Väärteoasi 4-22-3621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3621 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistu

§ 30lg.1 p.1 alusel.

Alternatiivselt taotleb isik tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna see on tehtud ilma selleks pädevust omamata või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja otsus süü puudumise tõttu. Kaebuse esitaja märgib, et ta on esitanud vastulause ja vaidlustanud kohtuvälise menetleja pädevuse väärteoasja menetleda. Asja on menetlenud ja otsuse teinud Põhja prefektuur, ehkki rikkumine on aset leidnud Jõgeva maakonnas. Sellega on muudetud väärteo menetlemise kohta. Algselt oli asi Lõuna prefektuuri (kaebaja kirjutab: Jõgeva maakonna politsei) menetluses, siis edastati väärteomaterjal Põhja politseiprefektuurile. See ei ole lubatav, sest

§ 12

lg.2 kohaselt võib see toimuda menetlusaluse isiku taotlusel ja

§ 12lg.4 kohaselt lahendab kohtuväline menetleja sellised taotlused määrusega.

Kohtuvälise menetleja ametnikul puudus pädevus väärteoprotokolli koostamiseks ja otsuse tegemiseks. Kaebuse esitaja taotleb menetluse lõpetamist

§ 30

lg.1 p.1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi, otsus on tehtud 4 2 km/tunnis kiiruse ületamise eest. Avalik menetlushuvi saab esineda siis, kui kiiruseületamine on märkimisväärne, mis seab ohtu teisi liiklejaid. Veel märgib kaebuse esitaja, et tema ei ole seda autot juhtinud ja õigusrikkumist toime pannud. Kaebuse esitaja taotleb kohtuistungil tunnistaja R.M ülekuulamist. Veel taotleb kaebuse esitaja temale väärteoasja toimiku edastamist e-postile. Kohtuväline menetleja on selle taotluse jätnud tähelepanuta. G.Y soovib asja arutamist kohtuistungil. Kohus nõudis

§ 116

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 12). Määrusega 14.11.2022 (tl.52-53) võttis kohus G.Y kaebuse menetlusse, küsis kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja esitas 21.11.2022.a seisukoha koos tõenditega (tl.59-64). Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et G.Y süü on tõendatud, puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30või § 29 alusel.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri tegevus ei ole käsitatav

§ 149

või 150 sätestatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena või väärteomenetluse olulise rikkumisena. Kaebuse esitajale määratud rahatrahv on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebuse esitaja suhtes on PPA registreerinud aasta jooksul lisaks käesolevale rikkumisele 9 juhtumit ja alustanud nende suhtes menetlust LS § 227 lg.1 kvalifikatsiooni järgi. Kohtuväline menetleja lisab karistusregistri õiendi, millest nähtub, et ühe juhtumi suhtes on 03.11.2022 jõustunud Harju Maakohtu otsus. Veel lisab kohtuväline menetleja kaebuse esitajale edastatud allkirjastatud PPA peadirektori käskkirja 05.07.2022 koos vastusega kaebuse esitaja teabenõudele. G.Y esitas 29.11.2022 seisukoha väärteoasjas (tl.69-70), milles vaidlustab veelkord väärteoasja menetlusalluvuse. Kaebuse esitaja kordab taotlust lõpetada väärteoasja menetlus

§ 30lg.1 p.1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebuse esitajale on arusaamatu politsei verejanulisus ja ahistav soov rahatrahvi määrata 4 km/tunnis kiiruse ületamise eest. Politsei tegeleb väärtusliku ressursi raiskamisega. Kaebuse esitaja taotleb võimalust osaleda kohtuistungil tehnilise lahenduse abil, kuna tema elukoht asub Harjumaal ja kohtusse jõudmine võtab ära terve päeva. Kohus määras kohtuistungi 21.detsembrile. Kohtuistungile kutsuti kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja R.M. Kohus nõustus, et kaebuse esitaja osaleb kohtuistungil virtuaalse lahenduse kaudu. Ka kohtuväline menetleja taotles osalemisvõimalust virtuaalse lahenduse kaudu. 18.12.2022 saadeti kohtule G.Y e-postilt (tl.77, 78-79) tunnistaja R.M pool digitaalselt allkirjastatud avaldus, milles tunnistaja teatab, et ta keeldub kohtuistungil ütluste andmisest isiklikel põhjustel, kuna menetlusalune isik G.Y on tema elukaaslane. Kohus saatis 20.12.2022 kohtuvälisele menetlejale kirja, milles selgitas, et kohtuväline menetleja ei ole kohtule saadetud seisukohas andnud vastust kaebuse esitaja väidetele menetlusalluvuse küsimuses. Kohus andis kohtuvälisele menetlejale korralduse esitada vajalik kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT 3 Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungi ajaks PPA poolt 26.09.2022.a. tehtud määruse G.Y taotluse rahuldamata jätmise kohta väärteoasjas nr. 2230,22,082163. Veel esitas kohtuväline menetleja e-toimiku vahendusel seitsme erineva väärteoasja materjalid (väärteotoimikud), G.Y kohta väljavõtte rahvastikuregistrist, karistusregistrist ja taotluse. Esitatud taotluse väljaprint pdf-formaadis näitab puhast paberilehte, s.t. tekst puudub. Kohus tegi kohtuistungil vaheaja, mille jooksul kohtuväline menetleja esitas G.Y taotluse veelkordselt. G.Y taotlus on esitatud 14.06.2022 väärteoasjas nr. 2230,22,082163. See on esitatud tekstiga kolmel lehel+ digiallkirja leht.

§ 123

lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, olles pidanud kohtuistungi ja uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku G.Y seletuse ja seisukohad, samuti kohtuvälise menetleja seisukohad, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 28.09.

1. a otsus väärteoasjas nr 2230,22,057453 G.Y süüditunnistamises ja karistamises LS § 227 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata. G.Y kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg.1 järgi Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. LS § 50 lg.5 p.3 järgi Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohtule esitatud väärteotoimikus on väärteoprotokoll (tl.19), mis on koostatud 02.09.2022.a. G.Y kohta, et tema 15.03.2022.a. kella 13:02 ajal Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee 123,7 kilomeetril juhtis mootorsõidukit numbriga XXX XXX kiirusega 58+/-4 kilomeetrit tunnis. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/tunnis. Seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 4 km tunnis. Kiirus mõõdetud automaatse kiirusmõõteseadmega nr.
2. Rikkus LS § 50 lg.5 p.3, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg.
3. G.Y on protokolliga tutvunud, selle allkirjastanud ja märkinud, et ütlused edastab e-posti teel. Tõenditena nimetatud kiiruskaamera materjalid, foto. Fotolt (tl.20) nähtub mootorsõiduk registreerimisnumbriga XXX XXX , mille roolis vuntsidega meesterahvas, fotol automaatsed kirjed: aeg-15.03.2022 kell 13:02, piirkiirus 50km/h, fikseeritud kiirus 58km/h. Kiiruskaamera (mõõteseadme) süsteemi nimetus PS-724373, tee nr. 2, 123,7 km Tartu-Tallinn. Fotol tl.21 suurendatud registreerimisnumbri kujutis (XXX XXX ). Tl.22-23 on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus 01.12.2021 mõõtevahendi nr. 724373 taadelduks tunnistamise kohta. Taatlus kehtib kuni 30.11.
4. Seadme täpne nimetus „dokumenteeriv laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan F1 HP nr 724373“. Sõiduk registreerimisnumbriga XXX XXX Land Rover omanik on XXX, vastutav kasutaja R.M, kasutaja G.Y. (liiklusregistri väljavõte tl.35). G.Y-l on kehtiv juhtimisõigus (tl.36 liiklusregistri väljavõte). Seega tõendavad väärteoasja toimikus olevad tõendid, et 15.03.2022 kell 13:02 sõitis mootorsõiduk registreerimisnumbriga XXX XXX Tallinn-Tartu maanteel kilomeetril 123,7, selle roolis oli vuntsidega meesterahvas ja sõiduki kiirus fikseeriti kiirusmõõteseadmega 58 km tunnis. Lubatud piirkiirus 50km tunnis. Kohtuistungil G.Y avaldas, et ta nõustub süüküsimusega, tema süü olemasolu on tõendamist leidnud toimiku materjalide järgi ja seda teemat ei ole vaja enam käsitleda. G.Y jääb aga selle juurde, et Põhja Prefektuuril ei olnud õigust seda asja menetleda ja et menetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 4 Sellega on tõendatud, et 15.03.2022.a kella 13:02 ajal juhtis G.Y mootorsõidukit Tallinn-Tartu maanteel kiirusega 58+/- 4 kilomeetrit tunnis, millega ületas sel teelõigul lubatud sõidukiirust vähemalt 4 kilomeetrit tunnis. Selline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 227 lg.1 järgi ja G.Y-le etteheidetav süütegu on kvalifitseeritud õigesti. Selle juhtumi puhul on tegemist süüteo toimepanemisega ettevaatamatusest hooletuse vormis: isik ei jälginud tema sõiduki liikumiskiirust spidomeetrilt, isik ise kirjutab (vastulauses tl.42), et selline kiiruseületamine ei ole tajutav. Tegemist oli hooletusega, mille tõttu juht G.Y ei kontrollinud, kas tema sõidukiirus jääb siiski lubatu piiridesse. Kuna G.Y seda ei kontrollinud, pidi ta võimalikuks pidama, et ta lubatud sõidukiirust sellel teelõigul ületab. Kohtuvälise menetleja otsusega on G.Y-le määratud karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Kohus uuris väärteoasja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid: tl.26-27 trahviteade nr. 223022057453 18.03.2022 R.M nimele kirjalikus hoiatamismenetluses sama juhtumi kohta. R.M on esitanud kaebuse 18.03.2022 trahviteate peale, märkides, et sõidukit juhtis teine isikG.Y. Tl.28-31 on 18.04.2022 trahviteade G.Y-le sama juhtumi kohta, millele G.Y on esitanud kaebuse, märkides, et esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Tl.32-34 on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri määrus väärteomenetluse uuendamise ja alluvuse muutmise kohta, millega on väärteomenetlus uuendatud

§ 54

6 lg.6 alusel trahviteate vaidlustamise tõttu ja väärteotoimik edastatud menetluse läbiviimiseks väärteo toimepanemise koha järgsele politseiasutusele. Väärteotoimikus olevad tõenditest nähtub, et väärteoasja menetlus on toimunud 10.peatüki 11 jao sätete järgi, mis käsitlevad kirjalikku hoiatamismenetlust.

§ 546

lg.6 sätestab: Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. Mootorsõiduki eest vastutav isik R.M on nimetanud isiku, kes sõidukit trahviteates viidatud ajal juhtis. See isik oli G.Y, kes tema kohta koostatud trahviteate vaidlustas. Kohus käsitleb G.Y poolt esitatud vastuväiteid ja kriitikat, millele tuginedes väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. taotleb isik Väärteoasja menetlemise koht ja kohtuvälise menetleja pädevus. Väärteoprotokolli on koostanud Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Riina Mägi. Väärteootsuse on teinud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi grupijuht Triinu Riigor.

§ 9

järgi on kohtuväline menetleja täidesaatva riigivõimu volitustega asutus Politse- ja piirivalveseaduse § 1 lg.4 järgi on politsei ülesanded süüteomenetlustes sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluses sätestatud väärteomenetluse seadustikus. Seega kannab kohtuvälise menetleja rolli liiklussüütegude menetlemisel Politsei ja Piirivalveamet.

§ 10

kohtuvälise menetleja ametnik- kohtuväline menetleja kinnitab ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Kohtuvälise menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga (tl.60-61) on kinnitatud ametikohtade loetelu, määratud kindlaks pädevused. Nii näiteks on Põhja prefektuuris väärteomenetluses pädev ametnik korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja (nagu on Riina Mägi) ja karistuste määramisel 5 liiklusjärelevalvekeskuse grupi grupijuht (nagu on Triinu Riigor). Seega on tegemist pädevate ametnikega. Seega on väärteoasja menetletud õige kohtuvälise menetleja poolt (Politsei ja Piirivalveamet) ja menetlenud ametnikud on olnud pädevad ametnikud. Kuidas on jõudnud väärteoasi menetlemiseks Põhja prefektuuri? See on küsimus väärteoasja menetlemise kohast, mida reguleerib

§ 12lg.1: menetletakse teo toimepanemise koha järgi.

Väärteoasja toimikus on tl.32 kohtuvälise menetleja määrus 19.04.2022, millega on väärteomenetlus uuendatud ja edastatud toimik väärteo toimepanemise koha järgsele politseiasutusele, Lõuna prefektuuri (tl.33), vanemkomissar Aare Sulg. Materjal edastatud MIS-s tööülesandena. Väärteoasja toimikus tl.39 on kiri, millest nähtub, et kohtualluvuse muutmine ühelt politseiprefektuurilt teisele on toimunud menetleja muudatusega MIS-s ja muu kirjalik määrus sellise otsustuse kohta puudub.

§ 11

lg.1 teise lause kohaselt lahendavad alluvusvaidlused kohtuvälised menetlejad kokkuleppel.

kommentaarides (Väärteomenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007 lk.14) öeldakse, et ei ole välistatud materjalide üleandmine ühelt ametnikult teisele kohtuvälise menetleja siseselt. Kohtuvälise menetleja ametnik Lõuna prefektuuris on andnud materjali üle teisele ametnikule tööülesandena MIS-s, selle kohta kirjalikku määrust tegemata.

§ 76

lg.1 järgi on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile kohtuvälise menetleja tegevuse peale. G.Y ei ole sellist kaebust esitanud, ehkki juba 05.09.2022 on ta saatnud menetleja ametnikule Riina Mägile kirja (tl.37), sooviga tutvustada talle väärteoasjade materjale, s.h. käsitletava väärteoasja nr. 2230,22,057453 materjali. Seega isik, olles teadlik kohtuvälise menetluse toimumise asukohast (Põhja prefektuur) ja menetlejast, aktsepteeris seda. Kohtuväline menetleja esitas kohtule ja avaldas kohtuistungil tõendid, millest nähtub, et G.Y esitas14.06.2022 kohtuvälisele menetlejale, Põhja Prefektuurile (Riina Mägi) taotluse menetleda tema väärteoasja nr. 2230,22,082163 „ja teisi Teie menetluses olevaid väärteoasju (kui neid on) kus mina olen menetlusalune isik, elukohajärgses politseiasutuses.“ G.Y märgib, et tema elukoht on XXX . Sellisest avaldusest tuleneb, et G.Y väärteoasja nr. 2230,22,057453 edasisaatmine Lõuna prefektuurist Põhja prefektuuri on toimunud

§ 12lg.2 p1.

kohaselt menetlusaluse isiku taotlusel – menetlemiseks tema elukoha järgselt. Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur on 26.09.2022 teinud määruse, millega jätnud rahuldamata G.Y taotluse menetleda tema väärteoasju tema elukoha järgi ja et elukohaks on XXX. Kohtuväline menetleja on leidnud, et G.Y tegelik elukoht on XXX . Rahvastikuregistris on G.Y elukoht alates 06.06.2022 XXX-i , mistõttu tuleb G.Y väärteoasju menetleda elukoha järgi XXX maakonnas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja esitas kohtule ja avaldas G.Y elukoha andmeid rahvastikuregistri järgi. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmetest, et G.Y aadress kuupäevaga 14.06.2022 on XXX . Et G.Y elukoht on XXX, ütles isik ise ka kohtuistungil oma ankeetandmete hulgas. Kohtule 29.11.2022 esitatud seisukohas kirjutab G.Y samuti, et tema elukoht asub XXX. Kohus märgib, et isiku elukoha määramine toimub TsÜS § 14 sätete järgi. Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. § 14 lg.3 järgi elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.

ega KrMS ei sätesta elukoha määratlemise muud viisi. Asjas on esitatud piisavalt tõendeid, mille alusel hinnata, et G.Y elukoht on XXX. Selles elukohas viibis ta ka 07.06.2022 kell 06:35 kui politsei temaga seal suhtles. Seega on asja kohtuväline menetlus toimunud G.Y elukoha järgselt ehk asukohas, kus on selle menetlemist soovinud isik ise.

kommentaarides on seda eraldi põhjendatud, et asja üleandmine menetleja struktuuriüksuste vahel ei tähenda menetlemist ebaseadusliku menetleja poolt. Käesoleva väärteoasja kohtueelne menetlemine on toimunud õiguspäraselt nii

§ 12lg.2 p.1 järgi kui ka pädeva menetleja poolt.

6 Taotlus lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 30lg.1 p.1 kaalutlusel.

alusel otstarbekuse

§ 31näeb ette väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte.

Seadusandja on sätestanud, et vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda … teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Käesolevas asjas käsitletava teo puhul on seadusandja olnud ilmselgelt seisukohal, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga- seadusandja on loonud selleks eraldi menetluskorra – kirjaliku hoiatamismenetluse

10. peatükis (

§ 541 jj).

Sellises menetluses antakse võimalus kohaldada hoiatustrahvi, koostatakse kirjalik trahviteade. Käesoleval juhul on see nii toimunud. Seadusandja on näinud ette, kuidas tuleb käituda juhul, kui mootorsõidukit kasutanud isik vaidlustab trahviteate- sellisel juhul uuendatakse väärteomenetlus kiir- või üldmenetluse korras. S.t. seadusandja ei ole pidanud vajalikuks jätta asi n.ö. sinnapaika. Kohtul tuleb hinnata

§ 30lg.1 p.1 eelduste olemasolu või puudumist.

See on kohtu kaalutlusotsus.

§ 30lg.1 sätestab:

§ 30

lg.1 p.1 alusel rikkumise kohta, mis pandi G.Y 7 poolt toime 27.07.2022 LS § 227 lg.1 järgi. Selles juhtumis oli kiirust ületatud 6 km tunnis. Käesolevas asjas käsitletav rikkumine on toime pandud 15.03.

1. G.Y osutab, et ka käesolevas asjas tuleks kohtul tema suhtes menetlus lõpetada nagu tehti 08.12.
2. Kohus ei pea seda põhjendatuks. G.Y rikkumised osutavad, et G.Y näol on tegemist korduvalt ja süstemaatiliselt samalaadseid rikkumisi toime paneva isikuga ja rääkida sellisel juhul avaliku menetlushuvi puudumisest või liiklusohu puudumisest ei ole võimalik. Avalik huvi seisneb huvis mõjutada liikluses osalevat isikut liiklema vastavalt kehtestatud liiklusnõuetele ja säästma sellega nii enda kui ka kaasliiklejate vara, tervist ja elu. Käesolevas asjas on menetlusalusel isikul olnud võimalus piirduda kirjaliku hoiatamismenetluse läbimisega ja vältida üldmenetlust. Seda ei ole toimunud. Kohus leiab, et nn otstarbekuse kaalutlus ei ole rakendatav ja väärteomenetlust ei tule lõpetada. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On õige, et isiku süü käesolevas asjas ei ole suur ja sellele vastavalt on kohtuvälise menetleja poolt valitud (kehtestatud) ka karistusmäär- 20 eurot. Kohus leiab, et määratud karistus vastab G.Y süüle. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse, et isik on varasemalt karistamata, on määranud menetlusalusele isikule karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul puudub alus määratud karistuse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Kohtuvälise menetleja 28.09.2022.a otsus väärteoasjas nr. 2230,22,057453 tuleb jätta muutmata, kaebus rahuldamata. Kohus ei käsitle muid kirjalikke tõendeid teistest väärteoasjadest, mille kohtuväline menetleja esitas 21.12.2022 kohtuistungil, kuna need ei oma käesoleva väärteoasja menetlemisel tähendust. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud G.Y kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 8