Väärteoasi 4-24-2450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2024. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 25.10.2024) Väärteoasja number 4-24-24

§ 180

lg 1 alusel mõista Aare K.Y-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjakulu 691,74 eurot. 3.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank AS) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE777700771003813400 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „4-24-2450, menetluskulud, Aare K.Y“. 1 Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,008424 määrati Aare K.Y-le liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahv 240 trahviühikut, s.o 960 eurot. Otsusest nähtuvalt Aare K.Y juhtis 25.05.2024 kella 13.30 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Torma alevikus Ulvi-Lilastvere-Torma maantee
4. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi registreerimisnumbriga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhti on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
5. Tartu Maakohtusse saabus 09.07.2024 menetlusaluse isiku Aare K.Y esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsusele. Aare K.Y taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, sest tema pole otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud. Politsei tunnistused on vastuolus videosalvestistega. Menetlusalune isik soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.
6. Aare K.Y-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni 16.10.2024 esitatud kaebusest nähtub järgnev. Kaebaja ei nõustu väärteos süüditunnistamise ja karistuse kohaldamisega, sest menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg-nr-ga XXX . Politseitöötajate saabudes mootorsõiduk seisis ja ei olnud liikumises. Eelnevalt kuni peatumiseni juhtis sõidukit K.Y . Mootorsõiduki juhtimist tunnistas politseitöötajatele ka K.Y ise sündmuskohal. Kahjuks politseitöötajad K.Y selgitusi ei arvestanud. Väärteootsus tugineb politseitöötaja F.A ütlustele väidetava visuaalse mootorsõiduki juhi tuvastamisele viimasest möödumisel, kuid politseisõiduki pardavideost ei nähtu, et sõidukit oleks juhtinud Aare K.Y. Menetlusalusel isikul ei olnud seljas punast särki. Aare K.Y süü on loetud tõendatuks politseitöötaja vastuoluliste ütluste alusel ning teda on alusetult karistatud. Juhul kui kohus asub seisukohale, et Aare K.Y oli roolis, esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kahju ei tekkinud ning puudub ka avalik huvi asja menetlemiseks. Aare K.Y-l on alates 12.09.2024 B-kategooria juhtimisõigus ja karistamise alus on ebaotstarbekuse tõttu ära langenud, kuna esinenud minetus – juhtimisõiguse puudumine – on kõrvaldatud. Järelikult juba 25.05.2024 olid kaitsealusel praktilised juhtimiskogemused olemas ja neid on kontrollitud juhtimisõiguse väljastamisel. Kaitsja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti kohtuvälise menetleja otsuse täielikult ning lõpetada väärteomenetlus, alternatiivselt lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.
7. Asja arutati avalikul kohtuistungil 25.10.
8. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid ja kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisi ning kuulati üle tunnistajad ja menetlusalune isik Aare K.Y.
9. Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist avalikku huvi omava menetlusega, sest kaitsealune on omandanud juhtimisõiguse. Väärteootsus kuulub seega tühistamisele. Aare K.Y-l olid teadmised juhtimisõiguse omandamiseks olemas. Kui kohus otsustab teda siiski karistada, on karistus liiga karm, sest isik on pikaajaliselt olnud töötu. Karistust tuleks vähendada poole võrra. Väärtegu on kindlaks tehtud ühe tunnistaja ütlustele tuginedes. Kui uurida videosalvestisi, siis pöördel on näha tugev peegeldus esiklaasilt. Rikkumise toimepanijat salvestistelt ei nähtu. Tunnistaja vaatevälja pidi pöördel varjama juht. Ei ole ka usutav, et möödasõit toimus 1,5 meetri 2 kauguselt. Pigem on õige kliendi seisukoht, et vahe politseiautoga oli vähemalt viis meetrit. Ka riietuse värvile tuginedes ei saa lugeda tõsikindlalt tõendatuks, et
10. mail juhtis antud sõidukit Aare K.Y. Kaitsealusel oli seljas lillat värvi riideese.
11. Menetlusalune isik Aare K.Y taotles kohtuistungil otsuse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist. Ta selgitas, et tema K.Y oli roolis ja juhtis sõidukit ning politsei on eksinud. Ta käis koos õega
12. mail Tormas surnuaias ning seejärel liikusid nad kodu poole Avinurme. Õel oli seljas mingi punasekirju asi. Peas oli mõlemil suvemüts. Menetlusalune isik istus kõrvalistmel. Ta nägi politseibussi – see oli neist umbes viis meetrit, kui politseisõiduk pööras maha teele, kust menetlusalune isik koos õega tulid. Õe ettepanekul tehti hädapeatus ning tehti häda. Mõlemal oli häda ning mõlemad jõudsid häda ka selle ajaga ära teha. Kohapeal õde ütles, et oli roolis. Kui K.Y autost välja tuli, jättis ta jaki autosse. Menetlusalune isik jääb endale kindlaks, et ta ei juhtinud
13. mail mootorsõidukit. Ta tegi septembrikuus B-kategooria juhiload. Juhtimisega ei ole enam probleemi olnud. Politsei videod ei ole tervikud, midagi on välja lõigatud. Kui politseiautot ei oleks tulnud, oleks sedasama teed edasi Avinurmele sõidetud. Isiklikke asju ta autost välja ei võtnud. Aare K.Y ei mäleta, et kohapeal oleks juttu olnud kolmandast isikust, kes autot juhtis. Õde ütles, et tema oli roolis. Õde kaitses menetlusalust isikut ning seepärast hakkas rääkima, et autokool on pooleli ja vend kohe saab load. Juhtimisõigusega inimest kahjuks ei olnud võimalik tol päeval kaasa võtta ning haudade kordategemine oli hädavajadus, mida ei saanud edasi lükata. Menetlusalune isik tunnistab, et varem on sarnaseid asju olnud küll, rohkem kui üks kord. Aare K.Y on varem üritanud juhtimisõigust teha, kuid see on jäänud raha puudusel tegemata, aga ka seetõttu, et on olnud kehtivad liiklusrikkumised juhtimisõiguseta juhtimise eest.
14. Tunnistaja F.A andis istungil järgmisi ütlusi. K.Y-ga on kokku puutunud üksnes tööalaselt, kui ta vormistas talle väärteoprotokolli. Ta teostas suvisel soojal ajal politseiametnikuna liiklusjärelevalvet maakonnas. See võis olla 25.05.
15. a kella 13.30 paiku. Täpset kohta tunnistaja ei mäleta. Maanteel sõitis sõiduk ebakindlalt. Kui politseinikud sattusid politseibussiga sõiduki vaatevälja, hakkas sõiduk ristmikule lähenedes tugevalt pidurdama. Tunnistaja istus kõrvalistmel, kuid vaateala politseisõidukist on küllaltki suur. Tunnistajale jäi mulje, nagu juht oleks ära ehmatanud. Seetõttu otsustati keerata ristmikult kõrvalteele, et autosse vaadata, mis juhiga toimub – juhil kahtlustati joovet või terviseriket. Juhi kohal nägi tunnistaja meesterahvast, kõrvalistmel istus naisterahvas. Meesterahval olid lühikesed juuksed. Nende riietust tunnistaja ei mäleta, sest sellest on pool aastat möödas. Tunnistaja nägi sõidukis olevad isikuid enda hinnangul väga hästi. Möödasõidu vahemaa oli kuni 2,5 meetrit – selle pealt näeb autosse hästi sisse. Meeter siia sinna vaadet ei muuda. Rohkem isikuid sõidukis ei olnud. Ilm oli ilus päikeseline, kuid päike ei seganud sõidukisse vaatamast. Läbi esiklaasi oli ka tahaistmele näha. Vasakpöördel nähti sõiduki numbrimärki, mida mööda sõites kontrolliti läbi e-politsei andmebaasi. Andmebaasist nähtus, et omanikul puudub juhtimisõigus. Seetõttu otsustati juhti kontrollida. Politseisõiduki ümberpööramisel hakkas kontrollitav auto eest ära kihutama. Kui sõideti tagasi maanteele, tunnistaja nägi, kuidas kõne all olev auto sõitis kruusateele võsa taha. Kui politseinikud autole 10 sekundi pärast järele jõudsid, siis naisterahvas seisis auto kõrval ning meesterahvas tuli auto kõrval asuvast põõsast välja ja rääkis, et tema ei tea asjast midagi ja pole sõitnud. Kuigi politseinikud ütlesid, et nägid meesterahvast roolis, jäi tema endale kindlaks. Siis ütles naisterahvas, et tema sõitis, seejärel, et sõitis keegi kolmas inimene. Naisterahval juhtimisõigust ei olnud. Kedagi rohkem seal ümbruskonnas ei olnud ning eemale samuti ei jooksnud. Kui meesterahvas hakkas isiklikke asju võtma, võttis ta need juhi kohapealt ära. Meesterahval oli põhimure juhtimisõiguse omandamise pärast.
16. Tunnistaja K.Y rääkis järgmist. Aare K.Y on tema vend. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et tema oli autoroolis. Vend istus kõrvalistmel. Nad sõitsid Volkswagen Caddyga Tormast Ulvi poole. Tormas ristmikul tunnistaja märkas politseiautot ja sõitis edasi. Ta pööras kõrvalteele, kuna sealt on otsem tee Avinurme. Ta tahtis teha vasakpööret, kui politsei 3 möödus vist viie meetri kauguselt. Juuksed olid tunnistajal sel hetkel patsikummiga kinni. Natuke teest eemal tegi tunnistaja metsapeatuse. Hiljem ta nägi, et politseiauto oli tema auto taga. Autot omab ta eelmisest, s.o
17. aastast. Seda kasutas kuni kinnipidamise hetkeni ema. Juhtus see kõik käesoleva aasta maikuus, kuupäeva tunnistaja täpselt ei mäleta. K.Y sõnul temal juhtimisõigust ei ole. Ta soovis sõita kodu poole Avinurme. Tuldi surnuaialt. Tunnistaja on ka varem kodu lähistel juhtimisõiguseta sõitnud. K.Y on keskkoolis autokooli läbinud, kuid eksam jäi rahapuudusel tegemata. Tunnistaja sõnul politsei ei küsinud, kes autot juhtis, kuid tunnistaja ütles, et tema juhtis. Tunnistaja jääb kindlaks väitele, et tema juhtis autot. Ta ei mäleta, et oleks väitnud, et keegi kolmas seal auto roolis oli. Autos oli kindlasti isiklikke esemeid. Politsei juuresolekul Aare K.Y isiklikke esemeid välja ei võtnud. Autos oli punakat tooni jakk, mis oli tunnistajal autot juhtides õlgade peal. Ta võttis jaki ära siis, kui auto ta autost väljus. Tunnistaja rääkis, et Aarel on autokoolis mingid asjad läbitud ja nii vähe on jäänud seetõttu, et kahtlustati, et vend oli roolis.
18. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on leidnud tõendamist. Politseiametnikud nägid vahetult sõidukite kohakuti asudes menetlusalust isikut juhikohal sõidukit juhtimas. Menetleja leiab, et Aare K.Y pani teo toime otsese tahtlusega, teades, et tal puudub juhtimisõigus. Kuna uue rikkumise ajal on eelnev karistus olnud kehtiv, siis see viitab, et menetlusalune isik ei ole eelnevatest karistustest õigeid järeldusi teinud. Viimati määrati isikule LS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 720 eurot. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmisest suuremas määras, sest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on toime pandud teadlikult. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
19. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
20. Menetlusalune isik Aare K.Y ja tema kaitsja on taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning alternatiivselt, kas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või rahatrahvi vähendamist. Menetlusalune isik on vaidlustanud temale etteheidetud väärteo toimepanemise. Kohus kontrollib VTMS § 123 lg-st 2 lähtudes kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.
21. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Aare K.Y-le ette, et tema juhtis 25.05.2024 kella 13.30 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Torma alevikus Ulvi-Lilastvere-Torma maantee
22. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi reg-nr-ga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgse rikkumise. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui juhti on mootorsõiduki juhtimise eest juba kõrvaldatud.
23. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et menetlusalune isik Aare K.Y pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. See on leidnud tõendamist patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistega (videofailide nimetused 1.MP4, 2.MP4, 3.MP4, U12526 [25.05.2024 13_32_10].mp4 ja U14296 [25.05.2024 14_03_43].mp4), politseiametnikust tunnistaja F.A ütlustega ning päringuvastusega juhtimisõiguse puudumise kohta. VTMS § 31 lg 11 p-d 1-3 sätestavad, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks 4 tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestised vastavad neile nõuetele. Samuti ei ole mingeid viiteid sellele, et salvestisi oleks kuidagi manipuleeritud.
24. Vastab tõele kaitsja sedastatu, et politseisõiduki pardakaamera videosalvestised (videofailid nimetustega 1.MP4, 2.MP4 ja 3.MP4) ei kajasta väärteoprotokollis ette heidetud rikkumise faktilisi asjaolusid sellisel määral, et kellelegi saaks rikkumist ainuüksi neile salvestistele tuginedes ette heita. Näha on küll kõrvalteelt ristmikule lähenevat sõidukit, selle värvi ja marki ning numbrimärki (kohtuväline menetleja esitas lisaks kuvatõmmised pardakaamera videost, kust on näha auto numbrimärk), kuid ei ole otseselt tuvastatav, kes on sõiduki roolis. Kohus aga hindab asjas kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, omistamata ühelegi tõendile enne neid kogumis hindama asumist aprioorset tõenduslikku jõudu (

§ 60lg 1, 2 ja § 61 lg 1, 2).

Riigikohus on märkinud, et siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (

§ 15

). Seejuures ei tule mõista

§ 60

lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. Siiski ei tohi kohtu otsus tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks tuleb lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 1-20-8308/70, p 14; 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega).

1. Tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt hinnates loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistaja F.A ütlused koostoimes patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistega. Kohus jätab menetlusaluse isiku ja tunnistaja K.Y ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale osas, milles on väidetud, et sõiduki juht oli K.Y , sest nimetatud ütlused ei kajasta tegelikult aset leidnud asjaolusid (RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Seega on sisuliselt kujunenud olukord, millele on viidanud ka kaitsja, kus isiku süüküsimus otsustatakse ühele isikulisele tõendiallikale tuginedes. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine isegi vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib olla ka kannatanu ütlus. Sellises mõnevõrra erandlikus tõendamissituatsioonis peab kohtu siseveendumuse kujunemine kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse kohta olema otsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Iseäranis oluline on, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud võimalikke kahtlusi ning need veenvalt kummutanud. Otsusest peab olema nähtav, et kohus on tuvastanud kõik tähendust omavad asjaolud, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu, ning kaasanud need asjaolud selle ainsa süüstava tõendi hindamisse. Näiteks isikulise tõendiallika korral tuleb hinnata ütluse tekke- ja kujunemislugu, võimalikke motiive selliste ütluste andmiseks, nende detailirohkust, usutavust jne (RKKKo 120-1301/35, p 10). Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et lisaks tunnistaja F.A ütlustele on kohtu käsutuses ka videosalvestised, mis aitavad rikkumise tehiolude tuvastamisele kaasa.
2. Nagu kohus juba eespool viitas, siis menetlusalune isik Aare K.Y ja tunnistaja K.Y on kohtuistungil kinnitanud, et Aare K.Y väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit ei juhtinud. Sellisele tõdemusele aga kohus tõendeid hinnates ei jõua. Tunnistaja F.A ütluste osas on vaidluse põhirõhk sellel, kas ta oli võimeline politseisõiduki kõrvalistmelt nägema, kes juhtis pöörangu ajal teist sõidukit. Menetlusalune isik ja tunnistaja K.Y on väitnud, et politseisõiduk möödus neist 5 meetri kauguselt. Tunnistaja F.A hinnangul 5 aga oli teine sõiduk neist kuni 2,5 meetri kaugusel. Politseiauto pardakaamera videosalvestiselt failinimetusega 1.MP4 nähtub, et vahemikus kella 13.30.42–13.30.45 sooritas politseisõiduk vasakpööret, möödudes heledat värvi seisvast sõidukist. On selgelt tuvastatav, et politseisõiduk möödus teisest sõidukist kõige rohkem 2-3 meetri kauguselt, s.o nii lähedalt, et ka politseisõiduki kõrvalistmelt on võimalik selgelt näha vastasseisvas sõidukis istuvat juhti ja kõrvalistujat. Seda ei saanud tol hetkel varjata ka ere päikesevalgus või politseisõiduki juht. Kohus tugineb sellise hinnangu andmisel tunnistaja F.A ütlustele, videosalvestisele ning elulisele kogemusele.
3. Politseiametniku vormikaamera videosalvestistelt on nähtav, et menetlusalune isik kannab seljas tumedat (lillakat) särki ning K.Y heledamat (rohekat) särki. Isegi kui nimetatud isikud kannaksid samal ajal sarnast värvi riideesemeid, mütsi ja päikeseprille, istudes kõrvuti sõidukis, on menetlusaluse isiku ja tunnistaja juuste värv, kehakuju ning näojooned märkimisväärselt erinevad. Aare K.Y-l ja K.Y-l on võimalik selgelt vahet teha, kui sõidukist möödutakse aeglasel kiirusel mõne meetri kauguselt. Eelnevale tuginedes ei kahtle kohus, et tunnistaja F.A nägi 25.05.
4. a kella 13.30 ajal sõidukit juhtimas Aare K.Y.
5. Kuigi mõlemat tunnistajat on hoiatatud kriminaalvastutusega valeütluste andmise eest, on kohtule selge, et K.Y-l on soov oma venda kaitsta, mis on avaldanud mõju tema ütluste sisule. Tunnistaja F.A-l puuduvad aga igasugused isiklikud sidemed menetlusaluse isikuga ja ta täitis oma tööülesandeid. Ka parda- ja vormikaamera videosalvestistelt on selgelt tajutav, et menetlusalusel isikul ja tunnistaja K.Y-l on midagi varjata. Esiteks, Aare K.Y poolt juhitav sõiduk sõitis pärast politseisõidukiga kohtumist silmnähtavalt kiirustades kõrvalteele ja varjus puude, põõsaste taha. Võrreldes politseisõiduki ümberkeeramiseks kulunud aega (umbes 10 sekundit) ja saavutatud vahemaad, pidi kontrollitava sõiduki juht märkimisväärselt kiirustama, milleks tegelikult igasugune objektiivne põhjus puudus. Vastuolulist liikluskäitumist ilmestab ka asjaolu, et ristmikule lähenes sõiduk silmnähtavalt aeglaselt. Teiseks, loetud sekunditega kahe inimese poolt „häda“ tegemine ei ole samuti eluliselt usutav ning sellele ei viita ka tunnistaja ja menetlusaluse isiku käitumine sündmuskohal. Kolmandaks, politseisõiduki kohale jõudes tunnistaja K.Y , vaatamata sellele, et ta ütles politseinikele, et juhtis sõidukit, hakkas arutlema selle üle, et Aare K.Y-l on jäänud veel teha eksam juhtimisõiguse saamiseks. K.Y kinnitas kohtuistungil, et juhtis kõne all olevat sõidukit ning ta soovis sellise jutuga oma venda kahtlustuse eest kaitsta. Ka kohtu hinnangul soovis õde oma venda kaitsta, kuid kui K.Y oleks sõidukit juhtinud, ei oleks olnud vajadust venda kaitsta ja politseiametnikele rääkida venna pooleliolevast juhtimisõiguse omandamisest. Lisaks eelnevale kõrvalisi isikuid ümbruskonnas ei nähtud ning menetlusaluse isiku esemed leiti juhiuksepoolsest sahtlist, samas tunnistaja esemed olid kõrvalistuja ukse sahtlis. See kõik kogumis kinnitab väljaspool mõistlikku kahtlust, et sõiduki juht oli Aare K.Y.
6. Seega on veenvalt tuvastatud, et menetlusalune isik Aare K.Y juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kui teda oli varem juhtimisõiguseta sõitmise eest juhtimiselt kõrvaldatud, ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.
7. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik süüteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuigi otsuses ei ole menetleja subjektiivset koosseisu lähemalt avanud, on sellele viidatud kohtuistungil. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune isik pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Menetlusalune isik Aare K.Y võttis teadlikult ja tahtlikult vastu otsuse juhtida sõidukit, omamata B-kategooria juhtimisõigust. Aare K.Y oli vähemalt teadlik ja möönis, et tema poolt kirjeldatud moel sõiduki juhtimine on ebaseaduslik. Ei saa ka mööda vaadata sellest, et teda on mitmeid kordi juhtimisõiguseta juhtimise eest 6 karistatud, mis tähendab, et menetlusalusel isikul esineb eluline kogemus. Seetõttu on kohus veendunud, et juhtimisõiguseta juhtimine ei saanud toimuda juhuslikult või kogemata, s.o ettevaatamatusest. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
8. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vajadus kiiresti haudu korrastada selliseks asjaoluks ei ole. Kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et menetlusalust isikut Aare K.Y tuleb toimepandu eest karistada.
9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. On tõendatud, et LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik Aare K.Y.
10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 1-18-2232/179, p 71).
11. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Järelikult kehtestab kõne all oleva sätte sanktsioon kergema karistusliigina rahatrahvi ning raskema karistusliigina aresti.
12. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 240 trahviühiku ulatuses, s.o 960 eurot ehk sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja määraga, sest karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
13. Menetlusaluse isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid. On leidnud tuvastamist, et Aare K.Y juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning olles juba varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna ta on eitanud käesolevat rikkumist, ei ole menetlusalune isik ka ilmselt aru saanud, mida ta on valesti teinud. Järelikult ei tee ta juhtunust õigeid järeldusi. Veelgi enam, juhtimisõigust omandava isikuna ta sooviski liiklusrikkumise toime panna, arvates, et ei jää vahele. See aga ilmestab eriti küünilist suhtumist õiguskorda. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et rikkumise tõttu varalist ega isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et Aare K.Y süü on keskmisest suurem.
14. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolu puuduvad ning kohus nõustub sellega.
15. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning vaieldamatult kuulub õiguskorra alla liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult ja tahtlikult liiklusnõudeid. Seetõttu leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavatele juhtidele määratakse mõjusad rahatrahvid, tagab kaasliiklejate turvatunde ning liikluse ohutuse laiemalt. 7
16. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Aare K.Y-l on varasemate samaliigiliste rikkumiste, s.o juhtimisõiguseta juhtimise eest 1 kehtiv karistus
17. a maikuust (LS § 201 lg 2 alusel) ja samuti 2 arhiveeritud karistust juhtimisõiguseta juhtimise eest
18. a aprillist ja
19. a oktoobrist. Arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Nimetatud süüteod on omavahel nii sisuliselt kui ka ajaliselt seotud, sest kajastavad menetlusaluse isiku liikluskäitumist seoses juhtimisõiguseta juhtimisega pikema aja jooksul. Eelnevast kokkuvõtlikult nähtub, et Aare K.Y on pikema aja vältel jätkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste sooritamist ning määratud rahatrahvid ei ole tema käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Aare K.Y liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele jätkunud ning juhtimisõiguseta juhtimine on menetlusalusele isikule omane ja muutunud süsteemseks, s.o ühte ja sama keeldu eiravaks käitumiseks. Rikkumiste toimepanemistest menetlusalune isik aga oodatud järeldusi ei teinud ning pani toime käesoleva menetluse esemeks oleva väärteo, s.o jätkas juhtimisõiguseta juhtimist. Hilisem juhtimisõiguse omandamine rikkumist olematuks ei tee. Liikluses vajaliku pädevuse omistamine leiab aset läbi juhtimisõiguse saamise, millele eelneb eksamite tegemine. Juhi enda hinnang oma oskustele siinkohal tähendust ei oma.
20. Eelnevalt samalaadsete liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikuna pidi Aare K.Y teadma ka seda, et juhtimisõiguseta sõitmine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv kui ka arest. Rahatrahv 240 trahviühikut on põhjendatud ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning teo toimepanemise asjaoludele. Kuigi menetlusalune isik on töötu, siis ta on olnud majanduslikult võimeline tegema kõik selleks, et saada juhtimisõigus. Järelikult võib eeldada, et tal on ka võimalik ära tasuda määratud rahatrahv. Ka eelmine rahatrahv summas 720 eurot on tasutud. Töötu olek ei anna veel alust rahatrahvi vähendamiseks. Aare K.Y-l võimalik minna tööle ja teenida tulu.
21. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aare K.Y ja tema kaitsja kaebused rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.
22. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,24,008424 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud Aare K.Y karistada rahatrahviga 240 trahviühikut. Seega puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on sage liiklusrikkumine, on tegemist avalikku menetlushuvi eviva väärteoasjaga. Samuti on menetlusaluse isiku süü arvestatav, sest ta juhtimisõiguse omandamise ajal teadlikult rikkus liiklusseadust, juhtides mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Seetõttu menetlus ei kuulu lõpetamisele ka VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
23. Kaitsja on esitanud 25.10.2024 taotluse kaitsjatasu 691,74 eurot hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu 691,74 eurot Aare K.Y kanda ning see tuleb menetlusaluselt isikult riigi tuludesse välja mõista. Menetluskulude tasumiseks määrab kohus 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas kohtunik 8