Obsah (6)

§ 207§ 73§ 196§ 731§ 1962§ 242

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 19. märtsil 2025. a) Väärteoasja number 4-24-4222 Kohtunik Kristi

) § 73 lg 2 ja § 73 1 lg 4 nõuet ning pani toime

§ 207lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,018129 karistati Andrus Lodet

§ 207lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

1. 23.12.
2. a esitas Andrus Lode kaitsja nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes Lõuna prefektuuri otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaitsja hinnangul on kohtuväline menetleja ekslikult laiendanud

§ 207

lg 2 väärteokoosseisu, hõlmates selle alla ka

§ 731 lg-s 4 sätestatud keelu rikkumise. Lisaks ei teostanud Andrus Lode veosevedu Auto

VS § 2 lg 1 p 1 tähenduses, kuna tema eesmärk polnud veose sihtkohta toimetamine, vaid Ahula tehnoülevaatuspunkti ülevaatusele sõitmine. Kui kohus siiski leiab, et Andrus Lode käitumises esinevad

§ 207

lg 2 tunnused, siis alternatiivselt palub kaitsja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Andrus Lodel puuduvad kehtivad karistused, tema süü pole suur ning asjas pole ka avalikku menetlushuvi. Andrus Lode sõitis tehnoülevaatuspunkti koos veosega, sest vastasel juhul oleks ta pidanud selle jätma ilma valveta mitmeks tunniks teeservale. Lisaks sai ta enne politsei poolt peatamist läbida vaid 7 kilomeetrit ning pani teo toime ettevaatamatusest, kuna ei teadnud, et kohtuväline menetleja tõlgendab haagisega tehnohoolduspunkti suundumist veoseveona. Andrus Lode ei ohustanud ka ühegi inimese turvalisust, kuna veoautole paigaldatud kaks laternat polnud piisavalt võimsad, et teisi liiklejaid ohustada.

1. Tartu Maakohtu 21.01.
2. a määrusega võeti Andrus Lode kaitsja kaebus kohtulikule arutamisele. Asja arutati 19.03.
3. a toimunud avalikul kohtuistungil, kus kuulati üle isikulised tõendiallikad ning uuriti kirjalikke tõendeid. Sealhulgas kuulati lisaks menetlusalusele isikule üle tunnistajad, s.o mootorsõidukit Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX eelnevalt juhtinud O.U ning 14.11.2024 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
4. km/l veondusjärelevalvet teostanud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseiniku O.X .
5. Kohtuistungil jäid Andrus Lode ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes jätkuvalt Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.
6. a otsuse tühistamist.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Väärtegu on leidnud tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning määratud karistus vastab Andrus Lode süü suurusele. Seega pole otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Kohtuotsuse põhjendused 2/6
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.
10. a otsuse tühistamiseks puudub alus. 9.

§ 73

lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastavalt

§ 73

1 lg-le 1 võib mootorsõidukit või selle haagist, mis on olulise rikke või puuduse avastamise tõttu

§ 196

lg 1 p 9 alusel suunatud erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kasutada liikluses kuni 30 päeva pärast olulise rikke või puuduse avastamist, v.a

§ 731lg-s 4 sätestatud juhul, kui mootorsõidukit ja selle haagist kasutatakse veoseveoks Auto

VS tähenduses.

§ 207

lg 2 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kui see pandi toime üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 2

1. Asjas puudub vaidlus selles, et 14.11.
2. a kell 11.09, kontrollides Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt
3. km-l liiklusjärelevalve käigus sõidukite tehnonõuetele vastavust, tuvastas järelevalvet teostanud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik O.X O.U juhitud N3 kategooria mootorsõidukil Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX , millel oli haakes külmik XXX XXX ning koormaks jogurt ja jahu,

§ 73

lg 7 1 järgse olulise tehnilise puuduse – sõidukile oli järelpaigaldatud nõuetele mittevastav arv eesmisi ääretulelaternaid (tähistega A, R1, SM1). Vaidlus puudub selleski, et kuna avastatud puudust polnud võimalik kohapeal kõrvaldada – O.U leidis, et tal pole elektrikupabereid ja ta ei tohi ise juhtmeid küljest lõigata, kuid tulede teibiga kinni katmine polnud sobiv lahendus veondusjärelevalve teostajate jaoks –, suunas O.X sõiduki

§ 1962lg 1 p 9 alusel erakorralisse tehnonõuete vastavuse kontrolli.

Kõik eeltoodud asjaolud on leidnud veenvalt tõendamist kogumis O.U ja O.X ütlustega, mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardiga nr th2024-09226/2 (dtl 59-60) ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,018131, millega O.U-d karistati

§ 242lg 1 järgi 9 trahviühiku ehk 36 euro suuruse rahatrahviga (dtl 79-81).

1. Samuti ei vaielda selle üle, et O.X , olles suunanud mootorsõiduki Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX erakorralisse tehnonõuete vastavuse kontrolli, informeeris sõiduki juhti O.U-d , et edasi võib sõita üksnes ilma haagiseta, ning et seepeale helistas O.U oma ülemusele Andrus Lodele, kes tuli sündmuskohale ja lubas ülevaatusel ise ära käia. Eelnevad asjaolud on tõendatud mõlema tunnistaja – nii O.U kui O.X – ütlustega, kellest esimese sõnul andis politseinik talle korralduse, et ta võib edasi sõita, kuid koormat vedada ei tohi, ning teise ütlustest nähtuvalt selgitati juhile, et kuna sõiduk on suunatud erakorralisele ülevaatusele, siis selle autorongiga veose vedu jätkuda ei saa. Asjaolu, et kohale sõitis Andrus Lode, lubades ise ülevaatusel ära käia, on tõendatud lisaks O.U vastavasisulistele ütlustele ka Andrus Lode ütlustega, millest selgub, kuidas Andrus Lode, saanud teada, et O.U on Tartust umbes 45 minutilise sõidu kaugusel parklas ning osalenud juba tund aega menetluses, läks autorooli, sõitis kohapeale ning kui O.U oli paberid kätte saanud, ütles, et läheb ise Paidesse ülevaatusele.
2. Lõpuks pole vaidlust selleski, et ehkki veondusjärelevalvet teostanud O.X korralduse kohaselt tuli haagis edasisõiduks sõidukist lahti haakida, Andrus Lode nii ei toiminud, vaid 3/6 liikus Paide poole, haagis kaubaga taga, kuni ta 14.11.2024 kella 13.21 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
3. km-l politsei poolt kinni peeti. Märgitut kinnitavad O.X ütlused, millest nähtub, kuidas O.X nägi mõni aeg hiljem parklas toimingutega edasi tegeledes, et sama sõiduk hakkab parklast ära sõitma. Maanteel olnud teine patrull ütles, et näeb seda sõidukit, et liigub Tallinna poole, ning peatas selle Võru-Tartu-Luhamaa maanteel
4. km-l, tuuliku lähedal. Ning kui O.X ka ise sinna sõitis, selgus, et eelmist juhti autos ei olnud, vaid autorongi juhtis hoopis teine isik – Andrus Lode. Seda, et ta lahti haakimata sõidukiga edasi sõitis, ei eita ka Andrus Lode ise, selgitades, et tarneaja tõttu oli selle koormaga väga kiire ning kui ta oleks ilma haagiseta läinud, poleks ta tagasi jõudnud, et kaup sihtkohta jõuaks.
5. Vaidlus praeguses väärteoasjas taandub peamiselt küsimusele, kas Andrus Lode rikkus

§ 731lg-st 4 tulenevat nõuet, sest kaitsja ja Andrus Lode enda hinnangul ei teostanud ta veosevedu Auto

VS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Seda põhjusel, et Andrus Lode eesmärk polnud veose sihtkohta toimetamine, vaid Ahula tehnoülevaatuspunkti ülevaatusele sõitmine. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. AutoVS § 2 lg 1 p 1 järgi on autovedu veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit (veosevedu). O.U ütluste kohaselt oli Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX haakes külmik, koormaks jogurt ja jahu, ning kauba teostamise marsruut oli Põlva-Paide-Tallinn. Paides pidi ta jahu ära andma ja saiad vastu saama ning Tallinnast pidid tulema edasised juhised, mida veel on vaja laadida. Ka Andrus Lode ütlustele vastavalt oli sõidukil peal koorem, millega oli kiire – jahu tuli Paides maha laadida, sai peale võtta ning see juba kella kuueks Tallinnasse tarnida. Järelikult vedas kõnealune sõiduk veost, mis tuli klientidele kohale toimetada, st teostas veosevedu, ning asjaolu, et vahepeal suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele, ei muutnud seda olematuks. 14. Seega, kuna Andrus Lode kasutas sõidukit AutoVS § 2 lg 1 p 1 järgseks veoseveoks, ei laienenud talle

§ 731

lg-s 1 sätestatud sõiduki 30 päevane liikluses kasutamise õigus ning kuna lisaks oli tegu N3 kategooria sõidukiga, mille täismass oli 21 000 kg (dtl 67-70), siis järelikult on tema käitumises

§ 207lg-s 2 sätestatud objektiivsed tunnused.

Seega pole kohtuväline menetleja eksinud teo kvalifitseerimisel, nagu väidetakse kaebuses.

1. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesolevalt ei ole Andrus Lode eitanudki, et ta teadis seda, et tema poolt juhitaval mootorsõidukil Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX on peal kohaletoimetamist vajav veos. Samuti teadis ta, et nimetatud sõidukil oli eelnevalt tuvastatud oluline puudus ning sõiduk oli suunatud erakorralisse tehnonõuete vastavuse kontrolli. Kohtus kinnitas Andrus Lode teadlikkust sellestki, et kui oluline puudus tuvastatakse, siis ei või autovedusid teha, ning lisas, et selliseid juhuseid on varem olnud ning siis on nad alati saatnud asendusauto. Viimast kinnitas ka O.X , viidates analoogsele juhtumile Tartu külje all parklas, kus oli kohal ka Andrus Lode ning olukord lahendati selliselt, et veosega haagis jäeti maha ja mindi autoga ära. Samuti kinnitas seda O.U , märkides, et toona nad veosega ülevaatuspunkti ei sõitnud, vaid võtsid haagise eelnevalt ära. Arvestades täiendavalt Andrus Lode tausta kaubaveoettevõtjana, pole usutav kaebuses toodud väide, et Andrus Lode ei osanud arvata, et kohtuväline menetleja tõlgendab haagisega tehnohoolduspunkti suundumist veoseveona. Kohtu hinnangul otsustas Andrus Lode haagisega mineku kasuks, kuna vastasel juhul oleks võinud tekkida oht, et kaup ei jõua 4/6 õigeks ajaks sihtkohta ning ettevõttele oleks sellega kaasnenud trahv. Sellest järeldab kohus, et subjektiivsest küljest pani Andrus Lode teo toime otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
3. Kaebuses taotletakse alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu arvates pole selleks alust. Sõidukite tehnonõuetele vastavuse regulatsioon ning selle täitmine loob olulise eelduse selleks, et liiklus teedel oleks ohutu ja turvaline. Seda eriti suure massiga sõidukite ja autorongide puhul, sest need on liikluses üldjuhul niigi ohtlikumad. Seega pole Andrus Lode poolt toimepandu juba olemuslikult kergekaaluline süütegu, millele viitab ka

§ 207lg-s 2 ette nähtud sanktsioon – arest või rahatrahv kuni 300 eurot, mis on kõrgeim Kar

S § 47 lg-s 1 ette nähtud sanktsioonimäär. Seega on taoliste rikkumiste menetlemiseks avalik huvi, nõudes riigipoolse hinnangu andmist karistuse kohaldamise näol. 18. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lodet tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas 19.

§ 207

lg-s 2 sätestatu kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kui see on toime pandud üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Andrus Lodet

§ 207

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga, st karistusega, mis jääb alla keskmist määra.

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus leiab, et Andrus Lode tegevuses §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti puuduvad KarS §-s 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Andrus Lode süü suurust hinnates arvestab kohus veel sellega, et Andrus Lode pani rikkumise toime Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
3. km-l, st suure liikluskoormusega maanteel ning kohas, kus mõlemas suunavööndis on ainult üks rada. Lisaks eelistas ta liiklusohutusele teadlikult enda ärihuve, andes selliselt veel ka sobimatu signaali enda alluvuses töötavale O.U-le . Lähtudes aga sellest, et Andrus Lode juhitava mootorsõiduki tehniliseks puuduseks oli kaks üleliigset ääretulelaternat ning et parasjagu oli tegu ka pärastlõunase, st valge ajaga, siis ei ohustanud ta liiklejate turvalisust ülemääraselt. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Andrus Lode süü jääb alla keskmist.
4. Kuna karistusregistri teatise (dtl 75-76) kohaselt pole Andrus Lodet varem selliste süütegude eest karistatud, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Andrus Lodele karistuseks mõistetud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra on sobiv ning täidab samas ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.
6. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,018129 muutmata. 5/6
7. Kaitsja on 18.03.
8. a esitanud taotluse Andrus Lodele väärteoasjas osutatud õigusteenuse hüvitamiseks summas 7168,00 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub kaitsja tasu 19.03.
9. a istungi eest tunnihinnaga 300 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 96106). VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu Andrus Lode kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 6/6