Obsah (8)

§ 278§ 152§ 45§ 43§ 108§ 109§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-869 Haldusasi Q.H kaebus Tallinna Vangla 27

§ 278lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Q.H (kaebaja) kaebus Tallinna Vangla 27.01.2025 otsuse nr 6-7/1-25/384-1 ja Tallinna Vangla 28.02.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/45-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks viia kaebaja 23.12.2024 taotluse suhtes läbi uus menetlus.
2. Vastustaja Tallinna Vangla esitas 13.11.2025 kohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus (dtl 116). Vastustaja viitab sellele, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks muu hulgas, kui vastustaja on sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mis ajendas kaebusega kohtu poole pöörduma. Q.H on alates 16.10.2025 paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse. Kuna kaebaja kaebuse eesmärgiks oli pääseda karistust kandma avavanglasse, siis vastustaja leiab et kaebaja on tänaseks saavutanud kaebuse eesmärgi ning kaebuse menetlus tuleks lõpetada. 3-25-869

1. Kohus küsis 14.11.2026 kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise osas (dtl 118). Kaebaja esindaja viitas võimalikule soovile minna preventiivse huvi tõttu üle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Tallinna Vangla leidis oma seisukohas, et üleminek õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei oleks käesoleval juhul põhjendatud (dtl 120). 26.11.2025 kirjas teatas kaebaja esindaja, et soovib kaebust täpsustada. Kaebaja enda sooviks on taotleda haldusakti tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esindaja sõnul ei ole kaebuse muutmine üleminek tühistamis- või kohustamiskaebuselt tuvastuskaebusele. See on kaebuse nõude täpsustamine muutunud asjaolude tõttu (dtl 129130). Vastustaja vaidles kaebaja seisukohtadele vastu ning viitas ka sellele, et varaemalt on kaebaja ise kaebuses märkinud, et, ümberpaigutamisel avavanglasse puuduks kaebuse edasisel menetlemisel mõte ja kaebaja on valmis kaebusest loobuma (dtl 132). Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitamise selge eesmärk on olnud see, et kaebaja pääseks avavanglasse. Selle eesmärgi on kaebaja juba saavutanud. Kohus palus 04.12.2025 kohtunõudega vastustajalt ja kaebajalt lisaselgitusi sh selle kohta kas ja kuivõrd kaebaja avavanglasse paigutamine oli seotud kaebuse esitamisega
2. Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja paigutati avavanglasse 16.10.2025, kuna varem ei olnud avavanglas vabu kohti. Vangla leiab, et kaebaja avavanglasse paigutamine ei olnud seotud kohtusse kaebuse esitamisega (dtl 139).
3. Vastuseks kohtu küsimusele kaebuse esitamise ja avavanglasse paigutamise seose kohta märkis kaebaja, et puudub vaidlus selles, et kaebuse esitamine eelnes ajaliselt kaebaja avavanglasse paigutamisele, mis tõttu tuleks eeldada seost avavanglasse paigutamise ja kaebuse esitamise vahel. Kaebaja leiab, et vangla pole selgitanud, millised olid need uued asjaolud, mis andsid vanglale põhjuse kaebaja avavanglasse paigutamise küsimuses asuda uuele seisukohale võrreldes varasemaga. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja. Kaebuse koostamisega seotud kuluks on 1024,80 eurot (s.o koos käibemaksuga). Kliendikohtumiseks vanglas, õigusliku ja tõendusliku baasi selgitamiseks ja kaebuse koostamiseks on kulunud kokku 6 tundi (20.05.2025 arve nr 200525-1) (dtl 144-46). Menetluse lõpetamine
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kohus menetluse lõpetada, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 7.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kaebaja õiguste kaitseks on vajalik jätkata menetlust tühistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esindaja sõnul on kaebaja enda sooviks on taotleda haldusakti tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esindaja sõnul ei ole kaebuse muutmine üleminek tühistamis- või kohustamiskaebuselt tuvastuskaebusele. See on kaebuse nõude täpsustamine muutunud asjaolude tõttu. Kaebaja põhjendades seda preventiivse huviga. Kuigi kaebaja on paigutatud avavanglasse, esineb küllalt tihti olukordi, kus pisemagi korrarikkumine võib viia tagasi avavanglast kinnisesse vanglasse. Kaebaja suhtes on hetkel alustatud ka distsiplinaarmenetlust, mille tulemus pole veel teada, mistõttu veelgi aktualiseerub tuvastamiskaebuse esitamise vajadus kaebuse esitaja õiguste kaitsel. Kaebaja õiguste kaitseks on seega vajalik tuvastada kaebuses vaidlustatud haldusakti õigusvastasus vältimaks edaspidi sarnast olukorda. 8. Kaebaja on seega esitanud taotluse

§ 152lg 2 tuvastamiskaebusele üleminekuks.

Leian, et käesoleval hetkel vajadus tuvastamiskaebusele üleminekuks puudub. Riigikohus on 23.05.2025 määruses nr 3-24-797 (p 25) selgitanud, et preventiivne huvi tähendab, et isikul 2 3-25-869 peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Riigikohus on 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12) selgitanud ka seda, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek

§ 152

lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada.

§ 152

lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei ole kohus seotud

§ 45lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

1. Kohus võttis 07.05.2025 määrusega menetlusse Q.H kaebuse Tallinna Vangla 27.01.2025 otsuse nr 6-7/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsuse 1-8/1-25/45-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata tema 23.12.2024 avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamise taotlus uuesti läbi. Tallinna Vangla 27.01.2025 otsustus nr 6-7/1-25/384-1 ja Tallinna Vangla 28.02.2025 vaideotsus 1-8/1-25/45-2 on oma mõju kaotanud. 18.07.2025 otsusega nr 6-7/1-25/2102-2 rahuldas Tallinna Vangla kaebaja taotluse alustada avavanglasse paigutamise osas menetlus. 22.08.2025 otsusega nr 6-1/1-25/1110 koostati käskkiri kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Kaebaja paigutati alates 16.10.2025 karistust kandma avavanglasse. Kaebuse lõppeesmärgiks oli, et kaebaja pääseks karistust kandma avavanglasse ning kaebaja on tänaseks oma eesmärgi saavutanud.
2. Mis puudutab kaebaja väidetavat preventiivset huvi ja taotlust minna üle haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudele, siis praegusel juhul ei pea ma seda kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks. Kui kaebaja peaks sattuma tagasi kinnisesse vanglasse, siis uuesti avavanglasse paigutamise menetluse algatamise taotluse puul on tegemist uue menetlusega uutel asjaoludel sellest tulenevalt on kaebajal võimalikku uut negatiivset otsust võimalik tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset õiguskaitset (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus asjas nr 3-25-123).
3. Kuivõrd antud juhul puudub alus menetluse jätkamiseks, lõpetab kohus menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (

§ 43lg 1 p 2).

Menetluskulud

1. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku.
2. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud üldjuhul vastustaja (

§ 108

lg 6).

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Sellest tulenevalt on kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas vajalik võtta seisukoht, kas kaebaja avavanglasse paigutamine oli tingitud vaide ja kaebuse esitamisest. 14. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 108

lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks 3 3-25-869 samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega peab kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10). 15. Leian, et praegusel juhul ei ole vangla põhjendanud, miks tehti varasemast teistsugune otsus ja millised olulised asjaolud olid muutunud, et kaebaja siiski avavanglasse paigutati. Seega kohaldub

§ 108

lg-s 6 sätestatud üldreegel ja kaebaja menetluskulud tuleks vastustajalt välja mõista. 16. Vastavalt

§ 109

lg-le 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on kohtule kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja koos arvega. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebaja poolt seoses käesoleva halduskohtumenetlusega kantud kulud kokku summas 1024,80 eurot koos käibemaksuga. Kaebaja 29.12.2025 avaldusest nähtuvalt on kaebajale osutatud käesoleva kohtuasjaga seonduvalt õigusabi kokku 6 töötunni ulatuses (tunnihinnaga 140 eurot) kliendikohtumiseks vanglas, õigusliku ja tõendusliku baasi selgitamiseks ja kaebuse koostamiseks. Õigusabi maksumuseks ilma käibemaksuta on kokku 840 eurot. Lisatud arvelt aga nähtub, et see on koostatud 20.05.2025 ning arve saajaks on märgitud Great Ideas Generator Limited, Company number: 15596123, 25A Wanless Road SE24 0HW London. Arvel on teenus/toode märgitud: „Legal services regarding Q.H“ (dtl 146). 17. Eelnevast nähtub, et kaebaja eest on kohtuasjas menetluskulud kandnud ettevõte Great Ideas Generator Limited.

§ 109

lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu praktikas on selles osas siiski selgitatud, et kulud on väljamõistetavad vaid juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, s.o kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hiljem hüvitada (

§ 109

lg 1¹ – vt Riigikohtu 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Seega on kohtupraktikast tulenevalt vajalik esitada tõend kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks tekkinud kohustus õigusabikulud Great Ideas Generator Limited-ile hiljem hüvitada ning ka kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks kohustus õigusabikulud nimetatud ettevõttele hüvitada. Samuti ei ole arvelt näha, et osutatud õigusabikulud oleks seotud just käesoleva kohtuasjaga. Seetõttu ei ole eelnevat arvestades kaebaja õigusabikulud vastustajalt väljamõistetavad. 18.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist asjas tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele. 19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4