S § 318 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 1 / 11 KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõista Erkki Pärnale liitkaristus Harju Maakohtu 30.01.2025 otsusega mõistetud karistusega, s.o 7 (seitse) aastat 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, ning lugedes kergem karistus raskeimaga kaetuks, mõista Erkki Pärnale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) aastat 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.01.2025. Välja mõista Erkki Pärnalt menetluskulud: 204,96 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 872,72 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusummas 1077,68 eurot (üks tuhat seitsekümmend seitse eurot ja 68 senti) tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Erkki Pärnal tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700036392 ning selgitus „Erkki Pärn 1-25-2080 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva, jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 22.12.2025 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 15.12.2025 Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 15.01.2026, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Erkki Pärna (Pärn) süüdistatakse selles, et ta pani toime tunnistaja poolt kohustuste täitmisest keeldumise, s.o tunnistajana kriminaalmenetluses ütluste andmisest alusetu keeldumise. E. Pärnale KarS § 318 lg 1 järgi etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Olles hoiatatud eelnevalt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise eest ning kinnitades, et talle on selged tema õigused ja kohustused kriminaalmenetluses, keeldus E. Pärn alusetult kriminaalasja nr XXX raames 03.09.2024 ajavahemikul kell 15.16-15.24 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla P-hoone
lg 1 kohaselt, tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.
lg 3 kohaselt, tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt. Seega õiguslikus mõttes oli E. Pärn tunnistaja kriminaalmenetluses XXX. Ei ole veenev süüdistatava kaitseversioon, et nii 03.09.2024 kui ka 15.10.2024 oli temaga korraldatud vestlused, mis ei olnud ülekuulamised, vestlust ei saa pidada ülekuulamiseks ehk menetlustoiminguks, seega ei olnud ta tunnistaja staatuses. Esiteks, süüdistatav ei saanud kohtule mõistlikult selgitada, miks peaks just kohtueelse uurimisega tegelev vanglaametnik kutsuda E. Pärna eraldi vestlusele, seda olukorras, kui käimas on konkreetne kriminaalmenetlus konkreetse isikuvastase teo toimepanemise faktis ja tegelikult ametniku tööalane huvi ja ülesanne on läbi viia kohtueelne uurimine ja selleks on seadusega ette nähtud konkreetsed menetlustoimingud. Isik, kes midagi võis näha, kuulda või talle on midagi teada, on tunnistaja kriminaalmenetluses ja allutatakse ülekuulamisele. Just tunnistajana ülekuulamine on menetleja tööülesanne. Kohus ei näe kohtuliku arutamise tulemina ühtki mõistlikku alust järeldada, et 03.09.2024 ja 15.10.2024 oleks toimunud E. Pärnaga vanglaametnikega lihtsalt vestlused ja ülekuulamist ei toimunud. Mõlemal korral on kohtule esitatud menetlustoimingu käiku kajastavad menetlusdokumendid – ülekuulamisprotokollid. Teiseks, kohtuistungil on tunnistajatena üle kuulatud mõlemad menetlejad, kes soovisid E. Pärna üle kuulata 03.09.2024 ja 15.10.2024. Selleks, et kontrollida menetlustoimingu ja protokolli koostamise asjaolusid, on võimalik üle kuulata menetlustoimingu protokolli koostaja ehk menetleja ristküsitluses, mida taotleski prokurör. Kohtupraktikas on pikema aja kestel aktsepteeritud menetleja ülekuulamine menetlustoimingu protokolli koostamise asjaolude kontrollimiseks ( Riigikohtu 09.09.2008 lahend 3-1-1-47-08). Seega jääb tagajärjetuks kaitsja kohtuvaidlustes väljendatud argument, et keegi ei saa kinnitada, et süüdistatav keeldus ütluste andmisest uurijatega kohtumisel. Mõlemad tunnistajad, R. J. ja G. M., kinnitasid, et 03.09.2024 ja 15.10.2024 oli E. Pärn toimetatud ruumi menetlustoiminguks ehk ülekuulamiseks tunnistajana konkreetses kriminaalmenetluses ja nad alustasid menetlustoiminguga tavalises korras. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus, et alustati isikuga nagu tavaliselt tunnistaja ülekuulamisel - selgitatakse, millega tegemist on, mis fakt on uurimisel, mis toiming on planeeritud ja asutakse selgitama isikule tema õigused ja kohustused tunnistajana ( tunnistajad J. ja M. selgitasid ristküsitluses pikemalt, kuidas nad seda kõike praktikas reaalselt teevad). 4 / 11 Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes, et nimetatud kuupäevil soovisid menetlejad igaüks oma päeval üle kuulata E. Pärn tunnistajana konkreetses kriminaalasjas konkreetses faktis ja mõlemal korral alustasid menetlejad menetlustoimingu algfaasiga – selgitamine, et tegemist on ülekuulamisega, ja koostatakse vastav protokoll, õiguste-kohustuste selgitamine. Menetlejatel puudus mis tahes mõistlik motiiv viia E. Pärnaga läbi eraviisiline vestlus, mis ei anna kriminaalmenetluse tõendamisbaasile mitte midagi. Kolmandaks, kohtuistungil olid üle kuulatud vanglaametnik I. T. ja kinnipeetu A. I., kes mõlemad kinnitasid, et 20.08.2024 toimunud kahe vangi vahel vägivaldse intsidendi kohta olid nad vangla uurija poolt üle kuulatud. Tunnistaja A.I. selgitas ristküsitluses kohtus, et kuna ta nägi ise osa intsidendist, andiski ta menetlejale ütlusi selle kohta, mida ta ise nägi. Kohus ei näe ühtki mõistlikku põhjust, miks kinnipeetu I.i kuulas menetleja üle nagu peabki tunnistajana vägivaldse teo asjaolude kohta, aga E. Pärna puhul, kes oli samuti pealnägija, oleks menetleja pidanud millegi pärast korraldada eraviisilist vestlust. Kohus leiab, et süüdistatava versioon, et ta osales tavalises vestluses, mitte et ta oleks allutatud menetlustoimingule, on ümber lükatud. Järelikult, kohus vastab küsimusele, kas E. Pärn on tunnistaja staatuses
Ta oli pealtnägija faktis, milles oli alustatud konkreetne kriminaalmenetlus XXX. Nüüd kohus kontrollib ja tuvastab tõendite alusel, kas süüdistatav keeldus ütluste andmisest KarS § 318 mõttes. Kohus vastab jaatavalt. Ütluste andmisest keedumise fakt on tõendatud veenvalt kohtule esitatud tunnistaja E. Pärna ülekuulamisprotokollidega, mis kannavad kuupäeva 03.09.2024 ja 15.10.2024. Kohtu arvates mõlemas ülekuulamisprotokollis on ütluste andmisest keeldumise fakt usaldusväärselt ja nõuetekohaselt fikseeritud. Tunnistaja ülekuulamise põhimõtteid sätestab
Mainitud ülekuulamisprotokollid sisaldavad õiguste ja kohustuste kirjalikku teksti. Kohus nõustub sellega, et ülekuulamisprotokollid ise ei anna kohtule informatsiooni, kuidas ja kui usinalt tutvustati ja selgitati isikule, millised on tema õigused ja kohustused tunnistajana. Süüdistatav E. Pärn väitis kohtulikul arutamisel ütlustes, et talle ei ole midagi selgitatud, sest ülekuulamist ei olnud, ainult vestlus.
lg 1 ei näe ette, et tunnistaja peaks andma allkirja protokollile õiguste ja kohustuste tutvustamise ja selgitamise kohta.
lg 4 näeb ette, et õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse toimingu protokollile menetlusosalise allkiri, kuid
Oluline siin pigem see, et selgitamine peab olema tõhus, et tunnistaja saaks realiseerida oma õigusi ilma takistusteta, samas täites ka oma kohustusi nõuetekohaselt. Seoses ülekuulamiste läbiviimise ja ülekuulamisprotokolli koostamisega on kohtulikul arutamisel üle kuulatud mõlemad uurijad R. J. ja G. M., kes mõlemad selgitasid, kuidas õigused ja kohustused olid konkreetses juhtumis isikule selgitatud – nimelt uurijad kasutavad kirjalikku teksti ja annavad isikule, et tekst oleks tal silmade ees, et vajadusel ta saaks sellega rahulikult ise tutvuda ja lisaks menetleja suuliselt selgitab talle nö lihtsas keeles. Kohus leiab, et selline õiguste ja kohustuste selgitamise viis on piisavalt tõhus ja mõistlik ja kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate R. J. ja G. M. ütlustes. Kuna tunnistaja ei asunud koostööle, keeldudes ütlusi anda vabas vormis ega vastates esitatud küsimusele sisuliselt, juhtides tähelepanu mujale ( näiteks, väites menetlejale, et teil ju video olemas), oli ülekuulamisprotokollis vastavad asjaolud fikseeritud ühemõtteliselt ja selgelt. R. J.i ja G. M. ütlused on loogilised, eluliselt usutavad ja puudub kohtu arvates ka see motiiv, millel peaksid tunnistajad hakkama moonutama tegelikke asjaolusid. 5 / 11
lg 2 sätestab, et vähemalt X-aastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise eest, mille kohta võetakse protokollile allkiri Seadus ei näe ette, kuidas peab menetleja käituma, kui tunnistaja keeldub allkirja andmisest protokollile. Praktikas on lahendatud nii, et menetleja teeb protokollile vastava märke ja kinnitab oma allkirjaga, et tunnistaja keeldus allkirjastamast. Täpselt nii on tehtud 03.09.2024 ja 15.10.2024 ülekuulamisprotokollide puhul.
lg 2 sätestab, et vajadusel menetleja selgitab tunnistajale, et sihilik vaikimine on vaadeldav ütluste andmisest keeldumisena. Kõik need asjaolud on kontrollitavad menetlustoimingu läbiviinud ametniku ütluste kaudu. R. J. ja G. M. olid selle kohta kohtuistungil üle kuulatud ja mõlemad kinnitasid kohtule, et isikule oli selgitatud, et keeldumine on võimalik üksnes seaduslikul alusel ja ka sedagi, et isiku puhul ei ole nähtav sellist seaduslikku alust. Tunnistaja ülekuulamise regulatsioon ei näe ette reegleid, kuidas peab menetleja fikseerima ütlustest keeldumise fakti, praktikas on lahendatud selliselt, et menetleja teeb ülekuulamisprotokollile vastava märke ja kinnitab oma allkirjaga, et isik keeldus ütluste andmisest. Kohus leiab, et selline viis on mõistlik ja ei ole menetlusseadusega vastuolus. Kohtuistungil kinnitasid mõlemad tunnistajad R. J. ja G. M., et tunnistajana kaasatud E. Pärn ei andnud sisulisi ütlusi 03.09.2024 toimingu käigus, G. M. lisas, et tunnistaja kohe 15.10.2024 toimingu eelsel staadiumil hakkas selgitama, et ta ei anna ütlusi. G. M. ütluste kohaselt, ta püüdis isikule selgeks teha, et ta alustab menetlustoiminguga ja isikul ei ole hetkel alust keelduda, püüdis isikut suunata, et ta mõtleks ümber. Kohtule esitatud 03.09.2024 ja 15.10.2024 ülekuulamisprotokollides on menetleja poolt vastav märge tehtud, et tunnistaja keeldub ütluste andmisest ning 15.10.2025 ülekuulamisprotokollis fikseeritud toimingu käik, millest nähtub, et isik ei allu menetlustoimingule ega anna sisulisi ütlusi, näiteks vastates „Kõik see info on teil olemas. Ma sisuliselt ei soovi ennast sellesse segada. Keeldun ütluste andmisest“.
Sel juhul kinnitab fakti protokollis menetleja ise. Esitatud ülekuulamisprotokollides on see nõue täidetud. Kohus leiab, et tunnistajate J. ja M. ütlustega, samuti 03.09.2024 ja 15.10.2024 tunnistaja ülekuulamisprotokollidega on tõendatud, et E. Pärn ei andnud sisulisi ütlusi, jäi esitatud küsimustele sisuliselt vastamata, kuigi talle olid kohustused ja õigused selgitatud ja ta oli ka hoiatatud, et ütluste andmisest keeldumine on tunnistaja jaoks karistatav. Tunnistaja ei esitanud menetlejale mõistlikke argumente, millest tulenevalt saaks menetleja jaatada, et isikul oleks õigus keelduda ütluste andmisest. Ka kohus ei tuvastanud käesoleva kohtuasja arutamisel asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et E. Pärnal oleks seaduslik alus keelduda ütluste andmisest
Pärn, olles tunnistajana menetlusse kaasatud, ütluste andmisest ilma seadusliku aluseta. 03.09.2024 ja 15.10.2024 tunnistaja ülekuulamisprotokollide, rinnakaamera ja ühiskasutuses oleva vangla ruumi salvestise, tunnistajate A. I., I. T., R J. ja G. M. ütlustega, samuti asitõendi 04.03.20025 protokolliga ( millest nähtub, et 03.09.2025 oli isik saabunud menetleja kabinetti kl 15:05 ja lahkunud kl 15:29, 15.10.2025 oli isik saabunud menetleja kabinetti kl 09:33 ja lahkunud kl 10:55) on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: E. Pärn, olles kohustatud andma tunnistajana ütlusi
lg 3 alusel, keeldus alusetult kriminaalasja nr XXX raames 03.09.2024 ajavahemikul kell 15.16-15.24 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla P-hoone
Subjektiivses mõttes tegutses süüdistatav teo toimepanemisel otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ehk teadis, et olles tunnistaja ( ta nägi vägivaldse teo toimepanemise pealt ja menetleja on talle selgitanud mis menetlustoiminguga on tegemist), ei anna ta menetlejale ütlusi ega vasta sisuliselt küsimustele, kuigi tal puudub seaduslik alus keelduda ütluste andmisest, kuna õigused ja kohustused olid talle menetlejate poolt selgitatud, nagu ka karistusõiguslik vastutus alusetu keeldumise eest. Ta tahtiski süüteokoosseisule vastava teo teostamist ehk tahtis keelduda alusetult tunnistajana ütluste andmisest. Sellele osutab tema teo objektiivne avaldumine. 03.09.2024 toimingul jättis isik ütlusi andmata. Ka siis, kui menetleja püüdis isikule selgitada 15.10.2024 toimingul, et ütlusi tuleb anda ja vastata küsimustele, jäi isik kategooriliselt oma positsioonile mitte anda ütlusi ja avaldas, et ta ei taha ennast sellesse segada. Isiku tahtlust ütlusi alusetult mitte anda kinnitab selline objektiivne tegu nagu keeldumine allkirjastada protokollile. Allkirja andmine protokollile annaks tegelikult isikule võimaluse kirjutada sinna kõik oma sisulised märkused, avaldused ja taotlused, kui neid oleks. Erkki Pärn pani toime tunnistaja poolt kohustuste täitmisest keeldumise, s.o tunnistajana kriminaalmenetluses ütluste andmisest alusetu keeldumise. E. Pärnale etteheidetud tegu vastab KarS § 318 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteokoosseisule. Süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2.peatüki 2.jao mõttes kohus ei tuvastanud. E. Pärn on õigusvastase teo toimepanemises süüdi KarS § 32 mõttes ja puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Kohtuliku arutamise käigus on süüdistatav ja ka tema kaitsja korduvalt puudutanud tunnistajale esindaja määramise küsimust. Süüdistatav väitis ütlustes, et ta tegelikult soovis esindajatadvokaati, aga menetleja ei ole sellele tähelepanu pööranud. Olgu öeldud märkuse korras, et juhul kui süüdistatav pidas menetlejaga suhtlemist eraviisiliseks vestluseks, on põhjendamatu sel juhul tugineda faktile, et ta soovis endale esindajat, sest lepingulist esindajat on võimalik taotleda seaduse alusel just ülekuulamisele, mitte vestlusele. Juhul, kui süüdistatava tegelik mõte oli, et ta keelduski ülekuulamisest seaduslikult, sest soovis ülekuulamisele kaitsjat või esindajat, märgib kohus järgmist. Kohus selgitab süüdistatavale, et tunnistaja allutatakse menetlustoimingule menetleja otsustusel, mitte tunnistaja enda soovil. Asjaolu, et tunnistaja ei soovi mingil põhjusel anda ütlusi, ei annulleeri tema tunnistaja staatust menetluses. Tunnistajale on menetlusseadusega seotud menetlusele allumise kohustus –
Tõepoolest, tunnistajal on õigus taotleda
-1 lg 1 alusel, et tema õiguste kaitseks viibiks ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaat või muu seadusele vastav isik, kelle haridustase vastab lepingulise esindaja haridustaseme nõuetele. Kohus selgitab süüdistatav E. Pärnale, et menetlusseadus ei näe ette tunnistajale vandeadvokaadist kaitsjat, seda enam riigi määratud korras nagu seda kahtlustatava või süüdistatava puhul. Kui tunnistaja soovis endale lepingulist esindajat ülekuulamisele, tuleks tunnistajal eelkõige alluda menetlustoimingule ja selle algul esitada menetlejale selge taotlus, et ta soovib ülekuulamisele enda lepingulist esindajat-advokaati. Loomulikult, tunnistajal peab olema sel juhul leping nõuetele vastava isikuga esindamiseks ( et esindaja saaks kahe tööpäeva jooksul ilmuda 7 / 11 ülekuulamisele -
-1 lg 3), või tunnistajal sel juhul õigus taotleda ülekuulamise edasilükkamist esindajaga lepingu tegemiseks. Kohus selgitab, et juhul kui tunnistaja kohe valib menetlusele allumise asemele ütlustest keeldumise ega tee menetlejaga vähimatki koostööd, võtab ta endalt ise võimaluse realiseerida teatud õigusi – muuhulgas osaleda ülekuulamisel koos oma lepingulise esindajaga. Igal juhul, soovib kohus süüdistatavale selgeks teha, et tunnistaja soov lepingulise esindaja osalemiseks ei anna seaduslikku alust keelduda ütluste andmisest ehk see ei välista ütluste andmisest keeldumise teos süüdiolekut. Ütluste andmisest keeldumise seaduslikud alused on ammendavalt näidatud
Seega on alusetu ka kaitsja kohtuvaidlustes väljendatud argument, et tema arvates analoogiliselt kahtlustatava ja süüdistatava ülekuulamise korraga, tuleb algul märkida protokollile, et isik soovib esindajat või ei soovi ja alles siis otsustada menetlustoimingu läbiviimise kohta. Menetlusseadus ei näe ette, et menetleja enne toimingut peaks eelkõige välja selgitama tunnistaja soovi omada esindajat ja kandma tulemus protokolli. Tunnistaja ülekuulamise kord on seaduses kirjas
, ainuke, mida seadus näeb ette eraldi,
Isegi kui E. Pärn arvas 03.09.2024 ja 15.10.2024 toimingul, et ilma kaitsjata ei tohi ülekuulamist teostada ja ta võib keelduda, ehk ei saanud oma teo keelatusest aru KarS § 39 lg 1 mõttes, oleks see välditav ilma liigse vaevata – tuleks küsida täiendavaid selgitusi menetlejalt oma õiguste ja kohustuste kohta. Hoolimatu suhtumine õiguskorrale tingibki isiku tahtlikku süülist käitumist ja isiku hoolikus näitabki, kas isik tegi piisavalt selgitamaks välja teo keelatuse kohta ( Riigikohtu lahend 3-1-1-33-16 p 21 ). E. Pärn seda ei teinud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku erinormi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
järgi ettenähtud kriminaalmenetluse lõpetamise alused, soovis prokuratuur kriminaalasja jätkuvalt menetleda, ei soovinud eelistungil ega hiljem taotleda menetluse lõpetamist. Kuigi tegemist on ilmse riigi ressurssi ebamõistliku kasutamisega, on kohus kohustatud sel juhul kriminaalasja menetlema. Kohus leiab, et liitkaristuse moodustamisel on antud juhul võimalik kohaldada Kars § 64 lg 1 järgi ettenähtud kergema karistuse katetuks lugemist raskeimaga. Süüdistatav viibib vangistuses ja kannab pikaajalist vangistust. Kohus leiab, et juba läbiviidud kriminaalmenetlusega on isikule selgeks tehtud, et tema toimepandud teo eest võidakse karistada. ASITÕENDID Kriminaalasja juures on 1 CD-R plaat ja 1 DVD-R plaat, mis on kriminaalasja materjalide osa ja jääb materjalidesse ning ei vaja eraldi seisukoha võtmist. MENETLUSKULUD Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid
lg 1 alusel.
Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Erkki Pärnal tekkinud menetluskulu 204,96 eurot ning kohtumenetluses 872,72 eurot (07.05.2025 tasutaotlus summas 241,56 eurot ja 14.10.2025 tasutaotlus summas 631,16 eurot). Süüdistatavalt Erkki Pärnalt ei kuulu menetluskuluna välja mõistmisele sundraha, sest kuritegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.01.2025 otsust (kohtuotsus jõustus 10.06.2025). Tegemist on seega kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga (KarS § 65 lg 1). Kokku kuulub Erkki Pärnalt menetluskuludena väljamõistmisele seega 1077,68 eurot, mis kuulub
Kohus arvestab isiku majanduslikku seisundit, ei ole andmeid, et isikul oleks piisavaid sissetulekuid ega vara, isik viibib vangistuses, kus sissetuleku saamise võimaluse on piiratud ja töötasu ei ole vaba tööturu töötasudega võrreldav, Inna Kirsipuu kohtunik 10 / 11 /allkirjastatud digitaalselt/ 11 / 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.