Obsah (9)

§ 187§ 407§ 322§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-8627 Tsiviilasi Bigbank AS-i hagi Xi

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas
2. juunil 2025 Viru Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes ja täpsustas seda
3. juunil
4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista
5. septembril 2023 poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23022224 tuleneva tagastamata krediidisumma 22 861,13 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, intressi 1620,49 eurot ning lepingu haldustasu 11,96 eurot.
6. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte toimetatuks
2. augustil 2025 dokumentide kättetoimetamisega kostja emale

§ 322alusel.

Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. 6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt tarbijakrediidilepingu. sõlmisid hageja ja kostja
2. septembril 2023
3. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
4. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
5. Lepingu sõlmimise ajal
6. septembril 2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 25,27% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
7. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku 2 laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
8. Hageja kontrollis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust. Hageja tuvastas ja kontrollis kostja keskmise sissetuleku, kostja olemasolevad kohustused, kostja tulevikukohustuse, majandamiskulud. Hageja on kontrollinud pangakonto väljavõtet ning lähtunud laenu andmisel konservatiivsuse põhimõttest. Arvestades kostja poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust 2000 eurot kuus, moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 51,17%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 48,83% sissetulekutest ehk 976,69 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel on võimalik tuvastada kostja igakuiseid majandamiskulusid. Konto väljavõttel kajastub regulaarne kulu üksnes sideteenuse pakkujale Elisa Eesti AS, keskmiselt 44,12 eurot kuus. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel.
10. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1260 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3