1-05-1132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2006. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja kohtunik M

§ 306, § 310, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.K Kar

S § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada M.K KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada M.K KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista M.K-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 (viis) aastat vangistust. Käesoleva kriminaalasja järgi valida M.K suhtes tõkendiks vahistamine otsuse täitmise tagamiseks. M.K võtta kohtusaalis vahi alla. Karistuse kandmise aega M.K arvestada alates tema vahistamisest, s.o 06.04.2006.a. Süüdi tunnistada F.K KarS § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks muuta F.K suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld ja vahistada F.K kohtusaalis. Karistuse kandmise aega F.K arvestada alates tema vahistamisest, s.o 06.04.2006.a. Süüdi tunnistada N.G KarS § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.G ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3

(31)4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada A.B KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada A.B KarS § 266 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista A.B-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks muuta A.B suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld ja vahistada A.B kohtusaalis. Karistuse kandmise aega A.B arvestada alates tema vahistamisest, s.o 06.04.2006.a. Süüdi tunnistada N.A KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada N.A KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada N.A KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista N.A-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.09.2005.a otsusega N.A-le mõistetud 6-kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aega N.A arvestada alates tema vahistamisest, s.o 30.06.2005.a. Tõkend vahistamine jätta N.A suhtes endiseks. Süüdi tunnistada F.R vangistust. KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat Käesoleva kriminaalasja järgi valida F.R suhtes tõkendiks vahistamine otsuse täitmise tagamiseks. F.R võtta kohtusaalis vahi alla. Karistuse kandmise aega F.R-il arvestada alates tema vahistamisest, s.o 06.04.2006.a. Välja mõista N.A-lt ja F.R-ilt solidaarselt V.D. ile tsiviilhagi katteks 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni. Kannatanu V.A. tsiviilhagi kahju hüvitamiseks summas 66960 krooni jätta läbi vaatamata. Tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 180

lg 1 alusel M.K-lt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 958.40 (üheksasada viiskümmend kaheksa krooni ja 40 senti), määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1699.20 krooni (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) ja kohtuistungil osalemise eest 44 368 (nelikümmend 4

(31)neli tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 329.60 (kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni, s.o kokku 54 855.20 krooni (viiskümmend neli tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni ja 20 senti).

§ 180

lg 1 alusel F.K-lt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 958.30 (üheksasada viiskümmend kaheksa krooni ja 30 senti), määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1699.20 krooni (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) ja kohtuistungil osalemise eest 30 178.50 (kolmkümmend tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 50 senti) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 329.60 (kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni, s.o kokku 40 665.60 krooni (nelikümmend tuhat kuussada kuuskümmend viis krooni ja 60 senti).

§ 180

lg 1 alusel N.G-lt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud krooni 958.30 (üheksasada viiskümmend kaheksa krooni ja 30 senti), määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 885 krooni (kaheksasada kaheksakümmend viis krooni) ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 329.60 (kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni, s.o kokku 9672.90 krooni (üheksa tuhat kuussada seitsekümmend kaks krooni ja 90 senti).

§ 180

lg 1 alusel A.B-lt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 722.16 krooni (seitsesada kakskümmend kaks krooni ja 16 senti) ja kohtuistungil osalemise eest 17 747.20 krooni (seitseteist tuhat seitsesada nelikümmend seitse krooni ja 20 senti) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 335.20 (kolmsada kolmkümmend viis krooni ja 20 senti) krooni, s.o kokku 23 304.56 krooni (kakskümmend kolm tuhat kolmsada neli krooni ja 56 senti).

§ 180

lg 1 alusel N.A-lt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 2357.50 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend seitse krooni ja 50 senti), määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1274.40 krooni (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni ja 40 senti) ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 329.60 (kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni, s.o kokku 8461.50 krooni (kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend üks krooni ja 50 senti).

§ 180

lg 1 alusel F.R-ilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 2357.50 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend seitse krooni ja 50 senti), määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2088.60 krooni (kaks tuhat kaheksakümmend kaheksa krooni ja 60 senti) ja kohtuistungil osalemise eest 15 089.25 krooni (viisteist tuhat kaheksakümmend üheksa krooni ja 25 senti) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 329.60 (kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni, s.o kokku 24364.95 krooni (kakskümmend neli tuhat kolmsada kuuskümmend neli krooni ja 95 senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874 või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse 5

(31)jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 03.05.2006.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvaliﬁkatsioon M.K:
01.06.2003.a kella 23 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas, olles bussipeatuse läheduses, grupis koos F.K ja N.G-ga peksis V.A. jalgade ja kepiga pea- ja kehapiirkonda, tekitades talle järgmised kehavigastused: parempoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku sarnaluu murd ja haav, nahaalused verevalumid ja näo pehmete kudede turse, millised vigastused on eluohtlikud. Sellega pani M.K toime KarS § 118 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule.
16.04.2005.a kella 22 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas X tänav majas nr 32, grupis koos N.A ja A.B-ga, takistas korteri nr 5 perenaise R.A. poolt korteriukse kinnipanemist, hoides ukse lingist kinni ja kangutades ust tagasi lahti ning tungis omavoliliselt sisse ülalnimetatud korterisse. Sellega pani M.K toime KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.
16.04.2005.a kella 22 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas X tänav 32 maja teise trepikoja mademel, rikkudes trepikoja elanike rahu, grupis koos N.A ja A.B-ga, tiris korterist nr 5 välja seal elava I.K. , pärast mida hakkasid I. K käte ja jalgadega peksma, lüües mitu korda pea- ja kehapiirkonda, millega tekitasid kannatanule järgmised kehavigastused: turse kukla piirkonnas, hematoom vasaku sarnaluu piirkonnas, põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas. Sellega pani M.K toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so rahu rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. F.K: 01.06.2003.a kella 23 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas, olles bussipeatuse läheduses, grupis koos M.K ja N.G-ga peksis V.A. jalgade ja kepiga pea- ja kehapiirkonda, tekitades talle järgmised kehavigastused: parempoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku sarnaluu murd ja haav, nahaalused verevalumid ja näo pehmete kudede turse, millised vigastused on eluohtlikud. 6

(31)Sellega pani F.K toime KarS § 118 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. N.G: 01.06.2003.a kella 23 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas, olles bussipeatuse läheduses, grupis koos M.K ja F.K-ga peksis V.A. jalgade ja kepiga peaja kehapiirkonda, tekitades talle järgmised kehavigastused: parempoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku sarnaluu murd ja haav, nahaalused verevalumid ja näo pehmete kudede turse, millised vigastused on eluohtlikud. Sellega pani N.G toime KarS § 118 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. A.B:

16.04.2005.a kella 22 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas X tänav majas nr 32, grupis koos N.A ja M.K-ga , takistas korteri nr 5 perenaise R.A. poolt korteriukse kinnipanemist, hoides ukse lingist kinni ja kangutades ust tagasi lahti ning tungis omavoliliselt sisse ülalnimetatud korterisse.
ööl vastu 29.05.2005.a Tartu maakonnas Kallaste linnas, lõhkudes akna endise Kallaste Kutsekooli hoones, mis asub Kallaste linnas, Keskväljak 2, tungis omavoliliselt ülalnimetatud hoone õppeklassi, kus lõhkus ära veel mõned aknad, millega tekitas Haridus- ja Teadusministeeriumile materiaalset kahju üldsummas 2000 krooni. Sellega pani A.B toime KarS § 266 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, vägivallaga ja grupi poolt.
16.04.2005.a kella 22 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas X maja teise trepikoja mademel, rikkudes trepikoja elanike rahu, grupis koos N.A ja M.K-ga , tiris korterist nr 5 välja seal elava I.K. , pärast mida hakkasid I.K. käte ja jalgadega peksma, lüües mitu korda pea- ja kehapiirkonda, millega tekitasid kannatanule järgmised kehavigastused: turse kukla piirkonnas, hematoom vasaku sarnaluu piirkonnas, põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas. Sellega pani A.B toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so rahu rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. N.A:
04.04.2004.a kella 23 ajal, viibides Tartu maakonnas Kallaste linnas, majas nr X tänaval, grupis koos F.R-iga , tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi V.D. mitu korda käega vastu pead, tekitades kannatanule järgmised kehavigastused: ninaluude murrud, alalõualuu murd, nahamarrastused näol, nahaalused verevalumid peanahal. Sellega pani N.A toime KarS § 121 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
16.04.2005.a kella 22 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas X tänav majas nr 32, grupis koos A.B ja M.K-ga , takistas korteri nr 5 perenaise R.A. poolt korteriukse kinnipanemist, hoides ukse lingist kinni ja kangutades ust tagasi lahti ning tungis omavoliliselt sisse ülalnimetatud korterisse. 7

(31)Sellega pani N.A toime KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

16.04.2005.a kella 22 ajal Tartu maakonnas Kallaste linnas X maja teise trepikoja mademel, rikkudes trepikoja elanike rahu, grupis koos A.B ja M.K-ga , tiris korterist nr 5 välja seal elava I.K. , pärast mida hakkasid I.K. käte ja jalgadega peksma, lüües mitu korda pea- ja kehapiirkonda, millega tekitasid kannatanule järgmised kehavigastused: turse kukla piirkonnas, hematoom vasaku sarnaluu piirkonnas, põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas. Sellega pani N.A toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so rahu rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. F.R : 04.04.2004.a kella 23 ajal, viibides Tartu maakonnas Kallaste linnas, majas X tänaval, grupis koos N.A-ga, tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi V.D. mitu korda käega vastu pead, tekitades kannatanule järgmised kehavigastused: ninaluude murrud, alalõualuu murd, nahamarrastused näol, nahaalused verevalumid peanahal. Sellega pani F.R toime KarS § 121 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
M.K , F.K ja N.G süüdistus KarS § 118 p 1 järgi. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil ei tunnistanud M.K, N.G ja F.K end neile esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav N.G andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a jõi ta koos M.K, F.K, S.N. ja V.A. iga Kallastel Uuel tänaval katlamaja taga. V.A. hakkas temaga tüli norima, nad läksid käsipidi teineteisele kallale, kuid kakelda ei jõudnud, kuna kõrvalolĳad tirisid kaklejad lahku. Peale seda läks ta koos tuttavatega kutsekooli ühiselamu juurde, kuhu umbes 30 minuti pärast tuli V.A. , nad jõid koos alkoholi. V.A. hakkas kõigiga tüli norima, rebides kõrvalolnud autos viibinud R.H. katki jope. Seejärel tuli V.A. jälle tema juurde, tõmbas ta ühiselamu trepilt maha, tehes katki tema nahkvesti. Seal neid jällegi lahutati. Edasi läksid nad ühiselamu juurde parki, kus V.A. jällegi noris temaga tüli. Sealt mindi edasi Staadioni tänavale, kus vana lasteaia juures hakkasid nad V.A. iga üksteist sõimama, esimesena ründas teda V.A. ning seejärel läksid nad käsipidi kokku, kukkusid maha ning peksid üksteist 5-7 minutit. Jalgadega peksmist süüdistatav eitas. Peale kaklust läks N.G bussĳaama, kus olid tema tuttavad. Umbes 20 minuti pärast tulid sinna Ford Sierraga F.R ja A.A. , kellel oli käes kaigas. A.A. karjus, et miks tema isa pekstakse ja lõi N.G kaikaga vastu jalgu, mispeale viimane istus maha ning edasi ei näinud, kes kellega kakles. Hiljem nägi ta eemal istumas V.A. ning lõi vihahoos katki tema auto tagumise aknaklaasi. Seejärel tuli peatusesse palju rahvast, kuid süüdistatav ei näinud, mis nad tegid, kuna oli tugevas alkoholĳoobes. Ta nägi veel seda, et A.A. käest võeti ära puukaigas. 8

(31)Kohtuistungil ei osanud N.G öelda, milles ta end osaliselt süüdi tunnistab, kui ta peksmist eitab. N.G tunnistas V.A. auto klaasi lõhkumist, milles talle süüdistust esitatud ei ole. Süüdistatav M.K andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a jõi ta koos N.G, F.K, S.N. ja V.A. iga Kallastel Uuel tänaval kütteruumi taga. Joomingu käigus tekkis V.A. ja N.G vahel vaidlus, nad läksid käsipidi teineteisele kallale, kuid kakelda ei jõutud, kuna nad tirisid kaklejad lahku. Edasi mindi ühiselamu juurde, kus V.A. ja N.G vahel tekkis uuesti vaidlus ning nad hakkasid kaklema. Mõlemad olid purjus, pikali maas ja peksid üksteist kätega. M.K ja F.K lahutasid kaklejad. N.G oli nägu kriimustatud, kuid mingeid vigastusi ta V.A. il ei märganud. V.A. suundus mööda Staadioni tänavat kodu poole ning N.G järgnes talle. M.K läks koos F.K-ga bussĳaama, minnes nägi, kuidas V.A. ja N.G räägivad vana lasteaia juures, mis seal edasi toimus, ta ei näinud. Umbes 5-10 minuti pärast tuli N.G bussijaama, nad jõid koos õlut. Mõne aja päras sõitsid autoga bussijaama peatusesse F.R ja A.A. . A.A. võttis autost puukepi, tormas sellega N.G-le kallale ning lõi talle mitu korda kepiga vastu jalgu. Samal ajal ründas teda V.A. , lüües tal jalad alt, mispeale ta kukkus. Süüdistatav nägi, et A.A. lõi kepiga ka F.K. Sel ajal jooksis peatusesse N.S. , kes võttis kepi A.A. käest ära ja viskas selle minema. N.G lõi rusikaga katki A auto akna klaasi. Rohkem süüdistatav ei mäleta, kuna oli väga purjus. M.K kinnitas, et ei puutunud V.A. i, vaid üksnes lahutas teda N.G-st. Samuti ei näinud ta, et bussĳaamas oleks keegi V.A. peksnud. Süüdistatav F.K andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a jõi ta Kallastel Uuel tänaval koos M.K, S.N. i, N.G ja V.A. iga. Tekkis vaidlus V.A. ja N.G vahel, kuid kakelda ei jõutud, kuna nad lahutasid kaklejad. Peale seda läksid nad kutsekooli ühiselamu juurde, kus V.A. ja N.G vahel tekkis uuesti vaidlus, nad olid pikali maas ja peksid teineteist. Süüdistatav koos M.K-ga lahutasid kaklejad. Vigastusi ta kummalgi ei näinud. V.A. läks Staadioni tänavat pidi kodu suunas, talle järgnes N.G . Süüdistatav koos M.K-ga läksid bussĳaama, minnes nägi ta, et N.G jõudis V.A. ile järele, kuid mis nende vahel oli, seda ta ei näinud. Umbes 20 minuti pärast tuli N.G bussĳaama ja ütles, et oli V.A. iga kakelnud. N.G ta tõsiseid vigastusi ei näinud. Nad seisid kolmekesi bussĳaama peatuses, kus oli veel inimesi, kellest süüdistatav oskas nimetada K.N. t. Seejärel sõitsid peatusesse F.R ja A.A. . V.A. lõi M.K ning viimane kukkus. Pärast seda väljus autost A.A. , küsides, kes lõi ta isa, ning seejärel lõi puukepiga N.G-le vastu jalgu. Süüdistatav läks A.A. juurde aru pärima, mispeale viimane lõi ka talle kepiga vastu jalgu. Sel ajal tulid peatusesse N.S. , kes võttis A.A. ilt puutüki ning A.A. jooksis minema. Eelnevalt lõi N.G katki V.A. auto akna klaasi. Süüdistatav ei näinud, et keegi oleks peatuses V.A. peksnud ning eitab, et oleks ise V.A. löönud. Süüdistatavale tuli ema peatusse järele ning koju minnes nägi ta, kuidas V.A. sõidab oma autoga kodu poole, mingeid vigastusi ta temal ei näinud. Kannatanu V.A. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a õhtupoolikul tema koos M.K , F.K , N.G ja S.N. iga kogunesid Kallaste katlamaja taha ja tarvitasid koos alkoholi. Joomingu käigus tekkis tal tüli oma sugulase N.G-ga , keda F.K ässitas temaga kaklema. V.A. ei mäleta, kas seepeale tema ja N.G vahel kaklus toimus. Kui olukord oli rahunenud, jätkati vestlust. Kas ka peale seda N.G-ga kaklus toimus, kannatanu ei mäleta. V.A. ütluste kohaselt 9

(31)hakkas ta mõne aja pärast koju minema, möödudes bussĳaamast, kui ta kohtus F.K ja N.G-ga, kes alustasid kohe kaklust. F.K ja N.G peksid teda käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Seejärel lähenes kannatanule selja tagant M.K, kes haaras tal kaelast kinni ja murdis ta pikali. Eelnimetatud isikud peksid kolmekesi V.A. jalgadega pea ja keha piirkonda. M.K lõi V.A. 3-4 korda jalaga keha piirkonda ja läks siis eemale ning enam peksmises ei osalenud. F.K ning N.G löökide eest kaitses kannatanu end kätega. V.A. ei mäleta, mitu korda teda löödi. Kannatanu kirjeldab, et oli pikali ja kaitses ennast kätega ning kogu nägu oli tal verine. V.A. arvab, et kaotas peksmise tagajärjel teadvuse, kuna ei mäleta, kuidas ta koju jõudis. Koju jõudes seletas ta naisele ja tütrele, mis oli juhtunud. Seejärel saabus koju tema poeg A.A. , kellele oli juhtunust rääkinud poja tüdruksõbra isa Leonid Kazakov. V.A. sõitis koos pojaga, kes juhtis autot, bussĳaama, kus viibisid F.K , N.G ja M.K. Lisaks neile oli peatuses veel inimesi, kuid kannatanu ei mäleta, kes täpselt. A.A. väljus autost ning läks uurima, kes ja mille eest tema isa peksis. Seepeale lähenes A.A. ile ärritunult N.G. A.A. jooksis auto juurde ja võttis auto pakiruumist kaika, et ennast kaitsta. Kannatanu mäletab, et väljus ka ise autost, kuid edasist ei mäleta. Kohtuistungil ütles kannatanu, et ei mäleta detailselt 01.06.2003.a õhtul toimunut, põhjendades seda peksmise tagajärjel saadud traumaga, kuid kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kannatanu lisas, et mäletab, et teda peksid N.G , F.K ning M.K käte, jalgade ja kepiga pea ja keha piirkonda. Tunnistaja A.A. andis eeluurimisel ja kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a õhtul kella 23.00 ajal koju jõudes nägi ta oma isa V.A. i, kes oli üleni verine ja kelle nägu oli katki. Küsimuse peale, mis oli juhtunud, vastas V.A. talle, et teda olid peksnud N.G , F.K ning M.K . Seepeale istus A.A. koos isaga autosse ning sõitsid linna peale peksjaid otsima. Bussipeatuses nägid nad eelmainitud isikuid istumas ja joomas. Samuti seisis peatuses buss. A.A. läks väidetavate peksjate juurde uurima, kes ta isa peksis, mispeale N.G teda ründas. A.A. võttis enese kaitseks autost ühe peenikestest puuprussidest, mis olid autos maja ehitamise tarbeks. N.G, F.K ja M.K üritasid talle kallale tungida. A.A. lõi N.G-le puuprussiga vastu jalga, mille peale viimane istuli kukkus. Samal ajal tungis talle kallale F.K . V.A. väljus autost ja tiris eemale M.K . Sel ajal läks N.G nende auto juurde ja lõi küünarnukiga katki kaks tagumist klaasi. Mingil hetkel tulid peatusesse S.K. , N.S. ja A.L.. S.K. haaras A.A. käest kaika ja viimane jooksis minema, et mitte peksa saada. Seda, kuidas peatuses tema isa peksti, A.A. ei näinud, kuna kaitses ennast N.G ja F.K eest. A.A. suundus koju, tee peal jõudis isa talle autoga järele ning nad sõitsid koos koju. Tunnistaja J.A. andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a õhtul umbes kell 22.45 tuli tema abikaasa V.A. koju üleni verisena, öeldes, et teda olid peksnud N.G , F.K ja M.K . V.A. oli ebakaines olekus, ta oli tarvitanud alkoholi. Vahepeal tuli koju tema poeg A.A. , kes läks koos V.A. iga bussĳaama, et välja selgitada, miks tema isale peksa anti. Umbes 15 minuti pärast jõudsid nad tagasi. Autol olid tagumised aknad katki löödud. Samal ajal jõudis kohale kiirabi ja viis V.A. Tartusse haiglasse. Tunnistajad S.K. , N.S. , M.S. ning A.L. andsid eeluurimisel ütlusi selle kohta, et viibisid 01.06.2003.a õhtul kella 22.00 ajal A.L. autos Kallaste keskväljakul (tl 41-43, 47-55). Nad nägid, et ühiselamu lähedal pargis toimub rüselus. Lähemale sõites nägid nad omavahel 10

(31)kaklemas V.A. ja N.G. Seejärel liikusid nad autoga bussipeatuse juurde, kuhu tuli noortekamp – N.G, F.K, M.K ja S.N. . Tunnistajad N.S. ja A.L. ütlesid eeluurimisel, et peale pargis toimunud kaklust sõitsid nad neljakesi autoga mööda Staadioni tänavat ning vana lasteaia juures nägid V.A. ja N.G tülitsemas. Nad sõitsid edasi ja peatusid Staadioni tänava bussĳaama peatuses, olles A.L. sõnul V.A. ist umbes 200 m kaugusel. Tunnistaja N.S. nägi, et V.A. ja N.G hakkasid kaklema, peksid üksteist ning kukkusid pikali ja rüselesid rohul. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt kukkusid kaklejad põõsastesse ning seda, mis seal täpselt toimus, ta ei näinud. Kaklus kestis umbes 5 minutit. Esimesena tõusis N.G , kes läks bussĳaama ning V.A. liikus kodu poole. Umbes 10-20 minuti pärast tuli peatusesse buss ning kohe tulid ka F.R ja A.A. autoga. Tunnistajad S.K. ja M.S. ei ole eeluurimisel ülalnimetatud intsidenti maininud. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt algas bussĳaama juures kaklus alles siis, kui peatusesse oli saabunud buss ning F.R ja A.A. auto. Kohtus ütles M.S., et siiski nägi 30 sekundi jooksul, kuidas lasteaia juures kaklevad V.A. ja N.G . Viimase vahejuhtumi osas ütlesid tunnistajad, et nägid, kuidas autost väljudes suundusid F.R ja A.A. noortekamba poole. A.A. il oli käes kaigas, millega ta lõi N.G-le vastu jalgu, mispeale viimane kukkus. Tunnistajad hüppasid autost välja ja jooksid kaklust lahutama. Tunnistaja S.K. i ütluste kohaselt oli sündmuspaigale jõudes V.A. maas põlvili, käed näol ning nägu verine, tema kõrval seisid N.G, F.K ja M.K. Tunnistaja sõnul lükkas ta kamba V.A. ist eemale ja käskis neil koju minna. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt nägi ta sündmuspaigale jõudes F.K ning M.K , kuid ei märganud nende vahel mingit tegevust. Tunnistaja N.S. i väitel lõi bussĳaama saabudes V.A. M.K-le rusikaga näkku, mille peale viimane kukkus. Tunnistaja oma kaaslastega jooksis kaklust lahutama ja nägi, et A.A. lõi F.K prussiga vastu jalgu. Autos viibinud isikuid nähes A.A. viskas prussi maha ja jooksis minema. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt nägi ta, kuidas A.A. lõi puunuiaga N.G-le vastu jalgu, kuid mis bussĳaamas täpsemalt toimus, seda ta ei näinud. Ta nägi üksnes seda, et bussĳaamas seisis V.A. ümber kamp noormehi. Tunnistajad kinnitavad, et F.K aidati autosse ja ta sõitis minema. Tunnistaja Raissa F.K andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a õhtul sõitis ta Kallaste bussipeatusesse oma poega otsima, kuna kuulis eelnevalt, et tema poeg F.K oli olnud üks V.A. peksjatest. Bussipeatuses viibisid tema poeg F.K, N.G ning M.K. Samal ajal tulid peatusesse F.R ja A.A. ning A.A. tungis kaikaga N.G-le kallale. V.A. tuli tunnistaja ja tema poja juurde ja haaras Raissa F.K jakist kinni. Seejärel tuli nende juurde S.K. , kes viis V.A. nende juurest eemale. Siis läks N.G A autot peksma. V.A. istus maas kõverasse tõmbunult kõnniteel. Tunnistaja väidab, et ei näinud, et keegi oleks V.A. peksnud, kuna rahvast oli palju ja ta ei pööranud kõigele tähelepanu. Kohus peab vajalikuks mitte arvestada tunnistaja ütlustega, kuna Raissa F.K on süüdistatava lähisugulane ning tema antud ütlused võivad olla erapoolikud ning antud oma poja süüst vabastamise eesmärgil. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast esimest ülekuulamist 2003.a augustis keeldus Raissa F.K edasistest ütluste andmisest oma poja F.K vastu V.A. peksmise kohta. Tunnistaja R.H. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et seisis 01.06.2003.a oma autoga Kallaste kutsekooli ühiselamu juures, kuhu tulid F.K, N.G ja V.A. , kes omavahel vaidlesid. V.A. tuli tema auto juurde, ta ütles V.A. ile, et ta rahule jäetaks ning V.A. läks auto juurest minema. Hiljem oli tunnistaja bussĳaama läheduses umbes 100 m kaugusel bussĳaamast ning ta nägi, kuidas läbi pargi sõitis auto ja jäi tema juures seisma. 11

(31)Autost väljus V.A. ja küsis, kus on N.G. Tunnistaja vastas, et ei tea. Vigastusi ta V.A. il ei näinud. V.A. ning A.A. sõitsid bussĳaama, mõlemad väljusid autost, kuid mis seal täpselt toimus, seda ta ei näinud. Tunnistaja S.N. andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a jõi ta koos süüdistatavate ja kannatanuga Kallastel Uuel tänaval katlamaja taga alkoholi ning joomingu käigus tekkis V.A. ja N.G vahel kaklus. Koos teistega tülitsejad lahutati, mingeid vigastusi ega verd ta neil ei näinud. Edasi mindi ühiselamu juurde parki, kus uuesti tekkis tüli V.A. ja N.G vahel. Jällegi algas kaklus, mida hakati lahutama. Tunnistaja läks ära bussĳaama ning nägi, et V.A. läheb mööda Staadioni tänavat kodu poole. Selle kohta, mis juhtus hiljem bussipeatuses, ei osanud S.N. ütlusi anda, kuna oli tarvitanud alkoholi ja jäi magama. Kohtuistungil meenus tunnistajale, et V.A. ja N.G läksid tülli seetõttu, et V.A. hakkas N.G naist ebatsensuursete sõnadega sõimama. Samuti meenus talle see, kuidas kannatanu oma poja A.A. iga tulid autoga bussipeatusesse. Tunnistaja põhjendas varasemat nappi seletust sellega, et oli ülekuulamisel purjus. Tunnistaja Aleksander N.G andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a hilisõhtul helistas talle V.A. ema ja ütles, et Kallaste bussipeatuses on tema poeg ja seal midagi toimub. Tunnistaja oli oma poja pärast mures ning sõitis bussĳaama, kus nägi pingil istumas oma poega N.G, M.K ning S.N. it. Bussĳaama juures seisis V.A. oma auto juures, pea oli tal verine ning nägu paistes. V.A. istus ise rooli ja sõitis üksi kodu poole. Bussĳaamas olid veel F.K oma emaga ning K.N. . Tunnistaja läks oma poja X.T juurde, kes ütles, et tal jalad valutavad, kuna A.A. lõi talle puukaikaga vastu jalgu. Ta aitas poja autosse ja sõitsid koos koju, järgmisel päeval olid poja jalad paistes, kuid arsti juurde ta ei pöördunud, vaid ravis jalgu ise. Tunnistaja K.N. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a õhtul kella 23.00 ajal jõudis ta bussiga Kallastele ning bussist väljudes nägi ta noormeeste kampa. Ta kuulis ootamatut kisa ning nägi, kuidas üks noormees väljus lähedalseisvast heledast autost, talle tuli vastu teine noormees, kes võttis tema käest ära kaika. Tunnistaja kuulis mingit kolksatust, kuid tema vaatevälja varjas buss. Ta kuulis naisterahva hüüatust: „X.T , mida te teete, te ju tapate ta ära!“ See hääl oli Raissa F.K hääle moodi. Tunnistaja läks kambale lähemale ning nägi, et peatuses seisab meesterahvas, kellele tagant lähenes noormees ja lõi talle kaikaga vastu selga. Löögi tagajärjel kukkus meesterahvas põlvili. Tema kõrval seisnud teine noormees lõi meest jalaga näkku, mille peale too kattis näo kätega. Siis lõi kolmas noormees, kes kandis musta nahkjakki, maas lamavat meest korra või kaks jalaga vastu pead. Kuna oli pime, siis tunnistaja noormehi ära ei tundnud. Ta nägi, et natuke kaugemal seisavad S.N. ja M.K. Tunnistaja ei näinud, et nemad oleksid kakluses osalenud. Hiljem sai ta teada, et mees, keda peksti, oli V.A. . Tunnistaja R.K. andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 01.06.2003.a õhtul tuli tema koos K.N. ga Peterburi bussiga Mustveelt Kallastele. Bussist väljudes nägi ta, et bussĳaamas kakleb grupp noormehi. Mis täpselt toimus või kes kaklesid, seda tunnistaja ei näinud, kuna oli pime. Ta kuulis Raissa F.K hüüet: „Poisid, mida te teete, te ju tapate ta ära!“ 04.07.2003.a läbi viidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt esinesid V.A. il ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel parempoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku sarnaluu murd ning haav, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse näol. Antud vigastused on eluohtlikud. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 01.06.2003.a löökidest kõvade tömpide esemetega. 12

(31)Sotsiaalkindlustusameti väljastatud pensionitunnistuse nr 85977 kohaselt on V.A. ile määratud töövõimetuspension, pensioni liik – töövõimetus 80% seoses vigastustega vägivallakuriteo tagajärjel alates 23.07.2003.a. Kohus, hinnanud kohtuistungil kogutud ja kontrollitud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus on tõendatud. Kannatanu, süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 01.06.2003.a õhtul V.A. ning süüdistatavate vahel aset leidnud konﬂiktis on eristatavad neli episoodi: - Esimene intsident toimus Kallastel Uue tänava katlamaja juures, kus kannatanu tarvitas alkoholi koos M.K, N.G, F.K ning S.N. iga. Seal tekkis V.A. ja N.G vahel sõnavahetus, mis läks üle kakluseks. - Teine intsident leidis aset, kui olukord oli rahunenud ning mindi edasi ühiselamu juurde parki. Taas tekkis konﬂikt V.A. ja N.G vahel, mis jällegi lõppes kaklusega. - Kolmas intsident leidis aset Staadioni tänaval vana lasteaia juures, kui V.A. läks kodu poole. Talle järgnes N.G ning toimus kaklus, milles süüdistatavate sõnul osalesid vaid kannatanu ja N.G , kuid kannatanu sõnul lisaks ka F.K ning M.K. Peale peksmist läks V.A. koju. - Neljas intsident leidis aset bussĳaamas, kui V.A. ilmus koos poja A.A. iga mõne aja möödudes bussĳaama, et süüdistatavailt peksmise kohta aru pärida. Intsident lõppes kannatanule eluohtlike kehavigastuste tekitamisega. Esimese kahe episoodi osas on tõendamist leidnud, et kaklejad olid V.A. ning N.G . N.G väide, et kaklust ei olnud ja tema V.A. ei löönud, on vastuolus tunnistajate ja teiste süüdistatavate ütlustega. Esimese vahejuhtumi kohta ütles tunnistaja S.N. eeluurimisel, et tüli läks üle kakluseks, V.A. ja N.G võitlesid ning peksid üksteist rusikatega. Samas ütles tunnistaja, et vigastusi kummalgi ei tekkinud. Tõelevastavad ei ole ka N.G ütlused selle kohta, et ühiselamu juures V.A. tiris ta trepist alla ja ta vedeles lihtsalt maas, kuna oli purjus. Need ütlused on vastuolus M.K, ja F.K ülekuulamisel antud ütlusega, mille kohaselt ühiselamu juures oli V.A. ja N.G vahel kaklus, nad olid pikali maas ja peksid teineteist. Seda kinnitavad ka tunnistajate S.K. i, S.N. i, M.S. ja N.S. i ütlused. Ka selle konﬂikti puhul ei ole süüdistatavad ega tunnistajad kaklejatel tõsisemaid vigastusi märganud. Kolmanda episoodi osas on kannatanu ja tunnistajate N.S. i ja A.L. ütlustega tõendatud, et Staadioni tänaval vana lasteaia juures toimus V.A. ja N.G vahel kaklus. V.A. kinnitas, et esmalt ründasid teda N.G ja F.K, kes peksid teda käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Seejärel ründas teda selja tagant M.K, murdis ta maha ja lõi 3-4 korda jalgadega näo ja keha piirkonda. Kaklust kinnitab ka tunnistaja N.S. i eeluurimisel antud ütlus, et ta nägi, kuidas V.A. ja N.G hakkasid kaklema, peksid üksteist ning kukkusid pikali ja rüselesid rohul. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt kukkusid kaklejad põõsastesse ning seda, mis seal täpselt toimus, ta ei näinud. Kohus on seisukohal, et kuigi N.S. ja A.L. ütluste kohaselt toimus lasteaia juures kaklus V.A. ja N.G vahel, ei välista see M.K ja F.K osalust selles kakluses. 01.06.2003.a õhtul autos viibides olid tunnistajad sündmuspaigast suhteliselt kaugel – umbes 200 meetrit – ning väljas oli juba hämar, mistõttu ei saanud nad täpselt näha, kes kaklesid ning kes keda lõi. Sellest tulenevalt loeb kohus õigeks kannatanu V.A. ütlused. Kohtul pole alust kahelda ka kannatanu abikaasa J.A. ja poja A.A. ütlustes, et esimesel korral 01.06.2003.a õhtul koju tulles nimetas V.A. enda peksjatena kõiki kolme süüdistatavat. Neljanda episoodi osas on kannatanu ja tunnistajate K.N. ja R.K. ütlustega tõendatud süüdistatavate poolt kannatanu V.A. peksmine jalgade ja kepiga, mille tagajärjel tekitati 13

(31)kannatanule üliraskeid kehavigastusi. Kannatanu ütles kohtuistungil, et mäletab bussĳaamas toimunu kohta seda, et temaga norisid tüli F.K ja N.G , ta püüdis ennast kaitsta, kuni M.K ta pikali viskas. Seejärel peksid süüdistatavad teda jalgade, käte ja kepiga. Edasist kannatanu ei mäleta, arvates, et võis kaotada teadvuse. Kohtu arvates on asjaolu, et kannatanu kogu sündmust detailselt ei mäleta, põhjendatud talle eluohtlike kehavigastuste tekitamisega, mis on kinnitust leidnud kohtuarstliku ekspertiisiga. Tunnistaja K.N. ütluste kohaselt nägi ta bussĳaama saabudes, kuidas autost väljunud noormehelt võeti ära kaigas ning ta kuulis kolksatust. Asjas omab olulist tähtsust see, et nii K.N. kui R.K. kuulsid naisterahva karjet: „Poisid, mida te teete, te ju tapate ta ära!“ ning pärast seda nägi K.N. , kuidas kolm noormeest peksid V.A. jalgade ja kaikaga näo ja keha piirkonda. Seega oli karje suunatud just V.A. ründajatele. Sellest teeb kohus järelduse, et just V.A. oli viimases episoodis rünnatav, keda peksti korduvalt mitme isiku poolt. Süüdistatavad N.G , M.K ja F.K on kõik eitanud enda osalust V.A. peksmises bussĳaamas, väites, et F.R ja A.A. ründasid hoopis neid. Samuti väitsid A.L. autos viibinud tunnistajad, et nägid, kuidas autost väljudes suundusid F.R ja A.A. noortekamba poole ning A.A. lõi kaikaga N.G-le vastu jalgu. Tunnistajad ei näinud, et keegi süüdistatavaist oleks V.A. peksnud. Samas süüdistatavad, viibides ise sündmuskohal, ei osanud öelda, kes ja kuidas tekitas V.A. ile üliraskeid kehavigastusi. Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused on ennastõigustavad ning antud enda süüst vabastamise eesmärgil. A.L. autos viibinud isikute tunnistused bussĳaamas juhtunud kakluse kohta on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlusi ei saa pidada täielikult tõelevastavaiks. Arvestades kuriteopaigas toimunud rüselust ja asjaolu, et väljas oli juba hämar, ei saanud tunnistajad täpselt näha, kes keda lõi ja kuidas peksmine toimus. Seda kinnitavad ka tunnistajate S.K. i ja A.L. ütlused, et nad ei näinud täpselt, kes keda lõi, kuna nägid rüselust kaugelt. Seega on nii süüdistatavate kui A.L. autos istunud tunnistajate poolt antud ütlused kantud eesmärgist heita kannatanule ja tema pojale halba varju, näidates neid tagantjärele agressiivsete ründajatena, et süüdistatavate käitumist õigustada. Selleks seisukohaks annab alust ka asjaolu, et ühelgi süüdistataval ei esinenud pärast bussĳaamas toimunud konﬂikti mingeid tõsiseid vigastusi, ka ei pöördunud keegi neist arsti poole, samas kui V.A. il esinesid eluohtlikud vigastused. Kõik kolm süüdistatavat ja kannatanu olid 01.06.2003.a tarvitanud alkoholi. Süüdistatavad on kinnitanud, et olid alkoholĳoobes ja ei olnud seetõttu võimelised meeles pidama peksmise üksikasju. Ka tunnistaja A.L. ütles ülekuulamisel, et tema arvates oli V.A. keskmises joobes ja kambas olnud M.K, F.K ning N.G olid suuremas joobeseisundis, kuna nad ei püsinud kindlalt jalgadel (tl 54). Arvestades kuriteosündmuse kohta ütlusi andnud isikute joobeseisundit sündmuse toimumise ajal, teeb kohus järelduse, et kannatanu ütlustes ei ole põhjust kahelda. Nii N.G, M.K kui F.K kaitsjad väitsid kohtus, et asjas kogutud tõendite põhjal ei saa öelda, et nende kaitsealused oleksid V.A. ile tekitanud kehavigastusi. Kohus leiab, et antud asjas on kannatanu ja tunnistaja K.N. ütlused piisavaks tõendiks. Kannatanu on nii eeluurimisel kui kohtus kinnitanud, et kõik kolm süüdistatavat osalesid tema peksmises. Sellele, et N.G 01.06.2003.a õhtul kannatanut peksis, viitab kaudselt ka see, et ta käis V.A. käest juhtunu pärast vabandust palumas ning on hüvitanud V.A. ile enda osa tsiviilhagist – 33 000 krooni. Kannatanul ei olnud ka mingit põhjust alusetult süüdistada M.K ja F.K enda peksmises. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, eriti arvestades asjaolu, et just kannatanul 14

(31)esinesid kõige raskemad vigastused, erinevalt süüdistatavaist, kellel mingeid tõsiseid vigastusi ei esinenud. Kuritegu on õigesti kvaliﬁtseeritud KarS § 118 p 1 järgi – V.A. ile tekitati raske tervisekahjustus, mille tagajärjel tekkis oht kannatanu elule. Kohtus tõendamist leidnud asjaolud kinnitavad, et süüdistatavate N.G , F.K ja M.K käitumises esinevad raske tervisekahjustuse süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning süüdistus on leidnud tõendamist täies mahus. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise tahtlusega. KarS § 118 järgi kuriteo kvaliﬁtseerimine eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Kriminaalasja tehioludest ei ilmne, et süüdistatavad oleksid seadnud V.A. ile raske tervisekahjustuse tekitamise ja sellega ohu põhjustamise tema elule eesmärgiks omaette. Peksmine kasvas välja varasemast konﬂiktist V.A. ja N.G vahel. Kuna kohtus leidis tõendamist süüdistatavate poolt kannatanu peksmine jalgade ja kepiga pähe ja näkku, st eluliselt tähtsasse piirkonda, tekitasid N.G , F.K ja M.K V.A. ile eluohtliku tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. Seega möönsid süüdistatavad mis tahes tagajärje, sh surma põhjustamist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2. M.K, A.B ja N.A süüdistus KarS § 266 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 263 p 1, 4 järgi. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil ei tunnistanud M.K end KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi, KarS § 263 p 1, 4 järgi tunnistas enda süüd osaliselt. A.B ja N.A ei tunnistanud end neile esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav A.B eeluurimisel ja kohtus antud ütluste kohaselt oli ta 16.04.2005.a päeval koos oma sõprade M.K ja F.K-ga Kallaste ühiselamu juures, nende juurde tulid I.K. ja S.S. ning koos tarvitati alkoholi. Mingil hetkel tekkis tal I.K. ga tüli, nad hakkasid kaklema, kaklust alustas süüdistatav enda sõnul arvatavasti ise. Kõrvalolĳad lahutasid neid. Peale kähmlust läksid I.K. ja S.S. bussĳaama suunas. Süüdistatav oma tuttavatega jätkas joomist. Umbes 20 minuti pärast läks ta üksi bussĳaama tanklasse õlle järele. Bussĳaamas kohtas ta jällegi I.K. t, neil tekkis sõnavahetus ja I.K. tuli talle rusikatega kallale. Süüdistatav oli purjus, kukkus maha ning I.K. lõi teda rusikatega pea piirkonda. Tanklast tuli välja operaator G.S. ja käskis neil kaklus lõpetada, mille peale nad läksid laiali. Peale kaklust jäi ta bussĳaama üksi istuma, tema juurde tulid staadionil olnud tüdrukud, V.G. ja tema sõbranna. Nad küsisid, mis juhtus ja ta rääkis kaklusest. Tüdrukud läksid ühiselamu juurde, tema jäi bussĳaama. Umbes 20 minuti pärast tulid tüdrukud tagasi, ta läks nendega V.G. maja juurde, kus jõi nendega õlut umbes tund aega. Väljas hakkas pimedaks minema ja ta läks üksi koju. Kohtuistungil kinnitas A.B, et 16.04.2005.a õhtul tema I.K. pool ei käinud. Süüdistatav M.K eeluurimisel ja kohtus antud ütluste kohaselt oli ta 16.04.2005.a õhtul koos oma sõprade A.B , N.A , D.L. ja F.K-ga Kallaste ühiselamu juures, nende juurde tulid I.K. ja S.S. ning koos tarvitati alkoholi. Mingil hetkel tekkis I.K. ja A.B vahel tüli, nad hakkasid kaklema, N.A lahutas neid. Peale seda I.K. ja S.S. läksid ära. Mõne aja pärast läks A.B üksi bussĳaama tanklasse õlle järele. Nad ootasid A.B umbes 20 minutit ja ta läks bussĳaama juurde vaatama, mis A.B-ga juhtus. Bussĳaamas kohtas ta A.B , 15

(31)kes oli koos V.G. ja tolle sõbrannaga. Tüdrukud rääkisid, et A.B ja I.K. vahel oli toimunud kaklus. Süüdistatav otsustas I.K. le kätte maksta, kuna A.B on tema sõber. Ta läks ja rääkis juhtunust ka N.A-le ja D.L., kes tulid koos temaga I.K. elukohta. Ta koputas I.K. korteri uksele, ukse avas I.K. ema, kelle selja taga seisis I.K. . I.K. tuli korteri ukse läve peale, kus süüdistatav lõi teda sõna lausumata rusikatega paar korda pea piirkonda. I.K. ema hakkas neid lahutama. Ka N.A ja D.L. üritasid teda eemale tirida. I.K. ema lükkas poja korteri koridori ja jäi temaga trepikotta rääkima. Süüdistatav ütles I.K. emale, et I.K. tungis kallale tema sõbrale, mida tal ei olnud õigust teha. Peale seda läksid nad laiali. N.A ja D.L. I.K. ei puutunud ja korteris sees keegi neist ei käinud. Ka korteri ukse lukku ja I.K. särki nad ära ei lõhkunud. Peksmise ajal tal mingit löömise riista käes ei olnud. Süüdistatav N.A andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 16.04.2005.a peale lõunat sai ta Kallaste kutsekooli ühiselamu juures kokku A.B , M.K , B.K, F.K, I.K. , S.S. ja D.L.. Paari minuti pärast läksid I.K. ja S.S. bussĳaama, I.K. oli rattaga. Umbes 5 minuti pärast läks A.B bussĳaama tanklasse õlut ostma. Umbes 20 minuti pärast tuli bussijaama poolt S.S. , kes ütles, et tema ja I.K. andsid A.B-le tappa ja et viimane vedeleb bussĳaama põrandal. M.K sõitis tema rattaga bussĳaama vaatama, mis A.B-ga juhtus. Umbes 10 minuti pärast tuli M.K tagasi, öeldes, et A.B ta üles ei leidnud, kuid kohtas bussĳaamas mingeid tüdrukuid, kes ütlesid talle, et I.K. ja S.S. andsid A.B-le tappa. Süüdistatav A.B enam ei näinud. M.K oli plaan minna I.K. juurde koju ja küsida, miks ta A.B-le tappa andis. M.K kutsus kaasa teda ja D.L.. Kolmekesi sisenesid nad X esimese korruse trepikotta. M.K koputas I.K. korteri uksele, tema koos D.L. seisis M.K selja taga. Korteri ukse avas I.K. ema, kes tuli korterist välja trepikotta, tema taga oli I.K. , kes samuti oli korterist väljas trepikojas. M.K lõi I.K. paar korda rusikaga pea piirkonda. Seepeale läks süüdistatav koos D.L. neid lahutama. Seejärel lükkas I.K. ema poja korteri esikusse. Rohkem mingit kaklust ei olnud ja nad lahkusid. Kannatanu I.K. andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 16.04.2005.a päeval läks ta koos S.S. ega Kallaste tanklasse õlle järele. Ühiselamu juures istusid M.K , A.B, N.A ja F.K. Kannatanu on kindel, et D.L. seal ei viibinud. Koos hakati tarvitama alkoholi. A.B hakkas temaga tüli norima ning nad hakkasid maadlema. Veidi püherdati maas, ise mindi lahku ning kehavigastusi üksteisele ei tekitatud. Seejärel läks ta koos S.S. ega Kallaste bussĳaama tanklasse. Kannatanu seal kedagi süüdistatavaist ei näinud. Seejärel läks ta rattaga koju. Õhtul kella 22.00 paiku lasti tema kodu ukse taga kella. Ema R.A. läks avama, ta kuulis lärmi ja läks vaatama, mis toimub. Ta nägi, et koridoris seisavad mingid isikud, kuid kohe ta ei saanud aru, kes need olid. Teda nähes lükati ema ukse juurest eemale ja esikusse astusid M.K, N.A ja A.B , kes haarasid tal särgist kinni tirisid ta trepikotta, tõmmates katki seljas olnud särgi. Koridoris lõi M.K teda kohe rusikaga näkku, mille peale hakkas kannatanul kulmust verd tulema. M.K ja N.A hoidsid teda kätest kinni, tal õnnestus N.A poolne käsi vabastada ja sellega oma nägu katta. M.K ja N.A peksid teda käte ja jalgadega näo ja ülakeha piirkonda, A.B teda ei peksnud. Ema tuli vahele ja püüdis teda kaitsta, aidates ta kuidagi korteri esikusse, kuhu ta pikali maha kukkus. Kannatanu ütles, et oli natuke viina võtnud, kuid kallaletungĳad olid väga purjus. Ära lõhuti välisukse lukk väärtusega 500 krooni ja kannatanul seljas olnud särk väärtusega 250 krooni. Kohtuistungil ütles kannatanu, et mäletab, kuidas kolm süüdistatavat ta trepikotta tirisid ja M.K lõi teda vastu kulmu. M.K ja 16

(31)N.A hoidsid teda kahelt poolt kinni, ta kattis oma näo kätega ja ei saanud aru, kes teda edasi peksis. Kannatanu R.A. andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta, et 16.04.2005.a õhtul kella 21.00 tuli tema poeg I.K. koju, olles alkoholĳoobes, kuid mitte purjus. Kella 22.00 paiku koputati tema korteri uksele. Ta arvas, et naaber tuli raha järgi ning küsis nime, ukse tagant vastati jaatavalt. Ta avas ukse ja ukse taga olid M.K, A.B ja N.A . Nad küsisid, kas tema poeg elab siin. Tunnistaja tahtis ust nende eest kinni panna, kuid seda ei lastud teha. Nad hakkasid väevõimuga ust lahti kangutama, mille käigus purunes välisukse lukk ja käepidemed murdusid küljest. Poeg tuli vaatama, mis toimub. Kõik kolmekesi tormasid korterisse ja tirisid tema poja I.K. trepikoja koridori. Koridoris hoidsid M.K ja N.A tema pojal kätest kinni ja peksid teda käte ja jalgadega pea ja ülakeha piirkonda, M.K lõi paar korda jalaga ka keha piirkonda. A.B peksmisest osa ei võtnud, vaid aitas poega korterist välja tirida ja peitis ennast seejärel trepi käsipuu juures. Kõik kallaletungĳad olid silmnähtavalt purjus. Trepikoja koridoris püüdis tunnistaja oma poega peksjate käest päästa, kuid see ei õnnestunud. Peksti nii kõvasti, et ta oli ka ise verega koos. Igorit jõuti peksti umbes 7 minutit. Ta palus peksjail lõpetada, lubades kutsuda politsei ja kiirabi, kuid nad vastasid, et neile on see ükskõik. Igoril õnnestus käsi vabastada ning nägu löökide eest varjata. Sel ajal tuli naaber trepile vaatama ja ütles, et nad löömise lõpetaksid, kuid ka sellele ei reageeritud. Tunnistaja tundis, et M.K paremas käes oli mingi metallese, kas „nukid“ või midagi sarnast, kuna löömise käigus riivas M.K teda mingi külma esemega. Siis õnnestus tunnistajal kuidagi Igor korteri esikusse lükata ning poeg kukkus maha. Kallaletungĳad jooksid seepeale minema. Tunnistaja M.G. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 16.04.2005.a umbes kella 23.00 paiku kuulis ta oma trepikoja koridoris hirmsat kolinat ja kära. Ta läks koridori vaatama, esimese korruse koridoris põles tuli ning R.A. seisis ukse juures, hoides oma verist poega I. Neist ühel pool seisis M.K, kes peksis I.K. t, kuhu juhtus. Teisel pool seisis N.A, kes lõi rusikatega I.K. suunas lööke. Trepi käsipuu juures oli A.B, kes püüdis I.K. l särgist haarata, kuid kukkus trepi peale istuli. A.B lõi ka paar korda kannatanut. R.A. palus peksjaid, et nad jätaksid peksmise järele, kuid peksjad teda ei kuulanud. Tunnistaja hõikas samuti peksjatele, et nad lõpetaksid peksmise ja ta kutsub politsei, kuid ka sellele ei reageeritud. Tunnistaja läks tagasi oma korterisse ja kuulis mõne aja pärast, et madin jäi järele. Ta nägi aknast, et kiirabi tuli ja viis I.K. ära. Tunnistaja kinnitab, et peksjad olid kindlasti ülalnimetatud isikud, kuna nägi neid selgelt. Kohtuistungil ütles tunnistaja, et on kindel, et üks peksjaist oli M.K, teisi ta ära ei tundnud, kuna koridoris oli halb valgus. Tunnistaja väitel rääkis ta naabri R.A. sõnade kohaselt. Tunnistaja S.S. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 16.04.2005.a läks ta koos I.K. ga tanklasse õlle järele. Tee peal ühiselamu juures istus kamp kohalikke noormehi. Tunnistaja mäletab, et olid A.B , M.K, F.K ja N.A. Me läksime nende juurde ja hakkasime juttu ajama. A.B oli väga purjus ja hakkas I.K. ga tüli norima. Nad läksid käsipidi kokku ja püherdasid maas ning ise vist läksid ka lahku. Kummalgi mingeid vigastusi ei olnud. Tunnistaja koos I.K. ga läks edasi tanklasse. Mis seal edasi juhtus, ta ei mäleta, kuna oli alkoholĳoobes. Tunnistaja D.L. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 16.04.2005.a oli ta koos oma sõprade M.K , A.B , F.K-ga Kallaste kutsekooli ühiselamu juures, kus tarvitasid alkoholi. Mingil hetkel tulid nende juurde I.K. ja S.S. ja koos hakati 17

(31)alkoholi tarvitama. Mingil ajal tuli nende juurde ka N.A . Joomise käigus tekkis A.B ja I.K. vahel sõnavahetus ja nad püherdasid maas. Mingeid kehavigastusi ta kummalgi ei näinud. Peale seda läksid I.K. ja S.S. bussĳaama. Ka teised hakkasid kambast lahkuma. Tunnistaja koos N.A-ga jäi ühiselamu juurde ja mingil hetkel sõitis nende juurde M.K , kes ütles, et I.K. ja S.S. andsid A.B-le tappa. Rohkem tunnistaja enda sõnul A.B ei näinud. Nad otsustasid kolmekesi I.K. üles leida ja küsida, miks ta A.B-le tappa andis. Nad läksid I.K. elukohta, väljas oli juba pime. Nad seisid kolmekesi I.K. ukse taga, ukse avas I.K. ema, kelle selja taga paistis I.K. . I.K. püüdis nende juurde tulla. Tunnistaja ei mäleta, kuidas I.K. sattus trepikotta, kuid mäletab, et M.K lõi mitu korda rusikatega I.K. pea piirkonda. Tunnistaja koos N.A-ga seisis kõrval ja midagi ei teinud. Tunnistaja ja N.A lahutasid I.K. ja M.K. Peale seda tekkis veel mingi sõnavahetus ja siis nad lahkusid sealt. SA Tartu Ülikooki Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 5850 kohaselt esinesid 16.04.2005.a I.K. l turse kukla piirkonnas, hematoom vasaku sarnaluu piirkonnas ning põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas. Kohus, asja arutanud, leiab, et kohtuistungil on leidnud tõendamist M.K, N.A ja A.B süü KarS § 266 lg 2 p 2, 3 ja § 263 p 1, 4 järgi. Süüdistatavate süü on tõendatud kannatanute I.K. ja R.A. ning tunnistaja M.G. antud ütlustega. R.A. ja I.K. korterisse Kallastel, X sissetungimine on tõendatud kannatanu I.K. eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega selle kohta, et kui tema ema läks koputuse peale ust avama, kuulis ta lärmi ning läks vaatama, kes ukse juures on. Teda nähes lükati ema eemale ning korteri valgustatud esikusse astusid M.K, N.A ja A.B. Kõik kolmekesi haarasid tal särgist ning tirisid ta trepikotta. Kannatanu R.A. ütles nii eeluurimisel kui kohtus, et koputuse peale läks ta ust avama ning tema küsimuse peale, kas ukse taga on Andrei, vastati jaatavalt. Ukse taga olid M.K, N.A ja A.B, kes küsisid tema poja järele. Ta püüdis ust kinni panna, kuna mehed olid purjus ja agressiivsed. Süüdistatavad ei lasknud ust kinni panna, hoides väljastpoolt ukse lingist kinni ning kangutades ust tagasi lahti. Keegi süüdistatavaist pani jala ukse vahele ning väevõimuga üritati korterisse tungida, mille käigus purunes välisukse lukk. Seejärel tormasid kõik kolm süüdistatavat korterisse, tõukasid ta eemale ja tirisid tema poja trepikotta. Ehkki süüdistatavad M.K ja N.A kinnitasid, et nemad korterisse ei sisenenud, vaid I.K. tuli ise välja trepikotta, peab kohus neid ütlusi ennastõigustavaks, kuna need väited on vastuolus kannatanute ütlustega. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes. Võttes arvesse samal päeval varem toimunud konflikti I.K. ja A.B vahel, on tõendatud, et süüdistatavad läksid M.Kettepanekul I.K. le kätte maksma ja püüdsid sel eesmärgil iga hinna eest korterisse väevõimuga sisse saada. Samuti on kohus seisukohal, et süüdistatavate väited selle kohta, et A.B 16.04.2005.a õhtul I.K. juurde ei tulnud ja seal viibis hoopis D.L., ei ole tõelevastavad ning on kantud soovist vabastada A.B talle esitatud süüdistusest. A.B osalemine kannatanu I.K. koju vägivallaga tungimises on tõendatud kannatanute ja M.G. ütlustega. I.K. ja R.A. on jätkuvalt kinnitanud, et sissetungĳate hulgas oli A.B ning D.L. nad seal ei näinud. Seda kinnitas eeluurimisel ka tunnistaja M.G. Kohtuistungil ütles M G, et ta pole kindel, kas A.B ja N.A viibisid sündmuskohal, kuna koridoris oli hämar ja eeluurimisel toetus ta R.A. ja I.K. sõnadele. Samas ei ole tunnistaja kordagi väitnud, et nägi sündmuskohal viibivat D L. Kohtule on 30.01.2006.a esitatud politseivaneminspektor Meelis Kase poolt õiend, mille kohaselt I.K., R.A. ja M.G. ei julge tulla kohtusse tunnistusi andma, kuna neid on ähvardatud ja 18

(31)nad kardavad oma elu ja tervise pärast. Kohus järeldab sellest, et M.G. muutis kohtus ütlusi ajendatuna ähvardustest ja hirmust ning seetõttu lähtub kohus tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest. Vägivallategu I.K. suhtes on tõendatud kannatanu I.K. ütlustega selle kohta, et koridoris lõi M.K teda kohe rusikaga näkku, mille peale hakkas tal kulmust verd tulema. M.K ja N.A hoidsid teda kätest kinni, pekstes teda käte ja jalgadega näo ja ülakeha piirkonda. Tal õnnestus käsi vabastada ja sellega oma nägu katta. Peksmisse sekkus tema ema, kes tiris ta korteri esikusse. Vägivald I.K. suhtes on tõendatud ka R.A. ütlustega selle kohta, et süüdistatavad kolmekesi tormasid korterisse ja tirisid tema poja I.K. trepikoja koridori. Koridoris hoidsid M.K ja N.A tema pojal kätest kinni ja peksid teda käte ja jalgadega pea ja ülakeha piirkonda, M.K lõi paar korda jalaga ka keha piirkonda. A.B peksmisest osa ei võtnud, vaid aitas poega korterist välja tirida ja peitis ennast seejärel trepi käsipuu juures. Kõik kallaletungĳad olid silmnähtavalt purjus. Trepikoja koridoris püüdis tunnistaja oma poega peksjate käest päästa, kuid see ei õnnestunud. Peksti nii kõvasti, et ta oli ka ise verega koos. Igorit jõuti peksti umbes 7 minutit. Ta palus peksjail lõpetada, lubades kutsuda politsei ja kiirabi, kuid nad vastasid, et neile on see ükskõik. Igoril õnnestus käsi vabastada ning nägu löökide eest varjata. Sel ajal tuli naaber trepile vaatama ja ütles, et nad löömise lõpetaksid, kuid ka sellele ei reageeritud. Tunnistaja tundis, et M.K paremas käes oli mingi metallese, kas „nukid“ või midagi sarnast, kuna löömise käigus riivas M.K teda mingi külma esemega. Siis õnnestus tunnistajal kuidagi Igor korteri esikusse lükata ning poeg kukkus maha. Vägivald I.K. suhtes on tõendatud ka tunnistaja M.G. eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et 16.04.2005.a õhtul kuulis ta koridoris hirmsat kolinat ja kära. Koridoris nägi ta, et esimese korruse koridoris põles tuli ning R.A. seisis ukse juures, hoides oma verist poega Igorit. Neist ühel pool seisis M.K, kes peksis I.K. t, kuhu juhtus. Teisel pool seisis N.A , kes lõi rusikatega I.K. suunas lööke. Trepi käsipuu juures oli A.B, kes püüdis I.K. l särgist haarata, kuid kukkus trepi peale istuli. A.B lõi ka paar korda kannatanut. R.A. palus peksjaid, et nad jätaksid peksmise järele, kuid peksjad teda ei kuulanud. Tunnistaja hõikas samuti peksjatele, et nad lõpetaksid peksmise ja ta kutsub politsei, kuid ka sellele ei reageeritud. Tunnistaja läks tagasi oma korterisse ja kuulis mõne aja pärast, et madin jäi järele. Kannatanu I.K. le tekitatud kehavigastusi tõendavad ka SA Tartu Ülikooki Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaart nr 5850 (tl 10-13) ja perearsti A. Potašenkova 19.04.2005.a koostatud tõend (tl 8). M.K kinnitas nii eeluurimisel kui kohtus, et lõi I.K. kaks korda rusikaga vastu pead, kuid eitas, et temaga kaasas olnud isikud oleksid I.K. löönud. Kohus leiab, et I.K. , R.A. ja M.G. ütlustega on tõendatud, et lisaks M.K-lelõi kannatanut ka N.A. A.B käitumise osas on kannatanute ja tunnistaja ütlused ebaselged. Esimesel ülekuulamisel 19.04.2005.a ütles I.K. , et A.B teda ei peksnud, vaid aitas teda korterist trepikotta tirida. Teisel ülekuulamisel 13.05.2005.a ütles kannatanu, et ei näinud täpselt, kes teda lõi. Kohtuistungil ütles kannatanu vaid seda, et A.B aitas teda trepikotta tirida. Kannatanu ema R.A. ütles nii esimesel kui teisel ülekuulamisel, et A.B tema poega ei peksnud, vaid aitas üksnes korterist välja tirida. Kolmandal ülekuulamisel 08.09.2005.a ütles ta, et kõik süüdistatavad kolmekesi hakkasid I.K. peksma ning kui ta käskis peksmist lõpetada, peitis A.B ennast trepi vaheseina taha. Kohtuistungil ütles R.A. jällegi, et A.B tema poega ei peksnud. Tunnistaja M.G. ütles esimesel ülekuulamisel 17.05.2005.a, et A.B üritas I.K. l särgist kinni haarata, kuid kukkus trepi peale istuli. Teisel ülekuulamisel 19

(31)08.09.2005.a ütles tunnistaja, et A.B peitis ennast trepi käsipuu taha ja aeg-ajalt lõi I.K. t. Kohtuistungil ütles tunnistaja, et ei ole kindel, kas A.B viibis sündmuskohal. Vastuolude tõttu kannatanute ja tunnistaja ütlustes järeldab kohus, et ei ole tõendatud, et A.B osales vahetult I.K. peksmises. Samas on tõendatud, et ta oli üks kolmest isikust, kes tungis sisse I.K. ja R.A. korterisse ja aitas I.K. korterist välja tirida. Seega on tema tegevus kvalifitseeritav kaastäideviimisena. Kaastäideviija ei pea oma tegevusega realiseerima kõiki süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, kui tema osalus täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Antud juhul on tõendatud, et A.B oma käitumisega aitas kausaalselt kaasa kuriteo toimepanemisele ning oma kohaloluga aitas tugevdada oma kaaslaste teotahet. Süüdistatavad, tarvitades Kallastel, X esimese korruse trepikojas I.K. kallal vägivalda, panid sellega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, mis on kvaliﬁtseeritav KarS § 263 p 1, 4 sätestatud koosseisuna. Süüdistatavate ja I.K. vaheline tüli kasvas üle kannatanu suhtes vägivalla tarvitamiseks kortermaja trepikojas, mistõttu oli häiritud teiste majaelanike rahu. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Oma tegevusega häirisid süüdistatavad nii kannatanute kui teiste majaelanike kindlustunnet ning rikkusid kannatanu turvalisust, ohustades tema elu, tervist ja vabadust. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatavate süü KarS § 266 lg 2 p 2, 3 ja 263 p 1, 4 järgi täielikult tõendamist leidnud. KarS § 266 sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi, kuna süüdistatavad tungisid omavoliliselt ja ebaseaduslikult R.A. korterisse, lõhkudes välisukse luku. Sellega rikkusid süüdistatavad kannatanu põhiseaduslikku eluruumi puutumatuse õigust. Kohtus leidis tõendamist, et korterisse ebaseaduslik tungimine pandi toime vägivallateoga kannatanu I.K. suhtes isikute grupi poolt. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad tegutsesid teo toimepanemisel kavatsetult. KarS § 263 sätestab vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest, mis on antud juhul toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kuritegu on õigesti kvaliﬁtseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi, kuna süüdistatavad panid avaliku korra rikkumise toime vägivallaga ja grupi poolt. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatavad, ebaseadusliku tungimisega kannatanu korterisse, kasutades selleks vägivalda, rikkusid seejuures avalikku korda ning väljendasid lugupidamatust ühiskonnas valitsevate isikutevahelist suhtlemist reguleerivate heade kommete, tavade ja normide suhtes. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad tegutsesid vähemalt kaudse tahtlusega, kuna avaliku korra rikkumine vägivalla toimepanemisega ei olnud neil omaette eesmärgiks. 3. A.B süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil tunnistas A.B end talle esitatud süüdistuses süüdi. Kohus leiab, et A.B süü Kallaste kutsekeskkooli õppehoonesse omavolilises sissetungimises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud: - Haridus- ja teadusministeeriumi avaldusega, millest nähtub, et ööl vastu 29.05.2005.a murti sisse Kallaste endise kutsekeskkooli esimese korruse ruumidesse. Sissetungimisel lõhuti 7 klaasiruutu (ca 100x50 cm) ning lisaks vandaalitseti siseruumides. Hinnanguline kahju on 2000 krooni. 20

(31)- Lõuna Politseiprefektuuri 29.05.2005.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juures olevate fototabelitega sündmuskohast (tl 53-58), mis annavad tunnistust sellest, et Kallaste kutsekoolis on purustatud esimesel korrusel ühel aknal neli ja teisel kolm klaasiruutu, laborikapi klaas, valamukapp ja õpetajalaud. Laua ja kapi juures põrandal on segamini pillutud vihikud ja paberid. Klaasikildudel on verepritsmed. Klassis on ümber lükatud üks laud, üks tool, slaidide karp on põrandale ja lauale on laiali aetud. Akna ees maas on klaasikillud, õppematerjal, valge tool ja musta värvi botas. - Kallaste Linnavalitsuse majandusspetsialisti Urmas Lauri eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et 30.05.2005.a hommikul avastas ta, et Kallaste kutsekooli peahoonel on purustatud kaks akent, ühel aknal 4 klaasiruutu ja teisel 3 klaasiruutu. Läbi akna oli tungitud keemiaklassi ja seal laamendatud. Klassis olid igal pool verepritsmed. Klassist tõenäoliselt midagi ei varastatud ei olnud. - süüdistatava A.B eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et ööl vastu 29.05.2005.a, eelnevalt tarvitades hulgaliselt alkoholi, kõndis ta üksi mööda Kallastet ringi. Endise Kallaste kutsekooli õppehoone juures, enda tegudele aru andmata, purustas ta õppehoone aknaklaasid, mis asetsesid kutsekooli söökla vastas. Lõhkumise ajal vigastas ta oma kätt, kust hakkas verd tulema. Seejärel ronis ta õppeklassi. Õppeklassis võttis ta tooli, millega purustas teise akna klaasid. Mida ta õppeklassis tegi ja kuidas ta klassist välja sai, ta ei mäleta. Edasi läks ta kodu poole, jalas oli tal ainult üks botas. 31.05.2005.a sai ta politseilt kätte teise botase. Haridus- ja Teadusministeeriumi 27.10.2005.a teate kohaselt ei soovi Haridus- ja Teadusministeerium esitada käesolevas asjas tsiviilhagi. Kannatanu-tsiviilhageja esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi haldustalituse juhataja, R.T. ütles kohtuistungil, et kuna U.L. parandas ise kutsekooli aknad ära, loobus Haridus- ja Teadusministeerium tsiviilhagist A.B suhtes. KarS § 266 lg 2 p 1 sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kuna süüdistatav tungis omavoliliselt ja ebaseaduslikult Kallaste kutsekooli õppehoonesse aknaklaasi lõhkumise teel ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A.B kahes omavolilises sissetungimises võõrasse hoonesse, on süüdistus esitatud õigesti. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. 4. N.A süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja F.R 2 p 4, 7 järgi. Kohtuistungil N.A ja F.R tunnistanud. süüdistus KarS § 200 lg end neile esitatud süüdistuses süüdi ei Süüdistatav F.R andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 04.04.2004.a oli ta Kallastel ning kella 21.00-22.00 läks ta koos A.P. ja N.A-ga L.L. poole tema sünnipäeva pidama. X tänaval kohtasid nad V.D., kelle hüüdnimi on „Lätlane“. V D oli purjus ning näo peal oli tal veri. Koos mindi L.L. juurde, kus joodi alkoholi. L.L. juures oli ka V.O.. Kui suits sai otsa, mindi koos „Lätlase“ juurde. Seal hakkasid N.A ja „Lätlane“ rääkima N.A autost, et „Lätlane“ rikkus talvel auto ära ja ei ole täitnud oma lubadust auto ära parandada. „Lätlane“ ja N.A tõusid üles, võtsid üksteisel rinnust kinni ja hakkasid üksteist lükkama, kukkudes ahju juurde puude peale. „Lätlasel“ hakkas ninast verd tulema ja L.L. pesi teda. Pärast rahunesid kõik maha ja hakati laua taga edasi jooma. „Lätlane“ nõustus auto parandamisega. Pärast seda nad läksid kõik ära, 21

(31)„Lätlane“ jäi üksi koju ja laua peale jäi ka tema mobiiltelefon. Mingeid asju keegi sealt kaasa ei võtnud. „Lätlane“ pani ukse lukku ja nad läksid laiali. Kohtuistungil lisas süüdistatav, et „Lätlane“ tuli talle kodus ahjuroobiga vastu ja tekkis tunne nagu tahaks ta virutada. Süüdistatav ütles, et ahjuroobist ta eeluurimisel ei rääkinud, kuna ei mäletanud seda ning see asjaolu tuli tal meelde V.O. jutu põhjal. Süüdistatav kinnitas, et tema pole V.D. rusikaga näkku löönud. Süüdistatav N.A andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 2004.a märtsis palus Viktor, hüüdnimega „Lätlane“, viia teda oma sõiduautoga järve äärde võrkude järgi, lubades, et kui autoga midagi juhtub, parandab ta autot. Samal päeval mindi koos A.P. , A.B. ja B K tema sõiduautoga kohale, kuhu „Lätlane“ oli oma võrgud paigutanud. Teel läks auto katki. Tagasi Kallastele jõudes lubas „Lätlane“ hakata remondiga tegelema, mistõttu ta pidi jätma oma auto kümneks päevaks tänavale. Kümne päeva pärast viis ta auto oma hoovi, kus ta koos „Lätlase“, O.O. ning V ja L.O. panid auto külili. „Lätlane“ tegi autos mingid kruvid lahti ning kolme päeva pärast tõi mingi autoosa, mis ei sobinud autole. Lõpuks hakkas süüdistatav ise autot remontima. 04.04.2004.a kohtas ta juhuslikult Kallastel X tänaval „Lätlast“ ja läks tema ning A.P. ja F.R-iga L.L. juurde. V.D. oli purjus ja näol peal oli tal veri. L.L. juures oli V.O. Seal joodi alkohoolseid jooke ning ta hakkas „Lätlasega“ rääkima autoremondist. Hiljem L.L. palus neil ära minna, kuna lapsi oli vaja magama panna ning „Lätlane“ kutsus neid enda juurde. „Lätlase“ pool jätkati joomist ning jälle hakkas ta rääkima autoremondist. „Lätlane“ ütles, et ta ostis autoosa ja rohkem midagi ei tee, süüdistatav aga ütles, et see osa ei sobinud ning „Lätlane“ peab oma lubadust täitma ja tema autot remontima. Seejärel lõi „Lätlane“ talle ahjuroobiga vastu õlga ja tahtis lüüa talle pähe, kuid F.R võttis ahjuroobi temalt ära. Seejärel võtsid nad „Lätlasega“ üksteisel rinnust kinni ja kukkusid ahju ees olnud puude peale. „Lätlasel“ hakkas ninast verd jooksma. Pärast leppisid nad ära ning istuti laua taha ja jätkati viina joomist. Kella 03.00.-04.00 vahel läksid nad ära ning „Lätlane“ pani nende järel ukse lukku. „Lätlast“ keegi ei peksnud ja mingeid asju keegi kaasa ei võtnud. Kohtuistungil lisas süüdistatav, et 15.04.2004.a helistas talle O.O. ja ütles, et V.B. tahab rääkida. Järgmiseks päevaks kella 11-ks määrati kohtumine bussĳaamas. V.B. tuli tema juurde ja küsis, kas ta võttis „Lätlase“ navigaatori. Süüdistatav ütles, et see oli „Lätlasel“ ära peidetud ja tema ei ole seda näinud ega seda võtnud. V.B. ütles, et teab, kus navigaator on ja et telefon jäi laua peale. Ta käskis süüdistataval anda 3000 krooni, et klaarida telefoni asja „Lätlasega“. Kannatanu V.D. ütluste kohaselt sai intsident tema ja süüdistatavate vahel alguse sellest, et 2004.a märtsis läks ta koos N.A ja A.P. N.A autoga järvele tema võrke vaatama ja kala püüdma. Järvelt tulles oli auto töökorras, kuna sama päeva õhtul sõitis see auto mööda Kallastet ringi. Järgmise päeva õhtul tulid tema juurde N.A ja A.P., kes ütlesid, et autol läks katki pooltelg ja puudub sidur ning auto läks katki sellepärast, et autoga käidi järvel. N.A palus tal autot remontida. Kannatanu ostis N.A-le 500 krooni eest auto varuosa ja ütles talle, et kuna see osutus oodatust kallimaks, siis vahetagu osa ise ära. 04.04.2004.a istus kannatanu koos V.O. L.L. juures. Sinna tuli N.A koos F.R ja A.P. ga, neil oli kaasas viin. N.A hakkas rääkima, et tema auto on siiani parandamata ning F.R ütles, et ostis auto N.A-lt ära ja tal on kohe autot vaja. Kannatanu ütles, et tema autot parandama ei hakka, mille peale N.A lõi teda rusikaga näkku ja ta kukkus põrandale ning kaotas teadvuse. Kui ta teadvusele tuli, oli ta koridori põrandal, nägu verine. Kannatanu läks üksi ära koju, X. Kohe tema järel tulid majja N.A , F.R ja A.P.. F.R ütles talle, et kui ta kohe autot remontima ei hakka, võtavad nad temalt ära mobiiltelefoni, navigaatori ja buraani. Navigaator ja mobiiltelefon olid toas laua peal. 22

(31)Kannatanu ütles, et see probleem on lahendatud ja tema neile midagi ei anna. F.R-il õi talle rusikaga näkku, teised karjusid, et kui ta nendega arveid ei klaari, tapavad nad ta ära. Seejärel lõi teda rusikaga näkku N.A. Ta kukkus ja kaotas teadvuse. A.P. temalt midagi ei nõudnud ja teda ei löönud, vaid lihtsalt seisis süüdistatavatega koos. Järgmisel hommikul äratas teda L.L. . Ta oli üleni verega koos, käsi valutas, pea käis ringi. Majas olid lõhutud nõud, valitses korralagedus, põrand oli verine. Seejärel tuli kiirabi ja viis ta haiglasse. Kui ta haiglast välja sai, selgus, et kodust olid kadunud halli värvi mobiiltelefon Motorola hinnaga 1200 krooni ja navigaator hinnaga 3500 krooni. Kohtuistungil ütles kannatanu, et peale kuriteosündmust käis teda ähvardamas N.A, et ta avaldust ei teeks. Tunnistaja V.O. eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli ta 2004.a aprilli alguses L.L. juures koos V.D. (hüüdnimega „Lätlane“), A.P. , F.R ja N.A-ga. Koos tarvitati alkoholi. N.A ja „Lätlane“ rääkisid auto remondist. Hiljem läksid N.A , A.P., F.R ja „Lätlane“ viimase juurde suitsu järele. Tunnistaja ütles esimesel ülekuulamisel 07.04.2004.a, et tema „Lätlase“ juurde ei läinud. Teisel ülekuulamisel 28.10.2004.a ja kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et läks koos L.L. ga hiljem „Lätlase“ juurde järele. Kui tunnistaja kohale jõudis, oli „Lätlase“ käes ahjuroop. Kannatanu kukkus ninaga vastu puid, kuna F.R viskas ta põrandale. Mõne aja istuti veel „Lätlase“ juures ja mindi siis laiali. „Lätlane“ jäi majja ja tunnistaja ütles talle, et keeraku uks lukku. Mobiiltelefon jäi laua peale. Järgmisel hommikul sõitis O.O. maja juurde kiirabi, „Lätlane“ tuli majast välja ja läks kiirabi autosse. Navigaatori ja mobiiltelefoni kohta kuulis ta järgmisel päeval. Tunnistaja V.B. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 05.04.2004.a hommikul läks ta X oma tuttavat O.O. otsima. Ta koputas uksele ja kuna keegi ei vastanud, sisenes ta majja. Köögi põrandal oli palju verd, tool ja nõud olid lõhutud. Majas oli korralagedus, kappide uksed oli avatud, jäi mulje, et keegi oli midagi otsinud. Toas oli poolistudes üleni verine V.D. . Näo peal oli tal palju verd ja nägu oli üleni paistes. Ta katsus kannatanu pulssi ja veendus, et ta on elus. Tunnistaja kutsus kiirabi ja helistas maja peremehele O.O. . 06.04.2004.a helistas O.O. tunnistaja juuresolekul N.A, kes küsis, kus „Lätlane“ on, et nad ravivad ta terveks ja matavad maha ning ähvardati O.O. . Kui V.D. haiglast välja tuli, ütles ta tunnistajale, et teda oli löönud N.A. Kohtuistungil ütles tunnistaja, et pole kindel, kas O.O. ähvardas telefoni teel N.A. Tunnistaja lisas, et kuna V.D. tahtis N.A-ga kadunud asjade suhtes eraviisiliselt kokku leppida, et asi ei jõuaks kohtusse, sai ta peale kuriteosündmust N.A-ga kokku, olles kannatanu vahendajaks. Tunnistajale jäi kohtumisest mulje, et N.A ei võtnud navigaatorit kannatanu kodust, kuna igaüks võis selle sealt kaasa võtta. Tunnistaja A.P. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et märtsis 2004.a sõitis ta koos N.A , A.B. ja „Lätlasega“ N.A autoga järvele. Autol tekkisid vigastused ja leiti, et need on seotud järvel käimisega. „Lätlane“ oli nõus ise remonti tegema. 10 päeva pärast läks tunnistaja koos N.A , V.O. ja F.R-iga „Lätlasele“ külla. Koos joodi alkoholi ja ta kuulis, et N.A ja „Lätlane“ rääkisid mingist autoosast, mille pidi paigaldama „Lätlane“ tema enda nõusolekul. Nad haarasid üksteisel riietest ja kukkusid maha ahju ees olevatele puuhalgudele. Tunnistaja käis aeg-ajalt tualetis ja mis tema äraolekul juhtus, seda ta ei tea. Pärast kukkumist N.A ja kannatanu istusid jälle laua taha ja hakkasid jooma. Öösel kella 03.40 ajal läks ta ära koju, aknast möödudes kuulis ta, et ka ülejäänud seltskond lahkub ja ta kuulis „Lätlase“ häält, kes pani nende järel ukse kinni. 23

(31)Kohtuistungil ütles tunnistaja, et lahkus „Lätlase“ juurest koos teistega. Mobiiltelefon jäi laua peale ja keegi mingeid asju sealt kaasa ei võtnud. Tunnistaja O.O. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 2004.a aprilli algul helistas talle V.B., teatades, et tema majas Kallastel, X, on läbi pekstud V.D. , kes üüris poolt tema maja. Maja juurde tulid L.L. ja V.O. ning koos mindi majja. Seal ta avastas, et köögis valitseb korralagedus, puruks löödud nõud, verised plekid seintel, põrandal, ahju peal ja teistes kohtades. V.D. lamas voodi peal, näol oli tal palju verd. Ta ütles kannatanule, et kiirabi on kutsutud ja läks majast välja. Teel sõitis talle vastu kiirabi. Kui V.D. tuli haiglast välja, ütles ta tunnistajale, et teda peksid N.A ja F.R . Mais esitas N.A talle ebakaines olekus pretensiooni, et miks ta lubab V.D. il oma majas elada, süüdistas teda navigaatori varguses ja lubas ta ära tappa, kuna läheb nagunii istuma. Tunnistaja arvab, et need ähvardused ei olnud tõsised, kuna kainena ei ole N.A teda kunagi ähvardanud ning hiljem ei ole N.A teda tülitanud. V.D. i mobiiltelefoni ja navigaatorit nägi tunnistaja viimati 1-2 päeva enne kannatanu peksmist. Tunnistaja ei mäleta, kas eelmainitud asjad olid alles enne seda, kui ta V.D. läbipekstuna oma majas avastas, kuna kõik oli verine ja keeratud tagurpidi. Maja välisuks oli kinni, kuid lukustamata. Peale seda, kui kannatanu kiirabiga haiglasse viidi, jäi maja uks lukustatuks kuni sündmuskoha vaatluseni ning keegi võõrastest tema majja ilma tema loata ei saanud pääseda. Kohtuistungil ütles tunnistaja, et ei mäleta ukse lukustamist ja kuna ta maksis L.L. le, et ta maja ära koristaks, siis arvatavasti lukustas L.L. ukse ja tõi talle võtmed ära. Tunnistaja ei mäletanud ka seda, kas see võis olla samal päeval. Tunnistaja L.L. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 04.04.2004.a õhtul tulid tema poole V.O. ja lätlane V.D. . Koos võeti viina. Õhtul tulid sinna N.A, F.R ja A.P. . Koos hakati viina jooma ning mehed rääkisid auto remondist. Mõne aja pärast ütles ta neile, et nad ära läheksid, kuna ta tahab magada. Ülejäänud seltskond läks V.D. i juurde sigarettide järele. Nad väljusid majast ja tagasi enam ei tulnud. Esimesel ülekuulamisel tunnistaja ei öelnud, et oleks 04.04.2004.a õhtul kannatanu juures käinud. Järgmistel ülekuulamistel ütles tunnistaja, et läks V.D. i juurde viinapudelit ära viima, seal istusid samad mehed, kes eelnevalt olid tema pool. Ta võttis kaks pitsi viina ja läks ära koju. Sel ajal kaklust seal ei toimunud ja keegi kedagi ei peksnud. 05.04.2004.a hommikul läks tunnistaja V.D. i juurde. Maja juures seisis O.O. , kes ütles, et V.D. on läbi pekstud. Koos siseneti majja. Esimesel ülekuulamisel kirjeldas tunnistaja, et köögis oli lõhutud tool, paneelil ja põrandal oli verd, majas oli korralagedus. Toas diivanil istus üleni verine V.D. , kellelt ta küsis, kas on vaja kutsuda kiirabi. Kannatanu vastas jaatavalt, samal ajal astusid tuppa kiirabitöötajad. Tunnistaja lukustas maja ukse ja andis võtme O.O. . Teisel ülekuulamisel ütles tunnistaja, et majja sisenedes istus V.D. diivanil, pea oli painutatud allapoole, kuid verd ta ei märganud. Kohtus ütles tunnistaja, et kannatanu nägu ta ei näinud, verd oli riietel. Ta läks koju ja abikaasa V.L. mindi viina ostma. Seejärel läks ta koos mehega tagasi „Lätlase“ juurde, et teda „pohmellida“. „Lätlane“ istus juba köögis, näo peal oli tal veri ja ütles, et tal on paha olla. Tunnistaja tegi ettepaneku kutsuda kiirabi. Seejärel asus ta koristama, kuna köögis oli korralagedus ja samal ajal saabus kiirabi. Enne seda juhtumit oli ta näinud „Lätlase“ mobiiltelefoni Motorola ja navigaatorit, kuid 04.-05.04.2004.a ta neid ei näinud. Tunnistaja ei tea, kuidas sattus tema poja Vadimi kaart numbriga X „Lätlase“ mobiiltelefoni või kes oleks võinud selle sinna panna pärast 04.04.2004.a. Tunnistaja sõnul on ta kindel, et sel ajal tema poja kaarti peale tema perekonnaliikmete keegi ei saanud kasutada. 04.-05.04.2004.a oli tema poeg kodus Kallastel, X ja kasutas sellel ajal oma telefonikaarti. Tunnistaja pidas võimalikuks, et kuna nende pool käib palju rahvast ja mobiiltelefon asub nähtaval kohal, siis võib-olla keegi pani nende kaardi „Lätlase“ mobiiltelefoni. 24

(31)Tunnistaja V.L. andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et 2002.aastal ostis ta endale SIMPELkaardi numbriga X, kuid ei kasutanud seda 2002.a juunini. Sel ajavahemikul asus kaart tema ema L.L. majas Kallastel, X. Tunnistaja ütles, et ei tea, kes võis tema nimele vormistatud kaarti eelnimetatud ajavahemikul kasutada. Tema kaart asus kapis või mobiiltelefonis NOKIA 1610, mis oli kogu aeg kodus Kallastel, X. telefonil oli pidevalt laadimisel, kuna aku jäi kogu aeg tühjaks ning seda kaarti võisid kasutada ainult pereliikmed – isa V.L., ema L.L. , õde V.L. või keegi teine tema ema või õe loal. Isa mobiiltelefoni ei kasutanud. Tunnistaja hakkas 2004.a juunikuust kasutama mobiiltelefoni Sony-Ericsson. Tunnistaja V.L. eeluurimisel antud ütluste kohaselt ostis tema naine L.L. 2002.a SIMPELkaardi nr X, mis oli kogu aeg sisestatud mobiiltelefoni, mis asus tema kodus X. Ise ta mobiiltelefoniga helistada ei oska ning kaardi sisestamisest ei tea ta midagi. 04.04.2004.a oli ta kodus, purjus ning mis õhtupoole toimus, seda ta ei tea. 05.04.2004.a hommikul ostis ta viinapudeli, et pead parandada ja läks koos L.L. ga V.D. i juurde, kes oli Lätist tulnud ja elas O.O. majas. Majauks oli lahti. V.D. oli köögis ja ütles, et tal on paha olla. Koheselt saabus sinna kiirabi ja viis kannatanu ära. Tunnistaja kinnitas, et tema ja ta abikaasa ei ole kunagi võtnud mingeid asju V.D. i elukohast. 05.04.2004.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt nähtuvalt on Kallastel X köögi ukse juures maas kalastustarvete kast, mille peal verine lapp ja ahjuroop. Põrandal on vereloigud, valamu juures põrandal kauss, kus on verine paber ja põrandahari. Valamulapi juures põrandal üksikud verelaigud. Ahju nurga juures põrandal sinine kollaste triipudega verine jope. Pliidi ees põrandal purustatud tool ja põrandal verepritsmed. Pliidisuu juures keraamilistel plaatidel verepritsmed. Pliidisuu juures põrandal praht ja 2 puuhalgu, millel veri, põrandal samuti veri. Köögiuksest vasakul puhvet, millel purustatud riiuliklaas. Laua peal nõud, toiduained ja verine lapp. Laua all klaasikillud ja õrnad verelaigud. Esimese toa sissepääsu ees tool, mille kõrval põrandal verepritsmed ning seinal tapeedi peal üksikud verepritsmed. Toas laua peal purustatud klaaskauss, laua juures põrandal klaasikillud. Toa nurgas oleva peegelkapi uksed ja sahtlid avatud, pesukapi uks samuti avatud. Voodipesul on üksikud verepritsmed. 08.04.2004.a läbi viidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 100 kohaselt esinesid V.D. il ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel ninaluude murd, alalõualuumurd, vasaku kodarluu tikkeljätke murd, nahamarrastused näol ja paremal küünarvarrel ning nahaalune verevalum peanahal. Antud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid mitte üle 4 kuu. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 04.04.2004.a löökidest kõvade tömpide esemetega. 05.10.2004.a täiendkohtuarstliku ekspertiisi akti nr 17 kohaselt on V.D. il pea piirkonnas paiknenud vigastused saadud suurema tõenäosusega löökidest kõvade tömpide esemetega, kuid täielikult ei saa välistada võimalust, et nimetatud vigastused või osa neist võivad olla saadud ka kukkumisel vastu kõva tömpi eset või pinda. Vasaku kodarluu tikkeljätke murd ja nahamarrastused paremal küünarvarrel võivad seevastu olla saadud pigem kukkumisest vastu kõva tömpi eset või pinda kui löökidest kõvade tömpide esemetega. Kohus, hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et kriminaalasjas pole tõendeid, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse süüdistuses märgitud järelduseks selle kohta, et süüdistatavad oleksid kannatanut röövinud ja nad tuleks süüdi mõista KarS § 200 järgi. Kohus leiab, et N.A ja F.R poolt toime 25

(31)pandud kuritegu tuleb ümber kvaliﬁtseerida KarS § 121 järgi ja nad süüdi mõista V.D. i suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistatavad läksid 04.04.2004.a V.D. i koju Kallastel, X ning seal tekkis kannatanu ja süüdistatavate vahel tüli autoremondi pärast. Edasise osas on süüdistatavad andnud omavahel vastuolulisi ütlusi. N.A andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et kannatanu juures tekkis tal viimasega auto remondi pärast tüli ning tüli käigus püüdis kannatanu teda ahjuroobiga lüüa, kuid F.R võttis ahjuroobi kannatanu käest ära. Kohtus väitis N.A , et kannatanu lõi talle ahjuroobiga vastu kaela, mistõttu ahjuroop läks kõveraks. Ta kukkus koos kannatanuga põrandale, kannatanu kukkus näoga vastu maas olnud puid. F.R on eeluurimisel rääkinud üksnes seda, et kannatanu ja N.A rüselesid ja kukkusid maas olnud puude peale, mispeale kannatanul hakkas ninast verd tulema. Kohtuistungil lisas ta, et kannatanu võttis neid kodus vastu ahjuroobiga, kuid ei ole midagi öelnud selle kohta, et kannatanu oleks N.A-le ahjuroobiga kallale läinud ja et tema oleks kannatanult ahjuroobi ära võtnud. Tunnistaja V.O. kinnitab ühest küljest süüdistatavate ütlusi selle kohta, et nägi V.D. i käes ahjuroopi, kuid lisas, et kannatanu kukkus ninaga vastu puid, kuna F.R lükkas ta pikali. Tunnistaja A.P. , kes samuti viibis sündmuskohal, ütles vaid, et kannatanu ja N.A vahel toimus võitlus, nad haarasid üksteisel riietest ja kukkusid maha ahju kõrvale puuhalgudele. Tunnistaja ei ole eeluurimisel ega kohtus maininud, et oleks kannatanu või süüdistatavate käes näinud ahjuroopi. Tunnistaja L.L. väitis kohtus, et ei viibinud V.D. i pool kaua ning tema juuresolekul mingit kaklust ei olnud. Samas ütles F.R kohtuistungil, et L.L. oli juures, kui toimus rüselemine kannatanu ja N.A vahel ning L.L. andis kannatanule kaltsu, et sellega verd pühkida. Kohus peab ebausaldusväärseiks tunnistajate ütlusi kannatanu kodus juhtunu kohta, kuna ütlused on omavahel vastukäivad ja vastuolus nii kannatanu kui süüdistatavate ütlustega. Kannatanu on nii eeluurimisel kui kohtus andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et süüdistatavad tulid talle koju järele ja ähvardasid, et kui ta autot remontima ei hakka, võtavad nad temalt ära laual asetsenud mobiiltelefoni ja navigaatori. Kannatanu vastuse peale, et ta neile midagi ei anna, lõi talle esmalt rusikaga näkku F.R ja seejärel lõi teda rusikaga näkku N.A , mispeale ta kukkus põrandale, kaotas teadvuse ja ärkas järgmisel hommikul, kui kiirabi tuli. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, kes on nii eeluurimisel kui kohtus andnud sisult samasuguseid ütlusi, mis viitavad mõlema süüdistatava poolsele peksmisele. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et nemad V.D. ei löönud, on ennastõigustavad ning antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Sellele viitab ka asjaolu, kannatanu väitel ähvardas teda peale kuriteosündmust N.A , et ta avaldust ei esitaks. N.A poolset ähvardamist kinnitasid eeluurimisel ka tunnistajad V.B. ja O.O. . Kohtuistungil ütlesid nad, et ei mäleta seda, kuid kinnitasid, et rääkisid uurĳale tõtt. Seetõttu arvestab kohus tunnistajate eeluurimisel antud ütlusi. Asjaolu, et F.R ja N.A põhjustasid 04.04.2004.a V.D. ile tervisekahjustuse, on tõendatud kogumis kannatanu ütlustega tema peksmise kohta, traumakaardi ja eksperdiarvamusega tema kehavigastuste ulatuse ja põhjuste kohta ning sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt nähtuvalt. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks traumakaardil ja eksperdiarvamusel kirjeldatud vigastused saanud kukkumisel puuhalgudele. Seda kinnitab täiendkohtuarstlik ekspertiis, mille kohaselt on V.D. il pea piirkonnas esinenud vigastused saadud tõenäoliselt löökidest kõvade tömpide esemetega. Samuti kinnitab seda asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite järgi oli sündmuskohas, X, nii köögis kui toas mitmel pool veriseid laike ja verepritsmeid, samuti verega määrdunud esemeid, mida ainuüksi puuhalgudele kukkumine ei 26

(31)oleks saanud põhjustada. Sellele, et kannatanu oli peksmise järgselt raskes seisundis, mida kukkumine ei oleks saanud põhjustada, viitavad ka tunnistaja O.O. kohtus antud ütlused selle kohta, et 05.04.2004.a hommikul oli kannatanu oma kodus voodil poollamavas asendis, läbi pekstud, üleni verine ning V.B. kohtus antud ütlused selle kohta, et kannatanul nägu ja nina praktiliselt ei olnud eristatavad. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, asub seisukohale, et N.A ja F.R poolt V.D. i näkku löömine on täielikult tõendamist leidnud. KarS § 121 sätestab vastutuse tervise kahjustamise eest. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Käesoleval juhul on kannatanu vigastused tõendatud traumakaardi ning kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Kuna kohus luges tõendatuks, et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut pähe, panid nad teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad oleksid kannatanu juurest kaasa võtnud kannatanule kuulunud mobiiltelefoni ja navigaatori, mistõttu kohtul on alust kahelda neile esitatud süüdistuses nimetatud esemete röövimise kohta. Kuigi kannatanu ja mitmed tunnistajad nägid kannatanu mobiiltelefoni Motorola ja navigaatorit enne 04.04.2004.a ning peale 05.04.2004.a olid need esemed kannatanu elukohast, X, kadunud, annavad kahtlusteks alust mitmed asjaolud, mis jäid kohtus kõrvaldamata. Tunnistajate O.O. ja V.B. väitel oli 05.04.2004.a hommikul, kui nad kannatanu juurde läksid, maja välisuks kinni, kuid lukustamata. Seega on võimalik, et ööl vastu 05.04.2004.a ja 05.04.2004.a hommikul võis kannatanu elukohas lisaks tunnistajatele käia ka teisi isikuid. Kahtlusi süvendab asjaolu, et Lõuna Politseiprefektuuri jälitusprotokolli kohaselt on V.D. ile kuuluvat mobiiltelefoni IMEI koodiga 449281555901600 ajavahemikul 05.04.2004.a kasutanud muuhulgas V.L., kes on SIMPEL kõnekaardi numbriga X, omanik. V.L. sõnul kasutas nimetatud kõnekaarti 2004.a juunini tema ema L.L. . L.L. ei osanud aga seletada, kuidas tema poja kaart sattus V.D. i telefoni. Tunnistaja sõnul asus kaart pidevalt tema telefonis №kia, mida sai kasutada ainult tema kodus. Tunnistaja pidas võimalikuks, et kuna tema pool käib palju rahvast, võis keegi selle kaardi panna V.D. i telefoni. Eelneva põhjal saab järeldada, et äärmiselt ebatõenäoline on oletus, nagu oleks süüdistatavad pannud V.L. kaardi V.D. i telefoni. Seega tuleb N.A süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 ja F.R süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ümber kvaliﬁtseerida KarS § 121 järgi – kehaline väärkohtlemine. Samas leiab kohus, et kuna tõendatud on kannatanu peksmine süüdistatavate poolt, mistõttu ta kaotas teadvuse, lõid süüdistatavad olukorra, mille tulemusel jäi kannatanu vara valveta ning sai võimalikuks kannatanule kuulunud mobiiltelefoni Motorola ja navigaatori GARMIN-12 kaotsiminek. Asjade kadumisega tekitati kannatanule kahju kokku summas 4700 krooni. Seega on põhjendatud N.A-lt ja F.R-ilt välja mõista V.D. i poolt esitatud tsiviilhagi katteks 4700 krooni. Karistuse põhjendus Prokurör taotleb süüdistatavatele järgmisi karistusi: M.K-le KarS § 118 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust; § 266 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vangistust; § 263 p 1, 4 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. F.K-le KarS § 118 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust. N.G-le KarS § 118 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust tingimuslikult 3aastase katseajaga KarS § 74, 75 alusel. 27

(31)A.B-le KarS § 266 lg 2 p 1, 2, 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust; § 263 p 1, 4 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. N.A-le KarS § 266 lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust; § 263 p 1, 4 järgi 2 aastat vangistust; § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 10.09.2004.a otsusega mõistetud 6-kuulise vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmist lugeda alates 30.06.2005.a F.R-ile KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi karistuseks 4 aastat vangistust. M.K kaitsja leiab, et prokuröri nõutud karistus on liiga range ning palub kohtul kohaldada M.K suhtes KarS § 74 ja 75 sätteid ning määrata talle 18kuu pikkune katseaeg. F.K kaitsja palub F.K õigeks mõista. N.G kaitsja leiab, et prokuröri nõutud karistus on põhjendatud. A.B kaitsja leiab, et prokuröri nõutud karistus – reaalne vangistus – on liiga karm ning palub kohtul kohaldada A.B suhtes tingimisi vangistust katseajaga. N.A kaitsja palub N.A õigeks mõista. F.R kaitsja palub F.R õigeks mõista. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatavate karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 118 p 1 kirjeldatud teo eest nähakse ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus; § 266 lg 2 p 1, 2, 3 – rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus; § 263 p 1, 4 rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus; § 121 – rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. M.K on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud kuuel korral, millest viis on avaliku korra rikkumised. Teda on karistatud rahatrahvidega, mida ta ei ole siiani tasunud. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on madal motiiv avaliku korra raske rikkumise episoodis I.K. peksmisel, kuna süüdistatav pani kuriteo toime kättemaksu ajendil varasema tüli eest. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri poolt nõutud karistusega ja leiab, et M.K on põhjendatud toimepandu eest karistada kõigi kolme paragrahvi järgi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna ta pani esmalt toime esimese astme kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise ning jätkas peale seda kuritegude toimepanekut. Süüdistatav pani kuriteod toime alkoholĳoobes. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks vahistada M.K kohtusaalis ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 06.04.2006.a F.K on kriminaalkorras karistatud 29.09.2005.a alkoholĳoobes auto juhtimise eest 3 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, millist käesoleval ajal kannab. Väärteokorras on teda karistatud kahel korral rahatrahvidega, mida ei ole tasunud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav pani kuriteo toime alkoholĳoobes. Kohus leiab, et kuriteo asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud F.K karistamine toimepandud kuriteo sanktsiooni miinimummääras. Kohus nõustub prokuröri poolt süüdistatavale nõutud karistusega. Reaalne vangistus on põhjendatud, arvestades, et F.K pani toime esimese astme kuriteo ning on peale seda pannud toime uue kuriteo. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks vahistada F.K kohtusaalis ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 06.04.2006.a 28

(31)N.G on kriminaalkorras karistatud 09.09.2005.a alkoholĳoobes auto juhtimise eest 4 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, millist käesoleval ajal kannab. Väärteokorras on teda karistatud kuuel korral. Nende eest mõistetud trahvidest on ta neli tasunud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahju vabatahtlik hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kurjategĳa isikut ja kuriteo asjaolusid arvesse võttes ei ole põhjendatud N.G karistamine reaalse vangistusega ning on õiglane mõista talle 4 aastat vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, allutades ta käitumiskontrollile. A.B on varem kriminaalkorras karistatud avaliku korra raske rikkumise eest 6 kuu pikkuse vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, milline karistus kanti tema poolt 25.10.2004.a. Väärteokorras on teda karistatud ühel korral avaliku korra rikkumise eest, mille ta pani toime 3 kuud pärast käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuritegu. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on madal motiiv avaliku korra raske rikkumise episoodis I.K. peksmisel, kuna süüdistatav pani kuriteo toime kättemaksu ajendil varasema tüli eest. Käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritud kuriteod pani A.B toime alkoholĳoobes. Karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et arvestades kuriteo ohtlikkust ja tekitatud kahju, on põhjendatud karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra. A.B tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna varasem karistus ei ole talle avaldanud soovitud mõju ja vabaduses olles esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks vahistada A.B kohtusaalis ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 06.04.2006.a N.A on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viimati 10.09.2004.a salajase varguse toimepanemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega katseajaga 2 aastat. Käesoleval asjas on ta kaks kuritegu toime pannud katseajal. Väärteokorras on teda karistatud kolmel korral. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on madal motiiv avaliku korra raske rikkumise episoodis I.K. peksmisel, kuna süüdistatav pani kuriteo toime kättemaksu ajendil varasema tüli eest. Süüdistatav pani kuriteod toime alkoholĳoobes. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdistatava poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja kurjategĳa isikut, tuleb teda kahe esimese kuriteo karistada alla sanktsiooni keskmise määra ning viimase kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise eest, sanktsiooni ülemmäära lähedal. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta tõkend vahistamine N.A suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 30.06.2005.a. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et käesolevas asjas on kannatanud ja tunnistajad avaldanud, et neid on ähvardatud süüdistatav N.A poolt. Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate hirmutamine heidab teatud varju ka süüdistusega seotud kaitsja tööle. F.R on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral – 31.01.2005.a röövimise ja vägistamiskatse toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 2 kuud, katseajaga 2 aastat, mida ta praegu kannab. Väärteokorras on teda karistatud kolmel korral, kahel korral mõistetud rahatrahvid on karistusregistri andmetel tasumata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav pani kuriteo toime alkoholĳoobes. Käesolevas kriminaalasjas pani F.R toime teise astme kuriteo, mille eest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades mõistab kohus karistuse enam kui pooles sanktsiooni määras. Reaalne vangistus on põhjendatud asjaoluga, et F.R on peale käesolevale kuriteo pannud toime uue kuriteo, mistõttu esineb oht, et vabaduses olles võib ta toime panna uusi kuritegusid. Otsuse 29

(31)täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks vahistada F.R kandmise aja algust lugeda temal alates 06.04.2006.a kohtusaalis ja karistuse Tsiviilhagid Tsiviilhagid on esitanud V.A. summas 66960 krooni ja V.D. summas 4700 krooni. Kohus leiab, et V.D. i tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel tuleb välja mõista tsiviilhagi katteks N.A-lt ja F.R-ilt solidaarselt 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni. V.A. tsiviilhagi kahju hüvitamiseks summas 66960 jätta läbi vaatamata. Kannatanu poolt ei ole esitatud veenvaid argumente, põhjendusi ega tõendeid, millest lähtudes kujunes tsiviilhagi summa. Kohus antud tsiviilhagi osas tõendeid enda initsiatiivil ei kogu. Ilma asja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik tsiviilhagi lahendada. Seetõttu tuleb tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine Tartu Maakohtu 10.04.2006.a määrusega mõisteti välja käesoleva kohtuotsuse 06.04.2006.a väljastatud resolutiivosast välja jäänud määratud kaitsjate advokaaditasud kohtuistungil osalemise eest. Nimetatud summad on lisatud käesoleva otsuse tervikteksti kriminaalmenetluse kulude hulka.

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda: M.K: 1)

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 7500 krooni; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 958.40 krooni; 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1327.50 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 44 368 krooni; 4)

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 329.60 krooni. F.K: 1)

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 7500 krooni; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 958.30 krooni; 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1699,20 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 30 178.50 krooni; 4)

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 329.60 krooni. N.G: 1)

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 7500 krooni; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 958.30 krooni; 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 885 krooni; 4)

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 329.60 krooni. A.B: 1)

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 krooni; 2)

§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 722.16 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 17 747.20 krooni; 30

(31)3)

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 335.20 krooni. N.A: 1)

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 krooni; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 2357.50 krooni; 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1274.40 krooni; 4)

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 329.60 krooni. F.R : 1)

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 krooni; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 2357.50 krooni; 2)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2088,60 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 15 089.25 krooni; 3)

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 329.60 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874 või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: Rahvakohtunikud: 31

(31)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-05-1132\20

1-05-1132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2006. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja kohtunik M

§ 306, § 310, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.K Kar

§ 180

§ 180

§ 180

§ 180

§ 180

§ 180

§ 180

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 722.16 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 17 747.20 krooni; 30

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175