KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 28. veebruaril ja 13. märtsil 2025. a) Väärteoasja number 4-24

) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.27.11.

1. a esitas Tambet Krasnov vastulause. Selles palub Tambet Krasnov karistuse määramisel arvestada sellega, et kiiruseületamine polnud tahtlik, vaid liiklussituatsioonist tingitud. Ta ületas kiirust, et lõpetada möödasõit ja naasta ohutult oma rajale. Sõiduki täpset kiirust ta ei jälginud, kuna keskendus liiklusolukorra ohutusele.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,018451 karistati Tambet Krasnovi

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot.

1. 10.12.
2. a esitas Tambet Krasnov nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses ja selle 23.12.
3. a esitatud täienduses taotleb Tambet Krasnov Lõuna prefektuuri otsuse tühistamist või muutmist. Seejuures palub ta kohtul hinnata otsuse aluseks olevate tõendite usaldusväärsust, arvestades, et teo toimepanemise ajal oli halb nähtavus (pime aeg, tee peegeldus, märg teekate, mustus) ja suur liikluskoormus (sh tehti tihedalt möödasõite) ning seega ei saa olla kindel, et patrullpolitseinik tuvastas õigesti, et kiirust ületas justnimelt Tambet Krasnovi juhitud sõiduk. Eeldades, et politseiametnik ei eksinud lubatud piirkiirust ületanud sõiduki tuvastamisel, palub menetlusalune isik karistusmäära puhul jätkuvalt arvestada, et kiiruseületamise tingis liiklusohtlik olukord ning sellest tekkinud afektiseisund. Nimelt pidurdas Tambet Krasnovi ees liikunud sõiduk ootamatult ning selleks, et vältida tagant võimalikku otsasõitu, pidi menetlusalune isik möödasõidumanöövri lõpetamiseks kiirendama. Lõpuks palub Tambet Krasnov hinnata menetlustoimingute läbiviimse korrektsust, s.o seda, kas patrullpolitseinikud tegid kiirmenetluse vastuvõtmise survestamiseks ebaproportsionaalseid avaldusi (ähvardasid maksimaalse trahvimäära ja juhilubade äravõtmisega).
4. Tartu Maakohtu 20.01.
5. a määrusega võeti Tambet Krasnovi kaebus kohtulikule arutamisele. Asja arutati 28.02.2025 ja 13.03.2025 toimunud avalikul kohtuistungil, kus kuulati üle isikulised tõendiallikad ning uuriti kirjalikke tõendeid ja videosalvestisi. Sealhulgas kuulati lisaks menetlusalusele isikule üle kiiruseületamise tuvastanud patrullpolitseinikud E.B ja D.N ning uuriti täiendava tõendina asja juurde võetud LaserCam 4 andmete salvestamise väljavõtet andmebaasist PROLOG.
6. Kohtuistungil jäi Tambet Krasnov kaebuse juurde, taotledes jätkuvalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.
7. a otsuse tühistamist. Juhul, kui leiab veenvalt tõestamist, et kiiruseületamine toimus tema juhitud sõidukiga, siis taotleb ta karistuse vähendamist.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõidukiirust mõõdeti pädeva politseiametniku poolt mõõtemetoodikat järgides. Samuti oli mõõtevahend LaserGam 4 LE3254 on taadeldud. Väärtegu on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti. Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra ning seda, et Tambet Krasnovi on

§ 2272/7 lg 3 alusel varemgi karistatud, vastab määratud karistus ka süü suurusele.

Seega pole otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.
3. a otsuse tühistamiseks puudub alus. 10.

§ 50

lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

1. Asjas puudub vaidlus selles, et Tambet Krasnov juhtis 19.11.
2. a kella 17.27 paiku Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
3. kilomeetril Tartu suunas liikudes mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX. Samuti pole vaidlust selles, et nimetatud teelõigul oli liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimaks sõidukiiruseks 100 km/h. Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud menetlusaluse isiku ning tunnistajate E.B ja D.N ütlustega, kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestiste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli (dtl 39-40) ning laserkiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE3254 andmebaasi PROLOG väljatrükiga (dtl 76-77).
4. Vaidlus käib selle üle, kas 19.11.
5. a kella 17.27 paiku Jõgeva maakonnas TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt
6. kilomeetril liiklusjärelevalve käigus sõidukite liikumiskiirust mõõtnud patrullpolitseinik E.B omistas väärteoprotokollis kajastatud kiiruseületamise õigesti Tambet Krasnovi juhitud sõidukile. Menetlusalune isik Tambet Krasnov leiab nimelt, et olemasolevad tõendid ei võimalda usaldusväärselt väita, et sõiduk, mille kiiruse E.B kiirusmõõturiga fikseeris, oli just tema juhitud sõiduk.
7. Kohtu hinnangul pole sellisteks kahtlusteks alust. Väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad väärteoprotokollis toodud etteheidete õigsust.
8. Nagu nähtub Tambet Krasnovi enda ütlustest, sõitis ta eelpool märgitud ajal Tartu poole. Jõudes kohta, kus tema sõidusuunda tekkis kaks sõidurada, oli paremal teepoolel liikumas pikk kolonn, mille ees oli buss või veok. Kõik, sh Tambet Krasnov, hakkasid mööduma. Auto, mis oli vahetult bussi või veoki taga, suunda ei pannud, kuid tegi jõnksu, nagu tahaks minema hakata, ise seejuures veendumata, et autod juba tegelikult lähevad mööda. Selle peale pidurdas Tambet Krasnovi ees olnud auto korraks. Kuna vahe oli autode vahel väike, siis pidurdas ka Tambet Krasnov. Seejärel otsustas Tambet Krasnov aga manöövri lõpuni teha, vajutas gaasi ja asus möödasõitu sooritama.
9. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist selgub, et 19.11.
10. a mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik E.B Jõgeva maakonnas Tallinn-TartuVõru-Luhamaa mnt
11. kilomeetril riikliku järelevalve käigus sõidukite liikumiskiirust. Ta teostas mõõtmist seisvast asendist seadmega LaserCam 4 nr LE
12. E.B tuvastas, et pärisuunavööndis teisel sõidurajal liikus Tartu poole sõiduk. See sõiduk kiirendas, sooritas 3/7 sõidukite kolonnist möödasõitu ning jõudis ette ees liikuvast sõidukist. Kiirusmõõturi kohaselt oli selle sõiduki maksimaalseks kiiruseks 147 (+/- 5) km/h.
13. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitut kinnitab videosalvestis kiiruse mõõtmise kohta ning andmebaasi PROLOG väljatrükk, mis kajastab laserkiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE3254 salvestatud andmeid 19.11.
14. a ajavahemikus kell 17.27.09 kuni 17.27.
15. Nimetatud tõenditest nähtub, et 19.11.
16. a mõõdeti seadmega LaserCam 4 nr LE3254 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
17. kilomeetril kella 17.27.09 ajal liikunud mootorsõiduki maksimaalseks kiiruseks 147 km/h. Nähtav on kiirusmõõturi laserkiire asukoht (rist) sõidukil ajahetkel, mil selle maksimaalne sõidukiirus on 147 km/h.
18. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on fikseeritud, et sõiduk, mille sõidukiiruseks mõõdeti 147 (+/- 5) km/h, oli BMW 530D registreerimisnumbriga XXX XXX ning seda juhtis Tambet Krasnov. Samas vastab tõele, et kiirusemõõtmise videosalvestiselt ja andmebaasi PROLOG väljatrükilt pole võimalik vastavaid andmeid tuvastada. See aga ei tähenda kohtu hinnangul, et piirkiirust ületanud sõidukit pole menetluses õnnestunud usaldusväärselt välja selgitada. Ülal käsitletud tõendeid tuleb hinnata kogumis kiirusemõõtmist teostanud patrullpolitseiniku E.B ja tema paarilise D.N ütlustega, kes kuulati tunnistajatena üle 13.03.
19. a toimunud kohtuistungil. Mõlemad tunnistajad kirjeldasid jälgitavalt, kuidas toimus kiiruse mõõtmine ning piirkiirust ületanud sõiduki ja selle juhi tuvastamine.
20. E.B selgitas kohtus, et mõõtis kiirust Tartu suunas liikuvatel sõidukitel käest hoitava mõõteseadmega. Mõõtur oli seadistatud pimedale ajale vastavalt öörežiimile. Pimedal ajal valib ta erinevatest öörežiimidest alati N1 režiimi, ehkki tegelikult on erinevus režiimide vahel suht olematu. Oli pime aeg, kuid nähtavus oli hea, ilmastikust tulenevaid segavaid faktoreid (sademeid) polnud. E.B istus juhi kohal, aken lahti. Kuna ta oli seal juba kaua kiirust mõõtnud, siis teadis ta, kust mõõtmise nurk lõppeb, et ruttu suunata pilk otse sõidukile. Ta nägi, et teel liigub sõidukite kolonn. Üks auto sõitis möödasõidurajas kõige kiiremini ning oli sooritamas möödasõitu. Kui see sõiduk hakkas möödasõitu tegema, suunas E.B mõõteaparaadi laserkiirguse täpi auto peale. Hetkel, kui E.B mõõtis sõiduki kiiruseks 147 km/ h, oli see sõiduk autodest esimene. E.B möönis kohtus, et sel hetkel, kui ta laserkiire autole suunas, polnud aru saada, et sõiduk on BMW. Kuid samas nägi ta, et sõidukil põlevad udutuled ning ta säilitas sõidukiga silmside. Kui sõiduk nende eest läbi sõitis, oli E.B Reinmäe sõnul näha, et tegemist on halli värvi sedaankerega BMW-ga. Sõidukile järgnedes tuvastati ka rikkuja isik. E.B kinnitas kohtus, et on mõõtjana täiesti veendunud, et mõõtis Tambet Krasnovi juhitud auto sõidukiiruse.
21. Ka D.N ütluste kohaselt mõõtis kiirust E.B. E.B ütles, et tuleb udutuledega sõiduk mittelubatud sõidukiirusega. Sel hetkel teisi autosid, millel udutuled põlesid, nende vaateväljas polnud ning kui see sõiduk mööda sõitis, siis nägi seda sõidukit ka D.N . Nad ütlesid E.B üheaegselt, et see on hall BMW. Koheselt nad järgi sõita ei saanud, sest sõidukeid tuli veel ning need tuli läbi lasta. Kuid nad hoidsid sel sõidukil silma peal ning sõitsid sellele järgi.
22. Tunnistajate poolt kirjeldatu detailsus ja loogilisus, samuti kokkulangevus ülejäänud tõenditega – sealhulgas kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega, millest nähtub, sõidukite iseloom, arv ja järjestus maanteel ning samuti see, kuidas politseipatrull järgneb ja peab kinni sedaankerega BMW registreerimismärgiga XXX XXX –, ei jäta kohtu hinnangul ruumi kahtlusteks, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud näit ei kuulunud 4/7 Tambet Krasnovi juhitud sõidukile. Ka see, et viidatud videosalvestise kellaaeg näitab väärteoprotokollis fikseeritust tund aega hilisemat aega, pole kahtluste tekkeks piisav. Veenev on kohtuvälise menetleja esindaja selgitus, et tunniajane nihe on tingitud sellest, et pärast kellaaja muutust (kellakeeramist) oli seadme kell jäänud manuaalselt muutmata.
23. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik E.B on 12.06.
24. a läbinud mõõtealase koolituse (vt vastavat teatist dtl 45-47). E.B ütlused ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et kiirusemõõtmisel kasutatud mõõteseade oli testitud ja töökorras ning et mõõtmisel lähtuti nõutavast mõõtemetoodikast. Lisaks nähtub Metrosert taatlustunnistusest (dtl 41-43), et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE3254 oli taadeldud (selle taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.08.2025). Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.
25. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Tambet Krasnov juhtis 19.11.
26. a kella 17.27 paiku Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
27. kilomeetril Tartu suunas liikudes mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 147 +/- 5 km/h. Kuna sel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h, ületas Tambet Krasnov kiirust mitte vähem kui 42 km/h ning seega on tema tegevuses tõendamist leidnud

§ 227lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. 23. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka Kar

S § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et Tambet Krasnov pani teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Kiirusemõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h, ning ilmselgelt teadis seda asjaolu ka Tambet Krasnov. Ehkki menetlusalune isik väitis, et ta spidomeetrit ei jälginud, väitis ta sedagi, et kiirendas teadlikult, kuna otsustas lõpetada möödasõidumanöövri. Kui lisada siia teo tehiolud – maantee 2+1 teelõigul vasakul möödasõidureas lubatust vähemalt 42 km/h kiiremini sõitmine –, ei jää kohtule kahtlust, et menetlusalune isik teadis, et ta mitte ainult ei ületa suurimat lubatavat sõidukiirust, vaid et ületab seda oluliselt. Tambet Krasnovi sõnul on ta pikaajaline ja kogenud juht ning kohus leiab, et sõidukiirus 147 +/- 5 km/h on igale juhile, kuid kogenud juhile iseäranis, ka ilma spidomeetri jälgimiseta selgesti tajutav. Eriti veel olukorras, kus sellise kiiruseni jõutakse võrdlemisi järsku lühikese aja jooksul kiirendades. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kiiruse valik oli Tambet Krasnovi teadlik otsustus ning ta seadiski eesmärgiks lubatud kiiruse olulise ületamise, sest vastasel juhul poleks tal olnud võimalik sõidukite kolonnist võimalikult kiiresti mööduda. 24. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas 25.

§ 227

lg 3 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Tambet Krasnovi

§ 227

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot, st trahviga, mis jääb alla keskmist karistusmäära. Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse vastulauses esitatut ning kahetsust. 5/7

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus leiab, et Tambet Krasnovi tegevuses §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Ehkki kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgset kahetsust, siis kohus seda enam ei leia. Tambet Krasnovi seisukohad ja käitumine kohtus väljendavad kõike muud kui arusaamist oma teo ohtlikkusest ning kahetsust toimepandu üle.
3. Tambet Krasnovi süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h, mis jääb

§ 227lg-s 3 sätestatud vahemiku (41-60 km/h) madalamasse määra.

Samuti arvestab kohus sellega, et kiiruse ületamine ei toimunud vastassuunavööndisse kanduval möödasõidul, vaid teelõigul, kus ühes suunas on kaks sõidurada ning mis ongi ette nähtud möödasõidumanöövri sujuvamaks ning ohutumaks teostamiseks. Samas pani Tambet Krasnov rikkumise toime suure liikluskoormusega maanteel, kus tema vahetus läheduses oli sel hetkel mitmeid sõidukeid (sh üks reka). Lisaks oli menetlusaluse isiku sõnul tema jaoks tegu raskete liiklusoludega (isik väitis, et väljas oli täiesti kottpime ja teedelt lendles mustust, mis muutis selle olukorra oluliselt raskemaks). Neis tingimustes piirkiiruse nii suures ulatuses eiramine on eriti ohtlik, sest üldteada on, et kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli, samas pikeneb nii sõiduki pidurdusteekond kui ka täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Kui sellisel kiirusel liikumine tõstab niigi liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja jääkkiirusest tulenevalt ka selle raskusastet, siis kaasliiklejate olemasolu ja vahetu lähedus kergitab liiklusõnnetuse tõenäosust ja selle tagajärgede tõsidust veelgi. Piisab väikesest kõrvalekaldest liikluses või juhtimisel (nt takistus teel, sõiduki tehniline rike vms), et tuua kaasa rasked tagajärjed ning seda mitte üksnes liiklusnõuete rikkujale endale, vaid ka teistele liikluses osalejatele. Ohtu ei vähendanud kuigivõrd seegi, et väidetavalt on Tambet Krasnov pikaaegne ja kogenud sõidukijuht. Tema teo ohtlikkuse juures olid määravaks valitud sõidukiirusega kaasnevad ohtlikud füüsikalised mõjud (pidurdusteekonna pikkus ja peatumiseks kuluv aeg; kiirust ületava sõiduki suurem jääkkiirus ning sellest tulenevalt suurem võimalike vigastuste hulk ning raskusaste jne), mida juhi subjektiivsed omadused ei ole võimelised kuigivõrd tasandama. Tambet Krasnovi süü suurust ei vähenda ka see, et väidetavalt kiirendas ta selleks, et eemalduda liiklusohtlikust olukorrast. Isegi kui selline väide vastab tõele, ei ole aktsepteeritav, et võimalikule ohuolukorrale reageeritakse omapoolse ohtliku käitumisega. Tambet Krasnovil oleks sellises olukorras liiklusohutuse tagamiseks tulnud liikumiskiirust pigem maha võtta, ühtlustades see teiste möödasõidureas manöövrit teostavate sõidukite kiirusega. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Tambet Krasnovi süü jääb keskmise lähedale. 29. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Tambet Krasnovi on ka 05.06.2022 karistatud

§ 227lg 3 järgi (dtl 56).

Ehkki praeguseks on tegu arhiveeritud karistusega, on Riigikohus asunud seisukohale, et ka arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Seega leiab kohus, et varasem samasugune rikkumine iseloomustab Tambet Krasnovi inimesena, kes kaldubki liikluses kiiruspiiranguid mitte arvestama. Kui arvestada siinkohal ka Tambet Krasnovi enda suhtumist toimepandusse, st seda, et ta on jätkuvalt iseennast õigustaval ning politseiametnike tegevust ründaval 6/7 positsioonil ega ole väljendanud arusaamist teo taunimisväärsusest ning sellest, kui õnnetute tagajärgedega tema käitumine oleks võinud lõppeda, pole kohtu hinnangul välistatud, et Tambet Krasnov võib analoogses liiklussituatsioonis käituda samamoodi, kusjuures teadmata on, kas ka siis päädib olukord üksnes ülemäärase ohu tekitamisega või toob endaga kaasa juba reaalsed rasked tagajärjed.

1. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtimine piirkiirust ületades on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuna üldteadaolevalt on liiklusõnnetuste tekke üks põhilisemaid riskitegureid kiirus – selle ületamine või selle valikul teeoludega mittearvestamine. Seega tuleb mootorsõiduki juhtimist lubatud sõidukiirust ületades pidada taunitavaks teguviisiks, seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud kiiruseületamisest tulenev oht ja keegi pole saanud vigastada või kahjustada. Seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita.
2. Eelnevat arvesse võttes puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse Tambet Krasnovile määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kohtu seisukoht menetlusnormide rikkumise kohta
3. Kaebuses palus Tambet Krasnov hinnata menetlustoimingute läbiviimse korrektsust, s.o seda, kas patrullpolitseinikud tegid kiirmenetluse vastuvõtmise survestamiseks ebaproportsionaalseid avaldusi (ähvardasid maksimaalse trahvimäära ja juhilubade äravõtmisega). Kohus leiab, et vastav kaebus on ainetu. Praegusel juhul on väärteorikkumist menetletud üldmenetluses ning järelikult pole Tambet Krasnovi õigusi sellega, et teda suunati kiirmenetlusse, mingil määral rikutud või kitsendatud.
4. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tambet Krasnovi kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.
5. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,018451 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 7/7