Väärteoasi 4-24-2852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2024. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 18. oktoobril 2024) Väärteoasja number

) § 227 lg 3 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsusest nähtuvalt A. Vompa juhtis 18.08.2024 kella 18.51 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tallinn-Jõgeva-Aravete maantee

1. kilomeetril Aravete suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover registreerimisnumbriga XXX XXX kiirusega 145 +/- 5 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas A. Vompa lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 50 km/h.
2. Tartu Maakohtusse saabus 02.09.2024 menetlusaluse isiku A. Vompa esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusele. A. Vompa soovib rahatrahvi täielikku või osalist tühistamist. Kaebuse kohaselt oli kiiruse ületamine tingitud eravärvides 1 politseisõidukist. Menetlusalune isik sõitis Kärknast Rakvere suunas 90 km/h alas. Piiratud nähtavusega kohas oli üle vastassuuna pöörangut sooritamas sõiduauto, mis oli joondunud keskjoonele ning jätnud piisavalt ruumi teistele autodele paremalt möödasõiduks. Nähtavus oli piiratud, sest teel oli kallak. Pööret ootava auto taha oli keset sõidurada seisma jäänud eravärvides politseiauto, mille tõttu oli A. Vompa sunnitud 90 km/h sõites järsult pidurdama. Pärast liikuma hakkamist kiirendas politseipatrull arusaamatult aeglaselt ja polnud teele keskendunud – sõiduki rattad olid vahel keskjoonel. A. Vompa pidas eravärvides politseisõidukit sel hetkel ohtlikult käituvaks või joobes juhiks ning esimesel võimalusel sooritas järsult kiirendades möödasõidu. Autos viibis samal ajal 3-nädalane laps ja lapse ema. Enne ja pärast möödumist isik enda kinnitusel kiirust ei ületanud. Varasemad karistused kiiruse ületamise eest puuduvad. Patrullpolitseinik peatas trahvi vormistamiseks enda sõiduki hooletult, olles poole meetri laiuselt sõidurajal. Menetlusaluse isiku hinnangul ei olnud roolis olnud patrullpolitseinik liiklusele keskendunud. Kaebaja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.
3. Kohus arutas asja avalikul kohtuistungil 18.10.
4. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid ja kohtuvälise menetleja esitatud patrullsõiduki videosalvestisi, kuulati üle tunnistaja F.C ja menetlusalune isik A. Vompa.
5. Menetlusalune isik jäi kaebuse juurde, vaidlustades talle määratud karistust. Kiiruseületamist A. Vompa ei vaidlusta. Menetlusalune isik selgitas istungil, et kui eravärvides politseiauto ei oleks sõidurajal peatunud, poleks ta pidanud pidurdama. Emotsioon oli tal üleval, sest autos oli väike 3-nädalane laps. Ta sõitis lubatud kiirusega. Vasakpööret tegev auto oli temast ülejärgmine auto. A. Vompale jäi sündmuskohal ja politseiauto pardakaamera videot vaadates mulje, et eesseisev auto oli korrektselt joondunud keskjoonele. Sellisel juhul tuleb möödumine sooritada seisvast autost paremalt poolt. Teepervel oli katkendlik joon ning vasakpööret ootavast autost oleks paremalt möödasõit olnud võimalik ilma kiirust vähendamata või üksnes veidi vähendades. Ta märkas ees seisvat autot viimasel hetkel, sest seal oli veidike tõusu ja laskumist ning halb nähtavus. Politseiauto aga peatus, sõitis kuskil 5 km/h, selle asemel, et panna suund sisse ja sõita paremalt mööda. Sekundite jooksul oli raske taibata, et eessõitev auto pidurdab. See ei olnud sel hetkel nähtav, sest oli ka päikeseline ilm. Seetõttu pidi menetlusalune isik oma autot äkitselt pidurdama. Ta vaatas autot juhtides kogu aeg ette ning pidas seisvat eravärvides politseiautot normaalkiirusega sõitvaks autoks. Menetlusalune isik ei mäleta, kas ta pidurdustulesid nägi. Eessõitva sõiduki juht ei tundunud A. Vompale adekvaatne ning ta tahtis sellest olukorrast lihtsalt võimalikult kiiresti kaugeneda. Eessõitva auto juht oleks pidanud vaatama tahavaatepeeglisse ja tuvastama, et tema taga on menetlusaluse isiku auto ja mitte takistama liiklust. Politseiauto oleks võinud oluliselt kiiremini kiirendada. Kiiruseületamine toimus üksnes möödasõidul ja mõned sekundid. Ta ei kihutanud enne möödasõitu ega ka pärast trahvi vormistamist. Protokolli vormistamiseks peatusid politseinikud keset sõidurada. Lisaks jättis politseiametnik väärteoprotokollis märkimata rikkumise koha, mis peab väärteoprotokollis olema kajastatud.
6. Tunnistaja politseiametnik F.C rääkis istungil järgmist. Kiiruseületamine leidis aset
7. augusti õhtupoolikul tema vahetuse lõpus. Tunnistaja oli koos patrullpaarilise K.Tga patrullis tööl ning juhtis mootorsõidukit. Nad olid eravärvides autoga ning liikusid mäest üles. Ees olev sõiduk hakkas tegema vasakpööret, mistõttu tunnistaja aeglustas ja näitas suunatuld. Kuna vastasrajalt tuli vastu kaks sõidukit, pidurdas tunnistaja patrullsõidukit, s.o võttis hoo maha, kuid täiesti seisma ei jäänud kordagi. Vasakpööret tegeva auto ja politseisõiduki vahel teisi sõidukeid ei olnud. Vasakule pöörav auto sõitis rohkem tee keskele ning lasi vastutulevad sõidukid mööda. Politseiauto sõitis seisma jäänud sõidukist paremalt mööda, sest seal oli piisavalt ruumi, andes samal ajal manöövrist suunatulega märku, ja liikus edasi. Ohtlikku olukorda sel hetkel ei esinenud – juht jälgis sõites ümbritsevat liiklust ning tagumise sõidukiga ei olnud vahe nii väike. Suurema osa tunnistaja tähelepanust võttis vasakule pöörav 2 sõiduk. Kiirus seejärel politseiautol suurenes. Siis sõitis üks auto neist mööda, kiirendas ning paariline mõõtis selle sõiduki kiirust. Distants nimetatud auto ja politseisõiduki vahel suurenes kiiresti. Kuna kiirus kasvas ja jäi püsivalt 140 km/h kanti ning juht ei aeglustanud, siis otsustati ta peatada. Sõidukile anti peatumismärguanne ning alles seejärel hakkas sõiduk kiirust vähendama. Juhina tuvastati A. Vompa. Tunnistaja selgitas, et patrullsõiduk peatati maanteelt mahakeeramise kohal ning ohtlikku olukorda seal polnud. Liiklus oli sel hetkel samuti väike. Kui on võimalik, siis patrullsõiduk tuleb peatada peatatud sõidukile võimalikult lähedale ja pooldiagonaalset, et tekiks koridor, kus ametnik saaks seista juhiakna juures, ilma et keegi talle saaks sisse sõita. Sellist peatumisviisi õpetatakse alarmsõidukijuhi koolitusel.
8. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks alused puuduvad. Teo faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. Menetlusalune isik ületas tahtlikult sõidukiirust. Videosalvestisest nähtub, et A. Vompa teostas möödasõitu eesliikunud politseisõidukist, mille sõidukiirus oli 91 km/h. Seega puudus vajadus möödasõidu sooritamiseks. Menetlusaluse isiku väiteid politseisõiduki ohtlikult käitumisest liikluses kohtuväline menetleja ei täheldanud, vaadates läbi kõik kolm videosalvestist. Samuti väide politseisõiduki hooletult peatumise kohta poole meetri laiuselt sõidurajal ei vasta tõele. Turvataktikaliselt luuakse sõiduki paiknemisega ohutsoon. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. A. Vompal on karistusregistri andmetel 1 kehtiv karistus, s.o 06.05.2024 määratud karistus

§ 201lg 1 järgi.

Menetlusaluse isiku väide, et tal puuduvad varasemad kiiruseületamised, on väär. Arhiveeritud väärteo-karistustest nähtub, et A. Vompat on 25.07.2022 karistatud

§ 227

lg 2 järgi, 03.11.2021

§ 227

lg 2 järgi, 23.03.2020

§ 227

lg 3 järgi, 17.05.2019

§ 227

lg 2 järgi ja 27.09.2015

§ 227lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveamet määras menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahvi keskmises määras. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
2. Kaebuses on menetlusalune isik A. Vompa taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist karistuse osas kas täielikult või osaliselt. Kuigi menetlusalune isik ei ole vaidlustanud temale etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul VTMS § 123 lg-st 2 lähtudes kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.
3. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse A. Vompale ette, et tema juhtis 18.08.2024 kella 18.51 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tallinn-Jõgeva-Aravete maantee
4. kilomeetril Aravete suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover reg-nr-ga XXX XXX kiirusega 145 +/- 5 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 50 km/h. A. Vompa rikkus

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ning pani toime

§ 227

lg 3 järgse rikkumise.

§ 227

lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

1. Kohtu seisukohalt on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused 3 ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas rikkumise asjaolud selged. Kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjelduse alusel on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Väärteo toimepanemine on nõuetekohaselt fikseeritud ja ka tõendatud. Kiirmenetluse otsuses on näha, et A. Vompa kinnitas allkirjaga temale VTMS §-s 19 ettenähtud õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist ning talle selgitati, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. A. Vompa kinnitas allkirjaga nõustumist kiirmenetlusega. Menetlusalusele isikule on võimaldatud anda ütlusi, mida A. Vompa ka tegi. Lisaks kinnitas A. Vompa allkirjaga, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, ta on tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses on süüteo toimepanemise koht märgitud ära maakonna, valla ja maantee kilomeetri täpsusega.
2. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et menetlusalune isik A. Vompa pani toime kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo. See on leidnud tõendamist patrullsõiduki pardakaamera videosalvestistega (videofailid failinimetustega 20240818_185316_NF.mp4, 20240818_185417_NF.mp4 ja 20240818_185518_NF.mp4), kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja taatlustunnistuse kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel kiirusmõõturit Stalker DSR 2X S.N DP009622, näidik 200-0654-00,
3. antenn KC031308,
4. antenn KR009138

§ 15

lg 1 p-le 1 90 km/h ehk juht ei tohi sõita kiiremini asulavälisel teel lubatud kiirusest. Seega on veenvalt tuvastatud, et A. Vompa ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud

§ 227lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

14. Kohus tuvastas, et patrullsõiduki pardakaamera videosalvestistelt ei nähtu menetlusaluse isiku väidetu, nagu eravärvides politseisõiduk oleks A. Vompa poolt teostatud möödasõidu ajal tee keskjoonel seisnud, sõitnud aeglaselt, sõitnud tee keskjoone lähedal või aeglaselt kiirendanud. Tegelikult politseiauto sõitis A. Vompa möödasõidu hetkel kell 18.55.08 piirkiirusega ning vahetult enne seda kell 18.53.57 aeglustas ja möödus vasakule pööravast hallikast sõidukist paremalt ning kiirendati sujuvalt. Tõele ei vasta ka menetlusaluse isiku väide selle kohta, et politseisõiduk jäi menetlusaluse isiku A. Vompa sõiduki peatamisel poole meetri laiuselt maanteele. Samas on arvestatav kohtuvälise menetleja ja tunnistaja seisukoht, et turvataktikaliselt oli politseisõiduki paiknemine peatatava sõiduki taga vasakust küljest veidi eemal, mitte sellega paralleelselt, õiguspärane – politseinikul peab olema adekvaatne vaade peatatavale sõidukile, selles asuvatele inimestele ja objektidele ning ümbrusele, samuti peab kontrolli saama läbi viia turvaliselt. Tekitatav turvakoridor eesseisva sõiduki ja politseisõiduki vahel seda võimaldab. Menetlusaluse isiku väide, et A. Vompa peatas oma sõiduki järsult just politseisõiduki tõttu, ei ole tõenditest tuvastatav. Kui aga eeldada, et menetlusalune isik siiski pidi oma sõiduki maanteekiirusel kiiresti peatama, tingis selle ilmselt vale sõidukiiruse valik – ees sõitvatele sõidukitele on kohustatud tähelepanu pöörama just nende taga sõitvad juhid ning kohandama oma kiiruse selliseks, et oleks vajadusel tagatud sujuv peatumine ning liiklusohutus üldisemalt (vt liiklusseaduse § 14 lg 2 ja § 50 lg 3 p 1). A. Vompa väide, et just politseinik oleks kiiruse mahavõtmisel pidanud taga sõitvat sõidukit jälgima, ei päde, sest sõidukit juhtides tuleb peamine tähelepanu suunata eespool ja külgedel toimuvale. Just taga sõitev juht peab hoidma eessõitva autoga piisavat pikivahet ja piiratud nähtavuse korral valima sõidukiiruse, mille puhul on teele ootamatu takistuse ilmumisel võimalik liiklusohtlikku olukorda vältida.

§ 46

lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Seega vastutab eespoolse nähtavusulatuse piires ohutu sõidu tagamise eest eelkõige juht ise, mitte eessõitvad sõidukid. On ka selge, et risk liiklusrikkumise või -õnnetuse tekkimiseks on märkimisväärselt suurem, kui jälgitakse sõiduki taga toimuvat selle asemel, et koondada tähelepanu ees ja külgedel toimuvale. Kohus ei ole tuvastanud, et politseiametnikud oleksid antud olukorras ebaõigesti või liiklust takistavalt käitunud.

1. Lisaks süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik süüteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.
2. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale on ka kohus seisukohal, et menetlusalune isik sooritas rikkumise tahtlikult. Esiteks, menetlusalune isik on ise kohtuistungil selgitanud, et ta soovis politseisõidukist mööduda. Möödasõidumanööver eeldab 1+1 maantee puhul reastumist vastassuunda, teisest sõidukist möödumiseks sellest kiiremini sõitmist ja tagasireastumist pärisuunavööndisse. Järelikult võttis menetlusalune isik teadlikult ja tahtlikult vastu otsuse mööduda politseiautost sellest kiiremini sõites. Selleks tuli tahtlikult rooli keerates teha manöövreid ja juhitava sõiduki kiirust suurendada gaasipedaalile vajutamisega. Kohtu seisukohalt oli menetlusaluse isiku teadmise ja tahtmisega hõlmatud nii soov patrullsõidukist mööduda kui ka selleks sõidukiga erinevate toimingute tegemine, millest oli hõlmatud ka 5 juhitava sõiduki kiiruse suurendamine. Vastasel korral ei oleks möödumismanöövri sooritamine olnud võimalik.
3. Võttes arvesse nii patrullauto pardakaamera videotel kajastatut, tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlusi, oli ta vähemalt teadlik ja möönis, et tema poolt kirjeldatud moel möödasõidu sooritamine ja kiirendamine tähendab piirkiiruse ületamist. Ei saa ka mööda vaadata sellest, et A. Vompat on mitmeid kordi kiiruse ületamise eest karistatud, mis tähendab, et menetlusalusel isikul esineb eluline kogemus. Arvestades kiirust, mille A. Vompa juhitud sõiduk saavutas ehk 145 +/- 5 km/h asulavälisel teel, kus on kiirusepiirang 90 km/h, oli A. Vompa igati teadlik, et tema juhitud sõiduk ületas suurel määral kiirust. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda juhuslikult või kogemata, s.o ettevaatamatusest. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
4. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud patrullpolitseiniku käitumises liiklusnõuete rikkumisi (põhjendamatu auto peatamise või põhjendamatult aeglase sõidu), mis oleks tinginud A. Vompa vajaduse patrullautost möödumiseks. Menetlusaluse isiku soov politseisõidukist mööduda õigusvastasust välistavaks asjaoluks ei ole – liiklusseaduse kohaselt ei ole möödasõit kohustuslik manööver. Samuti tuleb rõhutada, et liikluses ei ole emotsioonidel kohta. Käesoleval juhul oli A. Vompa rikkumine tingitud just tema üliemotsionaalsest käitumisest ja ülereageerimisest tema enda tähelepanematusest tekkinud liiklusohtlikule olukorrale. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud ja menetlusalust isikut A. Vompat tuleb toimepandu eest karistada.
5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. On tõendatud, et

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik A. Vompa. 20. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232/179, p 71). 21.

§ 227

lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Järelikult kehtestab kõne all oleva sätte sanktsioon kergema karistusliigina rahatrahvi ning raskemate karistusliikidena juhtimisõiguse äravõtmise ja aresti.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. 22. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 euroga.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja määraga, sest karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 23. Menetlusaluse isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid. On leidnud tuvastamist, et A. Vompa juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas asulavälisel teel lubatud 6 suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust

§ 227lg-s 3 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades keskmises määras.

Sõiduki kiirendamine ja lubatud sõidukiirusest olulisel määral suurema kiirusega sõitmine on liikluses ohtlikud käitumisvõtted, kuivõrd teele ootamatu takistuse ilmnemisel ei saa suurel kiirusel sõidukiga piisavalt ruttu pidama jääda. Kuigi menetlusaluse isiku sõnul ületas ta kiirust üksnes möödasõidul, siis tunnistaja ütlustega ja videosalvestisega on see väide ümber lükatud. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestisest nähtub, et A. Vompa sõitis umbes 1 minuti vältel oluliselt lubatust suurema kiirusega ning aeglustas alles peatumismärguande peale. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et rikkumise tõttu varalist ega isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et A. Vompa süü on keskmine. 24. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine ning kohus nõustub sellega. Menetlusalune isik ei ole oma tegu kahetsenud, vaid süüdistab juhtunus politseiametnikke. 25. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. Vompal on varasemate samaliigiliste rikkumiste, s.o kiiruseületamiste eest 1 kehtiv karistus 2024. a maikuust (

§ 227lg 1 alusel) ja samuti 5 arhiveeritud karistust kiiruseületamiste eest 2015.

a septembrist kuni

1. a juulini. Arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahve, mis on tasutud.
2. Karistusregistri kohaselt on menetlusalune isik A. Vompa kiiruseületamisi toime pannud järgmiselt: 27.09.
3. a (

§ 227lg 2), 17.05.2019.

a (

§ 227lg 2), 01.03.2020.

a (

§ 227lg 3), 03.11.2021.

a (

§ 227lg 2) ja 25.07.2022.

a (

§ 227lg 2).

Nimetatud süüteod on omavahel nii sisuliselt kui ka ajaliselt seotud, sest kajastavad menetlusaluse isiku liikluskäitumist seoses kiirusepiirangute mittejärgimisega pikema aja jooksul. Eelnevast kokkuvõtlikult nähtub, et A. Vompa on pikema aja vältel jätkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste sooritamist. Määratud karistused, s.o rahatrahvid on küll ära tasutud, kuid need ei ole tema käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Seega ei vasta tõele menetlusaluse isiku väide, et teda ei ole varasemalt kiiruseületamiste eest karistatud. Paraku on A. Vompa liiklust ohustav käitumine vaatamata kohaldatud karistustele jätkunud ning lubatud sõidukiiruse ületamine on menetlusalusele isikule omane ja muutunud süsteemseks, s.o ühte ja sama keeldu eiravaks käitumiseks. Rikkumiste toimepanemistest menetlusalune isik oodatud järeldusi ei teinud ning on jätkanud kiiruse ületamisega liikluse ohustamist.

1. Menetlusalune isik peab mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu ja tervise kaitseks ning teeliikluses tuleb piirkiirusest kinni pidada. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Suurem kiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust ning vähendab õigeaegse reageerimise võimalust. Sõidukijuht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune sõidukiiruse ületamine, sh möödasõidul. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust suurel määral ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise, elu ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. On eriti taunitav, et sõidukiiruse ületamise ajal viibis sõidukis A. Vompa 3-nädalane imik ja lapse ema, kelle elu ja tervis pandi sellise manöövriga potentsiaalsesse ohtu. 7
2. Kohtuväline menetleja on A. Vompale määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Rahatrahv 100 trahviühikut on põhjendatud ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning teo toimepanemise asjaoludele.
3. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Vompa kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.08.
4. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,24,012750 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud A. Vompat karistada rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas kohtunik 8