Obsah (4)

§ 152§ 64§ 95§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2539 Kohtunik Sandra Kallas Kohtuistungi sekretär Kertu P

§-st 152 tuleb seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks kriminaalmenetluseks (seega ka väärteomenetluses).

§ 152

lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud sätte järgi on lubatud süüteomenetluses üleüldiselt õigus töödelda isikuandmeid mh ka tõendite kogumiseks. Sealjuures tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 13 lg 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. Kuivõrd JahiS § 65 lg 2 alusel on Keskkonnaamet menetlusalustele isikutele etteheidetavate väärtegude osas kohtuväline menetleja, on Keskkonnaamet samuti IKS § 13 lg 2 alusel õiguskaitseasutus.

1. IKS § 15 sätestab, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks. Korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Keskkonnaministri
2. septembri
3. a määruse nr 47 Keskkonnaameti põhimäärus § 1 lg 1 kohaselt on Keskkonnaamet Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. Sama määruse § 7 lg 2 p 6 järgi korraldab Keskkonnaamet mh ka jahipidamisega seotud tegevust ning punkti 12 järgi teeb riiklikku järelevalvet, ennetab ja menetleb süütegusid ning kohaldab riiklikku sundi. Nagu kohus eelmises punktid märkis, siis Keskkonnaamet on kohtuväliseks menetlejaks JahiS § 50 ja 57 järgi kvalifitseeritavates süütegudes ning sellest tulenevalt ka korrakaitseorganiks.
4. KorS § 34 annab võimaluse töödelda isikuandmeid jälgimisseadustiku kasutamisega. KorS § 34 lg 1 järgi politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan (nt Keskkonnaamet) võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Kuigi antud asjas ei kasutatud rajakaamerat mitte sellel eesmärgil, et tuvastada korrarikkujaid, jäi rajakaamera videote peale M. ja P. Helve poolt toimepandud väärteod. Kohus leiab, et olukorras, kus sisuliselt oleks menetlejal õiguslik alus nimetatud andmeid koguda (seda korrakaitselistel eesmärkidel), ei ole põhjendatud öelda, et kui väärtegu jääb mingil muul eesmärgil kogutud videosalvestisele, siis tuleb väärteo toimepanemisest mööda vaadata ja öelda, et seda tõendinda kasutada ei saa. 45.

§ 64

lg 1 sätestab nõuded, mil viisil tuleb tõendeid koguda.

§ 64

lg 1 kohaselt kogutakse tõendeid viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid 9 vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Kohtule teadaolevalt ei ole ükski eelnimetatud viisidest olnud kasutuses, et koguda rajakaameraga tõendina videosalvestisi. Sellele ei ole viidanud ka kaebuse esitajad. 46.

§ 64

lg 3 kohaselt, kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki. KorS § 34 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse avalikku kohta paigutatud teabetahvlit, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „VIDEOVALVE”. Kohus möönab, et eelnimetatud nõue ei ole täidetud, sest Keskkonnaamet ei kogunud seda tõendit iseseisvalt, vaid see tõend koguti Keskkonnaagentuuri rajakaameraga, millega teostati suurkiskjate (täpsemalt hundi pesakondade – W.B ütlused) seiret. Samas ei tähenda tõendite kogumine rikkumiste teel automaatselt seda, et kogutud tõendit ei ole võimalik kasutada süüteo tuvastamisel/tõendamisel. Kohtu hinnangul ei saa pidada seda rikkumist oluliseks, kuna teave, et metsades on rajakaamerad seirete teostamiseks, on avalik teave. Seda enam, et nii P. Helve kui ka M. Helve on mõlemad tegelenud jahipidamisega, nad käivad seda konkreetset teed mööda tihti ning peaksid olema ka teadlikud, et seiret tehakse. Seetõttu ei saa välistada olukorda, kus süüteo toimepanemine jääb rajakaamera vaatevälja. Kohtu hinnangul tuleb igal õiguskuulekal kodanikul arvestada, et süüte toimepanemine, eriti tänapäeva maailmas, võidakse jäädvustada. Oluline siinkohal aga peaks olema see, et tõendi kogumine oleks jälgitav.

1. Seetõttu on kohtu hinnangul oluline, et rajakaamera paigaldamiseks ja seire teostamiseks olid olemas õiguslikud alused. Keskkonnaagentuuri
2. augusti
3. a vastusest selgitustaotlusele (vt kaebuse lisa 8, kohtutoimik tl 41) on näha, et Viljandimaal Viljandi vallas Kiini külas Õisu metskond 1 maaüksusele on paigaldatud Keskkonnaagentuuri rajakaamerad ulukite seire eesmärgil keskkonnaseire seaduse § 4 lõike 4, jahiseaduse § 21 lõike 3, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammi täitmise nõuded ja kord“, keskkonnaministeeriumi 01.03.2019 käskkirja nr 12/19/18, keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ ning keskkonnaministri 19.06.2015 määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimääruse“ § 6 punkti 7 ja 10 alusel avaliku ülesande täitmiseks.
4. Kaitsja viitab sellelegi, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vastuskirja andmetel nemad luba andnud ei ole kaamerate paigaldamiseks (vt kohtutoimik tl 37, lisa 6). Kohus juhib tähelepanu sellele, et metsaseaduse § 43 lg-st 1 tuleneb, et riigimetsa majandab RMK. RMK majandab metsa kui riigitulundusasutus, kuid see, et ta ühtegi luba ei ole väljastanud, ei tähenda, et Keskkonnaagentuuril riigiasutusena ei ole lubatud paigaldada seirekaameraid riigimetsa. Kuivõrd suurulukite seire on mh Keskkonnaagentuuri ülesandeks ning seda saab teostada ennekõike metsas, s.o riigimetsas, on kohtu hinnangul õiguslik alus kaamerate paigaldamiseks olemas, arvestades ka ülaltoodud õigusakte seire teostamise osas.
5. Kohtu hinnangul ei ole tõendi saamise jälgitavuses probleemi, kuna nagu ülaltoodud W.B ütlustest näha on, siis videosalvestise andis ta Keskkonnaametile ning kohtuistungil kinnitas ta, et tegemist on nende videotega ja videol oli tema. Selles ei ole ka vaidlust, et W.B seirekaamerasse mälukaardi paigaldas ning videod Keskkonnaametile edastas. Ühtegi viidet sellele, et videotega oleks manipuleeritud, samuti ei ole. Seetõttu leiab kohus, et kuigi on rikutud ühte korrakaitseseaduses sätestatud nõuet, ei ole see selline rikkumine, mis tooks endaga kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. 10
6. Menetlusaluste isikute kaitsja ei nõustu sellegagi, et läbiotsimisel saadud tõendeid on võimalik kasutada. Kohtu hinnangul ei ole läbiotsimisel kogutud tõendeid menetlusõigust rikkudes. Nii on olemas läbiotsimismäärus (tl 35-36), mis annab õigusliku alusel läbiotsimise teostamiseks. P. Helve märkis läbiotsimisprotokollile, et ta ei viibinud teatud ruumide läbiotsimise juures. M. Helve märkusi ei lisanud. Kuna tuvastatav on see, et M. Helve viibis nende ruumide läbiotsimisel (kelder, relvakapp esikus), mida ta ise kohtus kinnitas ütlusi andes, siis ei ole alust arvata, et P. Helve mitte viibimine nendes ruumides on rikkumine. Mõlemad menetlusalused isikud on andnud läbiotsimisprotokollile allkirja ning ühtegi tõsiseltvõetavad märkust kirja pandud ei ole, mis annaks aluse arvata, et läbiotsimine võib olla õigusvastane.
7. Kohtule on esitatud videod selle kohta, et Keskkonnaameti uurijad/menetlejad viibisid läbiotsimisel XXX (M. ja P. Helve elukoht) mitmeid tunde enne seda, kui M. ja P. Helve või nende poeg koos sõbraga koju jõudsid. Nii on esmalt videost (lisa 7) näha, et
8. juunil 2023 kella 17:27 ajal lahkuvad P. ja M. Helve kodust sõiduautoga Jaguar, registreerimismärgiga XXX XXX. Kella 17:53 ajal saabuvad kaks Keskkonnaameti autot, kokku kuus inimest, kes on ametiriietuses. Osa ajast on ametnikud kaamera vaateväljas, sh räägivad ilmselt naabriga (naisterahvas koertega kella 17:59 ajal), osa ajast ei ole kõik ametnikud kaamera vaateväljas, mistõttu võib arvata, et viibivad Helvede kinnistul. Video lõppeb kella 18:25 ajal, mil osad ametnikud viibivad autode juures.
9. Läbiotsimisel viibinud ja seda juhtinud Keskkonnaameti ametnik K.Z selgitas, et kui nad kinnistule kohale jõudsid, ei olnud seal kedagi. Ta käis seal ukse taga koputamas. Mingi hetk M. Helve helistas K.Z-ile ja küsis, miks nad tema kinnistu peal on. Kõigepealt saabus M. ja P. Helve poeg, siis käis tema korra ära. Seejärel tulid M. ja P. Helve. M. Helve ise selgitas, et valvekaamerate järgi käis Keskkonnaamet nende kinnistul mitu korda, õhtul koju saabudes neid ei olnud. Läbiotsimine tehti samal päeval.
10. Esmalt tuleb juhtida menetlusaluste isikute tähelepanu sellele, et valvekaamera videote järgi saabuvad nende kinnistule Keskkonnaameti autod. Seega oli tegemist täiesti normaalse kellaajaga, mil oleks alust arvata, et inimesed võivad kodus viibida. Kuivõrd M. ja P. Helve saabusid koju alles hilisõhtul, sh teades, et Keskkonnaamet neid ootab (nägid seda kaamerast), ei olnud võimalik ilma nende kohaloluta läbiotsimist teostada. Järelikult on ka etteheited menetlustoimingu hilisele kellaajale alusetud. Nimelt on läbiotsimine menetlustoiming, mida juba taktikaliselt ei ole võimalik teha nt järgmisel päeval, kui läbiotsimisele allutatavad isikud võivad olla teadlikud, et nende suhtes võib menetlus käia. Nii olid menetlusalused isikud teadlikud, et Keskkonnaamet nendega vähemalt rääkida soovib, kuid arvestades kuue ametniku viibimist nende kinnistul, võisid nad arvata, et võib toimuda ka mõni menetlustoiming. Seega ei olnud menetluslikult põhjendatud läbiotsimist edasi lükata järgmisele päevale.
11. Kuigi ametnikud viibisid tõesti kinnistul ajal, mil kedagi Helvede perekonnast kodus ei olnud, ei ole siiski alust arvata, et nad teostasid juba eelnevalt ebaseaduslikult läbiotsimist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et läbiotsimise käik on kajastatud läbiotsimisprotokollis ning seal on välja toodud kõik asitõendid, mille Keskkonnaamet kogus ning millele tugineb ka väärteootsust tehes. Seetõttu ei ole alust arvata, et leitud asitõendid on saadud kuidagi ebaseadusliku tegevuse käigus. Asjaolu, et mõnest hoonest ei otsitud menetlusaluste isikute hinnangul piisavalt põhjalikult, ei tähenda siiski seda, et sealt oli juba otsitud. Ühtegi tõsiseltvõetavad argumenti ega tõendit enda aktiivse kaitseväite tõendamiseks menetlusalused isikud esitanud ei ole.
12. Vaidlust ei ole selles, et üheks Keskkonnaameti ametnikuks, kes viibis läbiotsimisel ja kogus proove/asitõendeid, oli L.P, kes on käesolevas väärteoasjas tunnistaja W.B elukaaslane ja 11 laste ema. Arvestades seda, et W.B andis Keskkonnaametile vaid tema poolt rajakaamerasse paigaldatud mälukaardi ning edasisega ei tegelenud (sh ei osalenud sündmuskoha vaatlusel), ei ole ühtegi põhjust, miks ei oleks L. P võinud olla Keskkonnaameti esindaja selles väärteoasjas. Nii ei ole teadaolevalt (sellele ei ole ka viidatud) menetlusaluste isikute suhtes väärteoasja algatamine ega nende karistamine mitte kuidagi seotud W.B ja/või L. Pi heaoluga. W.B mh kinnitas kohtuistungil, et on ka ise jahimees olnud ning tema ja elukaaslane suhtuvad neutraalselt jahipidamisse. Kohus nõustub sellega, et menetlus toiming peab lisaks sellele, et on õiguspärane nii ka näima. Samas ei olnud L. P ainus isik kohapeal, veel viibis seal neli-viis ametnikku. Mida täpselt L. Pile ette heidetakse, seda kaebusest tuvastada ei ole võimalik.
13. Etteheited seoses läbiotsimise läbiviimisega – korduvalt tubade läbiotsimine, isiklike ruumide läbiotsimine, poiste üles ajamine, teatud relvade võtmine, selgituste puudumine – jäävad samuti edutuks. Läbiotsimismäärus andis aluse otsida läbi kõik kinnistul olevad hooned, seda täielikult – nii vannitoad, magamistoad kui ka muud ruumid. Lisaks on välja toodud, et otsitakse tõenduslikku väärtust omavaid esemeid (määruse sisulises osas märgitud, et hundi liha, nahka, muud tooret või sellele viitavaid muid tõendeid). Muudeks tõenditeks võivad olla justnimelt nuga, relvad, andmekandjad, plastikust vann vms, mida sai ametnikud seostada hundi küttimisega või mis võiksid omada tõenduslikku väärtust. Seetõttu ei saa välistada ühtegi majapidamises olevat ruumi. Kohus möönab, et korduv kappide või tubade vaatamine läbiotsimise käigus ei ole efektiivne ning Keskkonnaamet oleks pidanud oma tööd paremini korraldama, kuid see ei anna alust läbiotsimise kui terviku õigusvastaseks tunnistamiseks. Läbiotsimismääruses on ka kirjas seegi, millise kaliibriga relva otsitakse ning sellest tulenevalt võeti kaasa ka vastavad relvad (ei olnud mõtet kõiki võtta). Kahtlemata on ebameeldiv, kui hilisel õhtutunnil üles aetakse või otsitakse isiklikke asju läbi, kuid tegemist on menetlustoiminguga ning nagu ülal kohus märkis, siis hiline kellaaeg oli tingitud mh sellest, et M. ja P. Helve alles hiliusõhtul koju jõudsid.
14. Mis puudutab läbiotsimismääruse ja läbiotsimise käigu kohta selgituste andmist, siis M. Helve ütlustest on näha, et neile anti läbiotsimismäärus lugemiseks ning kui nad autost väljusid, siis öeldi, et alustavad läbiotsimisega. P. Helve sõnul anti neile mingi paber, aga tema seda lõpuni ei lugenud, sest ei saanud midagi aru, mis toimub. Eelnevast on näha, et P. Helve ei tundnud ise suurt huvi selle vastu, millega on tegemist. M. Helve ütles kohtuistungil, et temale tehti ettepanek läbiotsimismääruses märgitud asjade väljaandmiseks, kuid temal ei olnud midagi anda. Samuti vastas kohtule, et ta sai aru, miks läbiotsimist tehakse, selgitati, et hundiga seoses vms. Kohtu hinnangul said M. Helve ja P. Helve aru, et nende kinnistul teostatakse läbiotsimist, M. Helve kinnitas kohtu arusaamist ning P. Helve oli ise passiivne, kui ei lugenud isegi määrust läbi. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjust ametnikele etteheiteid teha.
15. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selleski, et proovide või asitõendite liikumine ei olnud jälgitav. Nii on näha nii sündmuskoha vaatluse protokollist, läbiotsimisprotokollist, asitõendite vaatlusprotokollidest kui ka ekspertiisiaktidest (sh fototabelist), et võetud proovid on pakendatud, neil on peal arusaadavad sildid ning kirjas on seegi, kust kohast on vastavad proovid võetud ja millisest kohast saadud. Erinevate dokumentide juures on ka fotod kinnistest pakenditest, sh nt Soomes tehtud ekspertiisiakti juures. Seetõttu ei ole alust arvata, et proove või asitõendeid on kuidagimoodi rikutud või nende liikumine ei ole olnud piisavalt jälgitav. Ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, miks peaks mingi probleem olema, menetlusalused isikud ega nende kaitsjad esitanud ei ole. Seetõttu jääb sellekohane argument edutuks. Kohus leiab, et olemasolevad tõendid viitavad sellele, kus võeti proovid, millised proovid võeti ja mis ajal ning mis nendega edasi tehti.
16. Kaitsja ei nõustu sellegagi, et ekspertiisid on tehtud Soome Vabariigis ning tema 12 hinnangul ei ole tegemist usaldusväärsete ekspertiisidega, sh ei ole ekspertiisi aluseks kasutatud kirjandus mõeldud hundi DNA-määramiseks, vaid hübriidide. 60.

§ 95

lg 4 võimaldab teha ekspertiisi ka välisriigi ekspertiisiasutuses ja kasutada menetlejal saadud eksperdiarvamust tõendina. Seega ei ole välistatud ekspertiisi tegemine välisriigis. Kohus märgib siinkohal, et asjaolu, et Eesti Vabariigis sellist liike ekspertiise ei teha, ei tähenda, et looma DNA-d ei ole võimalik määrata või hundi isendit kindlaks teha. Nii on tõenäoliselt palju ekspertiisiliike, mida nii mõneski riigis kas tehakse või vastupidiselt ei tehta. See ei välista aga Soomes tehtud ekspertiisi õiguspärasust.

1. Mõlemad eksperdid on välja toonud enda varasema kogemuse, meetodite kirjelduse ja kasutatud materjalid. M. Lile on saadetud eksperdi õigused ja kohustused ning ekspertiisiakti on ta allkirjastanud. H. J on allkirjastanud, et temale on selgitatud ekspertide õigusi ja kohustusi ning hoiatatud teadvalt valearvamuse esitamise eest. Kohtu hinnangul ei saa võrrelda Kohtuekspertiisi Instituuti teistes riikides asuvate asutustega, kuna asutused ei pea kandma sama nime ega olema suunatud ainult ekspertiiside tegemisele. Seda enam, et ka Eesti Vabariigis saab teha Kohtuekspertiisi Instituudi väliselt ekspertiise. Kohtu hinnangul on kõik eeldused ekspertide ja teostatud ekspertiiside osas täidetud.
2. Mis puudutab seda, et kasutatud on uurimismeetodit, mis on kasutusel olnud hundi hübriidide tuvastamisel, siis kohtu hinnangul ei välista see mitte kuidagi samadel meetoditel hundi isendi tuvastamist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et hübriidide tuvastamiseks peab olema võimalus neid mh eristada ka huntidest (kes ei ole hübriidid). Ekspertiisiakti lisast on näha seegi, et määratakse tõenäosused, et tegemist on hundi, koera või koer-hunt hübriidiga. Seega ei ole kaitsja sellekohane argument piisav, et ümber lükata alusmaterjalide sobivust.
3. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et asjas ei esine menetlusõiguslikke rikkumisi, mille alusel tunnistada menetlustoiming või tõend lubamatuks ja õigusvastaseks. (III)
4. JahiS § 50 järgi karistatakse jahiloata jahipidamise eest rahatrhaviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. JahiS § 57 järgi karistatakse keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
5. Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet karistas nii M. Helvet kui ka P. Helvet rahatrahviga 200 trahviühikut, s.oo 800 eurot. Kohtuvälise menetleja hinnangul panid isiku toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning sellest tulenevalt mõistis Keskkonnaamet menetlusalustele isikutele ühe karistuse KarS 63 lg 1 alusel. Kohus nõustub sellega, et menetlusalused isikud panid toime ühe teo ning see vastab kahele erinevale väärteokoosseisule. Nii küttisid M. Helve ja P. Helve hundi ajal, mil ei olnud hundijaht lubatud ning samas ei olnud neil ka jahiluba selleks. Kõrvaltvaataja hinnangul oleks tegemist ühe teoga.
6. KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellises olukorras mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Mõlema teo eest mõistetav raskeim karistus on sama. Kohus nõustub sellegagi, et karistus on mõistetud JahiS § 50 järgi. Küll ei nõustu kohus karistuste suurustega.
7. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast 13 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
8. P. Helve on varasemalt karistamata isik, mistõttu on ta senise elu suutnud käituda õiguskuulekalt. Tegemist on tema esimese süüteoga. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P. Helve oleks pidanud järgima jahipidamise nõudeid, millest tema oli teadlik, kuna oli juba varasemalt mitu aastat jahti pidanud. Kuigi keskkonnale on tekitatud kahju summas 1000 eurot, ei saa pidada P. Helve süüd niivõrd suureks, et see tingiks seaduses sätestatud maksimaalses määras rahatrahvi mõistmise.
9. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada P. Helvele mõistetud rahatrahvi ning karistada teda JahiS § 50 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Nimetatud summa on kooskõlas tema süü suurusega ning arvestab P. Helve isikut. Samuti on kohtul alust arvata, et mõistetav karistus täidab ka karistuse mõistmise eesmärke ning ei ole alust arvata, et P. Helve jätkab õigusvastase eluviisiga.
10. M. Helve on samuti varasemalt karistamata isik, mis temagi osas näitab, et ta on varasemalt suutnud käituda õiguskuulekalt. Tegemist on tema esimese süüteoga ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Helve oleks pidanud järgima jahipidamise nõudeid, millest tema oli teadlik, kuna tegemist on kogenud jahimehega (ca 12 aastat jahti pidanud). Kohus peab siingi möönma, et keskkonnale on tekitatud kahju 1000 eurot. Samas ei ole M. Helve süü suurem kui P. Helve oma ning temagi puhul ei ole põhjendatud mõista karistuseks rahatrahv maksimaalmääras.
11. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada M. Helvele mõistetud rahatrahvi ning karistada teda JahiS § 50 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Nimetatud summa on kooskõlas tema süü suurusega ning arvestab M. Helve isikut. Samuti on kohtul alust arvata, et mõistetav karistus täidab ka karistuse mõistmise eesmärke ning ei ole alust arvata, et M. Helve jätkab õigusvastase eluviisiga. (IV)
12. Väärteoasjas on menetluskuludeks ekspertiisikulud (tulirelva-, ja kaks DNA-ekspertiisi), mille kulu on kokku 4076,25 eurot. Nimetatud kulu tuleb menetlusalustel isikutel tasuda.
13. Lisaks sellele esitas menetlusaluste isikute kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on mõlemal menetlusalusel isikul tekkinud väärteomenetlusega kulu 4458,85 eurot. Sellest tulenevalt palub kaitsja P. Helvele välja mõista Eesti Vabariigilt 4458,85 eurot ja M. Helvele samuti 4458,85 eurot. Lisaks palutakse välja mõista viivis. 74.

§ 38

lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses /…/ ja menetluskulude arvestamisel /…/ kriminaalmenetluse sätteid. Kuivõrd kohus jättis M. ja P. Helve suhtes otsuse muutmata, mis puudutab toimepandud väärtegusid, siis tuleks jätta kõik menetluskulud kaebajate enda kanda. Samas, arvestades mõistetud karistust ning seda, et kohus pidi selles osas otsuse tühistama, on põhjendatud osa (küll väike osa) menetluskuludest jätta Eesti Vabariigi kanda ning mõista see kaebajatele Eesti Vabariigilt nende kasuks välja.

1. Menetluskulude nimekirja järgi on kaitsja(d) teinud tööd kokku 55,45 tunni ulatuses. Sealjuures on märgitud, et esindajad viibisid seitse tundi istungil. Kohus selles osas teeb paranduse ning märgib, et kokku kestis istung 3 tundi 34 minutit (3,57 tundi), seega oli töötunde kokku 52,02 tundi. Tunnihinnaks on 110 eur/h + km. Kohus leiab, et tunnihind on põhjendatud ning ei ole üleliia kallis. 14
2. Kohus ei pea vajalikuks hinnata terve menetluskulude summat, kuna suuremas osas jääb see menetlusaluste isikute endi kanda. Arvestades seda, et kohus rahuldas nende kaebuse võrdlemisi väikeses osas, on põhjendatud jätta menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda 400 eurot (sh käibemaks) ühe isiku kohta. Ülejäänud menetluskulud jäävad M. ja P. Helve kanda.
3. Taotlus viiviste väljamõistmiseks jääb rahuldamata, kuna viivise väljamõistmiseks puudub seaduslik alus, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav (vt RKKKo
4. oktoober 2024 kriminaalasjas nr 1-23-1658, p 12). (V)
5. Kokkuvõtvalt tühistab Tartu Maakohus Keskkonnameti
6. juuli
7. a otsuse väärteoasjas nr 940023000567 osaliselt, s.o M. ja P. Helvele mõistetud karistuste osas. Kohus teeb uue otsuse, millega karistab mõlemat isiku KarS § 63 lg 1 alusel JahiS § 50 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus mõistab mõlema isiku kasuks Eesti Vabariigilt välja menetluskulude katteks 400 eurot (sh käibemaks). Taotlus viiviste väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Ülejäänud menetluskulud jäävad P. Helve ja M. Helve enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sandra Kallas kohtunik 15