KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 37 lg 2 p 4 alusel tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendused viitavad sellele, et ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et pidi kannatama valu, kuna ei saanud kohe ravimeid. 2.2.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline 2.

1. Kaebuses märgitud kuupäev
2. veebruar 2026 pole veel saabunud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. 2.
3. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 järgi on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. VangS § 49 lg 3 järgi korraldab tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale Tervisekassa. Seega kasutab riik (st kas Tervisekassa või vangla kui haldusorgan) üksnes oma kohustuse täitmisel tervishoiuteenust osutava eraõigusliku juriidilise isiku (s.o konkreetselt Ida-Viru Keskhaigla) abi. See ei tähenda aga, et riik oleks volitanud haiglat avalikku ülesannet iseseisvalt täitma ning seetõttu on kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla tegevus omistatav riigile, keda esindab haldusorganina, kas Tervisekassa või vangla. Seega tekib kinnipeetaval väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes riigi nimel tegutseva haldusorganiga (kas Tervisekassa või vanglaga), mitte haiglaga. Haigla ei ole avaliku võimu kandjaks, vaid haigla osutab kinnipeetavatele üksnes tervishoiuteenust st ravimite tagamine kinnipeetavatele ongi tervishoiuteenus. Tegemist ei ole sellisel positsioonil olemisega, milles eraisikud olla ei saa, st haigla ei teosta iseseisvalt avalikku võimu. Haigla tegevus on omane eraõiguslikele suhetele ja kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla tegevus on omistatav seega haldusmenetluses riigile, st riiki esindavale haldusorganile. Kinnipeetaval kujuneb väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga. Kokkuvõtlikult täidab haigla üksnes neid ülesandeid, mis on riigile pandud. Ka tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju eest ei vastuta haldusmenetluses haigla. RVastS § 12 lg 1 järgi on kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Haigla näol ei ole aga tegemist avaliku võimu kandjaga RVastS § 2 lg 1 tähenduses ning haigla ei tegutse avaliku võimu ülesandeid täites. VÕS § 762 tuleb teenust osutada vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele. Ilma näidustuseta tervishoiuteenus ei saa olla vastavuses arstiteaduse üldise tasemega jj. 2.
4. Võttes arvesse
5. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatusi ning asjaolu, et kaebuse sisuks on tervishoiuteenuse osutamisest tulenev hüvitamisnõue, on tegemist eraõigusliku sisuga vaidlusega ning käesoleva asja lahendamine peab kuuluma maakohtu pädevusse. Halduskohtu pädevusse kuuluvad üksnes sellised vaidlused, mis on seotud vangla ja Tervisekassa tervishoiuteenuste osutamisega haldusotsustega (nt seoses tervishoiuteenuse osutamise korraldamise või rahastamisega). Kaebus kuuluks tagastamisele ka pädevuse puudumise tõttu

§ 121lg 1 p 1 alusel.

2.6. Kirjeldatu alusel tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 ;

§ 121lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. X.X. esitas halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja selgitab, et vanglasisest meditsiiniteenust osutati puudulikult. Vangla ostab teenust Ida-Viru Keskhaiglalt. Kaebaja tundis tundide kaupa valu ja seega on kaebajal õigus hüvitisele. Kaebaja märkis, et ootas ravimeid
4. jaanuaril
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
6. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121

lg 2 p 2 1) ja seejärel leidis, et kaebus kuuluks tagastamisele ka pädevuse puudumise tõttu (

§ 121lg 1 p 1).

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. 6. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuid määruskaebuse põhjendustest ei ole mõistetav, millest tulenevalt peab halduskohus kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Kaebuse aluseks on olukord, kus Viru Vanglas viibiv kaebaja ootas

1. jaanuaril 2026 väidetavalt ravimit alates 10.00 ja sai selle kell 20.
2. Asja materjalidest ei nähtu, millise ravimiga oli tegemist ja millist mõju võis kaebajale avaldada ravimini hilisem manustamine. Halduskohus on määruse põhjendustes selgitanud üksnes tervishoiuteenuse osutamist vanglas ja märkinud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks selgitanud, miks peab halduskohus kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kuna halduskohus ei ole asjaolusid täpsustanud ning kaebuse tagastamist eelnimetatud alusel põhjendanud, ei saanud halduskohus kaebust tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka osas, mis puudutab kaebuse tagastamist pädevuse puudumise alusel. Riigikohus on hiljutises lahendis selgitanud tervishoiuteenuse osutamist kinnipeetavatele vanglas. Riigikohus leidis, et sõltumata sellest, et selliste nõuete lahendamisel tuleb kohaldada eraõiguse norme, on kinnipeetavate ravi vaidluste lahendamine jätkuvalt halduskohtu pädevuses

§ 4lg 1 kohaselt (RKHKm 3-25-144, p 26).

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Kuna halduskohus ei ole põhjendatud kaebuse tagastamist

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel ja kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses, tühistab ringkonnakohus halduskohtu

1. jaanuari
2. a määruse ja saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3