lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on PKS § 102 lg-st 2 lähtuvalt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja II on püsivalt asunud elama hageja juurde. Hageja kannab vahetult kõik kostja II kulud. Kostja I elab ema juures ning ema kannab vahetult tema kulud. Seega on üks laps hageja ülalpidamisel ja teine laps ema ülalpidamisel ning hagejal puudub kohustus täiendavalt kohtulahendi alusel elatist mõlemale lapsele maksta. Kostjate seaduslik esindaja ei ole vastuväiteid nimetatule esitanud. Kuna kostjad on hagi õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Kohus leiab, et hageja ei pea tasuma laste ülalpidamiseks rahalist elatist. Kohus selgitab, et olukorra muutumisel- eelkõige ühe kostja täisealiseks saamisel, võib teine kostja, kes on jätkuvalt alaealine, uuesti nõuda ülalpidamist ka vanemalt, kelle juures ta ei ela ja kes teda vahetult ja vabatahtlikult ülal ei pea. Samuti võib esitada elatise nõude, kui muutuvad kostjate elukohad nii, et nad elavad mõlemad sama vanema juures. Menetluskulude jaotus Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, sest asja oleks kompromissiga saanud kohtuväliselt lahendada ning kohtusse pöördumiseks puudus vajadus. Kohus selgitab, et jõustunud lahendit elatise asjas ei saa muuta pooltevahelise kompromissiga kohtuväliselt. Hageja pöördus õigustatult kohtu poole.
lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei jäta kohus menetluskulusid hageja kanda, vaid jätab need poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.