Tõlge Kriminaalasi nr.1-06-2766 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2007.a. Kohtla-Järvel Kriminaalasja number 1-06-2766 (05244000881) Kohtunik

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.G-d süüdistatakse selles, et tema, viibides 19 aprillil 2005.a., N B tapmise ajal; oma elukohas, aadressiga XXX Kohtla-Järve, ei teatanud politseisse D.R poolt toime pandud esimese astme kuriteost. Seega, F.G, jättes teatamata teise inimese poolt toimepandud esimese astme kuriteost,

§ 307lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungi käigus ülekuulatud D.R andis ütlusi, et F.G oli tema elukaaslane aastatel 1994 kuni

1. 1997 aastal sündis ühine laps O. Praegusel ajal on tal uus perekond, F.G-ga tal mingeid suhteid ei ole. 2005.a. kohtus mõned korrad poja O, kes elab koos F.G-ga. Aprillis kohtas F.G tütre tuttavat, kes ütles, et F.G joob, ei tööta. Otsustas temaga rääkida. 19 aprillil 2005.a. läks F.G juurde. Tema korteri uks oli lahti murtud. Sisenes ja nägi, et diivanil on suguühenduses talle tundmatu, paljas meesterahvas ja F.G. Kujutas endale, et seda võib näha ka nende ühine laps. See kutsus temas esile raevu. F.G, nähes teda, hüppas püsti ja jooksis teise tuppa. Meesterahvas oli purjus. D.R oli kaine. Mees solvas teda, nimetas „sokuks“, hakkas välja selgitama, miks ta tulnud oli. Seejärel lõi teda näkku, lüües huule seestpoolt katki. Alles pärast seda lõi D.R teda mõned korrad. Nad kaklesid kokku umbes 10 minutit. Mees lõi teda kolm korda. Kui mitu korda tema meest lõi, ei mäleta. Peksis käte ja võib olla ka jalgadega. Monteerimiskangiga ta meest ei peksnud. Tema löökide tulemusel kukkus mees põrandale maha. Lõi teda veel mõned korrad. Mehel jooksis ninast verd. Pärast seda läksid tema ja F.G korterist minema. Mees jäi põrandale lamama. Ta oli elus ja püüdis öelda midagi arusaamatut. F.G korteris; senikaua kui nad seal viibisid; ei peksnud meest peale tema keegi. D.R läks poodi, ostis pudeli viina ja läks M juurde, kes elab samas majas. Sinna tuli ka F.G. Korterist nad kusagil ära ei käinud. Tema käis veel ühel korral poes viina järel. Sama päeva õhtul; M korteris, pidasid politseitöötajad tema ja F.G kinni. F.G isiklik elu teda ei huvitanud. Talle lihtsalt valmistas pahameelt selle mehe käitumine. Hiljem sa teada, et mehe perekonnanimi oli B. Korterist ära minnes arvas ta, et mees on veel elus, sellepärast ei pidanud vajalikuks kiirabi välja kutsuda. See, et ta ära suri, oli tema jaoks ootamatu. Ta ei tahtnud tema surma. F.G andis järgmisi ütlusi: ta elas koos D.R-iga. 1997 aastal sündis neil ühine laps. Samal aastal läksid nad lahku. Alimente D.R ei maksnud. 2005.a kohtusid nad paaril korral, kuid lähedasi suhteid nende vahel ei olnud. D.R võttis nende poja O endaga ja sõidutas teda bussiga. O kutsus teda isaks. D.R-il oli oma elu, temal oma elu ja mingeid pretensioone nad teineteisele ei esitanud. D.R ei tundnud huvi tema isikliku elu vastu ja ei teadnud, kas tal on mees. 2005.a. veebruaris tutvus B. Too läks oma naise juurest ära ja elas tema juures. Ta oli hea inimene ja nad tahtsid kooselu jätkata. Tema naine käis paaril korral nende juures, püüdis meest veenda tema juurde tagasi tulema. Ühel korral võttis ta välisukse hingedelt maha ja rikkus teise ukse luku. Sellepärast ei käinudki nende uks kinni. Nad jõid koos B mõned päevad. 19.04.2005.a. hommikul läks poeg kooli. Nad tarvitasid jälle alkoholi. Kella 12 paiku heitsid diivanile pikali ja astusid suguühendusse. Järsku nägi, et toas seisab D.R. Tal olid käes risti, käes olid pudel viina ja kaks pudelit õlut. Edasi mäletab kõike juhtunut halvasti. Ta hüppas püsti ja jooksis teise tuppa. Pani seal riidesse ja mõne aja jooksul toast välja ei tulnud. Kui väljus, lamas B põrandal, D.R aga lõi teda mõned korrad käte ja jalgadega. Ta püüdis kaklust lõpetada, kuid D.R ei kuulanud teda. Kui kaua aega see kõik 2 kestis, ei oska öelda. Pärast seda, kui D.R B peksmise lõpetas, läksid nad kõrvaltuppa ja sooritasid suguakti. Oli juhtunust šokis ja tegutses nagu udus, täites kõik D.R korraldused. Peale D.R B korteris keegi ei peksnud. Pärast seda läksid nad kõrvaltrepikotta, XXX korterisse J juurde. Kui nad ära läksid, lamas B ikka veel paljana põrandal. Talle tundus, et ta on veel elus. J korteris jätkasid nad joomist. Sealt viisidki politseitöötajad tema ja D.R ära. Kes B pleediga kinni kattis, tema ei tea. Tal oli võimalus mitte minna J korterisse ja sealt ka ära minna, kuid ta ei teinud seda. Miks ta ei teatanud juhtunust politseisse ja ei kutsunud välja kiirabi, seda selgitada ei oska. A L. Tal on õde, F.G. Tema poeg O tuli 19.04.2005.a. peale kooli tema juurde ja rääkis, et tema ema korteri põrandal lamab surnud onuke ja et ta on üleni verine. Samuti ütles ta, et ema ja isa – nii kutsub ta D.R-i – on purjus ja magavad kõrvaltoas. Ta ei uskunud poisi juttu, kuid helistas siiski O A ja teatas sellest talle. Palus, et ta kontrolliks O sõnu. M M. Tema mees N B läks F.G juurde ja elas tema juures alates 2005.a. märtsi keskelt kuni surma momendini. Ta käis F.G juures, tema korteris, ja palus, et mees tuleks tagasi koju. Kui ta ei tahtnud tagasi tulla. Tulles sinna 18.04.2005.a., lõi ta käega välisukse pihta ja see kukkus hingedelt maha. Teine uks oli samuti lahti. Ta nägi korteris oma meest B, F.G-d ja veel ühte, talle tundmatut meesterahvast. Ta kutsus välja politsei, kuid talle selgitati, et tema mees on kaine ja et neil ei ole alust teda F.G juurest ära viia. Ta helistas mehele ja too lubas koju tulla. Kui ta 20.04.2005.a mehe mobiiltelefonile helistas, teatas politseitöötaja, et tema mees tapeti F.G korteris. Mehe matusekulud kandis tema ja ta esitab D.R vastu tsiviilhagi summas 6397 krooni. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll 19.04.2005.a. Kohtla-Järvel, XXX asuvas korteris. Korter on kahetoaline, toad on läbikäidavad. Välisuks on lõhutud, teise ukse lukk ei ole töökorras. Esimese toa põrandalt leiti vägivallajälgedega alasti mehe laip, mis oli kaetud pleediga. Sündmuskohalt olid ära võetud monteerimiskang, püksid, jooksukingad, müts, käekell – kd.1 t.lk.2-.
2. Tehnilise uuringu protokoll korteris aadressiga Kohtla-Järve, XXX – kd.1 t.lk.7-9, Fototabelid lk.9-
3. D.R kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist 20.04.2005.a. nähtub, et tal esinesid pehmete kudede turse ja nahamarrastus parema labakäe seljal t.lk.
4. N B laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist nähtub, et tal tuvastati: aju-kolju kinnine trauma, väikeaju ja parema oimusagara pehmekelmealused verevalumid, verevalumid pea pehmetes kudedes, hulgalised nahamarrastused, haavad ja nahaalused verevalumid näol ja pea juustega kaetud osas, ninaluude murd, verevalumid ja haavad üla- ja alahuule limaskestal. Rindkere kinnine tömp trauma: hulgalised roiete murrud vasakul, mitmetel anatoomilistel joontel, verevalum vasaku kopsukelme all, verevalum südamepauna koes, verevalumid rinna pehmetes kudedes, hulgalised nahamarrastused ja nahaalused verevalumid rindkerel. Kõhu kinnine tömp trauma: vasaku ja parema neeru rebend, verevalumid paremat ja vasakut neeru ümbritsevas koes, verikõht – 200 ml, verevalum vahelihase vasakul kuplil, verevalum põrnajuurel. Keeleluu ja kõri kõhre murd. Hulgalised nahamarrastused kaelal, rindkerel, ülajäsemetel. Kod. B surma põhjustas aju-kolju kinnine tömp trauma, millega kaasnesid peaaju kelmetealused verevalumid. Kõik tuvastatud vigastused olid elupuhused ja tekkisid lühikese aja jooksul enne surma saabumist kõva, tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest 3 löökidest eelpoolnimetatud piirkonda nii kätega kui ka ekspertiisiks esitatud metallist monteerimiskangiga. Surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul leiti etüülalkoholi 2,84 % (promilli), mis elavate isikute suhtes rakendatuna on raske alkoholijoove. T.lk.
5. Fototabelid t.lk.74-
6. DNA ekspertiisi akt nr. GE-1150-05/2821, 01.07.2005.a. – t.lk.106-
7. D.R ütluste ja olustiku võrdlemise protokoll kuriteo toimepanemise kohal – t.lk.
8. Ambulatoorse kohtu-psühhiaatrilise / kohtu-psühholoogilise ekspertiisi akt nr. 14, 05.03.2007.a. Eksperdi arvamusest nähtub, et D.R on psüühiliselt terve. Ei ole põdenud ega põe ka käesoleval ajal mingit psüühilist haigust. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud D.R-il ajutist psüühilist häiret, ta oli võimeline oma tegusid juhtima ning aru saama nende tähendusest ja tagajärgedest. Ei ilmnenud tõendeid sellest, et D.R oli kuriteo toimepanemise momendil äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oleks takistanud tal kasvõi osaliselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. D.R on oma tervisliku seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil ja kandma karistust. Uurinud kõiki kohtuistungi käigus kogutud tõendeid kogumis, jõudis kohus arvamusele; leidis kinnitust kohtualuse D.R süü selles, et 19.04.2005.a. korteris, aadressiga Kohtla-Järve, XXX, kella 15 paiku, peksis ta käte ja jalgadega kannatanut N. B, tekitas talle eluga ühitamatud kehavigastused, mille tulemusel saabus N. B surm. D.R enda ütlustest nähtub, et ta ei tundnud B varem. B esitas talle pretensioone sellepärast, et ta oli tulnud F.G juurde korterisse. B oli tugevas alkoholijoobes, ta ei osutanud D.R-ile mingit aktiivset vastupanu. Seda kinnitab ka D.R kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt. D.R ja F.G vaheliste suhete iseloomu pinnalt ei olnud D.R-il alust tungida F.G isiklikku ellu ja B peksta. D.R tegutses läbimõeldult, põhjuseta ja julmalt. B laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist nähtub, et talle olid tekitatud hulgalised kehavigastused keha erinevatesse osadesse. Osa nendest, mis olid tekitatud pea piirkonda, olidki B surma põhjuseks. Seda, et need vigastused tekitas just D.R, tõendavad tema enda ütlused ja F.G ütlused. D.R väidab, et pärast peksmist lamas B põrandal ja püüdis öelda midagi arusaamatut. Sellepärast arvas, et ta on elus. Ekspertiisiaktis selgitab ekspert, et B võis peale tekitatud kehavigastuste saamist lühikese aja jooksul teha rea aktiivse toiminguid, sealjuures ka rääkida. D.R ütlused kinnitavad eksperdi järeldusi. D.R suhtus ükskõikselt tagajärgedesse, mis võisid tema tegevuse tulemusel saabuda. Ta ei osutanud B mingit meditsiinilist abi, ei kutsunud välja kiirabi. Jättes B abitus seisundis F.G korterisse, läks ta kõrvalkorterisse alkohoolseid jooke tarvitama. D.R pidi aru saama, et tema tegevuse tulemusel võib saabuda B surm. See nähtub B saadud kehavigastuste iseloomust, nende tekitamise intensiivsusest ja lokalisatsioonist eluliselt tähtsatesse organitesse. Tema tegevus peale kuriteo toimepanemist osutab tema subjektiivsele suhtumisele toimepandud kuriteo suhtes, ta pidas B surma saabumist võimalikuks ja möönis seda. Seega pani D.R toime KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo – teise inimese tapmise. F.G, olles 19.04.2005.a. kella 15 paiku korteris aadressiga Kohtla-Järve, XXX, tapmise toimepanemise tunnistajaks ja omades võimalust lahkuda kuriteo toimepanemise kohalt ja teatada õiguskaitseorganitele tema tuttava B tapmisest D.R poolt, ei teinud seda. Jätkas alkohoolsete jookide tarbimist, oli külas naabritel aadressiga XXX, kus viibis kuni tema kinnipidamise momendini politseitöötajate poolt 19.04.2005.a. 4 Seega ei teatanud ta KarS § 113 järgi ettenähtud esimese raskusastme kuriteo toimepanemisest D.R poolt, s.o.

§ 307lg.1 järgi ettenähtud kuriteo.

D.R pani süüteo toime kaudse tahtlusega. F.G pani süüteo toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud D.R süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. F.G süüd kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Juhindudes KrMK § 306, 311, 313, 315, 318, kohus Otsustas: D.R tunnistada süüdi KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg.5; § 65 lg.2 karistuse suurendamise teel, pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 31.01.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 28 päeva vangistust. Mõista D.R-ile karistuseks 13 (kolmteist) aastat 1 (üks) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel mõista D.R-ile liitkaristus kohtotsuste järgi, lugedes Tartu maakohtu 06.04.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse- 2 (kaks) aastat vangistust - täielikult kaetuks. Arvata D.R-ile kohtuotsuste järgi mõistetud liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakantud osa 1 aasta 6 päeva vangistust. Mõista D.R-ile karistuseks 12 (kaksteist) aastat 1 (üks) kuu ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata D.R karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg käesolevas kriminaalasjas: 19.04.2005.a. kuni 19.10.2005.a., kokku 6 (kuus) kuud. Mõista D.R-ile reaalseks, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 12.04.2007.a. Tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. F.G tunnistada süüdi KarS § 307 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista rahaline karistus 500 päevamäära ulatuses, s.o. 25 000 krooni. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 04.09.2006.a kuni 12.04.2007.a., kokku 7 (seitse) kuud ja 8 päeva vangistust. Lähtudes sellest, et ühele eelvangistuses viibitud päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda F.G-le mõistetud karistus kantuks. Tõkend – vahi all pidamine – tühistada. Vabastada vahi alt kohtusaalis. Välja mõista D.R-ilt kannatanu M M (XXX) tsiviilhagi hüvitamiseks – 6397 krooni. 5 Välja mõista D.R-ilt riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu 22 774 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 70 krooni, ekspertiisikulud 34 460 krooni, kannatanule KrMK § 175 lg.2 ja § 178 lg.1 p.1 järgi väljamõistetud summa 190 krooni ja sundraha 9000 krooni. D.R-il tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „D.R, 1-06-2766, kohtukulud“, „D.R , 1-06-2766, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile, täitemenetluse läbiviimiseks Täitemenetluse Seadustikus sätestatud korras. Välja mõista F.G-lt riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu 15 977.20 krooni, kannatanule KrMK § 175 lg.2 ja § 178 lg.1 p.1 järgi väljamõistetud summa 190 krooni ja sundraha 5400 krooni. F.G-l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „F.G, 1-062766, kohtukulud“, „F.G , 1-06-2766, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile, täitemenetluse läbiviimiseks Täitemenetluse Seadustikus sätestatud korras. Kriminaalasja juures olevad asitõendid hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohtule teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Viru Maakohtule kirjalikult, 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolele oli tagatud võimalus kohtotsusega kohtus tutvuda. Vahi all peetav süüdistatav ja tema kaitsja võivad kaebuse esitada 15 päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Peale kohtuotsuse avaldamist on menetluspoolel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kohtunik Jüri Sakkart/ allkiri/ Rahvakohtunikud Õie Ilikajeva Tamara Luigas Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik 6 7