1-05-1132/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-05-1132 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Lehte Jürjan Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu Süüdimõistetu R.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegse elektroonilise valve vabastamise otsustamine R.Z (ik: X; viibimiskoht: X) Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu R.Z karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud R.Z-i karistati Viru Maakohtu 12.04.2007 otsusega KarS § 113 järgse kuriteo eest 10 aastase vangistusega. KarS § 65 lg. 1 ja § 64 lg.1 alusel liideti Tartu Maakohtu 06.04.2006 kohtuotsusega mõistetud karistus , arvati maha vahi all viibitud aeg ning karistati R.Z `t 11 aasta, seitsme kuu ja 22 päevase vangistusega. Karistuse kestus 12.04.2007 – 03.12.
3. Elektroonilise järelvalve alla vabanemise tähtaja formaalne avanemine 04.05.
4. Lõuna Ringkonnprokuratuuri prokurör X ei pea R.Z vabastamist esimesel võimalusel elektroonilise valve alla põhjendatuks. R.Z on isik, kes katseajal on sooritanud mõrva ning tema poolt kantud karistus ei vasta tema poolt toime pandud kuriteo raskusele. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. R.Z-i on karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Käesolevaks ajaks on R.Z kandnud ära mõistetud karistusajast üle poole , seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas, tähtaeg avanes 04.05.
5. Süüdimõistetu saab ennetähtaegselt vanglast vabastada kui esinevad selleks KarS § 76 lg. 3 toodud alused. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega esimeses järjekorras tuleb analüüsida süüdimõistetud poolt toime pandud kuritegusid. R.Z on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isik. Ta on toime pannud isikuvastaseid vägivallakuritegusid. R.Z `t on karistatud ka röövimise ja vägistamiskatse eest. R.Z pani katseajal toime inimese tapmise. Temale mõisteti liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi 11 aasta, seitsme kuu ja 22 päevase vangistus. R.Z-ile määratud liitkaristus tema poolt toime pandud kuritegude eest oli küllaltki mõõdukas. Praeguseks ei ole R.Z kandnud veel ära oma kuritegudele vastava karistuse osa. Karistuse lõpptähtajani on veel viis ja pool aastat aega. Kantud vangistus ei ole täitnud veel oma eesmärki. Ennetähtaegselt vabastamine elektroonilise järelevalve alla on siiski ennekõike nende isikute osas kohaldatav, kes on esmakordselt toime pannud kuriteo ning kelle osas on kohus veendunud, et on välistatud uue kuriteo toimepanemise riskid. Süüdimõistetule kohaldatud katseaega peab olema reaalse pikkusega. Käesoleval ajal oleks R.Z-ile katseaja pikkuseks viis ja pool aastat. Sellise pikkusega katseaja kohaldamine ei ole mõeldav, arvestades R.Z-ile pandavate lisakohustuste sisuga; katseaja nurjumine on etteaimatav. R.Z-ile on vajalik vanglas veel sotsiaalprogrammide läbimine, et välistada edaspidi uute kuritegude toimepanemise riskid tema poolt. Kohtunik : 2