← Eesti

1-05-1132\51

1-05-1132 KOHT UM ÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tartu Kriminaalas ja number 1-05-1132 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Prokurör Katrin Lindpere Menetlustoiming Süüdimõistetu S.A (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks RESOLUTSIOON
  3. Jätta vabastamata XXX talle Tartu Maakohtu 06.04.
  4. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
  5. Vanglal on õigus edastada kohtule uuesti materjalid S.A-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ühe aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused 1-05-1132 Tartu Maakohtu 06.04.
  6. a otsusega (kriminaalasi nr 1-05-1132) mõisteti S.A süüdi KarS §-de 263 p 1, 4; 266 lg 2 p 2, 3 ja 121 järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Tartu Vangla esitas 07.05.
  7. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.06.
  8. a ja peaks lõppema 31.12.
  9. a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada KarS § 76 lg 1 p 2 alusel alates 30.03.
  10. a, kuna viimasel on ärakantud vähemalt pool mõistetud karistusajast. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna viimane on muutunud enesekindlamaks ega lase teistel ennast kuritegelikule teele tõmmata, samuti on viimane hakanud väärtustama perekonda ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu ei tarvitaks alkoholi ega suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega ning asuks tööle. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetul on elukaaslane ja viimase väidetel ka 2 last ning tal on võimalik elada elukaaslase juures Kallastel kohaliku omavalitsuse poolt antud ühetoalises korteris. Süüdimõistetu loodab vabanemisel leida töökoha. Riskide maandamise eesmärgil ei tohiks süüdimõistetu katseajal tarvitada alkoholi, asuma tööle 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist ning pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja läbima alkoholivastase ravi. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Viimase väidetel on tal perekond ning võimalus Tartus töökoht leida. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § - s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.A on ära kandnud II astme kuritegude eest mõistetud liitkaristusest (3-aasta ja 6-kuulisest vangistusest) üle poole (seisuga 18.05.
  11. a – 1 aasta 10 kuud ja 18 päeva). Seega on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

(4)1-05-1132 KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Süüdimõistetut on karistatud II astme kuritegude eest 4- l korral, sealhulgas Tartu Maakohtu 06.11.
  1. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 31 , ja 4 järgi 1-aastase vangistusega. Tartu Maakohtu 06.04.
  2. a otsuses märgitud kuriteod, mis kvalifitseeriti KarS §-de 263 p 1, 4; 266 lg 2 p 2, 3 ja 121 järgi, pani ta toime katseajal, kui ta oli vangistuse kandmisest vabastatud tingimisi. Viimati märgitud kuriteod seondusid eelkõige isikute suhtes vägivallategude toimepanemisega. Peale selle on süüdimõistetu ka ähvardanud viimase kriminaalasjaga seotud kannatanuid ja tunnistajaid (vt vangla toimiku I osa, leht 49). Vanglas viibides on kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaarmenetlust 2-l korral (vangla toimiku II osa; leht 9 ja 23), kusjuures viimasel korral määrati talle ka distsiplinaarkaristus (vt vangla toimiku II osa; leht 9 ja 22), mis on käesolevaks ajaks aga kustunud. Seega on süüdimõistetu olnud aastaid mitteseadusekuulekas ning tal on kalduvus vägivallategude toimepanemise le. Vangla iseloomustuse (vangla toimiku II osa, leht 50-51) kohaselt võib alkoholi tarvitamine suurendada süüdimõistetu ohtlikkust ja riskikäitumist. Samas nähtub kriminaalhooldusosakonna arvamusest (vangla toimiku II osa, leht 55-57), et süüdimõistetu ise alkoholiprobleemi ei tunnista ega pea vajalikuks alkoholismivastast ravi. Kohtuistungil viimane siiski nõustus vajadusel minema alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldusametniku seisukohast on süüdimõistetu risk uuteks õiguserikkumisteks kõrge, kuna alkoholijoobes võib ta olla ohtlik, ka vangistuses viibides ei ole ta osalenud üheski isiksust arendavas või uue kuriteo riske maandavas programmis. Peale selle ei ole süüdimõistetu kunagi ametlikult töötanud. Kuna süüdimõistetu on varem muuhulgas toime pannud ka mitmeid vägivallategusid ning ähvardanud viimase kriminaalasjaga seotud kannatanuid ja tunnistajaid, tal puudub selge arusaamine alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, sellepärast ei ole kohtul tekkinud mingit veendumust, et süüdmõistetu oleks ärakantud vangistuse ajal parandanud oma käitumist, sooviks edaspidi elada seaduskuulekalt ega kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale isegi tema käitumiskontrollile allutamisega. Arvestades asjaolu, et ärakantud karistuseaeg on olnud ebapiisav selleks, et süüdimõistetu saaks pöördumatult oma käitumist parandada, siis leiab kohus, et teda ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Eelmärgitu põhjal ja juhindudes Vangistusseaduse § 76 lg-st 3 ja KrMS § 426 lg-st 3 peab kohus vajalikuks määrata, et vangla saab edastada kohtule uuesti materjalid süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks alles ühe aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 3
(4)1-05-1132 Lembit Käis Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.