← Eesti

4-10-2268/9

Obsah (4)§ 741§ 7419§ 747§ 74

Väärteoasi nr 4-10-2268 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Otsuse tegemise aeg ja koht Jana Kaaver Väärteoasja number 4-10-2268

§ 741

lg.2, § 7419 lg.2 ja § 747 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: W.I( isikukood XXX; elukoht:XXX). Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur komissar Künter Pedosk Kohtuistungi toimumise aeg

  1. oktoober 2010
  2. oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja RESOLUTSIOON Tunnistada W.I süüdi mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ja kui isik on sõiduki juhtimiselt eelnevalt kõrvaldatud, s.o.

§ 741

lg.2 järgi ja mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47 milligrammi, s.o.

§ 7419lg.2 järgi ja karistuseks mõista Kar

S § 63 lg.1 alusel arest 16 (kuusteist) päeva. Tunnistada W.I süüdi tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimises, s.o.

§ 747järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 8 (kaheksa) trahviühikut s.o.

480 (nelisada kaheksakümmend) krooni. VTMS § 205 lg.2 kohaselt saadab kohus W.I-le teate, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab aresti kandmiseks ilmuma. Kui W.I ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, kohaldatakse sundtoomist politsei vahendusel. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul ehk

  1. oktoobriks 2010.a. Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  2. Kohtuotsus pööratakse sundkorras täitmisele, kui edasikaebamistähtaja jooksul ei ole trahvi tasutud. apellatsioonkaebust ei ole esitatud ja Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.oktoobril 2010.a. 1 Kuna süüdlane ei viibi kohtuotsuse kuulutamise juures, apellatsioonitähtaega temale kohtuotsuse kätteandmise ajast. arvutatakse temale Asjaolud ja menetluse käik: Lõuna Politseiprefektuur edastas kohtule väärteomaterjali W.I kohta, kuna taotletakse aresti kohaldamist KarS § 48 alusel. Asja materjalide hulgas on väärteoprotokoll nr . 278010003800 04.juulist 2010, milles on teokirjeldusena märgitud järgmine: Juhtis mootorsõidukit seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,52 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,47 mg/l kohta. Mõõtmine toimus Alcotest 7110-ga. Seeria nr . ARAF0035.Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. Varasema juhtimiselt kõrvaldamise koostas k-l G.E. Rikkus sellega Liikluseeskirja § 76 p.3, § 70 p.1, § 219 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 7419 lg.2, § 741 lg.2, § 747 järgi. Menetlusaluse isiku poolt on kirjutatud ütlused: protokoll õige, allkiri, kuupäev 04.07.
  3. Tõenditena esitatud juhtimiselt kõrvaldamise otsus, akt, protokoll, alcotest, ülekuulamisprotokoll. Need loetletud tõendid kuuluvad ka väärteoprotokolli juurde- alcotesti väljatrükk indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli juures, protokoll ise tl.4, tl.5 isikusamasuse tuvastamise akt W.I*i isiku tuvastamise kohta, tl.6 W.I*i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tl.7 tunnistaja A.RI ülekuulamise protokoll. Kohus asja materjali saamisel kontrollis VTMS § 14 järgi asja kohtualluvust ja võttis asja menetlusse (määrus tl.1), kuna teo toimepanemise kohta järgi (Mustvee- Kallaste mnt) kuulub asi arutamisele VTMS § 14 lg.1 alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Kohus kutsus menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja kohtuistungile 01.septembriks 2010 kell 14.00, saates W.I-le kutsu aadressile, mille ta on andnud protokolli koostamisel sündmuskohal- Vara vald Tartu Maakond. W.I kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras uue kohtuistungi aja 05.oktoobrile ja edastas W.I-le kutse telefoni teel 10.09.2010 vastavalt KrMS § 164 lg.1 sätetele. Kutse edastamisel telefoni teel loeti W.I-le ette muu hulgas ka kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärjed VTMS § 43 järgi ehk sundtoomise kohaldamise hoiatus. W.I-le edastati kutse ka tema e-posti aadressil, mille ta kohtusekretärile ütles: XXX W.I 05.oktoobril kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohus, võtnud arvesse asjaolu, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, kuid ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ehk VTMS § 90 lg.1, ja Riigikohtu seisukohta lahendis 3-1-1-8-08, on seisukohal, et asja arutamise aja ja koha teatavakstegemisega on menetlusalusele isikule tagatud VTMS § 19 lg.1 p.3 sätestatud õigus olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures, leidis, et asja saab arutada ilma W.I kohalolekuta. Kohtuväline menetleja kandis kohtuistungil ette väärteoasja materjalid: väärteoprotokolli (tl.3) ja nimetas tõendid väärteoprotokolli juures, mille avaldamist ta taotleb. Kohus avaldas: indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tl.4, millest nähtub, et esmalt on toimunud 04.07.2010 kella 15.40 ajal joobe mõõtmine indikaatorvahendiga, 2 mille tulemus 0,67 mg/l kohta, seejärel alkomeetrit Alcotest 7110 Mk III EST ARAF-0035, mille lugem 0,52 mg/l kohta, rakendatud laiendmääramatust 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,47 mg/l kohta, selle kohta alkomeetri väljatrükk protokolli juures, W.I isik on tuvastatud vanemate ja vendade isikuandmete abil kasutades politsei andmebaasi (tl.5), W.I on kõrvaldatud 04.07.2010 kell 15.40 mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt, kuna isikul on suust alkoholilõhn, puudub esitada juhiluba. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 13.03.2010, mil W.I on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 13.03.2010 kell 18.52, kuna tal puudub esitamiseks juhiluba ja alkoholilõhn suust; Kohtuväline menetleja esitas karistusregistri teatise 05.10.2010, millest nähtuvad tema varasemad karistused väärteokorras 18 korda, viimane karistus registris 24.08.2009, kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kohtuväline menetleja esitab kohtule Tartu Maakohtu 07.06.2010 otsuse väärteoasjas 4-10-1056, millega on W.I karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg.1, § 741 lg.2 järgi KarS § 63 lg.1 alusel arestiga 10 päeva ja määratud arest kandmisele viies osas alates 19.juunist 2010, viimased kaks päeva kanda aates 17.juulist
  4. Kohtuvälise menetleja sõnul on W.I-l kõik selle otsusega määratud arestipäevad kandmata. Kohtuväline menetleja taotles W.I süüdi tunnistamist

§ 7419 lg.2, § 741 lg.2 ja § 747 järgi ja karistamist Kar

S § 63 lg.1 sätteid rakendades arestiga 20 päeva. Kohtu seisukohad Kohus, uurinud kõiki toimikus olevaid tõendeid ja kuulanud ära kohtuvälise menetleja, on seisukohal, et W.I on toime pannud Liiklusseaduse § 74 19 lg.2 järgi kvalifitseeritava rikkumise. W.I on väärteoprotokollist nähtuvalt peetud kinni mootorsõiduki juhtimisel 04.juulil kella 15.40 ajal Mustvee- Kallaste maanteel, mil ta juhtis sõiduautot Opel Vectra XXX XXX . Tema väljahingatavas õhus on mõõdetud alkoholisisaldus 0,52 mg/l kohta. Arvestades võimalikku hälvet 0,05, on lõplik mõõtetulemus alkoholisisalduse kohta väljahingatavas õhus 0,47 mg/l kohta. See on joove, mis vastab

§ 7419 lg.2 järgi kvalifitseeritava teo tunnustele ehk: Liiklusseaduse § 7419 sätestab:

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Liiklusseaduse § 741 lg.1 sätestab: Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 3 W.I , juhtides mootorsõidukit 04.07.2010 ilma juhtimisõigust omamata ja olukorras, kus ta oli juba 13.märtsil 2010 kõrvaldatud juhtimiselt juhtimisõigust omamata, pani toime Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritava süüteo. Liiklusseaduse § 747 sätestab: Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. W.I juhtis 04.juulil 2010 mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnoülevaatus. Selline rikkumine on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 747 järgi. Liikluseeskirja § 76 p.3 sätestab: Juht ei tohi olla: 3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liikluseeskirja § 70 p.1 sätestab: §
  1. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1) juhtimisõigust tõendava dokumendi; Liikluseeskirja § 219 sätestab: §
  2. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. W.I on temale etteheidetavaid rikkumisi tunnistanud, märkides väärteoprotokolli omakäeliselt kirjutatuna: Protokoll õige. Sellele järgneb allkiri. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollil (tl.4) väljal „ joobeseisundi kontrollile allutatud isiku taotlused ja märkused ja isiku allkiri“ on W.I andnud allkirja real: kontrollile allutatud isik, märkusi kirjutatud ei ole; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele on W.I andnud samuti allkirja selle kohta, et ta on selle otsuse kätte saanud. Otsuses on kirjas, et W.I on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 201 lg.2 p.2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis või et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Sellel otsusel on kirjutatud, et isikul oli suust alkoholilõhn, ei olnud esitada juhiluba, samuti on sellel märgitud õigus esitada vaie. Kinnitades, et protokoll on õige, on W.I tunnistanud temale etteheidetavate rikkumiste toimepanemist ehk oma süüd. Kohus leiab, et lisaks kohtuvälise menetleja poolt esitatud ja toimikus olevatele kirjalikele tõenditele, mida kohus uuris ja avaldas, on rikkumiste toimepanemine W.I*i poolt tõendatud ka tema enda omaksvõtuga. Karistuse kohaldamine W.I tuleb süüdi tunnistada tema poolt toime pandud liiklusrikkumistes ja mõista karistus. KarS § 56 lg.1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohtuväline menetleja taotleb W.I-le 20 päeva aresti kohaldamist KarS § 63 lg.1 sätete kohaldamisega, kuna leebema karistuse kohaldamine ei ole seni mõjunud. W.I-l on rahatrahve tasumata 20342 krooni ulatuses, viimane karistus aresti näol määratud talle 07.06.2010 10 päeva aresti, mida kandma ei ole W.I vastavalt kohtu koostatud graafikule läinud. Kohtuväline menetleja toob esile, et W.I on 4 korda sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et mõistetavas karistuses peab kajastuma nii ühiskonna hinnang toime pandud süütegudele kui ka eesmärk isiku mõjutamiseks hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Neid kaht aspekti üheskoos kaaludes tuleb leida õiglane karistusviis. W.I on varem, näiteks 01.07.2008 karistatud sama rikkumise eest ehk Liiklusseaduse § 74 19 lg.1 alusel arestiga 7 päeva, sama rikkumise eest on karistatud Tartu Maakohtu otsusega ka 07.juunil 2010 arestiga 10 päeva, mida kandma vastavalt kohtuotsuses määratud graafikule ei ole W.I asunud (KIS- andmed). Rahalist karistust on talle aastal 2009 mõistetud kuuel korral.

§ 7419

lg.2 ja § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritavad teod on toime pandud teoainsusega ja siin on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Kohtu hinnangul on kohane ja põhjendatud karistus W.I-le arest, mis tuleb mõista KarS § 63 lg.1 sätete alusel ühe karistusena

§ 7419lg.2 ja § 741 lg.2 rikkumise eest.

Rahatrahvi mõistmine isikule, kellel on trahve tasumata rohkem kui 20 000 krooni eest ja aasta jooksul on trahve määratud kuuel korral, ei ole kohane ei ühiskonna hinnangu ega isiku mõjutamise eesmärke silmas pidades.

§ 747

rikkumise eest on võimalik määrata karistuseks üksnes rahatrahv, mille kohus määrab sanktsiooni keskmisest vähemas määras. VTMS § 205 lg.2 kohaselt saadab kohus W.I-le teate, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab aresti kandmiseks ilmuma. Kui W.I ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, kohaldatakse sundtoomist politsei vahendusel. Kuna W.I ei olnud kohtulahendi kuulutamise juures, arvutatakse temale kaebetähtaega temale kohtulahendi kätteandmisest arvates. Kohtunik Ü.Raag 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.