Obsah (8)

§ 76§ 78§ 75§ 113§ 74§ 65§ 68§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-2766 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Kristi

§ 76

lg 5 alusel määrata T.H-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 03.12.2018. a ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele 2 (kaheks) aastaks.

§ 78p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Kohaldada T.H suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 6 (kuus) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 1 Katseajal on T.H kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4, 7, 9 alusel määrata T.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi;

1. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates;
2. mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
3. alluda elektroonilisele valvele. Välja mõista T.H-lt riigi tuludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 2 Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohus karistas T.H-d 12.04.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2766

§ 113

järgi 10 aasta pikkuse vangistusega

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pööras kohus täitmisele Tartu Maakohtu 31.01.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 13 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistis kohus T.H-le liitkaristuse, lugedes Tartu Maakohtu 06.04.2006. a otsusega mõistetud 2 aastat vangistust täielikult kaetuks. T.H-le kohtuotsuste järgi mõistetud liitkaristusest arvas kohus maha eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakantud osa 1 aasta 6 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks mõistis kohus talle 12 aastat 1 kuu 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistusaja 6 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.08.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.
2. a ja lõppeb 03.12.
3. a. T.H kannab karistust veel Tartu Maakohtu 31.01.
4. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ja KrK § 15 lg 2 - § 115 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning Tartu Maakohtu 06.04.
5. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda

§ 121järgi 2 aasta pikkuse vangistusega.

Tartu Maakohus jättis 12.12.

1. a määrusega T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. T.H-l avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus uuesti 09.03.
2. a, s.o pärast ühe aasta möödumist sellest, kui jõustus Tartu Maakohtu 12.12.
3. a määrus tema vabastamata jätmise kohta. Iseloomustusest ei nähtu, kas Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist või mitte. Kriminaalhooldaja ettekande andmetel on T.H-l olemas kindel elukoht oma pere juures kahetoalises korteris, mis kuulub tema abikaasa L.K. Suhted perekonnaga ei ole katkenud – vabanedes on tal olemas toetav lähivõrgustik. Abikaasa on nõus meest toetama kuni töö leidmiseni. L.K. sõnul on T.H-l võimalus tööle asuda XXXX Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Riita Serikova esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab T.H vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. T.H-d on karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuigi ta pani kriminaalhooldusel olles toime raske isikuvastase kuriteo, on sellest möödunud kümme aastat. Iseloomustuse põhjal suhtub isik kriminaalhooldusesse positiivselt, kuna see aitaks kaasa vabaduses kohanemisele ja alkoholist hoidumisele. Süüdimõistetu T.H selgitas, et on aru saanud, et on varem käitunud valesti. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobe tõttu. Enam tal ei ole soovi juua. Ta on esitanud kohtule kirjaliku avalduse, milles nõustub ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja advokaat Heiki Kuningas toetab T.H ennetähtaegset vabastamist, kuna tema ohtlikkus on kadunud. Kohtu seisukoht 3 T.H kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. T.H on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.H-l on vabanemisel olemas kindel elukoht oma pere juures. 15.03.

1. a esitas kinnipeetav kohtule tõendi, mille andmetel on XXXX juhatuse liige P.K. nõus T.H tööle võtma XXXX. Töökoha olemasolu on oluline, kuna T.H-l on tasumata rahalisi nõudeid 15.02.
2. a seisuga 6537,88 eurot. Vabanemisfondis on tal X eurot ning tema abikaasa on nõus teda majanduslikult toetama. Suhted lähedastega ei ole katkenud, mistõttu on T.H-l olemas nii kindel elu- ja töökoht kui ka toetavad lähedased, kes saavad aidata tal kohaneda eluga pärast pikka vangistust. Positiivne on asjaolu, et T.H on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme – „Vihajuhtimine“, „12 sammu“, „Igapäevane valik“ ja „Eluviisitreening“. Samuti läbis ta ajavahemikus 03.
3. – 18.12.
4. a riigikeele kursused. Aastatel 2008/2009 õppis ta keevitaja erialal, kuid kuna teisel aastal toimus õppetöö eesti keeles, siis ta oli sunnitud riigikeele mittevaldamise tõttu õpingud katkestama. 10.06.
5. a käskkirjaga määras vangla ta majandustööle abitöölise ametikohale ajavahemikuks 10.
6. – 10.09.
7. a, 12.11.
8. a käskkirjaga ajavahemikuks 15.11.
9. a – 15.02.
10. a, 07.02.
11. a käskkirjaga ajavahemikuks 09.
12. – 09.05.
13. a ning 06.05.
14. a käskkirjaga määras vangla T.H alates 09.05.
15. a tähtajatult majandustöödele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi T.H-l ei ole. Tartu Vangla hindab uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 21% ja uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 16%. Samuti leiab vangla, et tegemist on isikuga, kes on kõrgohtlik avalikkusele. Kinnipeetava uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. T.H ise kinnitas, et ta ei hakka vabanemisel alkoholi tarvitama. T.H-d on karistatud 31.01.
16. a otsusega röövimise ja vägistamise katse eest kokku 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Need teod on toime pandud
17. aastal ja kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses. 06.04.
18. a otsusega nr 1-05-1132 karistas kohus teda

§ 121järgi peksmise eest 2 aasta vangistusega.

See tegu 4 oli ajaliselt toime pandud enne 31.05.

1. a otsust. Tapmise pani T.H toime katseajal. Kohus leiab, et T.H-d on võimalik vaatamata varem toime pandud rasketele kuritegudele käesoleval ajal karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. T.H käitumine vanglas on viimase nelja aasta jooksul olnud hea, viimane distsiplinaarkaristus määrati talle 21.06.
2. Tartu Vangla ei ole hinnanud uute kuritegude toimpanemise riski kõrgeks. T.H on enamuse talle mõistetud vangistusest ära kandud ja on motiveeritud vabanema ja täitma käitumiskontrolli nõudeid. Ta väärtustab oma perekonda, soovib hoiduda alkoholist ja elada seaduskuulekalt. T.H on vangistuses viibinud järjest 10 aastat, alates 06.04.
3. a, mil ta võeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks kriminaalasjas nr 1-05-1132 kohtusaalis vahi alla. Vangistuse kandmise ajal on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh Viha juhtimise ja Eluviisitreeningu, mis aitavad tal kontrollida oma käitumist ja probleemsetes olukordades toime tulla. Vanglas on ta kaasatud majandustöödele, mis näitab, et töö tegemise harjumus on tal olemas. Vabanemisel on T.H-l olemas kõik eeldused seaduskuulekaks eluks: kindel elukoht, toetav pere, võimalus minna tööle. Kuna T.H on toime pannud toime raske kuriteo, teise isiku tapmise, peab kohus võimalikuks teda ennetähtaegselt vabastada vaid koos elektroonilisele valvele allutamisega, et tema käitumine oleks pärast pikaajalist vangistust vabaduses range kontrolli all. Elektroonilise 1 valve kohaldamiseks on T.H andnud oma nõusoleku.

§ 75

lg 3 p 2 alusel on võimalik talle määrata elektrooniline valve kestusega 1-12 kuud. Kohus leiab, et 6 kuud, mida on taotlenud kriminaalhooldaja, on selleks piisav aeg. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha vastavust elektroonilise valve tingimustele. XXXX asuv korter on selleks sobiv. Kõige suuremaks riskiteguriks on T.H puhul alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud impulsiivne käitumine, mis võib viia uute kuritegudeni. Seega tuleb talle määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. T.H suhtlusringkonda võib kuulda kriminaalkorras karistatud isikuid. Varem on ta toime pannud kuriteo koos oma naise õe mehe S.A. kes kannab käesoleval ajal vangistust narkootiliste ainete käitlemise eest. Võimalike negatiivsete mõjutuste vältimiseks tuleb talle määrata kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja vastava eelneva loata. Selleks, et tagada majanduslik toimetulek, tuleb T.H-le määrata veel kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustus - asuda tööle või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vabanemisest.

§ 76

lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. T.H karistuse kandmise aeg lõpeb 03.12.2018. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt

§ 78

p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude raskust, tuleb T.H allutada käitumiskontrollile maksimaalseks kaheks aastaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. 5 Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel T.H-lt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 6