse saabumise aeg. Kui J. Ilves ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt

§ 205

lg-st 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

§ 199lg-st 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

25. Kohtule teadaolevalt väärteoasjas menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas 5 Kohtunik 6